Kompromissi tagakülg

1. Kaebuse esitaja on ülikooli professor. 2004. aastal sõlmis ta esimest korda teenuslepingu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop). Cedefop on Euroopa amet, mis aitab edendada ja arendada kutseharidust ja -õpet Euroopa Liidus. Selle lepingu alusel koostas ta teadusartikli (edaspidi "2004. aasta aruanne"), mille Cedefop hiljem avaldas. Kaebuse esitajat nimetati kaanelehel autoriks.[1]

2. 15. juunil 2006 sõlmis kaebuse esitaja Cedefopiga uue teenuslepingu [2] (edaspidi "leping"), et koostada uus teaduslik dokument (edaspidi "2006. aasta aruanne").

3. Kaebuse esitaja 2006. aasta aruanne võeti vastu avaldamiseks 2007. aasta märtsis ja avaldati 2008. aastal pealkirja all „Poliitikast praktikani: süsteemne muutus elukestvas nõustamises Euroopas”. [3] Esikaanel tema nime siiski ei mainitud. Selle asemel mainiti teda aruande jaotises "Tunnustused" vaid ühe kaastöölisena.

4. Vastuseks kaebuse esitaja küsimusele selgitas Cedefop 2008. aasta jaanuaris, et ta muutis 2007. aasta oktoobris oma viitamispoliitikat. Selle tulemusena ei tunnustatud Cedefopi väljaannetes enam välisaruannete autorsust.

5. veebruaril 2008 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Taotluse sisu

6. Kaebuse esitaja väitis, et Cedefopi keeldumine tunnustada teda 2006. aasta aruande koostajana on vastuolus keskuse varasema tavaga ja ebaõiglane.

7. Kaebuse esitaja väitis, et Cedefop peaks tunnustama tema autorsust aruande tunnustamist käsitlevas osas vastavalt temaga kokku lepitud tingimustele.

Nõue

8. Ombudsman palus 16. aprillil 2008 Cedefopil esitada oma arvamus, mida ta tegi 24. juulil 2008. Arvamus edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks, mille ta saatis 16. oktoobril 2008.

9. veebruaril 2009 võtsid ombudsmani talitused kaebuse esitajaga ühendust, et arutada sõbraliku lahenduse ettepanekut.

10. märtsil 2009 esitas ombudsman Cedefopile sõbraliku lahenduse ettepaneku.

11. mail 2009 teatas Cedefop, et ta ei saa ombudsmani ettepanekuga nõustuda.

12. 9. juunil 2009 saatis kaebuse esitaja oma tähelepanekud Cedefopi vastuse kohta ombudsmani ettepanekule.

13. jaanuaril 2010 esitas ombudsman Cedefopile soovituse projekti.

14. jaanuaril 2010 kiitis Cedefop ombudsmani soovituse projekti heaks.

15. 18. märtsil 2010 teatas kaebuse esitaja, et ta on tulemusega rahul, ning tänas ombudsmani ja tema meeskonda siiralt.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Väide, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus tegutses ebaõiglaselt ja asjakohatult

Ombudsmanile esitatud argumendid

16. Kaebuse esitaja väitis, et Cedefopi keeldumine tunnustada teda 2006. aasta aruande koostajana on vastuolus tema varasema praktikaga ja ebaõiglane.

17. Oma väite toetuseks esitas kaebuse esitaja järgmised argumendid:

a) Cedefop tunnustas teda selgelt 2004. aasta aruande koostajana, viidates tema nimele 2004. aasta aruande esilehel. Siiski ei teinud ta seda 2006. aasta aruande osas.

b) Leping, mille alusel talle 2004. aasta aruanne telliti, oli täpselt sama, mis 2006. aasta aruannet puudutav leping. Seetõttu uskus ja eeldas ta 2006. aasta aruande koostamise lepingu kokkuleppimisel, et Cedefopi tsiteerimispoliitika 2006. aasta aruande puhul on identne 2004. aasta aruande puhul kasutatud poliitikaga.

c) Cedefopi uut viitamispoliitikat ei oleks tohtinud kohaldada tagasiulatuvalt.

18. Kaebuse esitaja väitis ka, et:

a) 2006. aasta aruande avaldamiseelses versioonis, mis jagati osalejatele konverentsil "Tööjõu arendamise suunised"(Thessaloniki, 25.-26. juuni 2007), tsiteeris Cedefop teda autorina; ja

b) isegi pärast uue poliitika kehtestamist andis Cedefop 2007. aasta novembris W.-le autorluse W. väljaande avaldamiseks samas väljaannete seerias, milles sisaldub kaebuse esitaja aruanne.

19. Ombudsmanile esitatud arvamuses tunnistas Cedefop, et kaebuse esitajaga sõlmitud lepingud nii 2004. aasta aruande kui ka 2006. aasta aruande kohta olid identsed. Need ei sisaldanud tsiteerimispoliitika eeskirju. Lepingute artiklis II.8 oli siiski sätestatud: „Kõik tulemused või nendega seotud õigused, sealhulgas lepingu täitmisel saadud autoriõigused ja muud intellektuaal- või tööstusomandi õigused, kuuluvad üksnes Cedefopile, kes võib neid kasutada, avaldada, loovutada või üle anda vastavalt oma äranägemisele, ilma geograafiliste või muude piiranguteta, välja arvatud juhul, kui tööstus- või intellektuaalomandi õigused olid olemas enne lepingu sõlmimist. See säte on kooskõlas finantsmääruse üldtingimustega, milles on sätestatud, et institutsioonil on omandiõigus oma teenuslepingute tulemuste üle, ning artiklis II.10 on sätestatud, et institutsioon võib otsustada teenuslepingu tulemuste kasutamise, levitamise ja avaldamise üle, sealhulgas õiguse üle kasutada ainult osa tulemustest või mitte avaldada tulemusi, nagu ta peab asjakohaseks.”

20. Kuni 2007. aastani puudus Cedefopil selge volituspoliitika seoses teenuslepingute alusel koostatud dokumentidega. Otsused selle kohta tehti iga juhtumi puhul eraldi. Oktoobris 2007 kehtestas Cedefop oma viitamispoliitika ja järgis seda rangelt kõigi alates sellest kuupäevast avaldatud väljaannete puhul.

21. Selle poliitika tulemusena ei nimetata lõppväljaannetes enam autoritena tasuliste aruannete autoreid, mille Cedefop on tellinud teenuslepingute alusel ja mida Cedefopi eksperdid tavaliselt muudavad. Tunnustamiste osas tunnustatakse neid siiski vastavalt nende konkreetsele panusele saavutatud tulemuse saavutamisse, sealhulgas selge viide vastavale teenuslepingule. Seevastu autoreid, kes esitavad Cedefopi väljaandele „European Journal of Vocational Training“ tasustamata artikleid, tunnustatakse autoritena.

22. Kaebuse esitaja juhtumi puhul märkis Cedefop, et ta ei kohaldanud oma viitamispoliitikat tagasiulatuvalt. Sellega seoses märkis komisjon, et kaebuse esitaja aruanne avaldati varsti pärast uue poliitika vastuvõtmise kuupäeva.

23. Cedefop juhtis tähelepanu ka sellele, et potentsiaalsete välistöövõtjate, keda sageli esindavad konsortsiumid, teavitamine sellest viitamispoliitikast ei ole võimalik, arvestades sõlmitud teenuslepingute arvu. Igal juhul ei omanda sellised töövõtjad õigust sellele, et neid tsiteeritakse Cedefopi väljaannetes autoritena.

24. W. väljaande kohta märkis Cedefop, et see puudutas tasustamata sissemakset, mis ei olnud seotud teenuslepinguga. Seetõttu ei ole tsiteerimispoliitika selle suhtes kohaldatav.

25. Lõpuks väitis Cedefop, et kaebuse esitaja aruande kavand, mida kasutati Thessaloniki konverentsil 2007. aasta juunis, ei kujuta endast veel Cedefopi väljaannet. Esikaanel oli selgelt märgitud „Taustdokument/lõpparuanne, ingliskeelset versiooni ei ole muudetud”. See tähendas, et dokumenti ei muudetud, kuna Cedefopi siseeksperdid ei olnud seda veel täiendanud ega muutnud.

26. Kaebuse esitaja ei näinud oma märkustes seost uuringu eest makstava tasu ja autorsuse vahel ning väitis, et Cedefopi eksperdid ei andnud oma panust 2006. aasta aruandesse. Sisuliselt jäi ta oma algse väite, argumentide ja väite juurde.

OMBUDSMANi võimalused leida sõbralik lahendus

Pärast arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekute hoolikat kaalumist ei olnud ombudsman veendunud, et Cedefop oli kaebuse esitaja väidetele ja väitele adekvaatselt vastanud.

Ombudsmani esialgne hinnang, mis viis sõbraliku lahenduse ettepanekuni

27. Esiteks on vaieldamatu, et kui teadlane koostab Cedefopi avaldatava aruande, saab teadlane täiendavat kasu, kui tema nime tsiteeritakse väljaande esilehel.

28. Teiseks võib Cedefop oma kaalutlusõiguse piires kehtestada uue tsiteerimispoliitika, mis muudab tema tsiteerimispraktikat. Seda tehes ei tohiks Cedefop siiski kahjustada neid autoreid, kes tuginesid oma uuringute koostamisel ja esitamisel vanale tavale. Sellega seoses juhtis ombudsman tähelepanu väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt on sellise õigusakti tagasiulatuv tühistamine, millega on üksikisikule antud individuaalsed õigused või samalaadsed hüved, vastuolus õiguse üldpõhimõtetega [4].

29. Ombudsman leidis, et kaebuse esitajal oli mõistlik tugineda Cedefopi olemasolevale tavale, kui ta esitas 2007. aasta märtsis 2006. aasta aruande.

30. Eespool öeldut silmas pidades leidis ombudsman, et kohaldades oma uut viitamispoliitikat kaebuse esitaja 2006. aasta aruande suhtes, milles lepiti kokku, mida täiendati ja mis võeti avaldamiseks vastu enne selle uue poliitika jõustumist 2007. aasta oktoobris, a) ei tegutsenud Cedefop õiglaselt ja b) ei järginud kaebuse esitaja õiguspäraseid ootusi, mis põhinevad Cedefopi varasemal viitamispraktikal. Kuna tegemist võib olla haldusomavoliga, tegi ombudsman kooskõlas Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikega 5 sõbraliku lahenduse ettepaneku:

Cedefop võiks:

Esiteks vabandage kaebuse esitaja ees, et ta kohaldas uut viitamispoliitikat aruande suhtes, milles lepiti kokku ja mis sõlmiti enne 1. oktoobrit 2007; ja

Teiseks tunnustada kaebuse esitaja 2006. aasta aruande autoriteeti samadel tingimustel, nagu seda tunnustati 2004. aasta aruandes „Suunised poliitika kohta teadmistepõhises ühiskonnas: suundumused, probleemid ja vastused kogu Euroopas” ning lisama paranduse uuringu kõikidesse versioonidesse, mida tulevikus levitatakse.

Argumendid, mis esitati ombudsmanile pärast tema sõbraliku lahenduse ettepanekut

31. Cedefop ei nõustunud ombudsmani ettepanekuga. Ta väitis, et täitis täielikult teenuslepingut, mis oli ainus õiguslik alus selle küsimuse käsitlemiseks. Sellega seoses juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et 2004. ja 2006. aastal sõlmitud lepingud ei andnud kaebuse esitajale ilmselgelt õigust nõuda oma nime nimetamist.

32. Cedefop väitis ka, et õiguspärase ootuse põhimõte ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna enne 2007. aasta oktoobrit ei olnud kehtestatud ühtegi pikaajalist viitamispraktikat. Otsused volituste andmise kohta tehti pigem juhtumipõhiselt. Selles kontekstis ei kujuta üks juhtum endast "järjepidevat tava".[5] Lisaks ei andnud Cedefop mingeid kinnitusi selle kohta, et kaebuse esitajat nimetatakse 2006. aasta aruande autoriks.

33. Cedefopi sõnul anti lepingutega intellektuaalomandi õigused sõnaselgelt ja täielikult üle Cedefopile. Kaebuse esitaja oli sellest selgelt teadlik. Seetõttu ei tegutsenud ta heas usus. Cedefopi sõnul möönis kaebuse esitaja Cedefopile esitatud kaebustes, et formaalsest ja õiguslikust seisukohast ei ole õigust autorsusele.[6] Seetõttu ei saanud kaebuse esitajal olla õiguspärast ootust saada kasu, mis oleks tegelikult olnud vastuolus selgelt väljendatud lepingutingimustega. Õiguskindluse põhimõttest on kinni peetud, kuna õigusnormid olid selged ja täpsed.[7] Cedefop rõhutas, et puudub ka kohtupraktika, mis toetaks seisukohta, et sätte ebaõige kohaldamine ühes varasemas teenuslepingus võimaldaks tekitada õiguspäraseid ootusi. Tegelikult ei saa lepingu ebaõige kohaldamine kunagi anda individuaalseid õigusi.

34. Lisaks väitis Cedefop, et väline töövõtja, kes sõlmib keskusega teenuslepingu, teeb seda teenuseosutajana, mitte teadlasena. Kokkuvõttes osutab ta teenuseid kooskõlas väga spetsiifiliste lepingutingimustega ega esita teadusartiklit. Cedefopile osutatavad teenused on teenuslepingus üksikasjalikult välja toodud, sealhulgas täpne sisu, uuringu fookus ja Cedefopile esitatava aruande pikkus. Asjaomases tehnilises kirjelduses, mis moodustab osa teenuslepingust, antakse täpsed juhised kõnealuse aruande ulatuse ja sisu kohta. Selleks et tagada hanketingimuste täielik järgimine välistöövõtja poolt, jälgivad Cedefopi töötajad järk-järgult töövõtjate ülesandeid, andes teenuseosutajatele/välistöövõtjatele suuniseid ja juhiseid. Lisaks võib teenuslepingu tulemuse ehk aruande avaldada täielikult muudetud versioonis või algses versioonis. Cedefop võib otsustada aruande soovi korral ümber kirjutada, kuna see on Cedefopi intellektuaalomand. Cedefop otsustab, millal ja kas avaldada, ning võib otsustada aruannet mitte avaldada.

35. Cedefop märkis, et tsiteerimispoliitika tähtaeg oli 2007. aasta oktoober. Cedefop kohaldas seda rangelt ja eranditeta. Igal juhul puudus tsiteerimispoliitika enne 2007. aasta oktoobrit, olenemata kaebuse esitaja vastupidistest eeldustest.

36. Cedefop märkis, et tsiteerimispoliitika kehtestamine on tema kaalutlusõiguse piires.

37. Lisaks märkis Cedefop, et tsiteerimise küsimus on Cedefopi siseasi. Cedefopi viitamispoliitikast ei teatatud kaebuse esitajale selle asutusesisese olemuse tõttu. Ainus asjakohane ja õiguslikult siduv dokument välistöövõtjate jaoks on teenusleping.

38. Seoses kaebuse esitaja viidetega W. panusele, keda tsiteeriti autorina, märkis Cedefop, et see panus ei olnud seotud ühegi Cedefopiga sõlmitud teenuslepinguga. Pigem kujutas see endast W. enda iseseisvat tööd. Cedefop lisas, et W. võib muidugi nõuda selle teose autorsust. Seevastu väliste töövõtjate, sealhulgas kaebuse esitaja suhtes kohaldatakse Cedefopiga sõlmitud teenuslepingute sätteid. Teisisõnu tulenevad nende panused teenuslepingus sätestatud täpsetest juhistest ja juhistest, sealhulgas Cedefopi töötajate suunistest, läbivaatamisest ja parandustest. Seega on Cedefopi töötajate panus sellisesse töösse vaieldamatu.

39. Cedefop juhtis ombudsmani tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja saatis Cedefopile seitse kaebust sisaldavat kirja. Cedefop vastas kõigile ulatuslikult, hoolimata asjaolust, et need kirjad olid korduvad ja sisaldasid arvukaid alusetuid väiteid ja väiteid.

40. Cedefop oli üllatunud, et kaebuse esitaja ei paistnud mõistvat, et tema panus kajastub asjakohaselt avaldatud aruande tunnustamist käsitlevas osas. Ta rõhutas, et selliste kinnituste kasutamine on Euroopa Liidus levinud tava.

41. Arvestades, et lepingusätted, mis olid selged ja konkreetsed ning mida Cedefop kirjale järgis, olid ainus asjakohane õiguslik alus, ei nõustunud Cedefop sõbraliku lahenduse ettepanekuga.

42. Cedefop avaldas kahetsust, et kaebuse esitajal olid põhjendamatud ja põhjendamatud ootused. Ta märkis ka, et tema kirjavahetuse toon ja sisu tekitasid tõsiseid kahtlusi kaebuse esitaja huvi suhtes jõuda selles küsimuses sõbraliku lahenduseni.

43. Kokkuvõttes palus Cedefop ombudsmanil oma hinnang uuesti läbi vaadata ja lõpetada uurimine haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

44. Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde ja jõudis järeldusele, et ombudsmanil on otsuse tegemiseks kogu olemasolev teave.

Ombudsmani hinnang pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut

45. Ombudsman märkis, et Cedefopi argumendid sõbraliku lahenduse ettepaneku vastuvõtmisest keeldumise kohta põhinesid üksnes kaebuse esitaja lepingulistel õigustel ja kohustustel.

46. Ombudsman märkis, et kaebuse esitajaga 2004. ja 2006. aastal sõlmitud lepingud on identsed. Kumbki leping ei andnud kaebuse esitajale lepingulist õigust nõuda, et tema nime tsiteeritaks publikatsiooni autorina. Lepingud ei kohustanud Cedefopi siiski mitte viitama kaebuse esitajale kui väljaande autorile. Cedefop kasutas seda lepingulist paindlikkust ära, otsustades kõigepealt viidata kaebuse esitajale kui 2004. aasta aruande autorile ja seejärel anda 2007. aastal välja uued viitamiseeskirjad, milles märgiti, et ükski Cedefopi makstud aruanne ei viitaks autoritele. Kumbki Cedefopi valitud võimalus ei toonud kaasa lepingu rikkumist Cedefopi (ega kaebuse esitaja) poolt.

47. Kuna Cedefopi otsus viidata kaebuse esitajale kui 2004. aasta aruande autorile ei olnud vastuolus 2004. aasta teenuslepinguga, ei eksinud kaebuse esitaja, kui ta arvas, et 2006. aasta aruanne, mille ta esitas identse teenuslepingu alusel, võimaldas Cedefopil viidata kaebuse esitajale kui 2006. aasta aruande autorile.

48. Ombudsman leidis, et kaebuse esitajal oli mõistlik heas usus uskuda, et Cedefop võib, nagu ta oli teinud 2004. aasta aruande puhul, nimetada teda 2006. aasta aruande autoriks. Ta tuletab sellega seoses meelde, et kaebuse esitaja esitas 2006. aasta aruande 2007. aasta märtsis, st seitse kuud enne seda, kui Cedefop tegi teatavaks oma uue viitamispoliitika. Ombudsman oli seisukohal, et Cedefop ei tohiks kahjustada neid autoreid, kes tuginesid oma uuringute koostamisel ja esitamisel vanale tavale.

49. Kuigi ombudsman leidis, et kaebuse esitajal oli mõistlik tugineda Cedefopi olemasolevale tavale, kui ta esitas 2007. aasta märtsis 2006. aasta aruande, pidi ombudsman rõhutama, et enne 2007. aasta oktoobrit kehtinud poliitika kohaselt ei pidanud Cedefop oma väljaannete esilehel igal juhul viitama autori nimele. Nagu Cedefop on märkinud, tehti enne 2007. aasta oktoobrit autorite tsiteerimisega seotud otsused juhtumipõhiselt. Seega oli Cedefopil sel ajavahemikul kaalutlusõigus viidata autorite nimedele oma väljaannete esikaanel või hoiduda seda tegemast. Ombudsman on siiski järjekindlalt väitnud, et kaalutlusõigus ei ole sama mis meelevaldne õigus. Kaalutlusõigusega haldusasutusel peaks alati olema võimalik objektiivsete kriteeriumide alusel põhjendada, miks ta valib konkreetse võimaluse. Seega, kui Cedefop oleks enne 2007. aasta oktoobrit teinud juhtumipõhiseid otsuseid autorite tsiteerimise või tsiteerimata jätmise kohta, oleks ta pidanud tagama, et tal on võimalik neid otsuseid objektiivsete kriteeriumide alusel põhjendada. Asjaolu, et administratsioon saab selliseid otsuseid objektiivsete kriteeriumide alusel põhjendada, on oluline selleks, et administratsioon saaks seeläbi tagada, et tema otsused autorite tsiteerimise kohta ei oleks diskrimineerivad ega ebaproportsionaalsed. Cedefop ei ole aga käesoleval juhul esitanud objektiivseid põhjendusi selle kohta, miks ta ei nimetanud kaebuse esitajat 2006. aasta aruande koostajaks.[8] Pigem tugineb ta (ekslikult) üksnes uuele viitamispoliitikale ja oma lepinguliste kohustuste ekslikule tõlgendusele, et põhjendada oma seisukohta kaebuse esitaja suhtes. Nagu eespool märgitud, i) ei tohiks uut viitamispoliitikat kohaldada tagasiulatuvalt aruannete suhtes, mis esitati ajal, mil vana viitamispoliitika veel kehtis, ning ii) teenuslepingutega ei kohustata Cedefopi mitte viitama autoritele oma väljaannete esilehel.

50. Ombudsman lükkas tagasi Cedefopi väite, et kaebuse esitaja tegutses pahauskselt, kui ta vaidlustas 2007. aasta viitamiseeskirjade kohaldamise 2006. aasta aruande suhtes (vt eespool punkt 30). Cedefopi väide, et kaebuse esitaja tegutses pahauskselt, põhines asjaolul, et teenuslepingutega antakse Cedefopile sõnaselgelt ja täielikult intellektuaalomandi õigused. Ta väitis, et kuna kaebuse esitaja oli selgelt teadlik lepingute tingimustest, ei tohtinud ta tegutseda heas usus. Ombudsman märkis, et kaebuse esitaja oli 2004. aasta aruande esitamise ajal teadlik 2004. aasta teenuslepingu lepingutingimustest. See leping, mis andis Cedefopile intellektuaalomandi õigused seoses 2004. aasta aruandega, ei takistanud Cedefopil nimetada kaebuse esitajat selle aruande koostajaks. Cedefop kasutas seda lepingulist paindlikkust, et viidata kaebuse esitajale kui 2004. aasta aruande autorile. 2006. aasta teenusleping oli identne 2004. aasta teenuslepinguga. Seega ei olnud mingit põhjust, miks kaebuse esitaja ei oleks heas usus mõistnud, et Cedefop võiks ja tegelikult ka nimetaks teda 2006. aasta aruande autoriks.

51. Seoses Cedefopi tõsiste kahtlustega kaebuse esitaja huvi suhtes sõbraliku lahenduse vastu (vt eespool punkt 42) oli ombudsman seisukohal, et kaugel sellest, et tal oleks kahtlusi kaebuse esitaja huvi suhtes võtta vastu lepitav resolutsioon, märkis ombudsman, et kaebuse esitaja oli tegelikult, kui teda teavitati ombudsmani ettepanekust sõbraliku lahenduse kohta, ettepanekuga nõus.

52. Neil asjaoludel pidas ombudsman vajalikuks kinnitada oma esialgseid järeldusi haldusomavoli kohta (vt eespool punkt 30) ja esitada Cedefopile soovituse projekt, et kõrvaldada käesolevas asjas tuvastatud haldusomavoli juhtum.

Euroopa Ombudsmani soovituse eelnõu

Kaebuse uurimise põhjal esitas ombudsman järgmise soovituse projekti:

Cedefop peaks tunnustama kaebuse esitaja 2006. aasta aruande autorsust samadel tingimustel, nagu seda tunnustati 2004. aasta aruandes, ning peaks seetõttu lisama paranduse uuringu kõikidesse edaspidi levitatavatesse versioonidesse.

Ombudsmanile pärast soovituse projekti esitamist esitatud argumendid

53. Cedefop nõustus ombudsmani soovituse projektiga ja nõustus seda rakendama alates 20. jaanuarist 2010, lisades paranduse kõikidesse pärast seda kuupäeva levitatud uuringu koopiatesse.

54. Kaebuse esitaja oli tulemusega rahul ning tänas ombudsmani ja tema meeskonda siiralt.

Ombudsmani hinnang pärast soovituse projekti

Ombudsman tervitab Cedefopi nõustumist tema soovituse projektiga.

B. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Cedefop on soovituse projekti heaks kiitnud ja võtnud asjakohaseid meetmeid selle rakendamiseks.

Kaebuse esitajat ja Cedefopi teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 8. aprill 2010

---

[1] Suunamispoliitika teadmistepõhises ühiskonnas: Trends, challenges and responses across Europe, A Cedefop Synthesis Report, [kaebuse esitaja, hr S.], Cedefop Panorama series; 85, 2004 Luxembourg.

[2] Teenusleping nr 2006-0078/AO/B/JWA/-RLAR/CouncilRes/011/06.

[3] poliitikast praktikasse, süsteemne muutus elukestvaks nõustamiseks Euroopas, Cedefop Panorama seeria; 149, 2008, Luxembourg.

[4] Vt selle kohta kohtuasi 159/82, Verli-Wallace vs. komisjon, EKL 1983, lk 2711, punkt 8; Kohtuasi T-123/89: Chomel vs. komisjon (EKL 1990, lk II-131, punkt 34), kohtuasi T-197/99: Gooch vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I-A-271 ja II-1247, punkt 53) ja kohtuasi T-251/00: Lagardère SCA ja Canal+ SA vs. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 2002, lk II-4825, punkt 139).

[5] Otsus kohtuasjas T-20/91: Holtbecker vs. komisjon (EKL 1992, lk II-2599, punkt 53).

[6] Otsus kohtuasjas C-188/88: NMB (Deutschland) GmbH vs. komisjon (EKL 1992, lk I-1689, punkt 53).

[7] Otsus kohtuasjas C-107/97: Rombi & Arkopharama (EKL 2000, lk I-3367, punkt 66).

[8] Cedefopi esitatud objektiivsete põhjuste puudumisel on ombudsman seisukohal, et selliseid objektiivseid põhjuseid ei ole. Ombudsman märgib, et vastupidiselt sellele esitas Cedefop objektiivsed põhjused sarnases ombudsmanile esitatud juhtumis, nimelt juhtumis 1874/2008/BB.