Kaebuse taust

1. Käesolev juhtum käsitleb seda, kuidas komisjon menetleb Hispaania vastu algatatud rikkumismenetlust.

2. aastal algatas komisjon omal algatusel Hispaania vastu rikkumismenetluse (nimelt menetluse 2002/2315) seoses mineraalõlide ühtlustamata aktsiisiga.

3. Komisjon saatis 6. mail 2008 Hispaania ametiasutustele põhjendatud arvamuse liidu õiguse väidetava rikkumise kohta kõnealust aktsiisi käsitlevate Hispaania maksuõigusnormidega.

4. Kaebuse esitaja, kes on Hispaania advokaat, saatis 30. detsembril 2010 maksuküsimuste eest vastutava voliniku kabinetile e-kirja, märkides, et Hispaania piirkond kavatseb kehtestada eespool nimetatud aktsiisi, mis võib olla vastuolus liidu õigusega.

5. 17. jaanuaril 2011 edastas kaebuse esitaja komisjoni maksunduse peadirektoraadile artikli, mis ilmus Hispaania ajakirjanduses seoses kõnealuse aktsiisiga. Selles artiklis märgiti, et mitu Hispaania piirkonda on alustanud aktsiisimaksuga maksustamist. Kõnealuses artiklis osutati ka sellele, et komisjon oli 2008. aastal asunud seisukohale, et kõnealune aktsiis on vastuolus ELi õigusega.

6. Komisjon saatis 19. jaanuaril 2011 kaebuse esitajale kirja, milles teatas talle, et ta on selles küsimuses algatanud Hispaania vastu rikkumismenetluse (nimelt menetluse 2002/2315) ja et ta on juba saatnud Hispaaniale põhjendatud arvamuse. Ta ei olnud siiski veel otsustanud, kas anda asi Euroopa Liidu Kohtusse (edaspidi „kohus“).

7. 16. jaanuaril 2012 saatis kaebuse esitaja maksunduse peadirektoraadile e-kirja, milles märkis, et Hispaania siseriiklik kohus on esitanud Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse rikkumismenetluse 2002/2315 eseme kohta. Lisaks märkis ta, et komisjon algatas uurimise 2002. aastal ja saatis Hispaania ametiasutustele põhjendatud arvamuse 2008. aastal. Seda silmas pidades väitis kaebuse esitaja, et komisjon peaks juhtumi kas lõpetama või andma asja Euroopa Kohtusse. Kaebuse esitaja lisas, et tema arvates ei mõjuta seda järeldust asjaolu, et Hispaania kohus on esitanud Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse asjaomaste riigisiseste õigusnormide kooskõla kohta liidu õigusega.

8. Komisjon saatis oma vastuse 1. veebruaril 2012. Kõigepealt tänas komisjon hagejat teabe eest, mis puudutas Hispaania kohtu esitatud eelotsusetaotlust Hispaania maksuõigusnormide kooskõla kohta liidu õigusega. Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon peaks kas andma asja kohtusse või juhtumi lõpetama, märkis komisjon, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on tal kaalutlusõigus otsustada, kas ta peaks andma asja kohtusse. Komisjon lisas, et pärast põhjendatud arvamuse saatmist ja enne otsuse tegemist selle kohta, kas anda asi Euroopa Kohtusse või lõpetada juhtum, on komisjonil võimalus jätkata kontakte riiklike ametiasutustega, et lahendada küsimus diplomaatilisel viisil.

9. Samal kuupäeval esitas kaebuse esitaja käesoleva kaebuse Euroopa Ombudsmanile. Lisaks lisas kaebuse esitaja oma kaebusele tema kirjutatud artikli. Selles artiklis märgiti muu hulgas, et pärast petitsiooni, mille ta oli esitanud Euroopa Parlamendile, võttis viimane 2010. aastal vastu resolutsiooni, milles kutsuti Euroopa Komisjoni üles kaaluma rikkumismenetlusi käsitleva menetlusmääruse vastuvõtmist.

10. Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Kataloonia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus) esitas 16. veebruaril 2012 Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, et uurida Hispaania maksuõigusnormide kooskõla liidu õigusega (kohtuasi C-82/12: Transportes Jordi Besor a vs. TEARC ja Generalitat de Catalunya).

Uurimise ese

11. Ombudsman algatas uurimise järgmise väite ja väite kohta:

Väide

Pärast seda, kui komisjon oli Hispaania vastu algatatud rikkumismenetluse raames esitanud põhjendatud arvamuse, ei võtnud ta mõistliku aja jooksul meetmeid, pöördudes kas Euroopa Kohtusse või lõpetades menetluse.

Nõue

Komisjon peaks kas algatama menetluse Euroopa Kohtus Hispaania vastu või lõpetama juhtumi.

Uurimine

12. 23. veebruaril 2012 palus ombudsman komisjonil esitada oma arvamus. Lisaks palus ombudsman komisjonil esitada teavet kõnealuse menetluse hetkeseisu kohta.

13. Kaebuse esitaja esitas 2. ja 27. märtsil 2012 ombudsmanile oma kaebuse toetuseks lisateavet.

14. Komisjon esitas 11. juunil 2012 oma arvamuse, mis edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks.

15. Kaebuse esitaja esitas oma märkused 14. juunil 2012.

16. 8. aprillil 2013 esitas komisjon ombudsmanile lisateavet.

17. 25. aprillil 2013 tutvusid ombudsmani talitused komisjoni toimikuga, mis käsitles kõnealust rikkumiskaebust.

18. 8. mail 2013 saadeti pooltele kontrolliaruanne. Samal kuupäeval esitas kaebuse esitaja oma märkused kontrolliaruande kohta.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide meetmete võtmata jätmise kohta mõistliku aja jooksul ja sellega seotud nõue

Ombudsmanile esitatud argumendid

19. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et kuna komisjon esitas Hispaania vastu algatatud rikkumismenetluse raames põhjendatud arvamuse, ei võtnud ta mõistliku aja jooksul meetmeid, pöördudes kas Euroopa Kohtusse või lõpetades juhtumi menetlemise. Ta lisas, et tema väidet toetavad õigus heale haldusele ja õiguskindluse põhimõte.

20. Oma 2. märtsi 2012. aasta e-kirjas vaidlustas kaebuse esitaja selle, et komisjonil tuleks kohtueelses etapis lubada kümne aasta jooksul hinnata, kas siseriiklikud õigusaktid on ELi õigusega vastuolus. Lisaks väitis ta, et liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlus on halduslikku laadi, mitte "diplomaatiline", nagu väitis komisjon.

21. Oma 27. märtsi 2012. aasta e-kirjas juhtis kaebuse esitaja ombudsmani tähelepanu teatavale kirjavahetusele, mida ta oli pidanud komisjoniga seoses rikkumismenetlusi käsitleva menetlusmääruse vastuvõtmisega. Tema arvates näitas see kirjavahetus, et komisjon ei soovi nõustuda sellega, et rikkumismenetluste suhtes kohaldatakse teatavaid eeskirju (nimelt et komisjon peaks võtma meetmeid mõistliku aja jooksul).

22. Komisjon rõhutas oma arvamuses sissejuhatava märkusena, et ta algatas kõnealuse rikkumismenetluse omal algatusel, mitte kaebuse esitaja esitatud rikkumiskaebuse alusel. Sisu osas leidis komisjon, et kaebuse esitaja väide ja väide tuleb tagasi lükata, võttes arvesse tema kaalutlusõigust rikkumismenetluses. Selle põhjenduseks viitas komisjon kohtupraktikale, millele ta viitas kaebuse esitajale 1. veebruaril 2012 saadetud kirjas, milles ta selgitas üksikasjalikult oma seisukohta. Lisaks väitis komisjon, et vastavalt oma kaalutlusõigusele peatas ta kõnealuse rikkumismenetluse.

23. Lisaks juhtis komisjon oma hilisemas, 8. aprilli 2013. aasta kirjas ombudsmani tähelepanu Tribunal Superior de Justicia de Cataluña esitatud eelotsusetaotlusele, mis puudutas kõnealuste Hispaania maksuõigusnormide kooskõla ELi õigusega (kohtuasi C-82/12 Transportes Jordi Besora vs. TEARC ja Generalitat de Catalunya, esitatud 16. veebruaril 2012).

24. Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et komisjon piirdus väitega, et menetlus on endiselt peatatud, ega esitanud teavet menetluse praeguse seisu kohta, nagu ombudsman oli palunud. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et kui leitakse, et Hispaania on rikkunud ELi õigust, oleks komisjoni viivitus rikkumismenetluse menetlemisel tekitanud Hispaania tarbijatele kahju, mida oleks raske või isegi võimatu parandada. Sellega seoses lisas kaebuse esitaja, et tõenäoliselt ei säilita tarbijad kõnealuse aktsiisi tasumise kohta dokumentaalseid tõendeid, et nõuda tulevikus hüvitist.

25. Kuigi kaebuse esitaja tunnistas, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on komisjonil rikkumismenetlustes ulatuslik kaalutlusõigus, väitis ta, et seda kohtupraktikat tuleks tõlgendada muude liidu õiguse põhimõtete valguses, nagu õigus heale haldusele, õiguskindluse põhimõte ja meelevaldse halduskäitumise keeld.

26. Kaebuse esitaja lisas, et isegi kui seaduses ei ole sätestatud konkreetset tähtaega rikkumismenetluste kestuse kohta, ei tähenda see, et need võivad jääda avatuks määramata ajaks. Kaebuse esitaja arvates nõuavad hea halduse ja õiguskindluse põhimõtted, et komisjon viiks rikkumismenetluse läbi mõistliku aja jooksul.

27. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et põhjus, miks komisjon ei ole Hispaaniat selles küsimuses veel kohtusse andnud, võib olla see, et ta soovib, et Hispaania toetaks tema ettepanekut võtta vastu uus energiatoodete maksustamise direktiiv. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui see selgitus oleks õige, tähendaks see rikkumismenetluse eesmärgi kuritarvitamist.

Ombudsmani hinnang

28. Kõigepealt märgib ombudsman, et komisjon on kaebuse esitajale teatanud, et Hispaania vastu algatatud rikkumismenetlus on praegu peatatud.

29. Sellega seoses märgib ombudsman, et komisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus, kui ta otsustab, kas anda asi Euroopa Kohtusse või lõpetada kohtuasi pärast põhjendatud arvamuse esitamist. Nagu Euroopa Kohus on otsustanud:

„vastavalt [ELTL artikliga 258] kehtestatud süsteemile on komisjonil kaalutlusõigus selle üle otsustamisel, kas ta esitab liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, ning Euroopa Kohtu ülesanne ei ole otsustada, kas seda kaalutlusõigust kasutati mõistlikult”.[1]

30. Lisaks on Euroopa Kohus sedastanud, et:

„Arvestades komisjoni rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana, on ainult see institutsioon pädev otsustama, kas on asjakohane algatada [ELi toimimise lepingu artikli 258] kohane menetlus. Komisjonil on ka ainupädevus otsustada, kas kohtueelset menetlust tuleks põhjendatud arvamuse esitamisega jätkata, ning selle menetluse lõppedes on tal õigus, kuid mitte kohustus, algatada Euroopa Kohtus menetlus, et tuvastada, et asjaomane liikmesriik on oma väidetavaid kohustusi rikkunud.

31. Lisaks välistab komisjoni kaalutlusõigus rikkumismenetluse algatamisel kohtus "üksikisikute õiguse nõuda, et kohus võtaks konkreetse seisukoha".[3]

32. Lisaks ei anna kohtupraktika üksikisikutele õigust nõuda komisjonilt meetmete võtmist kindlaksmääratud aja jooksul, pöördudes kas Euroopa Kohtusse või lõpetades kohtuasja.

33. Õiguslikust seisukohast ei saa seega komisjoni seisukohta kritiseerida. Seda järeldust ei mõjuta kaebuse esitaja tuginemine mitmele liidu õiguse põhimõttele, nimelt hea halduse põhimõttele, õiguskindluse põhimõttele ning meelevaldse halduskäitumise ja võimu kuritarvitamise keelule.

34. Hea haldustava on menetleda halduskontrolle või -päringuid mõistliku aja jooksul. See põhimõte kehtib ka rikkumismenetluste puhul, kus komisjon on nagu käesoleval juhul adresseerinud liikmesriigile põhjendatud arvamuse ja peab seega otsustama, kas küsimus tuleks esitada Euroopa Kohtule. Käesolevas asjas märgib ombudsman, et komisjoni põhjendatud arvamuse asjaomasele liikmesriigile saatmisest käesoleva kaebuse esitamise ajal oli möödunud peaaegu neli aastat. Ombudsman märgib siiski, et komisjon on juhtinud tema tähelepanu asjaolule, et Euroopa Kohtus on praegu pooleli eelotsusetaotlus samades küsimustes. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et komisjonil oli mõistlik otsustada peatada käimasolev rikkumismenetlus seniks, kuni Euroopa Kohus teeb asjas otsuse.

35. Õiguskindluse põhimõttega seoses märgib ombudsman, et võimalik õiguskindlusetus seoses praeguse õigusliku olukorraga lahendatakse Euroopa Kohtu otsusega eespool nimetatud kohtuasjas.

36. Omavoli ja võimu kuritarvitamise keelu kohta märgib ombudsman, et võimu kuritarvitamise mõiste viitab juhtumitele, kus haldusasutus on kasutanud oma volitusi muul eesmärgil kui see, milleks need talle anti. Otsus võib kujutada endast võimu kuritarvitamist üksnes juhul, kui objektiivsete, asjakohaste ja ühtelangevate tegurite põhjal ilmneb, et otsus on tehtud sel eesmärgil [4].

37. Ombudsman mõistab, et kaebuse esitaja kriitika põhineb tema kahtlusel, et põhjus, miks komisjon ei ole Hispaaniat veel kohtusse andnud, võib olla see, et ta soovib saada Hispaania toetust tema ettepanekule võtta vastu uus energiatoodete maksustamise direktiiv.

38. Komisjon on väitnud, et tema kaalutlusõigusele selles valdkonnas on omane, et ta võib erinevatel põhjustel otsustada Euroopa Kohtusse mitte pöörduda. Võib väita, et selliste põhjuste hulka võib kuuluda komisjoni püüdlemine oma seadusandlike poliitiliste eesmärkide poole. Praeguses olukorras ei ole ombudsmanil siiski vaja selles küsimuses seisukohta võtta.

39. Nagu eespool märgitud, esitas Tribunal Superior de Justicia de Cataluña Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse kõnealuste Hispaania maksuõigusnormide kooskõla kohta liidu õigusega. Nagu eespool selgitatud, leiab ombudsman, et komisjoni otsus rikkumismenetlust Euroopa Kohtus menetlemise ajal mitte jätkata on mõistlik.

40. Eespool öeldut arvesse võttes ei ole põhjust käesolevat kaebust täiendavalt uurida.

41. Ombudsman märgib siiski, et komisjon ei esitanud esialgu põhjusi, miks ta otsustas oma ulatusliku kaalutlusõiguse raames kõnealuse rikkumismenetluse peatada. Alles pärast seda, kui ombudsman algatas käesoleva kaebuse uurimise, esitas komisjon täiendavad selgitused ja viitas ka Tribunal Superior de Justicia de Cataluña menetluses olevale eelotsusetaotlusele. Ombudsmani arvates oleks hea halduse huvides, kui komisjon saaks tulevikus anda kodanikele piisavat teavet põhjuste kohta, miks ta otsustas rikkumiskaebuse uurimise peatada. Selline läbipaistvus suurendaks komisjoni vastutust ja tugevdaks veelgi kodanike usaldust komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja vastu. Seetõttu teeb ombudsman selle kohta täiendava märkuse.

B. Järeldused

Ombudsman lõpetab selle kaebuse uurimise järgmise järelduse ja järgmise täiendava märkusega:

Täiendavad uurimised käesoleva uurimise kohta ei ole põhjendatud.

Täiendav märkus

Komisjon võiks kaaluda kodanikele piisava teabe andmist põhjuste kohta, miks ta on otsustanud käimasoleva rikkumismenetluse uurimise peatada.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 26. juuni 2013

---

[1] Otsus kohtuasjas C-383/00: komisjon vs. Saksamaa (EKL 2002, lk I-4219, punkt 19). Vt ka otsus kohtuasjas C-200/88: komisjon vs. Kreeka (EKL 1990, lk I-4299, punkt 9).

[2] Vt kohtuasi C-207/97: komisjon vs. Belgia (EKL 1999, lk I-275, punkt 24).

[3] Otsus kohtuasjas T-571/93: Lefebvre frères vs. komisjon (EKL 1995, lk II-2379, punkt 60). Vt ka otsus kohtuasjas 247/87: Star Fruit vs. komisjon (EKL 1989, lk 291, punkt 11).

[4] Kohtuasi T-387/08: Evropaïki Dynamiki - Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis vs. komisjon (EKL 2010, lk II-178, punkt 159).