Strasbourg, 21. jaanuar 2008

Lugupeetud hr X

veebruaril 2007 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) vastu seoses avaliku konkursiga EPSO/AST/33/06, mille eesmärk oli koostada nende assistentide reservnimekiri, kelle põhikeel on itaalia keel.

21. märtsil 2007 edastasin kaebuse EPSO direktorile. EPSO saatis oma arvamuse 13. juunil 2007 ja ma edastasin selle Teile soovi korral koos kutsega esitada märkusi. Teilt ei saadud ühtegi märkust.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul võib asjaolud kokku võtta järgmiselt.

Kaebus käsitleb avaliku konkursi EPSO/AST/33/06 (1) korraldamist, eelkõige asjaolu, et kandidaatide osalemistingimuste täitmist kontrolliti alles pärast eelvalikutestide toimumist.

veebruaril 2007 võttis kaebuse esitaja EPSOga ühendust, paludes tema kandidatuur uuesti läbi vaadata. Oma taotluses väitis ta, et tema kandidatuur tuleks uuesti läbi vaadata, kuna teatavad kandidaadid, kes sooritasid eelvalikutestid ja kelle puhul hiljem leiti, et nad ei vasta konkursiteate nõuetele, on nüüd kõrvale jäetud. Ta märkis, et varasematel konkurssidel vaadati kõigepealt läbi kandidaatide toimikud ja et selline menetlusviis võimaldab valida välja kandideerimisavaldused, mis vastavad asjakohasele konkursiteatele. Ta lisas, et käesoleval konkursil kõrvaldati konkursilt „tegelikud sekretärid“ nende kandidaatide kasuks, kes ei vastanud nõuetele ja kelle taotlused lükati tagasi. Tema sõnul oleks õiglasem ja loogilisem anda pärast eelvalikuteste kõrvale jäetud kandidaatidele võimalus esitada täielik avaldus, kui mõned teised kandidaadid jäetakse kõrvale.

veebruaril 2007 saatis kaebuse esitaja EPSO-le veel ühe e-kirja. Ta küsis uuesti, kas pärast katseid välja jäetud kandidaatide kandideerimisavaldusi kontrollitakse. Tema sõnul tegid esimesed katsed paljud kandidaadid, kes teadsid, et nende taotlused ei vasta nõuetele. Sellest tulenevalt jäeti kõrvale kandidaadid, kelle kandideerimisavaldused vastasid nõuetele, kuid kes said eelvalikutestidel punkte, mis ei olnud nii kõrged kui edukate kandidaatide saadud punktid. Ta pidas seda olukorda ebaõiglaseks, arvestades, et mõned edukad kandidaadid jäeti hiljem kõrvale, sest nad ei vastanud osalemistingimustele. Ta märkis, et ta on väga motiveeritud ja et selle menetluse tulemusel jäeti välja nõuetele vastavad kvalifitseeritud kandidaadid.

EPSO vastas kaebuse esitajale 8. veebruaril 2007, selgitades, et asjaolu, et kandidaadid kõrvaldatakse konkursilt nende (täieliku) kandideerimisavalduse alusel, ei tähenda, et eelvalikutestide alusel konkursilt kõrvale jäetud kandidaatide kandideerimisavaldused vaadatakse läbi. Ta tuletas meelde, et tegemist on avaliku konkursi, mitte eksamiga, ning et kõik etapid kõrvaldatakse konkursilt. EPSO märkis ka, et kandidaatidele mõeldud juhendis esitatud teave paraneb.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et EPSO ei käsitlenud piisavalt tema 2. ja 6. veebruari 2007. aasta e-kirjades tõstatatud küsimust konkursi korraldamise ebaõigluse kohta. Kaebuse esitaja esitas sisuliselt järgmise väite: kõnealuse konkursi puhul tuleks juhul, kui mõne eelvalikutestid edukalt sooritanud kandidaadi kandideerimisavaldused tunnistatakse osalemiskõlbmatuks, lubada konkursi järgmisse etappi need kandidaadid, kes eelvalikutestidel ei osalenud, kuid said samade testide viimase eduka kandidaadi punktidele lähedased punktid (nimelt tuleks neil paluda esitada täielik kandideerimisavaldus).

Nõue

EPSO arvamus

EPSO arvamuse võib kokku võtta järgmiselt.

EPSO tuletas meelde, et kaebuse esitaja osales avalikul konkursil EPSO/AST/33/06. Eelvaliku tegemiseks korraldas EPSO eelvalikutestid. Konkursiteate punkti B.1 kohaselt korraldati kaks eelvalikutesti, mille eesmärk oli hinnata kandidaatide oskusi ja teadmisi järgmistes valdkondades:

test (a) koosnes mitmest valikvastustega küsimusest, mille eesmärk oli hinnata kandidaatide teadmisi Euroopa Liidust ja selle institutsioonidest, ning selle punktisumma oli 0–20 punkti ja punktisumma 10;

test b koosnes mitmest valikvastustega küsimusest, mille eesmärk oli hinnata kandidaadi üldist suutlikkust, eelkõige verbaalse ja matemaatilise mõtlemise oskust, ning selle punktisumma oli 0–40 punkti ja minimaalne nõutav punktisumma 20 punkti.

Konkursil osalemiseks paluti kandidaatidel, kes said eelvalikutestidel kokku 335 punkti ja igal testil minimaalse nõutava punktisumma, esitada täielik kandideerimisavaldus.

Kaebuse esitaja sai iga testi eest minimaalse nõutava punktisumma, kuid tema üldine punktisumma ei kuulunud 335 suurima punktisumma hulka. EPSO teavitas 29. jaanuaril 2007 kaebuse esitajat tema punktisummast.

veebruaril 2007 taotles kaebuse esitaja oma taotluse uuesti läbivaatamist. Ta märkis, et kui mõned 335 parimast kandidaadist ei vasta osalemistingimustele, tuleks eelvalikutestide tulemusel kõrvale jäetud kandidaatidel paluda esitada täielik avaldus.

6. veebruaril 2007 võttis kaebuse esitaja uuesti EPSOga ühendust ja kordas oma soovi, et väljajäetud kandidaatidel palutaks esitada täielik kandideerimisavaldus pärast seda, kui konkursile lubamise kriteeriumidele mittevastavad kandidaadid on konkursilt kõrvaldatud.

EPSO vastas 8. veebruaril 2007, et konkursi kõik etapid kõrvaldatakse konkursist ja et pärast katseid välja jäetud kandidaatidel ei paluta esitada täielikku kandideerimisavaldust, eeldusel et kandidaadid, kes on esitanud täieliku kandideerimisavalduse, ei vasta osalemistingimustele.

EPSO viitas personalieeskirjade (2) III lisa artiklile 1, milles on sätestatud, et konkursiteate koostab ametisse nimetav asutus või ametiisik. Ta lisas, et selle artikli kohaselt tuleks konkursiteatesse lisada mõned sätted, eelkõige katsete laadi kohta. Samuti tuletas ta meelde, et konkursiteate peamine ülesanne on teavitada kandidaate võimalikult täpselt konkursile lubamise kriteeriumidest, et nad saaksid otsustada, kas nad peaksid konkursil osalema või mitte. Lõpuks märkis EPSO, et ametisse nimetaval asutusel on konkursi korraldamise tingimuste ja korra kindlaksmääramisel ulatuslik kaalutlusõigus.

Konkursiteates EPSO/AST/33/06 nähti ette konkursi järgmised etapid:

• eelvalik kandidaatide konkursile lubamiseks;
• valikukomisjon vaatab läbi 335 parima kandidaadi täielikud kandideerimisavaldused;
• praktilised ja suulised katsed 335 parimale kandidaadile, kelle taotlus vastas osalemistingimustele;
• 130 parima kandidaadi reservnimekirja koostamine.

Iga etapp oli elimineeriv ja ükski konkursiteate säte ei näinud ette võimalust võtta hiljem vastu eelmises etapis kõrvale jäetud kandidaate. Konkursiteates oli siiski ette nähtud piisav arv kandidaate pärast esimest etappi, et oleks võimalik, et mõned taotlused osutuvad vastuvõetamatuks.

Vastavalt ühenduse kohtute praktikale (3) võib ametisse nimetav asutus või ametiisik konkursi korraldamisel ette näha kandidaatide eelvaliku esimese etapi, et valida välja ainult need, kellel on konkursi valdkonnale vastavad oskused. Sel viisil vastab ametisse nimetav asutus konkursi ratsionaalse korraldamise vajadustele, mis on kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Selles raamistikus on menetlus, mis seisneb kandidaatide sobivuskriteeriumidele vastavuse kontrollimises alles pärast katseid, kooskõlas personalieeskirjade (4) III lisa artiklitega 4 ja 5, hea halduse põhimõtetega ja institutsiooni huvidega. Ühenduse kohtud leiavad, et ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul on kaalutlusõigus pidada asjakohaseks kehtestada topelttingimus, see tähendab, et kandidaat peab kuuluma kindlaksmääratud arvu kandidaatide hulgast parimate hulka ja et ta vastab vastuvõtukriteeriumidele.

EPSO jõudis järeldusele, et konkursiteade on kooskõlas personalieeskirjade, kohtupraktika ja hea halduse põhimõtetega, ning leidis, et kaebuse esitaja taotlus tuleks tagasi lükata.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitajalt märkusi ei saadud.

Otsus

1 Väidetav ebaõiglus konkursi korraldamisel ja sellega seotud nõue

1.1 Kaebuse esitaja osales avalikul konkursil EPSO/AST/33/06, mille eesmärk oli värvata assistente, kelle põhikeel on itaalia keel. Eelvalikutestide tulemused olid ebapiisavad ja ta kõrvaldati konkursilt enne täieliku kandideerimisavalduse esitamist. ja 6. veebruaril 2007 võttis ta EPSOga ühendust, juhtides EPSO tähelepanu sellele, mida ta pidas konkursi korraldamisel ebaõiglaseks. Kaebuse esitaja sõnul kõrvaldati konkursi korraldamise viisi tõttu konkursilt pädevad kandidaadid, kes vastasid konkursile lubamise kriteeriumidele, kuid ei saanud eelvalikutestidel parimaid punkte.

Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei käsitlenud piisavalt tema 2. ja 6. veebruari 2007. aasta e-kirjades tõstatatud küsimust, mis käsitles ebaõiglust konkursi korraldamisel. Kaebuse esitaja esitas sisuliselt järgmise väite: sellisel konkursil nagu kõnealune konkurss tuleks juhul, kui mõne eelvalikutestid edukalt sooritanud kandidaadi kandideerimisavaldused tunnistatakse tingimustele mittevastavaks, lubada konkursi järgmisse etappi kõige paremate tulemustega kandidaadid, kes eelvalikutestidel ebaõnnestusid (nimelt tuleks neil paluda esitada täielik kandideerimisavaldus).

1.2 EPSO viitas oma arvamuses personalieeskirjade III lisa artiklile 1, mis näeb ette, et konkursiteated koostab ametisse nimetav asutus või ametiisik. Ta lisas, et vastavalt III lisa artiklile 1 tuleks konkursiteatesse lisada mõned sätted, eelkõige katsete laadi kohta. Samuti tuletas ta meelde, et konkursiteate peamine ülesanne on teavitada kandidaate võimalikult täpselt konkursile lubamise kriteeriumidest, et nad saaksid otsustada, kas nad peaksid konkursil osalema või mitte. EPSO lisas, et ametisse nimetaval asutusel on konkursi korraldamise tingimuste ja korra kindlaksmääramisel ulatuslik kaalutlusõigus.

EPSO selgitas, et konkursiteates EPSO/AST/33/06 on ette nähtud järgmised konkursietapid:

• eelvalik kandidaatide konkursile lubamiseks;
• valikukomisjon vaatab läbi 335 parima kandidaadi täielikud kandideerimisavaldused;
• praktilised ja suulised katsed 335 parimale kandidaadile, kelle taotlus vastas osalemistingimustele;
• 130 parima kandidaadi reservnimekirja koostamine.

Iga etapp oli elimineeriv ja ükski konkursiteate säte ei näinud ette võimalust võtta hiljem vastu eelmises etapis kõrvale jäetud kandidaate. Konkursiteates oli siiski ette nähtud piisav arv kandidaate pärast esimest etappi, et oleks võimalik, et mõned taotlused osutuvad vastuvõetamatuks.

Ühenduse kohtute praktika kohaselt võib ametisse nimetav asutus konkursi korraldamisel ette näha kandidaatide eelvaliku esimese etapi, et valida välja ainult need kandidaadid, kellel on konkursi valdkonnale vastavad oskused. Sel viisil korraldab ametisse nimetav asutus või ametiisik konkursi ratsionaalselt ja kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Selles raamistikus on menetlus, mis seisneb kandidaatide sobivuskriteeriumidele vastavuse kontrollimises alles pärast katseid, kooskõlas personalieeskirjade III lisa artiklitega 4 ja 5, hea halduse põhimõtete ja institutsiooni huvidega. Ühenduse kohtud leiavad, et ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul on kaalutlusõigus kehtestada kaks tingimust: kandidaat peab olema kindlaksmääratud arvust kandidaatidest üks parimaid ja ta peab vastama konkursile lubamise kriteeriumidele.

1.3 Ombudsman märgib, et konkursi EPSO/AST/33/06 teates, mis moodustab konkursi õigusliku raamistiku, sätestati selgelt konkursi järgmised etapid:

- Sissepääs testid:

„eelvalikutestid, mille eesmärk on teha eelvalik, mis võimaldab konkursil osaleda. EPSO korraldab need testid kõigile kandidaatidele”;

- Kutse esitada täielik taotlus:

„[...][335] kandidaadil, kes on saanud eelvalikutestidel kõige rohkem punkte ja igal testil vähemalt minimaalse nõutava punktisumma, palutakse esitada täielik kandideerimisavaldus konkursil osalemiseks”;

- Kutse praktilistele ja suulistele katsetele:

„Pärast [kandidaatide] avalduse läbivaatamist kutsutakse [kandidaadid] praktilistele ja suulistele katsetele, tingimusel et [kandidaadid] vastavad kõigile kandideerimistingimustele.”

Lisaks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja osales konkursi esimeses etapis ja sai X punkti. Ta märgib ka, et 335 parimat kandidaati said valikumenetluse selles etapis vähemalt Y punkti. Seetõttu ei palutud kaebuse esitajal esitada täielikku taotlust. Seega ei täitnud kaebuse esitaja kõiki konkursi esimese etapi tingimusi, mis oleksid võimaldanud teda kutsuda konkursi järgmisse etappi.

1.4 Ombudsman tuletab meelde, et vastavalt ühenduse kohtute praktikale on ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul ulatuslik kaalutlusõigus täidetavate ametikohtade täitmiseks vajalike võimete kriteeriumide üle otsustamisel ning konkursi korraldamise eeskirjade ja tingimuste kindlaksmääramisel, pidades silmas neid kriteeriume ja teenistuse huve (5). Lisaks märgib ta, et ükski konkursiteate säte ei näe ette võimalust kutsuda eelvalikutestidel mitteedukaid parimaid kandidaate esitama täielikku kandideerimisavaldust. Seetõttu on ombudsman seisukohal, et konkursi mis tahes etapis tehtud otsused kõrvaldada kandidaadid konkursilt osalemistingimuste hindamise alusel ei sea kahtluse alla konkursi varasemates etappides tehtud varasemaid otsuseid.

1.5 Ombudsman on seetõttu seisukohal, et EPSO järgis konkursiteate sätteid ja et EPSO haldusomavoli ei esine.

1.6 Ombudsman märgib, et oma 2. ja 6. veebruari 2007. aasta e-kirjades EPSO-le tõstatas kaebuse esitaja küsimuse ebaõigluse kohta konkursi korraldamisel. Lisaks märgib ta, et EPSO selgitas oma repliigis, et a) asjaolu, et kandidaadid kõrvaldatakse konkursilt nende (täieliku) kandideerimisavalduse alusel, ei tähenda, et eelvalikutestide alusel kõrvale jäetud kandidaatide avaldusi vaadatakse läbi, b) menetlus on avalik konkurss, mitte eksam, ja c) kõik etapid kõrvaldatakse konkursilt. Lisaks märgib ombudsman, et EPSO esitas käesoleva kaebuse raames üksikasjalikumad selgitused. Seetõttu on ta seisukohal, et kaebuse selle aspekti edasine uurimine ei ole põhjendatud.

2 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et EPSO ei ole toime pannud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka EPSO direktorit.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) ELT 2006, C 173 A.

(2) Personalieeskirjade III lisa artiklis 1 on sätestatud:

„Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab konkursiteate pärast konsulteerimist ühiskomiteega.

Selles tuleb täpsustada: (...)

e) kui konkurss toimub testide ja katsete põhjal, siis millised need on ja kuidas neid hinnatakse (...)”.

(3) Kohtuasi T-207/02: Falcone vs. komisjon, EKL AT 2004, lk I-A-305 ja II-1393, punktid 38–40, 44 ja 46.

(4) Personalieeskirjade III lisa artiklis 3 on sätestatud:

„Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab nimekirja kandidaatidest, kes vastavad personalieeskirjade artikli 28 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele, ning saadab selle koos kandidaatide toimikutega valikukomisjoni esimehele.”

Personalieeskirjade III lisa artiklis 3 on sätestatud:

„Pärast toimikute läbivaatamist koostab valikukomisjon nimekirja kandidaatidest, kes vastavad konkursiteates esitatud nõuetele.

Kui konkurss põhineb katsetel, lubatakse katsetele kõik nimekirja kantud kandidaadid.

Kui konkurss põhineb kvalifikatsioonil, võtab valikukomisjon pärast kandidaatide kvalifikatsiooni hindamise viisi kindlaksmääramist arvesse esimeses lõigus sätestatud nimekirja kantud kandidaatide kvalifikatsiooni.

Kui konkurss põhineb nii katsetel kui ka kvalifikatsioonil, teatab valikukomisjon, millised nimekirja kantud kandidaadid katsetele lubatakse.

Pärast menetluse lõpetamist koostab valikukomisjon personalieeskirjade artiklis 30 sätestatud sobivate kandidaatide nimekirja; nimekiri sisaldab võimaluse korral vähemalt kaks korda rohkem nimesid kui täidetavate ametikohtade arv.

Valikukomisjon edastab selle nimekirja ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule koos valikukomisjoni põhjendatud aruandega, mis sisaldab valikukomisjoni liikmete võimalikke märkusi.”

(5) jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas T-293/03: Giuletti vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata). Paragrahvis 63 on sätestatud: „L’AIPN dispose d’un large pouvoir d’appréciation pour déterminer les critères de capacité exigés par les emplois à pourvoir et pour déterminer, en fonction de ces critères et dans l’intérêt du service, les conditions et modalités d’organisation d’un concours”.