Strasbourg, 22. juuli 2008

Lugupeetud hr X

oktoobril 2007 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) vastu seoses Teie kõrvaldamisega avalikust konkursist EPSO/AD/47/06.

Edastasin kaebuse 7. novembril 2007 EPSO direktorile. EPSO saatis oma arvamuse 7. veebruaril 2008. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 13. veebruaril 2008.

märtsil 2008 palusin EPSO-lt Teie juhtumi kohta lisateavet. EPSO saatis vastuse minu teabenõudele 1. aprillil 2008.

Edastasin Teile käesoleva vastuse 18. aprillil 2008 koos palvega esitada märkused, mille Te saatsite 28. aprillil 2008.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja osales avalikul konkursil EPSO/AD/47/06, mis tehti ülesandeks koostada reservnimekiri administraatoritest (AD5), kellel on Rumeenia kodakondsus Euroopa avaliku halduse, õiguse, majanduse ja auditi valdkonnas.

Ta tegi oma põhikeelena rumeenia keeles avaliku konkursi viimase kirjaliku katse, s.o katse c. Puude tõttu tegi kaebuse esitaja testi c arvutis. Arvuti, mida ta kasutas, oli õigekirja korrektor aktiveeritud prantsuse, mitte rumeenia keeles. Seetõttu tõlgiti kõik tema eelnõu elemendid automaatselt prantsuse keelde. Kaebuse esitaja teatas sellest probleemist konkursi korraldajatele, kuid nad ei reageerinud. Lisaks märkis üks korraldajatest, et „ta ei peaks konkursi pärast muretsema, sest puudega kandidaadina on tal kõik võimalused leida töökoht Euroopa Liidu institutsioonides”(1).

EPSO teatas 24. mail 2007 kaebuse esitajale, et ta ei saanud testi c eest minimaalset nõutavat punktisummat (ta sai testi c eest 7 punkti, mille minimaalne nõutav punktisumma oli 8/10).

mail 2007 saatis kaebuse esitaja EPSO-le kirja, milles ta kaebas testi c tingimuste üle ja palus oma kandidatuur läbi vaadata. Kuna ta ei saanud EPSO-lt vastust, esitas kaebuse esitaja oma esimese kaebuse Euroopa Ombudsmanile (viide 1711/2007/RT). Pärast ombudsmani sekkumist vastas EPSO kaebuse esitajale 9. juulil 2007. EPSO märkis oma vastuses, et valikukomisjon vaatas läbi kaebuse esitaja testi c ja otsustas tõsta tema punktisumma testi c eest 7 punktilt 8 punktile. Kuigi kaebuse esitaja sai kõikide kirjalike katsete eest minimaalse nõutava punktisumma, ei kuulunud ta nende kandidaatide hulka, kes said kirjalikel katsetel kõige rohkem punkte. Seetõttu ei kvalifitseerunud ta suulisele katsele.

Kaebuse esitaja võttis 31. augustil 2007 EPSOga telefoni teel ühendust, et saada täiendavaid selgitusi. Kaebuse esitaja sõnul kohtles üks EPSO ametnik teda lugupidamatult ja märkis, et „ta oli teinud rumeenia keeles suuri vigu” (grosses erreurs de roumain). Seoses kaebuse esitaja olukorraga puuetega kandidaadina märkis ametnik, et teine kandidaat, kes oli "halvasti vormis"(2), ei läbinud ka testi c, kuigi selle kandidaadi vead olid kaebuse esitaja omadest vähem tõsised.

Pärast seda vestlust saatis kaebuse esitaja 31. augustil 2007 EPSO-le uue kirja. Ta märkis, et valikukomisjon ei põhjendanud tema uut punktisummat ega esitanud talle piisavalt täpset teavet tema testis (c) tuvastatud vigade kohta. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et EPSO eiras Euroopa Parlamendi puuetega inimeste töölevõtmise head tava käsitlevat eeskirja,(3) millega soodustati puuetega inimeste töölevõtmist. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et EPSO ametnikud kohtlesid teda lugupidamatult.

septembril 2007 pöördus kaebuse esitaja uuesti ombudsmani poole (viide 2230/2007/RT) seoses EPSO suutmatusega vastata tema 31. augusti 2007. aasta kirjale. Oma vastuses selgitas ombudsman kaebuse esitajale, et nõutavad eelnevad haldusmenetlused ei olnud lõpule viidud, sest institutsioonil ei olnud aega vastata tema 31. augusti 2007. aasta kirjale enne kaebuse esitamist ombudsmanile (4).

Kuna EPSO ei vastanud järgmise kahe kuu jooksul, esitas kaebuse esitaja 12. oktoobril 2007 ombudsmanile käesoleva kaebuse, mis registreeriti viitenumbriga 2596/2007/RT.

Kaebuse esitaja väitis, et:

i) EPSO ametnikud ei kohelnud teda kõnealuse konkursi ajal ja pärast seda viisakalt ning tegid tema kui puudega kandidaadi olukorra kohta lugupidamatuid märkusi.

ii) EPSO ei esitanud talle piisavalt täpset teavet tema kirjalikul katsel c tuvastatud vigade kohta.

iii) EPSO ei vastanud tema 31. augusti 2007. aasta e-kirjale.

Kaebuse esitaja väitis, et EPSO peaks ta konkursi viimasesse etappi vastu võtma.

Nõue

EPSO arvamus

EPSO arvamuse võib kokku võtta järgmiselt:

EPSO märkis, et kaebuse esitaja oli ainus kandidaat, kes sooritas kirjalikud katsed EPSO kabinetis teistest kandidaatidest eraldi. Teda juhendas üks EPSO ametnik. Enne testide toimumist teavitas see ametnik kaebuse esitajat iga testi tähtajast, sealhulgas lisaprotokollidest, mis olid tema puude tõttu lubatud, nagu kaebuse esitajaga eelnevalt kokku lepitud. EPSO märkis, et katsete ajal ei teinud EPSO ametnik kaebuse esitajale ühtegi märkust. EPSO ei välistanud võimalust, et ametnik oleks saanud kaebuse esitajaga pärast katseid rääkida. EPSO märkis siiski, et ametniku käitumine oli igal juhul õige ja veenev. Lisaks ei esitanud kaebuse esitaja EPSOga peetud kirjavahetuses enne kaebuse esitamist ombudsmanile ühtegi märkust EPSO töötajate sobimatu käitumise kohta. Mis puudutab kaebuse esitaja kutseid EPSO-le pärast kirjalikke katseid, siis teatasid EPSO ametnikud talle, et punktide eest vastutab üksnes valikukomisjon, ning osutasid edasikaebamise korrale, mida ta võib kasutada juhul, kui ta ei ole valikukomisjoni otsusega rahul. EPSO juhtis tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja väiteid käsitlevast sisejuurdlusest ei ilmnenud tema töötajate väärkäitumist.

Õigekirjaparanduse kohta märkis EPSO, et see võimalus on välja lülitatud ainult sekretäride töölevõtmiseks korraldatud konkursside puhul. Arvestades, et kaebuse esitaja osales administraatorite konkursil, ei lülitatud õigekirjaparandust välja. EPSO märkis ka, et see on „praegune tava”. EPSO rõhutas, et kaebuse esitaja oli palunud sooritada kirjalikud testid arvutis. Seetõttu oleks ta pidanud tundma selle erinevaid võimalusi, sealhulgas õigekirja korrektorit.

Kaebuse esitaja teise väite kohta märkis EPSO, et testide hindamise eest vastutab üksnes valikukomisjon. EPSO märkis samuti, et ühenduse kohtute praktika kohaselt ei ole apellatsiooninõukogu kohustatud kandidaadi ühe katse läbimata jätmist põhjendades täpsustama, milliseid vastuseid peeti ebapiisavaks, ega selgitama, miks neid peeti ebapiisavaks.

EPSO kommenteeris oma arvamuses ka kaebuse esitaja väidet võrdsete võimaluste põhimõtte järgimise kohta. EPSO märkis, et vajaduse korral kohandatakse konkursimenetlusi, et võimaldada puuetega inimestel sooritada teste ja katseid teiste kandidaatidega sarnastes tingimustes. Sellega seoses märkis EPSO, et käesoleval juhul sooritas kaebuse esitaja kirjalikud katsed arvutis ja talle anti lisaaega. EPSO rõhutas ka, et teste parandatakse anonüümselt. Lõpuks märkis EPSO, et ta jätkab võimaluste uurimist, mille eesmärk on parandada tingimusi, mille alusel puuetega inimesed valikumenetlustes teste ja katseid sooritavad.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei selgitanud oma arvamuses vigu, mida ta oli testis c teinud. Kaebuse esitaja arvates olid need vead põhjustatud õigekirjaparanduse tõrgetest.

Kaebuse esitajal tekkis küsimus, kas testide tegemise ajal oli tal lubatud õigekirjaparandus ise välja lülitada. Kui see on nii, võib see viidata sellele, et puuetega kandidaatidelt nõutakse täiendavat IT-pädevust võrreldes teiste kandidaatidega. Ta märkis ka, et ühel teisel EPSO konkursil (5) lülitasid EPSO ametnikud õigekirjaparanduse välja enne katsete algust.

Kaebuse esitaja märkis ka, et ta teavitas EPSO ametnikku testide ajal probleemidest, mis tulenevad sellest, et õigekirja parandaja aktiveeriti, kuid ametnik ei aidanud teda, ning märkis selle asemel, et „valikukomisjon võtab arvesse asjaolu, et ta on puudega”.

Täiendavad uurimised

Pärast EPSO arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi.

Ombudsmani 3. märtsi 2008. aasta kiri EPSO-le

märtsil 2008 saatis ombudsman EPSO-le kaebuse esitaja märkuste koopia ja palus EPSO-l:

i) võtta seisukoht kaebuse esitaja märkustes esitatud uue väite suhtes, et ta teavitas EPSO ametnikku katsete ajal probleemidest, mis tulenevad asjaolust, et õigekirja parandaja aktiveeriti prantsuse keeles, kuid see ametnik ei aidanud teda, ning märkis selle asemel, et „valikukomisjon võtab arvesse asjaolu, et ta on puudega”.

ii) selgitada oma arvamuses tehtud vahet, mille kohaselt õigekirjaparandused deaktiveeritakse sekretäride konkurssidel, kuid administraatorite konkurssidel (nagu kaebuse esitaja konkursil) mitte. Kas see tähendab, et administraatorid peaksid teadma, kuidas deaktiveerida konkreetses keeles aktiveeritud õigekirjaparandused, samas kui sekretärid ei tohiks seda teha? Kas EPSO on seetõttu seisukohal, et õigekirjaparanduse deaktiveerimine on osa arvutioskustest, mida kandidaadid peaksid administraatorite konkurssidel omama?

iii) selgitada, miks ta märkis oma arvamuses prantsuse keele õigekirja parandamise probleemide kohta, et "ainuüksi kaebuse esitaja soovis testi teha [] arvutis."

iv) selgitada, kas ta leidis, et kaebuse esitaja sooritas testi rumeenia keeles samadel tingimustel kui teised kandidaadid, kellel ei olnud puuet, või oli EPSO erikord kaebuse esitaja puuete arvessevõtmiseks mõeldud üksnes selleks, et muuta tema osalemine testidel faktiliselt võimalikuks?

v) esitada koopia kaebuse esitaja testist c ja markerite kasutatud hindamistabelist. Kui EPSO peab neid dokumente konfidentsiaalseks, käsitleb ombudsman neid vastavalt, st ei avalda neid kaebuse esitajale.

EPSO 1. aprilli 2008. aasta vastus

EPSO esitas oma vastuses kokkuvõtlikult järgmised märkused:

Õigekirjaparanduse osas eristas EPSO sekretäride ja administraatorite konkursse. Sellega seoses selgitas ta, et see võimalus on välja lülitatud kirjalike testide puhul, mida korraldatakse sekretäride töölevõtmiseks korraldatud konkurssidel. EPSO märkis, et nende testide eesmärk on hinnata nii kandidaatide suutlikkust koostada dokumente tekstitöötluse abil kui ka nende suutlikkust koostada dokumente. Kui sekretäride töölevõtmise konkursside jaoks aktiveeritaks õigekirjaparandus, saaksid kandidaadid hõlpsasti parandada oma grammatika- või õigekirjavigu. Käesoleva juhtumi kohta märkis EPSO, et kaebuse esitaja osales administraatorite töölevõtmise konkursil. Arvestades tema puuet, palus kaebuse esitaja teha kirjalikud testid arvutis. EPSO pidas sellist taotlust põhjendatuks, võttes arvesse kaebuse esitaja olukorda, ja eeldas, et ta tunneb tekstitöötlust.

EPSO lisas, et kõnealuste testide eesmärk on hinnata kandidaatide võimet mõista, analüüsida ja kokku võtta ning põhikeele oskust. Administraatoritele mõeldud testide eesmärk ei olnud hinnata kandidaatide arvutioskusi. Arvuti kujutas endast üksnes vahendit, mis võimaldas kaebuse esitajal sooritada kirjalikke katseid. Konkursi laadi arvestades ei lülitanud EPSO õigekirjaparandust enne katsete algust välja ega andnud oma ametnikule mingeid juhiseid õigekirjaparanduse kohta. Samal päeval kinnitasid konkursi korraldajad eksamiruumis viibivale ametnikule, et õigekirjaparandust ei ole välja lülitatud. EPSO erikord kaebuse esitaja puude arvessevõtmiseks oli kavandatud nii, et ta teeks testid ja katsed teiste kandidaatidega võrdsetel tingimustel.

EPSO esitas ka koopia kaebuse esitaja testist c ja hindamistabelist, mida markerid kasutasid, märkides, et viimane dokument on konfidentsiaalne.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitajale edastati EPSO vastuse koopia, välja arvatud eespool nimetatud konfidentsiaalne dokument. Kaebuse esitaja märkis, et õigekirjaparanduse puhul tuleks eristada valikut „kontrollige õigekirja tippimise ajal”, mis rõhutab ainult valesti kirjutatud sõnu, ja valikut „asendage tekst tippimise ajal”, mis tuvastab ja parandab automaatselt trükivead või valesti kirjutatud sõnad. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et esimene võimalus aktiveeritakse vaikimisi. Mis puudutab teist varianti, siis seda aktiveeritakse harva, sest on oht, et sõnad asendatakse valesti, ja see nõuab täiendavat tähelepanu, et vältida mõttetust. Ta märkis, et see teine võimalus tekitas talle katse c ajal raskusi, sest rumeenia keeles kirjutatud sõnad asendati automaatselt prantsuse keele sõnadega. Seetõttu pidi ta need sõnad ümber kirjutama, mis pani teda aega kaotama. Kaebuse esitaja kordas, et ta teavitas EPSO ametnikku testide ajal probleemidest, mis tulenevad sellest, et aktiveeriti automaatne ja õige valik. Tema arvates oleks ametnik pidanud kronomeetri katkestama ja küsima korraldajatelt, kas kaebuse esitaja saaks kõnealuse automaatse õige valiku välja lülitada. Kaebuse esitaja väitis, et ta oli oma testis c teinud ainult neli kirjaviga, nimelt „ta ei pannud rumeenia keeles mõningaid rõhutusi”. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et ta oleks saanud neid vigu vältida, kui tal oleks olnud rohkem aega testiks c ja kui arvuti klaviatuur oleks sisaldanud rumeenia tähemärke. Sellega seoses märkis ta, et ta peab tutvustama rumeenia tähemärke eraldi.

Otsus

1 Sissejuhatav märkus Ombudsmani uurimise
ulatus

1.1 Euroopa Ombudsmani uurimise käigus teatas kaebuse esitaja ombudsmani talitustele, et on vahepeal saanud EPSO-lt 14. novembril 2007 vastuse oma 31. augusti 2007. aasta e-kirjale. Sellest tulenevalt teatas ombudsman EPSO-le, et tema arvates on kaebuse esitaja kolmas väide, mis esitati tema esialgses kaebuses, vahepeal lahendatud.

1.2 Uurimise käigus esitas kaebuse esitaja uue väite selle kohta, et ta teavitas EPSO ametnikku katsete ajal probleemidest, mis tulenesid sellest, et õigekirja korrektor aktiveeriti prantsuse keeles, kuid see ametnik ei aidanud teda, ning märkis selle asemel, et "valikukomisjon võtab arvesse asjaolu, et ta on puudega". Ombudsman otsustas lisada selle väite oma uurimisse ja palus EPSO-lt arvamust.

1.3 Eespool öeldut silmas pidades käsitleb ombudsman käesolevas otsuses järgmisi väiteid ja nõudeid:

i) kaebuse esitaja väitis, et kõnealuse konkursi ajal ja pärast seda ei kohelnud EPSO ametnikud teda viisakalt ja tegid lugupidamatuid märkusi tema kui puudega kandidaadi olukorra kohta;

ii) kaebuse esitaja väitis, et eksamiruumis viibiv EPSO ametnik ei aidanud teda õigekirjaparandusega seotud probleemide lahendamisel;

iii) kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei esitanud talle piisavalt täpset teavet tema kirjalikul katsel c tuvastatud vigade kohta.

iv) kaebuse esitaja nõudis, et EPSO lubaks ta konkursi lõppjärku.

2 Väidetav suutmatus kohelda kaebuse esitajat viisakalt ja abistada teda konkursi kirjalike katsete ajal

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et kõnealuse konkursi ajal ja pärast seda ei kohelnud EPSO ametnikud teda viisakalt ning tegid lugupidamatuid märkusi tema kui puudega kandidaadi olukorra kohta. Oma märkustes EPSO arvamuse kohta väitis ta ka, et eksamiruumis viibiv EPSO ametnik ei aidanud teda õigekirjaparandusega seotud probleemide lahendamisel.

2.2 EPSO märkis sisuliselt, et kaebuse esitaja väiteid käsitleva sisejuurdluse käigus ei ilmnenud tema töötajate väärkäitumist. Õigekirjaparanduse kohta märkis EPSO, et see võimalus aktiveeriti arvutis, kus kaebuse esitaja sooritas kirjalikud katsed. EPSO leidis, et kaebuse esitaja teadis, kuidas erinevaid võimalusi sisse/välja lülitada, kuna ta oli taotlenud kirjalike testide sooritamist arvutis. Arvuti oli vahend, mis võimaldas kaebuse esitajal teste sooritada, ja see ei olnud mõeldud tema arvutioskuste hindamiseks. EPSO järeldas, et konkursi menetlusi kohandati, et võimaldada kaebuse esitajal sooritada testid ja katsed teiste kandidaatidega sarnastel tingimustel, ning seega järgiti võrdse kohtlemise põhimõtet.

2.3 Käesoleva väite uurimisel peab ombudsman kasulikuks uurida kõigepealt õigekirjaparanduse konkreetset küsimust ja seejärel üldisemalt seda, kuidas EPSO ametnikud kohtlevad kaebuse esitajat konkursi kirjalike katsete ajal ja pärast seda.

Õigekirjaparanduse spetsiifiline küsimus

2.4 Kõigepealt tuletab ombudsman meelde, et hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt on ühenduse institutsioonidel kohustus tagada, et testid ja katsed viiakse läbi võimalikult sujuvalt ja nõuetekohaselt. Nagu ühenduse kohtud on otsustanud, on administratsioon kohustatud tagama konkursi nõuetekohase korraldamise (6).

2.5 Käesoleval juhul märgib ombudsman, et arvestades tema konkreetset olukorda, sai kaebuse esitaja sooritada eespool nimetatud konkursi kirjalikud katsed ainult arvutis. Sellega seoses märgib ombudsman, et erikord, eelkõige kirjalikele testidele lisaaja andmine, oli kavandatud kaebuse esitaja puuet arvesse võttes ning EPSO ja kaebuse esitaja olid selles eelnevalt kokku leppinud.

2.6 Ombudsman mõistab, et käesolevas asjas vaidluse all olev õigekirjaparanduse küsimus puudutab peamiselt kriteeriumi c. Ombudsman märgib, et konkursiteate (7) kohaselt koosnes katse c lühikesest rumeeniakeelsest memost ja selle eesmärk oli hinnata kaebuse esitaja põhikeele oskust.

2.7 Vaidlust ei ole selles, et õigekirjaparanduse võimalus aktiveeriti kaebuse esitaja arvutis prantsuse keeles. Ombudsman võtab teadmiseks kaebuse esitaja väite, et arvutis (Microsoft Wordiga) kasutatava automaatse õige tööriista puhul tuleks eristada kahte eri funktsiooni, nimelt võimalust "kontrollida õigekirja, kui sisestate" ja "asendada tekst, kui sisestate". Esimene võimalus on arvutis vaikimisi olemas ja see kontrollib õigekirja ja grammatika, kasutades lainelist punast esiletõstmist, et näidata võimalikke õigekirjaprobleeme, ja lainelist rohelist esiletõstmist, et näidata võimalikke grammatilisi probleeme. Seoses võimalusega „asendage tekst tippimise ajal” märgib ombudsman, et kui see võimalus arvutis aktiveeritakse, tuvastab see trükivead või valesti kirjutatud sõnad, kuid parandab need ka automaatselt.

2.8 Ombudsman mõistab, et viimane võimalus aktiveeriti arvutis, kus kaebuse esitaja testis (c). Ombudsman on seisukohal, et kui see teine funktsioon aktiveeritakse, võib see oluliselt takistada teksti koostamist muus keeles kui see, milles see võimalus aktiveeritakse.

2.9 Ombudsman võtab teadmiseks EPSO avalduse, et käesoleva konkursi kirjalikud katsed ei olnud mõeldud kaebuse esitaja arvutialaste võimete hindamiseks ning et arvuti oli vaid vahend, mis võimaldas kaebuse esitajal sooritada kirjalikke katseid tingimustel, mis olid võrdsed teiste kandidaatidega, kellel ei olnud puuet. Seetõttu leiab ombudsman, et arvuti ei oleks tohtinud kaebuse esitaja tegevust raskendada. Kui administraatorite testid viiakse läbi selleks, et kontrollida EPSO enda sõnastuses „keele oskust mõista, analüüsida, teha kokkuvõtet ja oskust“, võib variant „asendada teksti tippimise ajal“kaebuse esitajat märkimisväärselt häirida, kui see ei kahjusta tema üldist tulemuslikkust. Sellise võimaluse kasutamine EPSO poolt näib olevat esmapilgul usutav tõend haldusomavoli kohta.

2.10 Seetõttu peab ombudsman vajalikuks hinnata, kas esmapilgul usutavatel tõenditel haldusomavoli kohta võib olla i) üldine mõju ja ii) mõju eelkõige kaebuse esitajale.

2.11 Seoses eespool nimetatud esmapilgul usutavate tõendite võimaliku üldise mõjuga haldusomavolile võtab ombudsman teadmiseks ja tervitab EPSO algatust uurida, kuidas parandada tingimusi, mille alusel puuetega inimesed valikumenetluste testidel ja katsetel osalevad. Ombudsman usub, et EPSO jätkab jõupingutusi tagamaks, et puuetega inimeste valikumenetluses osalemise hõlbustamiseks võetud erimeetmed ei tekitaks lisaraskusi, mis võiksid muuta nende üldise tulemuslikkuse raskemaks. Ta teeb selle kohta järgmise märkuse.

2.12 Mis puudutab eespool nimetatud esmapilgul usutavate haldusomavoli tõendite võimalikku mõju eelkõige kaebuse esitajale, siis leiab ombudsman, et tema talituse poolt kaebuse esitaja testi c rumeenia keeles ja valikukomisjoni kasutatud hindamistabeli uurimise põhjal ei ole tehtud ilmset hindamisviga. Lisaks ei ilmne, et kaebuse esitaja lõplikku sooritust katses c oleks oluliselt mõjutanud asjaolu, et õigekirjaparandus aktiveeriti arvutis, kus ta katseid tegi. Lisaks tunnistas kaebuse esitaja ise oma märkustes, et selle põhjuseks olid ainult tema neli aktsentviga. Seetõttu näib, et edasised uurimised selles küsimuses ei ole põhjendatud.

Kaebuse esitaja kohtlemine

2.13 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja teavitas EPSO ametnikku testide ajal probleemidest, mis tulenevad sellest, et õigekirjaparandus aktiveeriti prantsuse keeles. Ombudsman võtab samuti teadmiseks EPSO selgituse, et ta eeldas, et kaebuse esitaja oli tuttav arvuti omadustega ja et eksamiruumis viibinud ametnik ei saanud mingeid juhiseid õigekirjaparanduse kohta. Ombudsman saab EPSO vastusest oma edasistele uurimistele aru, et pärast seda, kui kaebuse esitaja oli sooritanud kirjalikud testid, küsis eksamiruumis viibiv EPSO ametnik testide korraldajatelt õigekirjaparanduse kohta. Selline lähenemine tundub mõistlik. Lisaks mõistab ombudsman, et korraldajad ei lubanud asjaomasel ametnikul õigekirjaparandust välja lülitada. Arvestades ombudsmani tähelepanekuid punktides 2.11 ja 2.12, ei pea ombudsman vajalikuks täiendavat uurimist.

2.14 Seoses kaebuse esitaja väitega, et EPSO ametnikud ei kohelnud teda telefoni teel viisakalt, märgib ombudsman kõigepealt, et kaebuse esitaja võttis EPSOga ühendust, et saada täpsemat teavet tema testi c läbivaatamise kohta. Kaebuse esitaja sõnul kohtles üks EPSO ametnik teda lugupidamatult ja märkis, et „ta oli teinud suuri vigu rumeenia keeles“(„grosses erreurs de roumain“) ja et teine kandidaat, kes oli „halvemas vormis“, kui ta ei läbinud ka testi c, kuigi kõnealuse kandidaadi vead olid kaebuse esitaja omadest vähem tõsised. Ombudsman märgib ka, et EPSO juhtis oma arvamuses tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja väidet käsitleva sisejuurdluse käigus ei tuvastatud tema töötajate väärkäitumist. Kättesaadavate tõendite põhjal ei saa ombudsman võtta seisukohta eespool nimetatud lahknevuste suhtes kaebuse esitaja ja EPSO vahel seoses EPSO ametnike võimaliku sobimatu käitumisega.

Ombudsman usub siiski, et EPSO jätkab oma töötajate juhendamist, et nad käituksid puuetega kandidaatidega tegelemisel äärmiselt hoolikalt, et vältida neile mis tahes õigusrikkumise ja stressi põhjustamist. Täiendav märkus hõlmab ka seda küsimust.

3 Väidetav suutmatus anda kaebuse esitajale piisavalt täpset teavet tema kirjalikus katses tuvastatud vigade kohta (c)

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei esitanud talle piisavalt täpset teavet tema testis c tuvastatud vigade kohta.

3.2 EPSO märkis oma arvamuses, et ühenduse kohtute praktika kohaselt ei ole valikukomisjon kohustatud kandidaadi ühe katse läbimata jätmist põhjendades täpsustama, milliseid vastuseid peeti ebapiisavaks, ega selgitama, miks neid peeti ebapiisavaks.

3.3 Ombudsman märgib, et oma täiendavate uurimiste taotluses esitas EPSO koopia kaebuse esitaja testist c ja kahe markeri hindamistabelist, mida käsitleti konfidentsiaalsena (8). Kaebuse esitajale edastati EPSO vastuse koopia, mis sisaldas tema testi c, kuid mitte hindamistabelit. Lisaks märgib ombudsman, et pärast eespool nimetatud dokumentide saamist ei nõudnud kaebuse esitaja oma märkustes lisateavet testis c tehtud vigade kohta.

3.4 Ombudsman mõistab seega, et EPSO vastas kaebuse esitaja päringule uurimise käigus. Eespool öeldut arvesse võttes on ombudsman seisukohal, et edasised uurimised ei ole selle väite suhtes põhjendatud.

4 Nõue

4.1 Kaebuse esitaja nõudis, et EPSO lubaks ta konkursi lõppjärku. Võttes arvesse punktides 2.11 ja 2.12 esitatud järeldusi, ei saa kaebuse esitaja väidet toetada.

5 Kokkuvõte

Eespool punktides 2.12 ja 3.4 selgitatud põhjustel ei ole käesoleva juhtumiga seotud täiendavad uurimised õigustatud.

Sellest otsusest teavitatakse ka EPSO direktorit.

Järgmine reis

Ombudsman usub, et EPSO jätkab jõupingutusi tagamaks, et puuetega inimeste valikumenetluses osalemise hõlbustamiseks võetud erimeetmed ei tekitaks lisaraskusi, mis võiksid muuta nende üldise tulemuslikkuse raskemaks.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Prantsuse keeles: "il ne devait pas trop s'en faire pour le concours, car en tant que candidate handicapé il avait toutes ses chances d'être recruté par les institutions européennes".

(2) Prantsuse keeles: "plus abîmé".

(3) Euroopa Parlamendi juhatuse 22. juuni 2005. aasta otsus.

(4) Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõige 4: „Kaebus tuleb esitada kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks, ning sellele peavad eelnema asjakohased haldusmenetlused asjaomastes institutsioonides ja asutustes.”

(5) Kaebuse esitaja ei esitanud selle konkursi kohta täiendavaid üksikasju.

(6) Otsus kohtuasjas T-159/98: Torre jt vs. komisjon, EKL AT 2001, lk I-A-83 ja II-395, punkt 46.

(7) Konkursiteate jaotis C.1, ELT 2006, C 145 A/12.

(8) Viimati nimetatud dokumenti käsitleti konfidentsiaalselt ja kaebuse esitajale seda ei avaldatud.