FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Euroopa Ombudsmani soovituse projekt seoses Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse vastu esitatud kaebuse 413/2008/BB uurimisega

Kompromissi tagakülg

1. Kaebuse esitaja on ülikooli professor. 2004. aastal sõlmis ta esimest korda teenuslepingu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop). Cedefop on Euroopa amet, mis aitab edendada ja arendada kutseharidust ja -õpet Euroopa Liidus. Selle lepingu alusel koostas ta teadusartikli (edaspidi "2004. aasta aruanne"), mille Cedefop hiljem avaldas. Kaebuse esitajat nimetati kaanelehel autoriks.[1]

2. 15. juunil 2006 sõlmis kaebuse esitaja Cedefopiga uue teenuslepingu [2] (edaspidi "leping"), et koostada uus teaduslik dokument (edaspidi "2006. aasta aruanne").

3. Kaebuse esitaja 2006. aasta aruanne võeti vastu avaldamiseks 2007. aasta märtsis ja avaldati 2008. aastal pealkirja all „Poliitikast praktikani: süsteemne muutus elukestvas nõustamises Euroopas”. [3] Esikaanel tema nime siiski ei mainitud. Selle asemel mainiti teda aruande jaotises „Tunnustamine“ vaid ühe kaastöölisena.

4. Vastuseks kaebuse esitaja küsimusele selgitas Cedefop 2008. aasta jaanuaris, et ta muutis 2007. aasta oktoobris oma viitamispoliitikat. Selle tulemusena ei tunnustatud Cedefopi väljaannetes enam välisaruannete autorsust.

5. veebruaril 2008 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Taotluse sisu

6. Kaebuse esitaja väitis, et Cedefopi keeldumine tunnustada teda 2006. aasta aruande koostajana on vastuolus keskuse varasema tavaga ja ebaõiglane.

7. Kaebuse esitaja väitis, et Cedefop peaks tunnustama tema autorsust aruande tunnustamist käsitlevas osas vastavalt temaga kokku lepitud tingimustele.

Nõue

8. Ombudsman palus 16. aprillil 2008 Cedefopil esitada oma arvamus, mida ta tegi 24. juulil 2008. Arvamus edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks, mille ta saatis 16. oktoobril 2008.

9. veebruaril 2009 võtsid ombudsmani talitused kaebuse esitajaga ühendust, et arutada sõbraliku lahenduse ettepanekut.

10. märtsil 2009 esitas ombudsman Cedefopile sõbraliku lahenduse ettepaneku.

11. mail 2009 teatas Cedefop, et ta ei saa nõustuda ombudsmani sõbraliku lahendusega.

12. 9. juunil 2009 saatis kaebuse esitaja oma tähelepanekud Cedefopi vastuse kohta ombudsmani sõbralikule lahendusele.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Väide, et Cedefop tegutses ebaõiglaselt ja ebajärjekindlalt

Ombudsmanile esitatud argumendid

13. Kaebuse esitaja väitis, et Cedefopi keeldumine tunnustada teda 2006. aasta aruande koostajana on vastuolus tema varasema praktikaga ja ebaõiglane.

14. Oma väite toetuseks esitas kaebuse esitaja järgmised argumendid:

a) Cedefop tunnustas teda selgelt 2004. aasta aruande koostajana, viidates tema nimele 2004. aasta aruande esilehel. Siiski ei teinud ta seda 2006. aasta aruande osas.

b) Leping, mille alusel talle 2004. aasta aruanne telliti, oli täpselt sama, mis 2006. aasta aruannet puudutav leping. Seetõttu uskus ja eeldas ta 2006. aasta aruande koostamise lepingu kokkuleppimisel, et Cedefopi tsiteerimispoliitika 2006. aasta aruande puhul on identne 2004. aasta aruande puhul kasutatud poliitikaga.

c) Cedefopi uut viitamispoliitikat ei oleks tohtinud kohaldada tagasiulatuvalt.

15. Kaebuse esitaja väitis ka, et:

a) 2006. aasta aruande avaldamiseelses versioonis, mis jagati osalejatele konverentsil "Tööjõu arendamise suunised"(Thessaloniki, 25.-26. juuni 2007), tsiteeris Cedefop teda autorina; ja

b) isegi pärast uue poliitika kehtestamist andis Cedefop 2007. aasta novembris W.-le autorluse W. väljaande avaldamiseks samas väljaannete seerias, milles sisaldub kaebuse esitaja aruanne.

16. Ombudsmanile esitatud arvamuses tunnistas Cedefop, et kaebuse esitajaga sõlmitud lepingud nii 2004. aasta aruande kui ka 2006. aasta aruande kohta olid identsed. Need ei sisaldanud tsiteerimispoliitika eeskirju. Lepingute artiklis II.8 oli siiski sätestatud: „Kõik tulemused või nendega seotud õigused, sealhulgas lepingu täitmisel saadud autoriõigused ja muud intellektuaal- või tööstusomandi õigused, kuuluvad üksnes Cedefopile, kes võib neid kasutada, avaldada, loovutada või üle anda vastavalt oma äranägemisele, ilma geograafiliste või muude piiranguteta, välja arvatud juhul, kui tööstus- või intellektuaalomandi õigused olid olemas enne lepingu sõlmimist. See säte on kooskõlas finantsmääruse üldtingimustega, milles on sätestatud, et institutsioonil on omandiõigus oma teenuslepingute tulemuste üle, ning artiklis II.10 on sätestatud, et institutsioon võib otsustada teenuslepingu tulemuste kasutamise, levitamise ja avaldamise üle, sealhulgas õiguse üle kasutada ainult osa tulemustest või mitte avaldada tulemusi, nagu ta peab asjakohaseks.”

17. Kuni 2007. aastani puudus Cedefopil selge volituspoliitika seoses teenuslepingute alusel koostatud dokumentidega. Otsused selle kohta tehti iga juhtumi puhul eraldi. Oktoobris 2007 kehtestas Cedefop oma viitamispoliitika ja järgis seda rangelt kõigi alates sellest kuupäevast avaldatud väljaannete puhul.

18. Selle poliitika tulemusena ei nimetata lõppväljaannetes enam autoritena tasuliste aruannete autoreid, mille Cedefop on tellinud teenuslepingute alusel ja mida Cedefopi eksperdid tavaliselt muudavad. Tunnustamise osas tunnustatakse neid siiski vastavalt nende konkreetsele panusele saavutatud tulemuse saavutamisse, sealhulgas selge viide vastavale teenuslepingule. Seevastu autoreid, kes esitavad Cedefopi väljaandele „European Journal of Vocational Training“ tasustamata artikleid, tunnustatakse autoritena.

19. Kaebuse esitaja juhtumi puhul märkis Cedefop, et ta ei kohaldanud oma viitamispoliitikat tagasiulatuvalt. Sellega seoses märkis komisjon, et kaebuse esitaja aruanne avaldati varsti pärast uue poliitika vastuvõtmise kuupäeva.

20. Cedefop juhtis tähelepanu ka sellele, et potentsiaalsete välistöövõtjate, keda sageli esindavad konsortsiumid, teavitamine sellest viitamispoliitikast ei ole võimalik, arvestades sõlmitud teenuslepingute arvu. Igal juhul ei omanda sellised töövõtjad õigust sellele, et neid tsiteeritakse Cedefopi väljaannetes autoritena.

21. W. väljaande kohta märkis Cedefop, et see puudutas tasustamata sissemakset, mis ei olnud seotud teenuslepinguga. Seetõttu ei ole tsiteerimispoliitika selle suhtes kohaldatav.

22. Lõpuks väitis Cedefop, et kaebuse esitaja aruande kavand, mida kasutati Thessaloniki konverentsil 2007. aasta juunis, ei kujuta endast veel Cedefopi väljaannet. Esikaanel oli selgelt märgitud „Taustdokument/lõpparuanne, ingliskeelset versiooni ei ole muudetud”. See tähendas, et dokumenti ei muudetud, kuna Cedefopi siseeksperdid ei olnud seda veel täiendanud ega muutnud.

23. Kaebuse esitaja ei näinud oma märkustes seost uuringu eest makstava tasu ja autorsuse vahel ning väitis, et Cedefopi eksperdid ei andnud oma panust 2006. aasta aruandesse. Sisuliselt jäi ta oma algse väite, argumentide ja väite juurde.

Ombudsmani esialgne hinnang, mis viis sõbraliku lahenduse ettepanekuni

24. Esiteks on vaieldamatu, et kui teadlane koostab Cedefopi avaldatava aruande, saab teadlane täiendavat kasu, kui tema nime tsiteeritakse väljaande esilehel.

25. Teiseks võib Cedefop oma kaalutlusõiguse piires kehtestada uue tsiteerimispoliitika, mis muudab tema tsiteerimispraktikat. Seda tehes ei tohiks Cedefop siiski kahjustada neid autoreid, kes tuginesid oma uuringute koostamisel ja esitamisel vanale tavale. Sellega seoses juhtis ombudsman tähelepanu väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt on sellise õigusakti tagasiulatuv tühistamine, millega on üksikisikule antud individuaalsed õigused või samalaadsed hüved, vastuolus õiguse üldpõhimõtetega [4].

26. Ombudsman leidis, et kaebuse esitajal oli mõistlik tugineda Cedefopi olemasolevale tavale, kui ta esitas 2007. aasta märtsis 2006. aasta aruande.

27. Eespool öeldut silmas pidades leidis ombudsman, et kohaldades oma uut viitamispoliitikat kaebuse esitaja 2006. aasta aruande suhtes, milles lepiti kokku, mida täiendati ja mis võeti avaldamiseks vastu enne uue poliitika jõustumist 2007. aasta oktoobris, a) ei tegutsenud Cedefop õiglaselt ja b) ei järginud kaebuse esitaja õiguspäraseid ootusi, mis põhinevad Cedefopi varasemal viitamispraktikal. Kuna tegemist võib olla haldusomavoliga, tegi ombudsman kooskõlas Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikega 5 järgmise sõbraliku lahenduse ettepaneku:

Cedefop võiks:

Esiteks vabandage kaebuse esitaja ees, et ta kohaldas uut viitamispoliitikat aruande suhtes, milles lepiti kokku ja mis sõlmiti enne 1. oktoobrit 2007; ja

Teiseks tunnustada kaebuse esitaja 2006. aasta aruande autoriteeti samadel tingimustel, nagu seda tunnustati 2004. aasta aruandes „Suunised poliitika kohta teadmistepõhises ühiskonnas: suundumused, probleemid ja vastused kogu Euroopas” ning lisama paranduse uuringu kõikidesse versioonidesse, mida tulevikus levitatakse.

Argumendid, mis esitati ombudsmanile pärast tema sõbraliku lahenduse ettepanekut

28. Cedefop ei nõustunud ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekuga. Ta väitis, et täitis täielikult teenuslepingut, mis oli ainus õiguslik alus selle küsimuse käsitlemiseks. Sellega seoses juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et 2004. ja 2006. aastal sõlmitud lepingud ei andnud kaebuse esitajale ilmselgelt õigust nõuda oma nime nimetamist.

29. Cedefop väitis ka, et õiguspärase ootuse põhimõte ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna enne 2007. aasta oktoobrit ei olnud kehtestatud ühtegi pikaajalist viitamispraktikat. Otsused volituste andmise kohta tehti pigem juhtumipõhiselt. Selles kontekstis ei kujuta üks juhtum endast "järjepidevat tava".[5] Lisaks ei andnud Cedefop mingeid kinnitusi selle kohta, et kaebuse esitajale viidatakse kui 2006. aasta aruande autorile.

30. Cedefopi sõnul anti lepingutega intellektuaalomandi õigused sõnaselgelt ja täielikult üle Cedefopile. Kaebuse esitaja oli sellest selgelt teadlik. Seetõttu ei tegutsenud ta heas usus. Cedefopi sõnul möönis kaebuse esitaja Cedefopile esitatud kaebustes, et formaalsest ja õiguslikust seisukohast ei ole õigust autorsusele.[6] Seetõttu ei saanud kaebuse esitajal olla õiguspärast ootust saada kasu, mis oleks tegelikult olnud vastuolus selgelt väljendatud lepingutingimustega. Õiguskindluse põhimõttest on kinni peetud, kuna õigusnormid olid selged ja täpsed.[7] Cedefop rõhutas, et puudub ka kohtupraktika, mis toetaks seisukohta, et sätte ebaõige kohaldamine ühes varasemas teenuslepingus võimaldaks tekitada õiguspäraseid ootusi. Tegelikult ei saa lepingu ebaõige kohaldamine kunagi anda individuaalseid õigusi.

31. Lisaks väitis Cedefop, et väline töövõtja, kes sõlmib keskusega teenuslepingu, teeb seda teenuseosutajana, mitte teadlasena. Kokkuvõttes osutab ta teenuseid kooskõlas väga spetsiifiliste lepingutingimustega ega esita teadusdokumenti. Cedefopile osutatavad teenused on teenuslepingus üksikasjalikult välja toodud, sealhulgas täpne sisu, uuringu fookus ja Cedefopile esitatava aruande pikkus. Asjaomases tehnilises kirjelduses, mis moodustab osa teenuslepingust, antakse täpsed juhised kõnealuse aruande ulatuse ja sisu kohta. Selleks et tagada hanketingimuste täielik järgimine välistöövõtja poolt, jälgivad Cedefopi töötajad järk-järgult töövõtjate ülesandeid, andes teenuseosutajatele/välistöövõtjatele suuniseid ja juhiseid. Lisaks võib teenuslepingu tulemuse ehk aruande avaldada täielikult muudetud versioonis või algses versioonis. Cedefop võib otsustada aruande soovi korral ümber kirjutada, kuna see on Cedefopi intellektuaalomand. Cedefop otsustab, millal ja kas avaldada, ning võib otsustada aruannet mitte avaldada.

32. Cedefop märkis, et tsiteerimispoliitika tähtaeg oli 2007. aasta oktoober. Cedefop kohaldas seda rangelt ja eranditeta. Igal juhul puudus tsiteerimispoliitika enne 2007. aasta oktoobrit, olenemata kaebuse esitaja vastupidistest eeldustest.

33. Cedefop märkis, et tsiteerimispoliitika kehtestamine on tema kaalutlusõiguse piires.

34. Lisaks märkis Cedefop, et tsiteerimise küsimus on Cedefopi siseasi. Cedefopi viitamispoliitikast ei teatatud kaebuse esitajale selle asutusesisese olemuse tõttu. Ainus asjakohane ja õiguslikult siduv dokument välistöövõtjate jaoks on teenusleping.

35. Seoses kaebuse esitaja viidetega W. panusele, keda tsiteeriti autorina, märkis Cedefop, et see panus ei olnud seotud ühegi Cedefopiga sõlmitud teenuslepinguga. Pigem kujutas see endast W. enda iseseisvat tööd. Cedefop lisas, et W. võib muidugi nõuda selle teose autorsust. Seevastu väliste töövõtjate, sealhulgas kaebuse esitaja suhtes kohaldatakse Cedefopiga sõlmitud teenuslepingute sätteid. Teisisõnu tulenevad nende panused teenuslepingus sätestatud täpsetest juhistest ja juhistest, sealhulgas Cedefopi töötajate suunistest, läbivaatamisest ja parandustest. Seega on Cedefopi töötajate panus sellisesse töösse vaieldamatu.

36. Cedefop juhtis ombudsmani tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja saatis Cedefopile seitse kaebust sisaldavat kirja. Cedefop vastas kõigile ulatuslikult, hoolimata asjaolust, et need kirjad olid korduvad ja sisaldasid arvukaid alusetuid väiteid ja väiteid.

37. Cedefop oli üllatunud, et kaebuse esitaja ei paistnud mõistvat, et tema panus kajastub asjakohaselt avaldatud aruande kinnitamist käsitlevas osas. Ta rõhutas, et sellise tunnustamise kasutamine on Euroopa Liidus levinud tava.

38. Arvestades, et lepingusätted, mis olid selged ja konkreetsed ning mida Cedefop kirjale järgis, olid ainus asjakohane õiguslik alus, ei nõustunud Cedefop sõbraliku lahenduse ettepanekuga.

39. Cedefop avaldas kahetsust, et kaebuse esitajal olid põhjendamatud ja põhjendamatud ootused. Ta märkis ka, et tema kirjavahetuse toon ja sisu tekitasid tõsiseid kahtlusi kaebuse esitaja huvi suhtes jõuda selles küsimuses sõbraliku lahenduseni.

40. Kokkuvõttes palus Cedefop ombudsmanil oma hinnang uuesti läbi vaadata ja lõpetada uurimine haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

41. Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde ja jõudis järeldusele, et ombudsmanil on otsuse tegemiseks kogu olemasolev teave.

Ombudsmani hinnang pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut

42. Ombudsman märgib, et Cedefopi argumendid tema sõbraliku lahenduse ettepaneku vastuvõtmisest keeldumise kohta põhinevad üksnes kaebuse esitaja lepingulistel õigustel ja kohustustel.

43. Ombudsman märgib, et kaebuse esitajaga 2004. ja 2006. aastal sõlmitud lepingud on identsed. Kumbki leping ei andnud kaebuse esitajale lepingulist õigust nõuda, et tema nime tsiteeritaks publikatsiooni autorina. Lepingud ei kohustanud Cedefopi siiski mitte viitama kaebuse esitajale kui väljaande autorile. Cedefop kasutas seda lepingulist paindlikkust ära, otsustades kõigepealt viidata kaebuse esitajale kui 2004. aasta aruande autorile ja seejärel anda 2007. aastal välja uued viitamiseeskirjad, milles märgiti, et ükski Cedefopi makstud aruanne ei viitaks autoritele. Kumbki Cedefopi valitud võimalus ei toonud kaasa lepingu rikkumist Cedefopi (ega kaebuse esitaja) poolt.

44. Kuna Cedefopi otsus viidata kaebuse esitajale kui 2004. aasta aruande autorile ei olnud vastuolus 2004. aasta teenuslepinguga, ei eksinud kaebuse esitaja, kui ta arvas, et 2006. aasta aruanne, mille ta esitas identse teenuslepingu alusel, võimaldas Cedefopil viidata kaebuse esitajale kui 2006. aasta aruande autorile.

45. Ombudsman leiab, et kaebuse esitajal oli mõistlik heas usus uskuda, et Cedefop võis, nagu ta oli teinud 2004. aasta aruande puhul, nimetada teda 2006. aasta aruande autoriks. Ta tuletab sellega seoses meelde, et kaebuse esitaja esitas 2006. aasta aruande 2007. aasta märtsis, st seitse kuud enne seda, kui Cedefop tegi teatavaks oma uue viitamispoliitika. Ombudsman on seisukohal, et Cedefop ei tohiks kahjustada neid autoreid, kes tuginesid oma uuringute koostamisel ja esitamisel vanale tavale.

46. Kuigi ombudsman leiab, et kaebuse esitajal oli mõistlik tugineda Cedefopi praegusele praktikale, kui ta esitas 2007. aasta märtsis 2006. aasta aruande, peab ombudsman rõhutama, et enne 2007. aasta oktoobrit kehtinud poliitika kohaselt ei pidanud Cedefop oma väljaannete esilehel igal juhul viitama autori nimele. Nagu Cedefop on märkinud, tehti enne 2007. aasta oktoobrit autorite tsiteerimisega seotud otsused juhtumipõhiselt. Seega oli Cedefopil sel ajavahemikul kaalutlusõigus viidata autorite nimedele oma väljaannete esikaanel või hoiduda seda tegemast. Ombudsman on siiski järjekindlalt väitnud, et kaalutlusõigus ei ole sama mis meelevaldne õigus. Kaalutlusõigusega haldusasutusel peaks alati olema võimalik objektiivsete kriteeriumide alusel põhjendada, miks ta valib konkreetse võimaluse. Seega, kui Cedefop oleks enne 2007. aasta oktoobrit teinud juhtumipõhiseid otsuseid autorite tsiteerimise või tsiteerimata jätmise kohta, oleks ta pidanud tagama, et tal on võimalik neid otsuseid objektiivsete kriteeriumide alusel põhjendada. Asjaolu, et administratsioon saab selliseid otsuseid objektiivsete kriteeriumide alusel põhjendada, on oluline selleks, et administratsioon saaks seeläbi tagada, et tema otsused autorite tsiteerimise kohta ei oleks diskrimineerivad ega ebaproportsionaalsed. Cedefop ei ole aga käesoleval juhul esitanud objektiivseid põhjendusi selle kohta, miks ta ei nimetanud kaebuse esitajat 2006. aasta aruande koostajaks.[8] Pigem tugineb ta (ekslikult) üksnes uuele viitamispoliitikale ja oma lepinguliste kohustuste ekslikule tõlgendusele, et põhjendada oma seisukohta kaebuse esitaja suhtes. Nagu eespool märgitud, i) ei tohiks uut viitamispoliitikat kohaldada tagasiulatuvalt aruannete suhtes, mis esitati ajal, mil vana viitamispoliitika veel kehtis, ning ii) teenuslepingutega ei kohustata Cedefopi mitte viitama autoritele oma väljaannete esilehel.

47. Ombudsman lükkab tagasi Cedefopi väite, et kaebuse esitaja tegutses pahauskselt, kui ta vaidlustas 2007. aasta viitamiseeskirjade kohaldamise 2006. aasta aruande suhtes (vt eespool punkt 30). Cedefopi väide, et kaebuse esitaja tegutses pahauskselt, põhineb asjaolul, et teenuslepingutega antakse Cedefopile sõnaselgelt ja täielikult intellektuaalomandi õigused. Ta väidab, et kuna kaebuse esitaja oli selgelt teadlik lepingute tingimustest, ei tohtinud ta tegutseda heas usus. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja oli 2004. aasta aruande esitamise ajal teadlik 2004. aasta teenuslepingu lepingutingimustest. See leping, mis andis Cedefopile intellektuaalomandi õigused seoses 2004. aasta aruandega, ei takistanud Cedefopil nimetada kaebuse esitajat selle aruande koostajaks. Cedefop kasutas seda lepingulist paindlikkust, et viidata kaebuse esitajale kui 2004. aasta aruande autorile. 2006. aasta teenusleping oli identne 2004. aasta teenuslepinguga. Seega ei olnud mingit põhjust, miks kaebuse esitaja ei oleks heas usus mõistnud, et Cedefop võiks ja tegelikult ka nimetaks teda 2006. aasta aruande autoriks.

48. Seoses Cedefopi tõsiste kahtlustega kaebuse esitaja huvi suhtes lepitava resolutsiooni vastu (vt eespool punkt 39) on ombudsman seisukohal, et ta ei kahtle kaugeltki kaebuse esitaja huvis võtta vastu lepitav resolutsioon, vaid märgib, et kaebuse esitaja väljendas tegelikult, kui teda teavitati ombudsmani ettepanekust sõbraliku lahenduse kohta, oma nõusolekut sõbraliku lahenduse ettepanekuga. Ombudsman avaldab kahetsust, et need arusaamatused takistavad käesolevale juhtumile sõbraliku lahenduse leidmist.

49. Ombudsman loodab, et eespool esitatud analüüs aitab kõrvaldada käesoleva juhtumi puhul tekkinud arusaamatusi. Neil asjaoludel peab ombudsman vajalikuks esitada Cedefopile soovituse projekt, et kõrvaldada käesoleval juhul tuvastatud haldusomavoli juhtum.

C. Soovituse projekt

Kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman järgmise soovituse projekti:

Cedefop peaks tunnustama kaebuse esitaja 2006. aasta aruande autorsust samadel tingimustel, nagu seda tunnustati 2004. aasta aruandes, ning peaks seetõttu lisama paranduse uuringu kõikidesse edaspidi levitatavatesse versioonidesse.

Kaebuse esitajat ja Cedefopi teavitatakse minu soovituse projektist. Kooskõlas minu põhikirja artikli 3 lõikega 6 saadab Cedefop üksikasjaliku arvamuse 30. aprilliks 2010. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda minu soovituse projekti heakskiitmisest ja selle rakendamise kirjeldusest.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 5. jaanuar 2010


[1] Suunamispoliitika teadmistepõhises ühiskonnas: Trends, challenges and responses across Europe, A Cedefop Synthesis Report, [the author], Cedefop Panorama series; 85, 2004 Luxembourg (vaidlustamata fakt, vt Cedefopi arvamus, lk 3).

[2] Teenusleping nr 2006-0078/AO/B/JWA/-RLAR/CouncilRes/011/06.

[3] poliitikast praktikasse, süsteemne muutus elukestvaks nõustamiseks Euroopas, Cedefop Panorama seeria; 149, 2008, Luxembourg.

[4] Vt selle kohta kohtuasi 159/82, Verli-Wallace vs. komisjon, EKL 1983, lk 2711, punkt 8; Kohtuasi T-123/89: Chomel vs. komisjon (EKL 1990, lk II-131, punkt 34), kohtuasi T-197/99: Gooch vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I-A-271 ja II-1247, punkt 53) ja kohtuasi T-251/00: Lagardère SCA ja Canal+ SA vs. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 2002, lk II-4825, punkt 139).

[5] Otsus kohtuasjas T-20/91: Holtbecker vs. komisjon (EKL 1992, lk II-2599, punkt 53).

[6] Otsus kohtuasjas C-188/88: NMB (Deutschland) GmbH vs. komisjon (EKL 1992, lk I-1689, punkt 53).

[7] Otsus kohtuasjas C-107/97: Rombi & Arkopharama (EKL 2000, lk I-3367, punkt 66).

[8] Cedefopi esitatud objektiivsete põhjuste puudumisel on ombudsman seisukohal, et selliseid objektiivseid põhjuseid ei ole. Ombudsman märgib, et vastupidiselt sellele esitas Cedefop objektiivsed põhjused sarnases ombudsmanile esitatud juhtumis, nimelt juhtumis 1874/2008/BB.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!