Strasbourg, 12. juuni 2007

Lugupeetud hr R

juunil 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Kontrollikoja vastu seoses kontrollikoja korraldatud valikumenetlusega juristide (IV tegevusüksuse ajutised või lepingulised töötajad) töölevõtmiseks.

12. juulil 2006 edastasin kaebuse kontrollikoja presidendile. Kontrollikoda saatis oma arvamuse 20. septembril 2006.

26. septembril 2006 edastasin Teile kontrollikoja arvamuse ja palusin Teil soovi korral esitada oma märkused.

Selleks määratud kuupäevaks ei olnud Teilt märkusi saadud.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul olid asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

aasta augustis korraldas kontrollikoda oma õigustalituses valikumenetluse advokaatide töölevõtmiseks ajutiste ja/või lepinguliste töötajatena (IV tegevusüksus).

Kaebuse esitaja saatis oma taotluse kontrollikojale. Kaebuse esitaja palus 18. aprilli 2006. aasta e-kirjas teavet valikumenetluse tulemuste kohta.

3. aprilli 2006. aasta kirjas, mille kaebuse esitaja sai kätte 19. aprillil 2006, teatas valikukomisjoni esimees kaebuse esitajale, et pärast kõikide vastuvõetavaks tunnistatud kandidaatide kvalifikatsiooni võrdlevat hindamist ei olnud valikukomisjonil võimalik lisada teda katsetel osalemiseks välja valitud 20 parima kandidaadi nimekirja.

Kaebuse esitaja arvates oli valikukomisjon ebaõiglaselt otsustanud tema nime 20 parima kandidaadi nimekirja mitte kanda. Kaebuse esitaja leidis, et tema kvalifikatsioon ja töökogemus vastavad ametikoha nõuetele.

Kaebuse esitaja palus 1. mai 2006. aasta e-kirjas kontrollikojal teavitada teda põhjustest, miks tema nime ei ole kantud katsetele valitud 20 parima kandidaadi nimekirja. Selles e-kirjas (1) juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et valikumenetlus ei olnud korraldatud läbipaistvalt, sest kontrollikoda oli „pimedalt” välja valinud 20 elulookirjeldust. Lisaks palus kaebuse esitaja teavet valikukriteeriumide kohta, mida valikukomisjon kasutas 20 parima kandidaadi kindlaksmääramisel, ning tõendeid selle kohta, kuidas valikukomisjon seda tipptaset kindlaks määras.

Kuna kaebuse esitaja ei saanud oma 1. mai 2006. aasta e-kirjale vastust, võttis ta ühendust kontrollikojaga (2).

8. mail 2006 teatati kaebuse esitajale, et 3. mail 2006 edastati tema kiri valikukomisjoni esimehele, kes saatis talle vastuse.

aasta juuni alguses võttis kaebuse esitaja vastuse saamiseks uuesti ühendust kontrollikojaga. Kaebuse esitaja arvates tähendas asjaolu, et kontrollikoda ei saatnud talle oma vastust ajaks, mil ta Euroopa Ombudsmanile kaebuse esitas, seda, et kontrollikojal „oli vaja aega mõistliku alibi loomiseks“, et teha otsus mitte lubada tal valikumenetluses edasi osaleda.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et kontrollikoda ei vastanud tema 1. mai 2006. aasta e-kirjale, milles ta palus teavet valikukomisjoni poolt 20 parima kandidaadi valimisel kasutatud valikukriteeriumide kohta ja tõendeid selle kohta, kuidas valikukomisjon seda pädevust kindlaks määras.

Kaebuse esitaja esitas ka järgmised väited:

1. Tal tuleks lubada osaleda valikumenetluses ja saada hüvitist talle tekitatud kahju eest.
2. Valikumenetlust tuleks muuta, et keelata läbipaistmatud värbamismenetlused.

Nõue

Ombudsmani lähenemisviis

Ombudsman otsustas algatada kaebuse esitaja juhtumi uurimise. Ombudsman teatas kaebuse esitajale siiski, et kuna kontrollikojale ei tundunud tema esimese nõude suhtes eelnevat administratiivset lähenemist, otsustas ta pidada kaebuse seda aspekti ombudsmani põhikirja artikli 2 lõike 4 alusel vastuvõetamatuks ning seetõttu tema uurimine seda ei hõlma.

Euroopa Kontrollikoja arvamus

Kontrollikoja arvamus kaebuse kohta oli kokkuvõtlikult järgmine:

Seoses kaebuse esitaja väitega, et kontrollikoda ei vastanud tema 1. mai 2006. aasta e-kirjale, tunnistas kontrollikoda, et on tõsi, et kui kaebuse esitaja 12. juunil 2006 ombudsmanile kaebuse esitas, ei olnud ta veel saanud vastust oma 1. mai 2006. aasta e-kirjale. Teda teavitati alles 8. mai 2006. aasta e-kirjaga sellest, et tema taotlus edastati valikukomisjoni esimehele.

Konkursikomisjoni esimees vastas kaebuse esitajale 12. juuni 2006. aasta kirjaga, andes talle lisateavet tema kandidatuuri hindamise kohta. Kiri saadeti aga kontrollikojale tagasi, sest kaebuse esitaja ei elanud enam kontrollikojale teatatud aadressil. Pärast seda, kui kaebuse esitaja oli teatanud oma uue aadressi, saadeti apellatsiooninõukogu esimehe kiri talle viivitamata uuesti.

Kontrollikoda märkis, et asjaolu, et kaebuse esitaja taotlusele vastuse saatmiseks kulus kuus nädalat, ei tähenda, et kontrollikojal oleks vaja aega mõistliku alibi loomiseks, nagu kaebuse esitaja oma kaebuses väitis. aasta mais täitsid valikukomisjoni liikmed muid ülesandeid, sealhulgas reisisid välismaale. Seetõttu ei olnud kahjuks võimalik korraldada nõukogu koosolekut kaebuse esitaja 1. mai e-kirja arutamiseks enne 2006. aasta juuni algust. EKA leidis, et neil asjaoludel oli vastus kaebuse esitajale antud mõistliku tähtaja jooksul.

Seoses kaebuse esitaja väitega, et valikumenetlust tuleks muuta, et keelata läbipaistmatud värbamismenetlused, märkis kontrollikoda, et valikukomisjon valis katsetele kutsutavad kandidaadid välja nende kvalifikatsiooni ja töökogemuse põhjal. Kriteeriume on üksikasjalikult kirjeldatud töölevõtmise teadaandes. Töölevõtmise teates selgitati ka, et kirjalikule katsele ja vestlusele kutsutakse ainult 20 parima punktisummaga kandidaati, st need, kes vastavad kõige paremini asjaomastele nõuetele.

Kandidaatide arvu piiramine oli tingitud asjaolust, et kogemused muudes ajutiste ja lepinguliste töötajate töölevõtmise menetlustes on näidanud, et tavaliselt kandideerib väljakuulutatud ametikohtadele väga suur hulk kandidaate. Kuna kontrollikoja õigustalituses oli ainult väga piiratud arv ametikohti, ei oleks olnud mõistlik kutsuda testile kõiki kandidaate, kes vastasid minimaalsele kvalifikatsioonile.

Valikukomisjon vaatas miinimumnõuetele vastavad avaldused hoolikalt läbi ning märkis need iga kandidaadi kvalifikatsiooni ja töökogemuse põhjal. Kaebuse esitaja juhtumi kohta märkis juhatus, et taotluse esitamise tähtpäevaks oli ta läbinud ombudsmani büroos vähem kui üheksa kuud praktikat. Võttes aga arvesse, et kaebuse esitaja oli lõpetanud politoloogia kraadiõppe, võimaldas juhatus tal saada asjakohast ainepunkti ja kaebuse esitaja puhul leiti, et ta vastab vajalikule miinimumnõudele, milleks on üheaastane erialane töökogemus.

Nagu valikukomisjoni esimees oma 12. juuni 2006. aasta kirjas selgitas, anti selle hindamise alusel kaebuse esitajale kokku 11 punkti võimalikust 20 punktist. Samade kriteeriumide alusel oli kirjalikule katsele lubatud kandidaatide madalaim hinne 16,5 punkti. Kontrollikoja arvates olid need kandidaadid võrreldes kaebuse esitajaga omandanud pikema ja mitmekesisema töökogemuse seoses töölevõtmise teadaandes kirjeldatud tööülesannete laadiga.

Kontrollikoda järeldas, et nii menetlus, mille tulemusel otsustati kaebuse esitajat testile mitte lubada, kui ka otsus ise olid õiged.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitajalt ei saadud selleks määratud kuupäevaks ühtegi märkust.

Otsus

1 Euroopa Kontrollikoja väidetav suutmatus vastata kaebuse esitaja 1. mai 2006. aasta e-kirjale

1.1 2005. aasta augustis korraldas Euroopa Kontrollikoda oma õigustalituses valikumenetluse advokaatide töölevõtmiseks ajutiste ja/või lepinguliste töötajatena (IV tegevusüksus). Kaebuse esitaja saatis oma taotluse kontrollikojale (3). Kaebuse esitaja palus 18. aprilli 2006. aasta e-kirjas teavet valikumenetluse tulemuste kohta. 3. aprilli 2006. aasta kirjas, mille kaebuse esitaja sai kätte 19. aprillil 2006, teatas valikukomisjoni esimees kaebuse esitajale, et pärast kõikide vastuvõetavaks tunnistatud kandidaatide kvalifikatsiooni võrdlevat hindamist ei olnud valikukomisjonil võimalik lisada teda katsetel osalemiseks välja valitud 20 parima kandidaadi nimekirja. Kaebuse esitaja palus 1. mai 2006. aasta e-kirjas kontrollikojal teavitada teda põhjustest, miks tema nime ei ole kantud katsetele valitud 20 parima kandidaadi nimekirja. Kuna kaebuse esitaja vastust ei saanud, võttis ta kontrollikojaga ühendust. Euroopa ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et kontrollikoda ei vastanud tema 1. mai 2006. aasta e-kirjale, milles ta palus teavet valikukriteeriumide kohta, mida komisjon kasutas 20 parima kandidaadi valimisel, ega tõendeid selle kohta, kuidas valikukomisjon seda pädevust kindlaks määras.

1.2 Kontrollikoda tunnistas oma arvamuses, et kui kaebuse esitaja 12. juunil 2006 ombudsmanile kaebuse esitas, ei olnud ta veel saanud vastust oma 1. mai 2006. aasta e-kirjale. Teda teavitati 8. mai 2006. aasta e-kirjaga üksnes sellest, et tema taotlus edastati valikukomisjoni esimehele. Lisaks märkis kontrollikoda, et 12. juuni 2006. aasta kirjas vastas kriisilahendusnõukogu esimees kaebuse esitajale, esitades talle täiendavat teavet tema taotluse hindamise kohta. Kiri saadeti siiski kontrollikojale tagasi, sest kaebuse esitaja oli kontrollikoja toimikus nimetatud aadressilt lahkunud. Pärast seda, kui kaebuse esitaja oli teatanud oma uue aadressi, saadeti apellatsiooninõukogu esimehe kiri talle viivitamata uuesti. Kontrollikoda märkis, et asjaolu, et kaebuse esitaja taotlusele vastuse saatmiseks kulus kuus nädalat, ei tähenda, et kontrollikojal oleks vaja aega mõistliku alibi loomiseks, nagu kaebuse esitaja oma kaebuses väitis. 2006. aasta mais olid juhatuse liikmed seotud muude ülesannetega, sealhulgas välismaale reisimisega. Seetõttu ei olnud kahjuks võimalik korraldada nõukogu koosolekut kaebuse esitaja 1. mai 2006. aasta e-kirja arutamiseks enne 2006. aasta juuni algust. EKA leidis, et neil asjaoludel oli vastus kaebuse esitajale antud mõistliku tähtaja jooksul.

1.3 Kaebuse esitaja ei esitanud kontrollikoja arvamuse kohta märkusi.

1.4 Hea haldustava kohaselt vastab administratsioon saadud kirjadele või e-kirjadele mõistliku aja jooksul ja asjakohasel viisil. Ombudsmani arvates on kasulik meelde tuletada, et Euroopa hea haldustava eeskirja (4) artikli 17 kohaselt "tagab ametnik, et otsus iga institutsioonile esitatud taotluse või kaebuse kohta tehakse mõistliku aja jooksul, viivitamata ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. (...)”.

1.5 Kaebuse aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et kontrollikoda vastas kaebuse esitajale 12. juuni 2006. aasta kirjaga, st samal päeval, kui käesolev kaebus ombudsmanile esitati, ja see saadeti aadressile, mille kaebuse esitaja oli kontrollikojale esitanud. Lisaks ilmneb, et see kiri saadeti kontrollikojale tagasi, kuna kaebuse esitaja oli vahepeal kolinud, ning et selle sai kaebuse esitajale kätte toimetada alles siis, kui kontrollikoda sai teada kaebuse esitaja uue aadressi. Arvestades, et kontrollikoja vastuse kaebuse esitajale kättetoimetamisega viivitamist, mis võis olla tingitud asjaolust, et kaebuse esitaja ei teavitanud kontrollikoda oma aadressi muutumisest, ei saa viimasele omistada, leiab ombudsman, et kuupäev, mil kontrollikoda kaebuse esitajale vastas, oli 12. juuni 2006.

1.6 Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et kontrollikoda ei vastanud tema 1. mai 2006. aasta e-kirjale. Arvestades, et see vastus näib olevat saadetud käesoleva uurimise käigus, leiab ombudsman, et tuleb uurida, kas kontrollikoda saatis oma vastuse mõistliku aja jooksul. Sellega seoses märgib ombudsman, et 1. mail 2006 saadeti e-kiri, milles kaebuse esitaja palus teavet põhjuste kohta, miks tema nime ei olnud kantud katsetele valitud 20 parima kandidaadi nimekirja. 8. mail 2006, st nädal hiljem, teatas kontrollikoda kaebuse esitajale, et tema taotlus edastati valikukomisjoni esimehele, kes saadab talle vastuse. Seega näib, et kontrollikoda kinnitas kiiresti kaebuse esitaja e-kirja kättesaamist ja teavitas teda sellest, kuidas seda käsitletakse. Lisaks märgib ombudsman, et nõukogu esimees vastas kaebuse esitajale 12. juunil 2006. Kontrollikoda selgitas oma arvamuses, et kahjuks ei olnud võimalik korraldada juhatuse liikmete koosolekut enne 2006. aasta mai lõppu. Ombudsman leiab, et see selgitus ei ole põhjendamatu. Tuleb märkida, et kontrollikoda on igal juhul saatnud kaebuse esitaja e-kirjale sisulise vastuse hiljemalt kuue nädala jooksul.

1.7 Nende kaalutluste põhjal leiab ombudsman, et kontrollikoda ei ole kaebuse esitaja väitega seoses haldusomavoli toime pannud.

2 Kaebuse esitaja väide

2.1 Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et i) ta tuleks lubada valikumenetlusse ja saada hüvitist talle tekitatud kahju eest ning ii) valikumenetlust tuleks muuta, et keelata läbipaistmatud värbamismenetlused.

2.2 Ombudsman teatas oma 12. juuli 2006. aasta vastuses kaebuse esitajale, et kuna tema esimese nõude suhtes ei näi olevat tehtud eelnevaid administratiivseid samme, otsustas ta pidada kaebuse seda aspekti vastuvõetamatuks oma põhikirja artikli 2 lõike 4 alusel. Käesolevas otsuses käsitletakse seega ainult kaebuse esitaja teist väidet, et valikumenetlust tuleks muuta, et keelata läbipaistmatud töölevõtmise menetlused.

2.3 Kontrollikoda märkis oma arvamuses, et valikukomisjon valis katsetele kutsutavad kandidaadid välja nende kvalifikatsiooni ja töökogemuse põhjal. Komisjon vaatas miinimumnõuetele vastavad taotlused hoolikalt läbi ning märkis need iga kandidaadi kvalifikatsiooni ja töökogemuse põhjal. Selleks kasutatud kriteeriume kirjeldati üksikasjalikult töölevõtmise teadaandes. Töölevõtmise teates selgitati ka, et 20 parima punktisummaga kandidaati, st need, kes vastavad kõige paremini asjaomastele nõuetele, kutsutakse kirjalikule katsele ja vestlusele. Kandidaatide arvu piiramine oli tingitud asjaolust, et kogemused muudes ajutiste ja lepinguliste töötajate töölevõtmise menetlustes on näidanud, et tavaliselt kandideerib väljakuulutatud ametikohtadele väga suur hulk kandidaate. Kuna kontrollikoja õigustalituses oli ainult väga piiratud arv ametikohti, ei oleks olnud mõistlik kutsuda testile kõiki kandidaate, kes vastasid minimaalsele kvalifikatsioonile. Kaebuse esitaja juhtumi kohta märkis juhatus, et taotluse esitamise tähtpäevaks oli ta läbinud praktika vähem kui üheksa kuud. Võttes aga arvesse, et kaebuse esitaja oli lõpetanud politoloogia kraadiõppe, andis juhatus talle asjakohase ainepunkti ja leiti, et ta vastab vähemalt üheaastase töökogemuse nõudele. Nagu nõukogu esimees oma 12. juuni 2006. aasta kirjas selgitas, anti kaebuse esitajale selle hinnangu alusel kokku 11 punkti võimalikust maksimaalselt 20 punktist. Samade kriteeriumide alusel oli kirjalikule katsele lubatud kandidaatide madalaim hinne 16,5 punkti. Kontrollikoja arvates olid need kandidaadid võrreldes kaebuse esitajaga omandanud pikema ja mitmekesisema töökogemuse seoses töölevõtmise teadaandes kirjeldatud tööülesannete laadiga. Kontrollikoda järeldas, et nii menetlus, mille tulemusel otsustati kaebuse esitajat testile mitte lubada, kui ka otsus ise olid õiged.

2.4 Kaebuse esitaja ei esitanud kontrollikoja arvamuse kohta märkusi.

2.5 Ombudsman mõistab kaebuse esitaja väidet, et see puudutab nii kontrollikoja järgitud menetlust kui ka kontrollikoja otsust mitte lubada teda katsele.

2.6 Ombudsman tuletab meelde, et vastavalt ühenduse kohtute väljakujunenud kohtupraktikale on valikukomisjonidel ulatuslik kaalutlusõigus kandidaatide kvalifikatsiooni ja praktiliste kogemuste hindamisel konkursi raames ning et selle hindamise võib kõrvale jätta ainult siis, kui on ilmselgelt rikutud komisjoni jaoks siduvat eeskirja või põhimõtet.

2.7 Seoses kontrollikoja järgitava töölevõtmismenetlusega märgib ombudsman, et kontrollikoda märkis oma arvamuses, et ta otsustas, et kirjalikule katsele ja vestlusele lubatakse ainult 20 kõige rohkem punkte saanud kandidaati, sest arvestades ajutiste ja lepinguliste töötajate töölevõtmise menetlustes tavaliselt laekuvate avalduste suurt arvu, ei oleks olnud mõistlik kutsuda kõiki kandidaate, kes vastasid testi miinimumkvalifikatsioonile. Ombudsman on seisukohal, et kuna kontrollikoja õigustalituses oli vähe vabu ametikohti, ei viita miski sellele, et kontrollikoja lähenemisviis ei ole hõlmatud kontrollikoja kaalutlusõigusega asjaomases valdkonnas. Lisaks tuleb märkida, et töölevõtmise teadaandes kirjeldati selgelt menetlust, mida kontrollikoda kavatses järgida.

2.8 Seoses kontrollikoja otsusega mitte lubada kaebuse esitajat katsele märgib ombudsman, et töölevõtmise teadaande punktis "Miinimumkvalifikatsioon"oli sätestatud, et kandidaatidel peab olema

„vähemalt üheaastane töökogemus täidetavate ülesannete laadiga seotud töös. Arvesse võetakse üksnes erialast töökogemust, mis on saadud pärast valikumenetluses osalemiseks nõutava akadeemilise kraadi või diplomi saamist; siiski võetakse arvesse aega, mis kulub tegevuse laadiga seotud täiendava kvalifikatsiooni omandamiseks.

2.9 Kontrollikoja arvamusest selgub, et kaebuse esitajal oli ainult üheksakuuline asjakohane erialane töökogemus, kuid valikukomisjon võttis arvesse tema kraadiõpinguid politoloogias ja leidis seega, et kaebuse esitajal oli vajalik minimaalne erialane töökogemus. Lisaks märgib ombudsman, et valikukriteeriumide alusel andis komisjon kaebuse esitajale 11 punkti ja et kirjalikule katsele lubatud kandidaatide madalaim punktisumma oli 16,5 punkti. Oma 12. juuni 2006. aasta kirjas kaebuse esitajale selgitas juhatuse esimees, et kontrollikoda on saanud kokku 210 avaldust ning et kandidaadid olid üldiselt kõrgelt kvalifitseeritud nii akadeemiliselt kui ka töökogemuse poolest. Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et andmekaitsenõukogu esitatud põhjused, miks kaebuse esitajal ei lubatud valikumenetluses edasi osaleda, näivad olevat mõistlikud.

2.10 Neil asjaoludel leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole oma nõuet tõendanud.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et kontrollikoda ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka kontrollikoja presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Kaebusele ei olnud lisatud e-kirja, millele kaebuse esitaja viitas.

(2) Kaebuse esitaja ei täpsustanud oma kaebuses kontrollikojaga edasise kirjavahetuse kuupäeva.

(3) Kaebuse esitaja ei täpsustanud kuupäeva, millal ta oli oma taotluse kontrollikojale saatnud.

(4) Euroopa hea haldustava eeskiri on kättesaadav ombudsmani veebisaidil (http://www.ombudsman.europa.eu/code/en/default.htm).