Juhtum puudutas väidetavalt ebapiisavat selgitust, mille Euroopa Komisjon andis oma otsuse kohta mitte algatada Austria suhtes rikkumismenetlust.

Ombudsman uuris küsimust, paludes komisjonil esitada oma otsuse kohta lisateavet. Vastuseks selgitas komisjon oma seisukohta. Ombudsman leidis, et esitatud teave oli sidus, piisav ja mõistlik. Seetõttu lõpetas ta juhtumi haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Käesoleva juhtumi kaebuse esitaja on Itaalia lennuettevõtja, kes esitas 2003. aasta detsembris komisjonile riigiabi käsitleva kaebuse seoses väidetavalt ebaseadusliku riigiabiga, mida üks tema konkurentidest sai Itaalia piirkondlikust lennujaamast väljuvate ja sinna suunduvate lendude eest. aasta septembris algatas komisjon Itaalia suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse. Kuna komisjon viivitas riigiabi käsitleva kaebuse kohta otsuse tegemisega, pöördus kaebuse esitaja 2012. aasta juunis ombudsmani poole.

Komisjon väitis oma arvamuses, et uurimise kestus on käesoleval juhul põhjendatud. Ta väitis, et käesoleva kaebuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitmesuguseid tegureid, nagu küsimuse keerukus, uurimise ulatuse korduv muutumine, uute lennundussuuniste vastuvõtmine, samuti vajadus tellida mitmesuguseid uuringuid ja tõlkida mitu inglise keeles esitatud dokumenti itaalia keelde.

Juhtumit hinnates ei veennud ombudsmani komisjoni väited ja ta märkis, et kaebuse esitaja riigiabi käsitleva kaebuse esitamisest on möödunud ligikaudu kümme aastat. Seetõttu järeldas ta, et komisjon ei olnud kaebuse esitaja riigiabi käsitleva kaebuse kohta õigeaegselt otsust teinud, ning esitas sellest tulenevalt soovituse projekti. Ta palus komisjonil teha otsus kaebuse esitaja riigiabi käsitleva kaebuse kohta võimalikult kiiresti, kuid igal juhul hiljemalt 30. juuniks 2014.

Seejärel nõustus komisjon ombudsmani soovituste projekti põhipunktidega, kuid palus ombudsmanil pikendada hindamise lõpuleviimise tähtaega 31. oktoobrini 2014, kuna see võimaldaks tal hindamise lõpule viia 20. veebruaril 2014 vastu võetud uute lennundussuuniste alusel. Ombudsmani ei veennud siiski põhjus, millele komisjon tugines, leides, et komisjon i) oli kaebuse esitaja riigiabi käsitleva kaebusega tegelenud ligikaudu kümme aastat ja ii) oli suunistest põhjalikult teadlik, sest ta koostas ja võttis need ise vastu. Seetõttu avaldas ombudsman kahetsust, et komisjon ei kasutanud võimalust seda haldusomavoli juhtumit parandada. Sellest hoolimata tunnistas ombudsman, et väljavaade jõuda lõpliku tulemuseni 2014. aasta oktoobri lõpuks kujutab endast mõningast edasiminekut. Neil asjaoludel ja võttes arvesse, et kaebuse esitaja ei taotlenud oma tähelepanekutes ombudsmani soovitatud tähtajast (30. juuni 2014) kinnipidamist, ei pidanud ombudsman vajalikuks edasisi uurimisi. Võttes arvesse ka seda, et komisjon vabandas kaebuse esitaja ees tekkinud viivituse pärast, lõpetas ta juhtumi menetlemise.

Kaebuse esitaja, Hispaania jurist, kaebas Euroopa Ombudsmanile asjaolu üle, et Euroopa Komisjon avaldas avaliku konsultatsiooni ainult inglise keeles.

Ombudsman algatas uurimise mitte ainult selle kohta, et kaebuse esitaja mainitud konkreetne konsultatsioon ei ole kättesaadav muudes keeltes kui inglise keel, vaid ka komisjoni keelepoliitika üldise küsimuse kohta avalike konsultatsioonide menetlustes. Ombudsmani uurimine näitas, et kõigis ELi ametlikes keeltes korraldati väga vähe avalikke konsultatsioone. Lisaks puudus etteaimatav keelemuster, kuna mitu üldsusele suunatud konsultatsiooni korraldati ühes või väga piiratud arvus keeltes. Tegemist oli haldusomavoli juhtumitega.

Ombudsman esitas komisjonile soovituse projekti, mille kohaselt komisjon peaks avaldama kõik konsultatsioonid kõigis ELi ametlikes keeltes või esitama kodanikele taotluse korral tõlke. Samuti soovitas ta komisjonil koostada selged, objektiivsed ja mõistlikud suunised aluslepingute keelte kasutamise kohta avalikel konsultatsioonidel, mis tuleks kodanikele teatavaks teha.

Komisjon lükkas ombudsmani esimese soovituse projekti tagasi. Teise puhul võttis nõukogu teadmiseks ombudsmani tähelepanekud ebakõlade kohta ametlike keelte kasutamisel ning kohustus töötama selle nimel, et avalike konsultatsioonide keelepoliitika oleks sidusam. Ombudsman leidis, et komisjon ei ole tema soovituste projekti nõuetekohaselt rakendanud. Arvestades, et Euroopa Parlament võttis äsja vastu resolutsiooni avalike konsultatsioonide ja nende kättesaadavuse kohta kõigis ELi keeltes, mis hõlmas ombudsmani soovituste projekti ulatust, ei pidanud ombudsman asjakohaseks esitada parlamendile eriaruannet. Seetõttu lõpetas ta uurimise kriitilise märkusega. Ombudsman teavitas parlamenti oma otsusest, et seda saaks arvesse võtta, kui parlament hindab komisjoni vastust parlamendi resolutsioonile.

Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 930/2010/(ANA)CK kohta tehtud otsuse kokkuvõte

Kaebuse esitaja kaebas Euroopa Ombudsmanile, et Euroopa Komisjon ei käsitlenud nõuetekohaselt tema rikkumiskaebust, milles ta väitis, et Küpros rikkus ELi õigust, nõudes temalt kasutatud auto importimisel kahe maksu tasumist. Ta väitis, et üks maksudest on "aktsiisimaks".

aasta märtsis tegi ombudsman ettepaneku leida sõbralik lahendus, kutsudes komisjoni üles vaatama uuesti läbi kaebuse esitaja poolt Küprose vastu esitatud rikkumiskaebuse. Oma vastuses ettepanekule teatas komisjon ombudsmanile, et saatis 7. aprillil 2011 Küprosele ametliku kirja seoses asjaoluga, et üks maksudest ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 110. Ta lisas, et ta uurib praegu Küprose mootorsõidukite maksustamist käsitlevate õigusaktide teist aspekti seoses varasema juhtumiga (kohtuasi 2005/4093). Seejärel märkis komisjon, et ta teavitab kaebuse esitajat kõigist edasistest meetmetest, mida ta kavatseb nende juhtumite suhtes võtta.

Ombudsman jõudis järeldusele, et edasised uurimised ei ole põhjendatud, sest näib, et komisjon pöörab kaebuse esitaja rikkumiskaebuses tõstatatud sisulistele küsimustele asjakohast tähelepanu. Selleks et aidata komisjonil oma menetlusi veelgi parandada, tegi ombudsman veel kaks märkust.

Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 1827/2009/(ANA)CK (konfidentsiaalne) kohta tehtud otsuse kokkuvõte

Kreeka kodanik esitas komisjonile rikkumiskaebuse, väites muu hulgas, et Kreeka on rikkunud nõukogu direktiivi 83/183/EMÜ üksikisikute isikliku vara liikmesriigist alalise importimise suhtes kohaldatava maksuvabastuse kohta.

2009. aasta juulis esitas kaebuse esitaja ombudsmanile kaebuse, väites, et komisjon ei olnud tema rikkumiskaebust nõuetekohaselt käsitlenud. Eelkõige väitis ta, et kuna komisjon järeldas, et kõnealused Kreeka õigusnormid ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse, ei võtnud ta arvesse asjakohaseid Kreeka õigusakte ja Kreeka kõrgeima halduskohtu kohtupraktikat, mis on välja töötatud Euroopa Kohtu asjaomast kohtupraktikat silmas pidades.

2011. aasta veebruaris tegi ombudsman sõbraliku lahendi ettepaneku, kutsudes komisjoni üles kaebuse esitaja poolt Kreeka vastu esitatud rikkumiskaebust uuesti läbi vaatama. Oma vastuses ettepanekule kordas komisjon, et ta tegutses talle esitatud kaebuse suhtes hoolsalt.

Ombudsman avaldas kahetsust selle üle, et komisjon lükkas kaebuse esitaja väited järsult tagasi. Ta märkis siiski, et hilisemas teatises teavitas kaebuse esitaja teda Kreeka kõrgeima halduskohtu kohtupraktika hiljutistest arengutest. Ombudsman leidis, et Kreeka kõrgeima halduskohtu praktika kohaselt ei ole komisjonil praktilist eesmärki menetleda Kreeka vastu esitatud rikkumiskaebust seoses kõnealuse maksu kehtestamisega. Sellega seoses muutus komisjoni ja kaebuse esitaja vaheline lahkarvamus Kreeka maksueeskirjade õige tõlgendamise kohta tuhmiks. Kuigi ombudsman ei olnud veendunud, et komisjon reageeris kaebuse esitaja esitatud rikkumiskaebusele hoolsalt, lõpetas ta juhtumi järeldusega, et edasised uurimised ei olnud õigustatud.

septembril 2007 esitas kaebuse esitaja, Saksamaal elav Madalmaade kodanik, kes saab Madalmaade töötushüvitist, komisjonile kaebuse väidetava mittesakslastest kodanike diskrimineerimise kohta Edela-Saksamaa avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni poolt seoses televisiooni- ja raadiolitsentsitasudest vabastamisega. Pärast ombudsmani sekkumist saatis komisjon kaebuse esitajale kaks vastust 2007. aasta detsembris ja 2008. aasta juulis. Kuna kaebuse esitaja ei saanud sisulist vastust, esitas ta 2008. aasta juulis ombudsmanile uuesti kaebuse. Ta väitis, et komisjon ei käsitlenud nõuetekohaselt tema 27. septembri 2007. aasta kaebust nii menetluse kui ka sisu osas.

Sisu osas selgitas komisjon oma arvamuses, et kaebuse esitaja saadud Madalmaade töötushüvitis (mis ei ole majanduslikust olukorrast sõltuv) ei olnud võrreldav Saksamaa hüvitisega, mis annab selle saajatele õiguse vabastusele televisiooni- ja raadiolitsentsi tasudest Saksamaal (ja mis on majanduslikust olukorrast sõltuv). Komisjoni arvates ei ole seega tegemist isikute vaba liikumist käsitlevate ELi eeskirjade rikkumisega. Ombudsman jõudis järeldusele, et komisjon näis olevat õigesti analüüsinud ja selgitanud kõnealuse juhtumiga seoses tekkinud sisulisi küsimusi ega leidnud seega ühtegi haldusomavoli juhtumit.

Menetluse kohta väitis komisjon, et ta käsitles juhtumit mõistliku aja jooksul ja teavitas kaebuse esitajat oma järeldusest, et rikkumist ei ole toimunud. Kõigepealt märkis ombudsman, et kaebuse esitaja kaebus anti enne käsitlemist kolmel korral üle ühelt komisjoni talituselt teisele. Ta järeldas, et komisjon ei ole järginud sätteid, mis on esitatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumistega, eelkõige seoses i) kaebuste registreerimisega, ii) vastuvõtuteatise saatmisega ja iii) juhtumi lõpetamisega. Seetõttu esitas ta komisjonile soovituse projekti, et komisjon i) tunnistaks, et ta ei järginud teatist, ii) vabandaks selle väljajätmise pärast ja iii) võtaks vajalikud meetmed, et tagada tulevikus juhtumite käsitlemisel teatise järgimine.

Komisjon tunnistas, et ta ei ole järginud teatise punkte 3 ja 4, ning vabandas, et ta ei ole seda teinud. Komisjon ei tunnistanud siiski sõnaselgelt, et ta ei järginud teatise punkti 10. Samuti ei vabandanud ta selle tegemata jätmise pärast. Seetõttu järeldas ombudsman, et komisjon oli tema soovituse projekti osaliselt heaks kiitnud. Soovituse projekti kolmanda osa kohta märkis ombudsman, et on vahepeal algatanud omaalgatusliku uurimise uue EU Piloti ja teatises sätestatud menetluslike tagatiste vahelise seose kohta. Seetõttu järeldas ta, et edasised uurimised selles küsimuses ei ole põhjendatud.