Kompromissi tagakülg

1. Septembris 2007 pakkus üks seadmete ja spordirõivaste tarnija (edaspidi "ettevõtja") komisjoni kaubanduse peadirektoraadi kahele kõrgemale ametnikule VIP-pileteid, et osaleda Pariisis toimuval ragbi Word Cupi avamängul. Need ametnikud tegelevad tavaliselt dumpinguvastaste juhtumitega ja oleksid võinud olla seotud dumpinguvastaste juhtumitega, mis käsitlesid sama liiki kaupu kui need, mida tootis kõnealune äriühing.

2. Väliskaubanduse voliniku kabinetiülem lubas eespool nimetatud ametnikel kõnealused piletid vastu võtta.

3. 18. detsembril 2007 saatis kaebuse esitaja, valitsusväline organisatsioon, komisjonile kirja, milles ta esitas mitu konkreetset küsimust eespool nimetatud asjaolude kohta.

4. Komisjon vastas 7. jaanuaril 2008, kuid kaebuse esitaja ei olnud selle vastusega rahul ja pöördus ombudsmani poole.

Taotluse sisu

5. Kaebuse esitaja väitis, et kabineti juhataja lubas kahel dumpinguvastaste juhtumitega tegeleval ametnikul aktsepteerida Rugby Word Cupi avamängu VIP-pileteid äriühingult, kes oli huvitatud nende tööst. Kaebuse esitaja arvates võib see põhjustada huvide konflikti.

6. Kaebuse esitaja väitis ka, et komisjon ei vastanud ammendavalt tema 18. detsembri 2007. aasta kirjale.

7. Ta väitis, et komisjon peaks a) välja töötama ja b) rakendama rangeid suuniseid oma ametnikele seoses kingituste, teenetemärkide, autasude, teenetemärkide ja kolmandate isikute maksetega, kui kolmandatel isikutel on otsene või kaudne huvi nende ametnike käsitletavate küsimuste vastu. Lisaks ei tohiks selliseid kingitusi, teeneid, autasusid, teenetemärke ja makseid põhimõtteliselt aktsepteerida.

Nõue

8. Ombudsman saatis kaebuse arvamuse saamiseks komisjonile. Komisjon vastas 20. novembril 2008.

9. jaanuaril 2009 sai ombudsman kaebuse esitaja märkused komisjoni arvamuse kohta.

10. märtsil 2009 kontrollisid ombudsmani talitused toimiku dokumente komisjoni ruumides. märtsil 2009 saadeti kontrolliaruanne komisjonile ja kaebuse esitajale. märtsil 2009 esitas ombudsman sõbraliku lahenduse ettepaneku, millele komisjon vastas 7. juulil 2009 pärast seda, kui oli palunud ombudsmani tähtaega pikendada. Komisjoni vastus saadeti kaebuse esitajale 9. juulil 2009. Kaebuse esitaja esitas oma märkused 8. oktoobril 2009.

OMBUDSMANi analüüs ja esialgsed järeldused

A. Väide huvide konflikti ja sellega seotud nõude kohta

Ombudsmanile esitatud argumendid

11. Kaebuse esitaja väitis, et kabineti juhataja lubas kahel dumpinguvastaste juhtumitega tegeleval ametnikul võtta äriühingult vastu VIP-pileteid Rugby Word Cupi avamängule. Kaebuse esitaja arvates võib see põhjustada huvide konflikti.

12. Oma väite toetuseks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kaks eespool nimetatud ametnikku tegelevad tavaliselt komisjonis dumpinguvastaste juhtumitega ning et äriühingul peab olema selliste juhtumite vastu selge huvi. Ta järeldas sellest, et piletite aktsepteerimine kahe ametniku poolt võib mõjutada nende erapooletust dumpinguvastastes asjades, millega nad tegelevad või võivad tulevikus tegeleda.

13. Kaebuse esitaja väitis sellega seoses, et komisjon peaks a) välja töötama ja b) rakendama oma ametnikele mõeldud rangeid suuniseid kingituste, teenetemärkide, autasude, teenetemärkide ja kolmandate isikute maksete kohta, kui kolmandatel isikutel on otsene või kaudne huvi nende ametnike käsitletavate küsimuste vastu. Lisaks ei tohiks selliseid kingitusi, teeneid, autasusid, teenetemärke ja makseid põhimõtteliselt aktsepteerida.

14. Komisjon selgitas oma arvamuses, et ta on juba välja töötanud selged eeskirjad ja põhimõtted eetika ja ametnike usaldusväärsuse kohta. Sellised eeskirjad hõlmavad personali eetika ja käitumise praktilist juhendit (edaspidi „personali praktiline juhend“), mis koos personalieeskirjade asjakohaste sätetega (artiklid 11–26a) ja komisjoni hea haldustava eeskirjaga moodustavad üldise raamistiku ametnike õigustele ja kohustustele seoses kingituste, teenete ja muu sellisega. Otsustades, kas anda luba kingituste vastuvõtmiseks, võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik arvesse järgmisi tegureid: i) kingituse pakkumise põhjus; ii) pakkumise võimalikud tagajärjed krediidiasutuse või investeerimisühingu huvidele; ja iii) kingituse väärtus.

15. Lisaks võttis komisjon 5. märtsil 2008 vastu eetika tegevuskava „Teatiskutse-eetika edendamise kohta komisjonis”,milles antakse suuniseid teenete, kingituste ja külalislahkuse vastuvõtmise kohta ning mis võimaldab sellega seoses tehtud üksikotsuseid rohkem ühtlustada.

16. Komisjon märkis, et need kaks ametnikku järgisid asjakohaseid eeskirju. Lisaks leidis ta, et kõnealuste piletite vastuvõtmisega ei kaasnenud tegelikku ega võimalikku huvide konflikti. Puudus igasugune oht, et aktsepteerimine võiks mõjutada asjaomaste ametnike otsustusvõimet või erapooletust. Komisjon tugines oma seisukohas järgmistele kaalutlustele:

• ametnike osavõtt kõnealusest matšist ei tekitanud äriühingule lisakulusid, sest piletid „kuulusid[äriühingu] üldisesse sponsorluspaketti”;
• transport üritusele ja ürituselt toimus ühe jagatud autoga, mille korraldas äriühing ja mis vedas nelja reisijat, kellest kaks olid äriühingu Brüsseli kontorist ja „oleksidsõidukit igal juhul kasutanud”;
• eespool nimetatud transpordikulud olid äärmiseltmõõdukad,st ligikaudu 70 eurot inimese kohta;
• sel ajal ei toimunud äriühingu jaoks„otseselt asjakohaseid”dumpinguvastaseid uurimisi;
• asjakohane dumpinguvastane juhtum oli otsustatud ja asjakohased meetmed kehtestati rohkem kui aasta enne piletite aktsepteerimist;
• ametnikud palusid luba piletite vastuvõtmiseks ja luba anti neile vastavalt komisjoni eeskirjadele ja suunistele.

17. Oma märkustes nõustus kaebuse esitaja komisjoniga, et kaks ametnikku järgisid asjakohaseid eeskirju, kui nad palusid kabineti juhatajalt asjakohast luba, kuid ei nõustunud komisjoni seisukohaga, et piletite vastuvõtmisega ei kaasne riski. Kui dumpinguvastaste juhtumitega tegelevad ametnikud võtavad äriühingutelt vastu kingitusi või soodustusi, mida nad on varem uurinud või võivad uurida tulevikus, tekitab see ohu, et see võib mõjutada nende otsuseid. Seetõttu tuleks selliste kingituste või teenete vastuvõtmist vältida. Lisaks õõnestab selline aktsepteerimine komisjoni enda poliitikat, mille kohaselt ametnikud peaksid pakkumised ja soodustused üldiselt tagasi lükkama.

18. Eelkõige leidis kaebuse esitaja, et olenemata sellest, kuidas äriühing maksis kahe kõnealuse ametniku piletite eest (kas üritust spondeerides või ostes rohkem pileteid), kujutavad piletid endast selgelt äriühingu kingitust/soodustust. Lisaks on ragbi Word Cupi avamängu VIP-piletid tavaliselt väga kallid.

Ombudsmani esialgne hinnang, mis viis sõbraliku lahenduse ettepanekuni

19. Vastuseks kaebuse esitaja väidetele märkis komisjon, et ta on juba vastu võtnud sise-eeskirjad ja põhimõtted kingituste/soodustuste vastuvõtmise kohta. Komisjon edastas kaebuse esitajale selliste eeskirjade koopia.

20. Komisjoni sise-eeskirjade[1] kohaselt peavad ametnikud, kellele pakutakse kingitusi ja kes soovivad neid vastu võtta, taotlema luba ja põhjendama oma kavandatud meetmeid. Ombudsmani dokumentide kontroll näitas, et mõlemad asjaomased ametnikud olid enne ragbimängu toimumist suuliselt taotlenud luba ettevõtte kingituse vastuvõtmiseks. Nad esitasid ametlikud taotlused piletite vastuvõtmiseks alles pärast matši toimumist (vastavalt 12. oktoobril 2007 ja 22. septembril 2008[2]).

21. Ombudsman ei võtnud selle asjaolu suhtes seisukohta, arvestades, et nende loataotluste vastuvõtmisega karistas komisjon nende hilinenud esitamist. Ta leidis, et kuna kaks kõnealust ametnikku a) taotlesid oma ülemuselt luba äriühingu kingitus vastu võtta ja b) võtsid kingituse vastu alles pärast sellise loa andmist, järgisid nad eespool nimetatud institutsiooni sise-eeskirju ning personalieeskirjade asjakohaseid sätteid[3].

22. Siiski tekkis esimene küsimus, kas komisjon sellise loa andmisega tegelikult tõlgendas ja seejärel rakendas oma eeskirju nõuetekohaselt?

23. Ombudsman juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et komisjoni üldise tegevuse läbipaistvuse tagamiseks vastu võetud eeskirjade eesmärk ise nõuab, et neid tõlgendataks ja kohaldataks rangelt.

24. Komisjoni praktilises juhendis töötajatele, mille koopia kaebuse esitaja ombudsmanile esitas, soovitatakse, et „üldreeglina... lükkate tagasi kõik sellised pakkumised, millel on rohkem kui lihtsalt sümboolne väärtus (nt päevikud, kalendrid, väikesed lauatarbed jne)”(rõhuasetus lisatud). Ombudsman ei mõistnud, miks tuleks erakorralise spordiürituse VIP-pileteid pidada sümboolse väärtusega piletiteks. Lõppkokkuvõttes ei olnud eespool nimetatud kaalutlusel oluline mitte nende piletite rahaline väärtus, vaid nende ainulaadsus ja erandlikkus.

25. Samas juhendis on ette nähtud, et „[k]uion võimalik selgelt tõendada, et see on komisjoni huvides, antakse luba võtta vastu mitterahalisi kingitusi, eelkõige kolmandate isikute korraldatud reise või ekskursioone.”Nagu kaebuse esitaja oma märkustes märkis, oleks komisjon juhul, kui ta oleks seda sätet rangelt kohaldanud, pidanud enne kõnealuste piletite vastuvõtmiseks loa andmist näitama, millised tema huvidest rahuldaksid ragbivõistlusel osalevad ametnikud äriühingu kutsel. On raske mõista, kuidas komisjonil oleks see õnnestunud.

26. Käesoleva etteheite põhisisu ei puudutanud siiski pakutava kingituse liiki, vaid selle vastu võtnud ametnike ametialast profiili. Isegi kui need ametnikud ei olnud varem tegelenud dumpinguvastaste juhtumitega, mis olid äriühingu huvides, ei ole välistatud, nagu kaebuse esitaja õigesti märkis, et nad võivad seda tulevikus teha.

27. Seetõttu tekkis teine küsimus, kas neid ametnikke võis dumpinguvastaste juhtumite käsitlemisel mõistlikult mõjutada asjaolu, et nad võtsid vastu äriühingu kingituse. Sellega seoses tuleb märkida, et ametiisikutele pakutavaid kingitusi ja külalislahkust peetakse tavaliselt traditsiooniliseks mõjuallikaks.

28. Ombudsmanile kättesaadavad tõendid ei viidanud sellele, et ettevõttelt ragbivõistluse avamise piletite vormis kingituste vastuvõtmine oleks võinud viia selleni, mida OECD nimetas tegelikuks huvide konfliktiks. Vastupidi, ombudsmanil ei olnud põhjust kahelda, et see ei mõjutanud ametnike käitumist ja sõltumatust. Siiski oli mõistlik arvata, et selliste piletite aktsepteerimine kujutas endast OECD arvates ilmset huvide konflikti[4]. Ombudsmani arvates peaks komisjon institutsioonina tegema kõik endast oleneva, et vältida mitte ainult tegelikke huvide konflikte, vaid ka ilmseid huvide konflikte, et säilitada üldsuse usaldus ja kindlustunne oma tegevuse suhtes ning kaitsta oma töötajaid põhjendamatute kahtluste eest.

29. Eespool öeldut arvesse võttes leidis ombudsman, et oleks olnud parem, kui komisjon ei oleks lubanud kõnealustel ametnikel äriühingu pakutavaid pileteid vastu võtta. Komisjon tegi seda siiski. See võis olla haldusomavoli juhtum.

30. Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõike 5 kohaselt püüab ombudsman koos asjaomase institutsiooniga leida võimaluse haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Seetõttu tegi ombudsman komisjonile järgmise sõbraliku lahenduse ettepaneku:

Komisjon võis tunnistada, et oleks olnud parem, kui ta ei oleks lubanud kõnealustel ametnikel [äriühingu] pakutud pileteid vastu võtta.

Argumendid, mis esitati ombudsmanile pärast tema sõbraliku lahenduse ettepanekut

30. Komisjon tervitas ombudsmani ettepanekut sõbraliku lahenduse kohta ja teatas, et on valmis sellega nõustuma.

31. Komisjon mõistis ombudsmani ettepanekut rõhutada, et ta peaks kaitsma nii tegelike kui ka ilmsete huvide konfliktide eest, et säilitada üldsuse usaldus ja kindlustunne oma tegevuse suhtes ning kaitsta oma töötajaid põhjendamatute kahtluste eest.

32. Sellistel asjaoludel ja käesoleval konkreetsel juhul möönis komisjon, et oleks olnud parem, kui ta ei oleks lubanud kõnealustel ametnikel kõnealust külalislahkust vastu võtta.

33. Komisjon kinnitas ka, et ta ajakohastab praegu oma sisesätteid kingituste vastuvõtmise ja võõrustamise kohta. Nende uute eeskirjade kohaselt kaalutakse töötajate taotlusi külalislahkuse saamiseks väljaspool Brüsselit eraldi, lähtudes nende sisust. Käesoleva juhtumi konkreetsetel asjaoludel oleks loa andmine ebatõenäoline.

34. Komisjon võttis teadmiseks ombudsmani kinnituse, et kõnealused ametnikud järgisid kingitusi ja külalislahkust käsitlevaid komisjoni sise-eeskirju. Komisjon märkis ka, et mõlemad ametnikud taotlesid enne üritusel osalemist suulist heakskiitu, mis neile ka anti, ning et see osalemine kinnitati „pärastüritust”. Vorm, mida kasutatakse selle kinnitamiseks, et heakskiitmine oli kavandatud kas enne või pärast kingituse või külalislahkuse vastuvõtmist.

35. Komisjon teatas lõpetuseks, et edastab kaebuse esitajale oma eetika tegevuskava koopia.

36. Kaebuse esitaja märkis, et ta hindab väga ombudsmani järeldusi selles juhtumis.

37. Kaebuse esitaja oli rahul komisjoni tõdemusega, et kõnealusel konkreetsel juhul oleks olnud parem, kui ta ei oleks lubanud kõnealustel ametnikel külalislahkust vastu võtta. Nõukogu hindas ka seda, et komisjon nõustus sõbraliku lahendusega.

38. Kaebuse esitaja palus komisjonil esitada talle institutsiooni ajakohastatud sise-eeskirjad kingituste vastuvõtmise ja külalislahkuse kohta.

Ombudsmani hinnang pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut

39. Ombudsman leiab, et sõbralik lahendus on saavutatud.

40. Ta usub, et nagu on nõutud kaebuse esitaja viimastes märkustes, esitab komisjon kaebuse esitajale koopia oma ajakohastatud sise-eeskirjadest, mis käsitlevad kingituste vastuvõtmist ja külalislahkust.

41. Ta hindab eelkõige seda, et komisjon ajakohastab oma sise-eeskirju kingituste ja külalislahkuse kohta, ning julgustab komisjoni mitte ainult edastama need eeskirjad kaebuse esitajale, vaid ka avalikustama need oma veebisaidil.

B. Väide kaebuse esitaja küsimustele antud komisjoni vastuse kvaliteedi kohta

42. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei vastanud tema 18. detsembri 2007. aasta kirjale ammendavalt.

43. Ta väitis, et 7. jaanuari 2008. aasta vastuses jättis komisjon vastamata tema konkreetsetele küsimustele, mis puudutasid: esiteks asjaomaste ametnike nimed ja ametikohad; teiseks nende Pariisi reisi täpsed transpordikulud; ja kolmandaks piletite tegelikud kulud, kui ametnikud olid need ise ostnud.

44. Oma arvamuses kaebuse kohta leidis komisjon, et „[k]ui asjaomastest eeskirjadest on kinni peetud, ei annaks ametnike nimede avaldamine toimiku hindamisele mingit lisaväärtust ega oleks seega õiguspärane”.

Komisjon viitas transpordi täpsetele kuludele, kuid ei kommenteerinud kaebuse esitaja kolmandat küsimust.

Ombudsmani hinnang

45. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei viidanud oma viimastes tähelepanekutes sellele väitele.

46. Ombudsman viitab ka eespool punktis 21 esitatud järeldusele ja nõustub komisjoni seisukohaga kõnealuste ametnike nimede kohta. Seetõttu on käesolev otsus, mis avaldatakse ombudsmani veebisaidil, koostatud nii, et neid nimesid ei ole võimalik identifitseerida.

47. Viidates oma järeldusele eespool punkti 24 viimases lauses, ei pea ombudsman vajalikuks võtta seisukohta komisjoni väidetava suutmatuse kohta anda kaebuse esitajale vastus tema kolmandale päringule.

48. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et edasised uurimised selle väite kohta ei ole põhjendatud.

C. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Kaebuse esitaja esimese väite ja sellega seotud väite osas on jõutud sõbraliku lahenduseni. Ombudsman usub, et nagu on nõutud kaebuse esitaja viimastes tähelepanekutes, esitab komisjon kaebuse esitajale koopia oma ajakohastatud sise-eeskirjadest kingituste vastuvõtmise ja külalislahkuse kohta.

Kaebuse esitaja teise väite puhul ei ole edasised uurimised põhjendatud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 27. oktoober 2009

---

[1] Personali eetika ja käitumise praktilise juhendi „Kingitused, soodustused ja maksed“ lk 15: „[Y]te ei tohiks vastu võtta kingitusi, teeneid ega makseid [...] ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eelneva loata [...][I]kui teile pakutakse mis tahes kingitusi, teeneid või annetusi, mille koguväärtus on üle 50 euro ja mille on andnud sama allikas mis tahes aastal ja te soovite neid vastu võtta, peate taotlema luba, esitades põhjenduse.”

[2] Loataotlus ei olnud sellisena kuupäevastatud, kuid see oli lisatud siseteatele D (20002)8759, millele asjaomane ametnik oli alla kirjutanud ja mis kandis 22. septembri 2008. aasta kuupäeva.

[3] Personalieeskirjade artikkel 11: „... Ametnik ei võta ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata üheltki valitsuselt ega muult allikalt väljaspool institutsiooni, kuhu ta kuulub, vastu mingit autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või tasu, välja arvatud teenete eest, mis on osutatud kas enne tema ametisse nimetamist või eripuhkuse ajal sõjaväe- või muus riiklikus teenistuses ja sellise teenistusega seoses.”

[4] Soovitus huvide konflikti haldamise suuniste kohta avalikus teenistuses, juuni 2003 http://www.oecd.org/dataoecd/13/22/2957360.pdf