Strasbourg, 25. juuli 2007

Lugupeetud hr X

novembril 2005 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Parlamendi vastu seoses Teie päritolukoha kindlaksmääramisega. Te palusite, et teie kaebust käsitletaks kiiresti.

12. detsembril 2005 edastasin kaebuse parlamendi presidendile. Teie palvet silmas pidades palusin parlamendil esitada oma arvamus hiljemalt 28. veebruariks 2006.

detsembril 2005 saatsite mulle oma kaebuse kohta täiendavaid dokumente.

9., 10., 25. ja 26. jaanuari 2006. aasta e-kirjadega saatsite mulle koopia Teie ja parlamendi vahelisest täiendavast kirjavahetusest seoses Teie kaebuse esemega.

veebruaril 2006 taotles parlament oma arvamuse esitamise tähtaja pikendamist.

ja 28. veebruaril 2006 saatsite mulle oma kaebuse kohta täiendavaid dokumente.

märtsi 2006. aasta kirjas rahuldasin parlamendi taotluse pikendada arvamuse esitamise tähtaega 24. märtsini 2006. Teid teavitati sellest sama päeva kirjaga.

6., 7., 13. ja 15. märtsi 2006. aasta e-kirjaga saatsite mulle koopia Teie ja parlamendi vahelisest täiendavast kirjavahetusest seoses Teie kaebuse esemega.

märtsil 2006 saatis parlament mulle koopia e-kirjast, mille ta oli teile sel päeval saatnud. Selles e-kirjas teavitas Euroopa Parlament Teid, et koostatud on otsuse eelnõu, mis on edastatud allkirjastamiseks Teie töölevõtmise kohaks Ateena määranud rühma töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele.

märtsil 2006 ja 6. aprillil 2006 saatsite mulle oma kaebusega seotud täiendava kirjavahetuse.

Parlament saatis oma arvamuse 7. aprillil 2006. Edastasin selle Teile 12. aprillil 2006 koos palvega esitada oma märkused. Oma kirjas vastasin ka mõnedele küsimustele, mis sisaldusid Teie 31. märtsi 2006. aasta ja 6. aprilli 2006. aasta kirjades. Selleks määratud kuupäevaks ei olnud Teilt märkusi saadud.

aprilli 2006. aasta, 11., 18., 23., 25., 29., 30. mai 2006. aasta, 13., 19., 26., 28., 30. juuni 2006. aasta, 4., 5., 12., 19., 21., 24. juuli 2006. aasta, 31. augusti, 1., 14. ja 20. septembri 2006. aasta e-kirjadega ning 11. mai 2006. aasta faksiga saatsite mulle koopia oma kirjavahetusest parlamendi teenistustega päevaraha maksmise kohta.

juulil 2006 saatis parlamendi personalidirektor mulle koopia teatest, mille ta oli sel päeval saatnud fraktsiooni aseesimehele seoses teie isiklike õiguste kindlaksmääramisega.

4., 5., 12., 19., 21., 24. juuli 2006. aasta, 31. augusti 2006. aasta, 1., 14. ja 20. septembri 2006. aasta e-kirjadega saatsite mulle koopia oma kirjavahetusest parlamendi teenistustega seoses teie taotlusega saada käibemaksuvabastust ja sisseseadmistoetuse topelthüvitist.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Vabandan viivituse pärast teie kaebuse käsitlemisel.

Kompromiss

Esialgne kaebus

Kaebuse esitaja sõnul olid asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

Kaebuse esitaja töötas Euroopa Parlamendi fraktsiooni ajutise teenistujana.

märtsi 2005. aasta otsusega otsustas teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus (edaspidi „teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus”), nimelt fraktsiooni poolt selleks määratud Euroopa Parlamendi liige B., et kaebuse esitaja päritolukoht on Ateena ja et kõnealune otsus jõustus tagasiulatuvalt alates 14. veebruarist 2005.

Otsus edastati täitmiseks Euroopa Parlamendi personali peadirektoraadi individuaalsete õiguste üksusele (edaspidi „personali peadirektoraat”), kes asus pärast küsimuse arutamist seisukohale, et i) värbamis- ja päritolukohtade kindlaksmääramine on tema enda ülesanne ning ii) kaebuse esitaja ei ole esitanud kõiki tõendavaid dokumente, mida tavaliselt nõutakse kõigilt töötajatelt, et tõendada nende huvide keskme asukohta. Individuaalsete õiguste üksuse juhataja tegi 4. aprillil 2005 otsuse, millega ta määras ametisse asudes nii kaebuse esitaja päritolukohaks kui ka töölevõtmise kohaks Brüsseli.

Parlamendi personali peadirektoraadi peadirektor teatas 21. aprilli 2005. aasta kirjas fraktsiooni peasekretärile, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel ei ole õigust päritolukohta kindlaks määrata. Lisaks märkis ta, et juhatuse 26. oktoobri 2004. aasta otsuse kohaselt nimetati selle kindlaksmääramise eest vastutavaks ametisse nimetavaks asutuseks individuaalsete õiguste üksuse juhataja.

mail 2005 esitas kaebuse esitaja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse parlamendi keeldumise kohta rakendada fraktsiooni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse otsust, millega määrati tema päritolukohaks Ateena.

13. juunil 2005 esitas kaebuse esitaja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel uue kaebuse. Selle kaebusega vaidlustas ta individuaalsete õiguste üksuse juhataja 4. aprilli 2005. aasta otsuse, millega määrati tema päritolu- ja töölevõtmise kohaks Brüssel ning mille kohaselt ei olnud tal õigust saada kodumaalt lahkumise toetust, päevaraha ega sisseseadmistoetust. Kaebuse esitaja palus selgitada volituste jaotust fraktsioonide ja parlamendi administratsiooni vahel; tema individuaalseid õigusi kehtestava otsuse läbivaatamine; ning nende hüvitiste maksmine koos viivisega, millele tal oli väidetavalt õigus.

Parlamendi peasekretär vastas kaebuse esitaja kahele kaebusele 14. oktoobri 2005. aasta kirjas. Oma vastuses viitas peasekretär 3. mai 2004. aasta otsusele pealkirjaga „Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ja teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutuse või ametiisiku volituste jaotus”(1). Selle otsuse artiklis 4 on sätestatud, et töölepingute sõlmimise õigus on iga fraktsiooni poolt selleks määratud asutusel. Seega otsustas peasekretär tühistada 4. aprilli 2005. aasta otsuse, millega määrati kindlaks kaebuse esitaja õigused tema teenistusse asumise ajal. Peasekretär asus siiski seisukohale, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud ühtegi tõendavat dokumenti, mis oleks võimaldanud parlamendil kindlaks teha tema alalise elukoha. Peasekretär jõudis järeldusele, et kaebuse esitajal ei ole õigust viivisele.

Kaebuse esitaja leidis, et ta oli esitanud kõik vajalikud dokumendid tõendamaks, et tema huvide kese ja päritolukoht on Ateena. Lisaks oli teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus 31. märtsi 2005. aasta otsusega juba tunnistanud, et kaebuse esitaja huvide kese ja päritolukoht on Ateenas.

Euroopa ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et parlament ei ole täitnud teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 31. märtsi 2005. aasta otsust, millega määrati kaebuse esitaja päritolukohaks alates 14. veebruarist 2005 Ateena.

märtsi 2006. aasta täiendav kirjavahetus

märtsil 2006 saatis kaebuse esitaja ombudsmanile kirja, milles ta teatas talle, et parlament on nõustunud sellega, et tema töölevõtmise koht ja päritolukoht on Ateena. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et sellele vaatamata palus parlament tal saata täiendavaid dokumente, et ta saaks kindlaks määrata päevarahad ja sisseseadmistoetused. Kaebuse esitaja arvates oli ta kõik asjakohased dokumendid juba esitanud.

Kaebuse esitaja palus oma kirjas, et ombudsman paluks parlamendil viivitamata lahendada päevarahade ja sisseseadmistoetustega seotud küsimus. Ta saatis ombudsmanile koopiad kirjavahetusest parlamendi teenistustega seoses tema isiklike õiguste kindlaksmääramisega.

Ombudsmani 12. aprilli 2006. aasta vastus

Oma vastuses teatas ombudsman kaebuse esitajale, et parlamendi arvamus tema esialgse kaebuse kohta saabus 7. aprillil 2006 ning et tal on võimalus esitada selle arvamuse kohta märkusi. Ombudsman märkis, et ta otsustab pärast nende tähelepanekute saamist ja kaebuse esitaja 31. märtsi 2006. aasta kirjas sisalduva teabe alusel, milliseid edasisi samme tuleb juhtumi puhul astuda. Selliste sammude hulka võiks kuuluda näiteks parlamendi kutsumine esitama täiendavat arvamust kaebuse esitaja taotluse kohta maksta talle päevaraha ja sisseseadmistoetust.

Nõue

Parlamendi arvamus

Euroopa Parlamendi arvamus kaebuse kohta oli kokkuvõtlikult järgmine:

Kaebuse esitaja võeti 14. veebruaril 2005 Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel määramata ajaks tööle ajutise töötajana Euroopa Parlamendi fraktsiooni administraatori ametikohale.

Mis puudutab ametisse nimetavat asutust või ametiisikut, kes on pädev kindlaks määrama muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktis c osutatud ajutiste töötajate individuaalseid õigusi

Parlament märkis, et juhatuse 3. mai 2004. aasta muudetud otsuse artiklist 4 tuleneb selgelt, et teenistustingimuste artikli 2 punktis c nimetatud ajutiste teenistujate puhul teostab teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volitusi iga fraktsiooni poolt selleks määratud asutus. Parlamendi peasekretär otsustas seega põhjendatult tühistada individuaalsete õiguste üksuse juhataja 4. aprilli 2005. aasta otsuse, millega määrati kindlaks kaebuse esitaja õigused tema ametisse nimetamisel.

Parlament juhtis siiski tähelepanu sellele, et kõigi ametnike ja muude teenistujate võrdse kohtlemise huvides on teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel tööle võetud töötajate individuaalsed õigused praktikas alati kindlaks määranud parlamendi administratsioon. "Eespool nimetatud ametisse nimetava asutuse volituste üleandmist käsitleva otsuse preambulis, mille juhatus võttis vastu 29. mail 2002,"(2) on sätestatud, et sekretariaadil peab olema õigus teha "rutiinseid" otsuseid ning otsuseid nende töötajate õiguste ja kohustuste kohta, et tagada parem haldus, õiguskindluse ja võrdse kohtlemise austamine. Nendele küsimustele spetsialiseerunud individuaalsete õiguste üksus kohaldab seega iga juhtumi puhul sama menetlust ja nõuab, et iga äsja saabunud töötaja esitaks samad tõendavad dokumendid oma isikliku olukorra kohta. Individuaalseid õigusi, sealhulgas fraktsioonide töötajaid käsitlevate otsuste eelnõud esitatakse seejärel enne rakendamist kinnitamiseks eelarve koordineerimise üksuse eelkontrollitalitusele.

Lisaks märkis parlament, et võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtetega näib olevat vastuolus see, kui fraktsioonidel lubatakse teha otsuseid oma töötajate individuaalsete õiguste kohta, nõudmata samu tõendavaid dokumente, mida nõuab administratsioon. Parlamendi administratsioon on harjunud tegelema kõigi ametnikega seotud juhtumitega ja saab seega kindlaks määrata, millised dokumendid võivad olla kasulikud, võttes arvesse iga töötaja konkreetset olukorda.

Võttes nõuetekohaselt arvesse 3. mai 2004. aasta otsusega kehtestatud volituste jaotust, peab parlament soovitavaks, et personali peadirektoraadi asjaomased osakonnad koguksid kokku isiklike õigustega seotud toimikud ja kontrolliksid esitatud dokumentide asjakohasust. Pärast seda võib parlament edastada kogu asjaomase töötaja toimiku oma fraktsiooni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele, et viimane saaks teha lõpliku otsuse.

märtsi 2005. aasta otsuse, mille kohaselt oli kaebuse esitaja päritolukoht Ateena, tagajärgede kohta

Käesoleva otsuse üldiste rakendussätete artikli 2 kohaselt määratakse päritolukoht kindlaks ametniku ametisse nimetamisel, võttes arvesse tema töölevõtmise kohta või huvide keset, st kohta, kus ametnikul säilivad peresidemed, varalised sidemed või huvid avaliku elu valdkonnas.

Sellega seoses esitas kaebuse esitaja tõendi vara kohta, mis talle kuulub R. linnas Kreekas. Ta esitas ka Kreeka H. kommuuni tõendi, millest nähtub, et H. ja tema abikaasa kasutasid oma valimisõigust selles kommuunis ning et nad elasid alaliselt samas kommuunis kaebuse esitaja ämma kodus. Kaebuse esitaja esitas ka perekonnaseisutõendi. Parlament märkis, et kõiki neid dokumente arvesse võttes tundus otsus, et kaebuse esitaja päritolukoht on Ateena, täiesti põhjendatud.

Seejärel käsitles parlament kaebuse esitaja töölevõtmise kohta ja seega tema õigust kodumaalt lahkumise toetusele, päevarahale ja sisseseadmistoetusele. Parlament märkis, et otsus, mille kohaselt kaebuse esitaja päritolukoht on Ateena, ei mõjuta päevarahade ja sisseseadmistoetuste määramist.

Seoses kaebuse esitaja juhtumiga pidi parlament vastavalt personalieeskirjade VII lisa artiklile 4 ja selle sätte tõlgendusele ühenduse kohtute poolt võtma arvesse kaebuse esitaja olukorda viie aasta jooksul, mis lõppesid kuus kuud enne tema ametisse asumist. Selle eeskirja alusel arvutas parlament asjaomase viieaastase ajavahemiku, mis kestis 14. augustist 1999 kuni 14. augustini 2004. Parlament märkis, et tal on õigus asuda seisukohale, et kaebuse esitaja töökohta puudutavad dokumendid ei ole lõplikud ega võimalda välistada võimalust, et kaebuse esitaja elab Brüsselis.

Mis puudutab tõendeid oma alalise elukoha kohta, siis kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit oma elukoha kohta Brüsselis alates Belgiasse saabumisest. Samuti ei esitanud ta üürilepingut ega muid arveid, mis puudutasid eluaset Brüsselis või Ateenas. Seega võis parlament pidada kaebuse esitaja toimikut ebatäielikuks ja asuda seisukohale, et esitatud dokumente arvestades ei olnud võimalik talle kodumaalt lahkumise toetust määrata. Sama arutluskäiku kohaldati VII lisa artiklis 10 ette nähtud päevarahade ja VII lisa artiklis 5 ette nähtud sisseseadmistoetuse suhtes.

Parlamendi peasekretär täpsustas ka dokumente, mis on vajalikud kaebuse esitaja individuaalsete õiguste kindlakstegemiseks. Sellega seoses pidi kaebuse esitaja esitama elukohatõendi, mille oli väljastanud omavalitsusüksus, kus ta Belgias elas, koos andmetega selle kohta, kus ta oli elanud pärast Belgiasse sisenemist, ning oma abikaasa töölepingu.

Parlament märkis, et kaebuse esitaja oli lõpuks nõutud dokumendid esitanud. Parlament sai tema elukohatõendi 2006. aasta jaanuaris ja oli koostanud tema fraktsiooni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse otsuse eelnõu, millega määrati tema töölevõtmise kohaks Ateena.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitajalt ei saadud selleks määratud kuupäevaks ühtegi märkust.

Kaebuse esitaja jätkas siiski ombudsmanile koopiate saatmist kirjavahetusest, mis tal oli parlamendi teenistustega seoses tema isiklike õiguste kindlaksmääramisega.

Otsus

1 Asjakohased faktid ja ombudsmani uurimise ulatus

1.1 Kaebuse esitaja töötas Euroopa Parlamendi fraktsiooni ajutise teenistujana. märtsi 2005. aasta otsusega määras teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus (edaspidi „teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus”), nimelt fraktsiooni poolt selleks määratud Euroopa Parlamendi liige B., kaebuse esitaja päritolukohaks Ateena. See otsus jõustus tagasiulatuvalt alates 14. veebruarist 2005. Lisaks edastati see otsus täitmiseks Euroopa Parlamendi personali peadirektoraadi individuaalsete õiguste üksusele (edaspidi „personali peadirektoraat”), kes asus pärast küsimuse arutamist seisukohale, et i) värbamis- ja päritolukohtade kindlaksmääramine on tema enda ülesanne ning ii) kaebuse esitaja ei ole esitanud kõiki tõendavaid dokumente, mida tavaliselt nõutakse kõigilt töötajatelt, et tõendada nende huvide keskme asukohta. Individuaalsete õiguste üksuse juhataja tegi 4. aprillil 2005 otsuse, millega ta määras ametisse asudes nii kaebuse esitaja päritolukohaks kui ka töölevõtmise kohaks Brüsseli. Personali peadirektoraadi peadirektor teatas 21. aprilli 2005. aasta kirjas fraktsiooni peasekretärile, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel ei ole õigust kaebuse esitaja päritolukohta kindlaks määrata. Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et vastavalt Euroopa Parlamendi juhatuse 26. oktoobri 2004. aasta otsusele nimetati selle kindlaksmääramise eest vastutavaks ametisse nimetavaks asutuseks individuaalsete õiguste üksuse juhataja. mail 2005 esitas kaebuse esitaja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse parlamendi keeldumise kohta rakendada fraktsiooni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse otsust, millega määrati tema päritolukohaks Ateena. 13. juunil 2005 esitas kaebuse esitaja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel uue kaebuse. Selles teises kaebuses vaidlustas kaebuse esitaja individuaalsete õiguste üksuse juhataja 4. aprilli 2005. aasta otsuse, millega määrati tema päritolu- ja värbamiskohaks Brüssel ning mille kohaselt ei olnud tal õigust saada kodumaalt lahkumise toetust, päevaraha ega sisseseadmistoetust. Kaebuse esitaja palus selgitada volituste jaotust fraktsioonide ja parlamendi administratsiooni vahel; tema individuaalseid õigusi kehtestava otsuse läbivaatamine; ning nende hüvitiste maksmine koos viivisega, millele tal oli väidetavalt õigus.

oktoobril 2005 vastas parlamendi peasekretär kaebuse esitaja kahele kaebusele. Peasekretär otsustas 4. aprilli 2005. aasta otsuse tühistada. Peasekretär asus siiski ka seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendavat dokumenti, mis võimaldaks parlamendil kindlaks teha tema alalise elukoha, ning et tal ei ole õigust viivisele.

1.2 Euroopa ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et parlament ei ole täitnud teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 31. märtsi 2005. aasta otsust, millega määrati tema päritolukohaks Ateena alates 14. veebruarist 2005. Ombudsman edastas kaebuse arvamuse saamiseks parlamendile.

1.3 Kaebuse esitaja saatis 31. märtsil 2006 ombudsmanile kirja, milles ta teatas talle, et parlament on nõustunud sellega, et Ateena on nii tema värbamis- kui ka päritolukoht. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et vaatamata sellele oli parlament palunud tal saata täiendavaid dokumente, et määrata kindlaks asjakohased päevarahad ja sisseseadmistoetused. Kaebuse esitaja arvates oli ta kõik asjakohased dokumendid juba esitanud. Oma kirjas palus kaebuse esitaja ombudsmanil paluda Euroopa Parlamendil viivitamata lahendada päevarahade ja sisseseadmistoetustega seotud küsimused.

1.4 Ombudsman leidis, et kaebuse esitaja taotluses tõstatati uusi küsimusi, mida tema kaebuses algselt ei esitatud. Seetõttu kutsus ombudsman oma 12. aprilli 2006. aasta vastuses kaebuse esitajat üles esitama parlamendi arvamuse kohta märkusi. Ombudsman teatas kaebuse esitajale, et ta otsustab pärast Euroopa Parlamendilt tähelepanekute saamist ja kaebuse esitaja 31. märtsi 2006. aasta kirjas sisalduva teabe alusel, milliseid edasisi samme tuleb käesoleval juhul astuda. Kaebuse esitaja ei esitanud parlamendi arvamuse kohta märkusi. Siiski jätkas ta ombudsmanile koopiate saatmist oma kirjavahetusest parlamendiga seoses tema isiklike õiguste kindlaksmääramisega.

1.5 Ombudsman märgib, et 4. juuli 2006. aasta kirjast, mille personali peadirektoraat saatis fraktsiooni aseesimehele, ilmneb, et parlament otsustas maksta kaebuse esitajale päevaraha. Lisaks ilmneb e-kirjast, mille parlament saatis kaebuse esitajale 31. augustil 2006, et ta oli otsustanud maksta kaebuse esitajale sisseseadmistoetust. Ombudsman märgib ka, et talle saadetud kirjavahetusest ilmneb, et kaebuse esitaja oli taotlenud käibemaksuvabastust.

1.6 Enne juhtumi sisulist arutamist peab ombudsman vajalikuks teha kindlaks kaebuse esitaja väite ulatus. Kaebuse põhjal leiab ombudsman, et kaebuse esitaja on seisukohal, et toimides nii, nagu ta seda tegi, rikkus parlament fraktsioonide volitusi ja eesõigusi seoses oma töötajate juhtimisega. Siiski ei saa välistada, et kaebuse esitaja leidis ka seda, et pärast seda, kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus oli teinud otsuse tema päritolukoha kohta, oleks parlament pidanud talle maksma kodumaalt lahkumise toetust, päevaraha ja sisseseadmistoetust ilma täiendava kontrollita. Seetõttu uurib ombudsman kaebuse esitaja väite mõlemat aspekti.

1.7 Ombudsman märgib siiski, et kaebuse esitaja kirjavahetus parlamendiga puudutab ka küsimust, mida ei tõstatatud kaebuses ega kaebuse esitaja 31. märtsi 2006. aasta kirjas ombudsmanile, st tema õigust käibemaksuvabastusele. Seetõttu seda küsimust käesolevas otsuses ei käsitleta.

2 Parlamendi väidetav suutmatus rakendada teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 31. märtsi 2005. aasta otsust, millega määrati kaebuse esitaja päritolukohaks Ateena

2.1 Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et parlament ei ole täitnud teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 31. märtsi 2005. aasta otsust, millega määrati alates 14. veebruarist 2005 tema päritolukohaks Ateena.

2.2 Oma arvamuses viitas parlament juhatuse 3. mai 2004. aasta muudetud otsuse (3) artiklile 4. Parlament märkis, et artiklist 4 nähtub selgelt, et Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktis c osutatud ajutiste töötajate puhul teostab teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volitusi iga fraktsiooni poolt selleks määratud asutus. Parlamendi peasekretär oli seega õigesti otsustanud tühistada individuaalsete õiguste üksuse juhataja 4. aprilli 2005. aasta otsuse, millega määrati kaebuse esitaja päritolu- ja värbamiskohaks Brüssel. Tuleb siiski märkida, et kõigi ametnike ja muude teenistujate võrdse kohtlemise huvides on teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel tööle võetud töötajate individuaalsed õigused praktikas alati kindlaks määranud parlamendi administratsioon. Juhatuse 29. mai 2002. aasta otsuse (ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise kohta) (4) preambulis on märgitud, et sekretariaadil peab olema õigus teha rutiinseid otsuseid ja otsuseid nende töötajate õiguste ja kohustuste kohta, et tagada parem haldus, õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. Lisaks märkis parlament, et võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtetega näib olevat vastuolus, et fraktsioonidel peaks olema võimalik teha otsuseid oma töötajate individuaalsete õiguste kohta, nõudmata samu tõendavaid dokumente nagu administratsioon. Parlamendi administratsioon on harjunud tegelema kõigi ametnikega seotud juhtumitega ja seega on tal võimalik kindlaks määrata, millised dokumendid võivad olla kasulikud, võttes arvesse iga töötaja konkreetset olukorda. märtsi 2005. aasta otsuse tagajärgede kohta märkis parlament, et otsus, mille kohaselt kaebuse esitaja päritolukoht oli Ateena, näis olevat täiesti põhjendatud. Mis puudutab kaebuse esitaja töölevõtmiskohta ja seega tema õigust kodumaalt lahkumise toetusele, päevarahale ja sisseseadmistoetusele, siis märkis parlament, et tal on õigus pidada kaebuse esitaja toimikut mittetäielikuks. Parlament märkis ka, et tal on õigus asuda seisukohale, et kaebuse esitaja esitatud dokumente arvestades ei ole võimalik talle neid hüvitisi maksta. Parlamendi peasekretär täpsustas ka dokumente, mis on vajalikud kaebuse esitaja individuaalsete õiguste kindlakstegemiseks. Sellega seoses pidi kaebuse esitaja esitama elukohatõendi, mille oli väljastanud omavalitsusüksus, kus ta Belgias elas, koos andmetega selle kohta, kus ta oli elanud pärast Belgiasse sisenemist, ning oma abikaasa töölepingu. Parlament märkis, et kaebuse esitaja on vahepeal need dokumendid esitanud. Parlament sai tema elukohatõendi 2006. aasta jaanuaris ning tema fraktsiooni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele koostati otsuse eelnõu, millega määrati tema töölevõtmise kohaks Ateena.

2.4 Kaebuse esitajalt ei saadud ettenähtud tähtaja jooksul ühtegi märkust. Kaebuse esitaja jätkas siiski ombudsmanile koopiate saatmist oma kirjavahetusest parlamendi teenistustega seoses tema individuaalsete õiguste kindlaksmääramisega.

2.5 Ombudsman märgib, et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktis c on sätestatud, et "[k]äesolevate teenistustingimuste kohaldamisel tähendab "ajutine töötaja": (…) c) töötajad, kes ei ole ühenduste ametnikud ja kes on võetud tööle ühe Euroopa Parlamendi fraktsiooni abistamiseks (...).”

Lisaks märgib ombudsman, et Euroopa Parlamendi juhatuse 3. mai 2004. aasta otsuse artiklis 4 on sätestatud:

„Ametnike teenistustingimustega teenistustingimuste artikli 2 punktis c osutatud ajutiste töötajate suhtes teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volitusi kasutab iga fraktsiooni määratud asutus või kui fraktsioon ei ole selle kohta selget otsust teinud, siis asjaomase fraktsiooni (…) esimees.”

2.6 Ombudsman leiab, et eeltoodust tuleneb, et kaebuse esitaja puhul oli tema päritolukoha kindlaksmääramiseks pädev asutus teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus, kelle määras selleks asjaomane fraktsioon, nimelt B.

2.7 Ombudsman märgib, et oma arvamuses esitas parlament mitu kaalutlust toetamaks oma seisukohta, et personali peadirektoraadi asjaomased osakonnad peaksid enne fraktsiooni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse otsuse tegemist kontrollima iga üksikjuhtumi asjakohaseid fakte. Eelkõige osutas parlament vajadusele tagada parem haldus, õiguskindluse austamine ja võrdne kohtlemine. Ombudsman nõustub, et parlamendi pakutud lähenemisviis oleks tõepoolest mõistlik. Arvestades parlamendi personaliküsimustes saadud suurt kogemust, tundub, et parlamendi personali peadirektoraadil on tõepoolest kõige paremad võimalused vajalike kontrollide tegemiseks. Lisaks tuleks märkida, et parlament vastutab talle eraldatud vahendite, sealhulgas fraktsioonide tarbeks kasutatud vahendite kasutamise eest ning seetõttu oleks mõistlik, kui parlament säilitaks teatava kontrolli personaliküsimustes tehtavate otsuste üle, millel on finantsmõju. Ombudsman on lisaks seisukohal, et võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtete järgimise tagamise huvides oleks kõigi töötajate isiklike õiguste eelkontroll parlamendi teenistuste poolt enne, kui asjaomase fraktsiooni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus võtab vastu sellised otsused personaliküsimustes.

2.8 Siiski tuleb veel uurida, kas on olemas piisav õiguslik alus, et parlament saaks igal üksikjuhul kontrollida asjakohaseid fakte enne, kui fraktsiooni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus teeb otsuse. Ombudsman märgib, et parlament ei eita, et otsuse kaebuse esitaja päritolukoha kohta pidi 3. mai 2004. aasta otsuse tingimuste kohaselt tegema asjaomase fraktsiooni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus. Näib, et parlament esitab neli argumenti toetamaks oma seisukohta, et ta toimis siiski õigesti. Esiteks viitab parlament oma praktikale asjaomases valdkonnas. Parlamendi sõnul on tema teenistused alati kindlaks määranud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel tööle võetud ajutiste töötajate individuaalsed õigused. Ombudsman märgib siiski, et 3. mai 2004. aasta otsus ei sisalda sätteid, mis kohustaksid asjaomase fraktsiooni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutust esitama küsimuse parlamendi teenistustele enne sellise töötaja päritolukoha üle otsustamist. Neil asjaoludel ei näe ombudsman, kuidas parlament oleks saanud sellisele praktikale tugineda, et keelduda teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 31. märtsi 2005. aasta otsuse vastuvõtmisest. Teiseks väidab parlament, et oleks soovitav, et tema teenistused viiksid läbi kõigi töötajate isiklike õiguste eelkontrolli. Ombudsman nõustub selle seisukohaga. Ombudsman ei näe siiski, kuidas parlamendi esitatud argument oleks võinud anda parlamendile õiguse jätta teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 31. märtsi 2005. aasta otsus tähelepanuta. Kolmandaks väidab parlament, et juhatuse poolt 29. mail 2002 vastu võetud ametisse nimetava asutuse volituste üleandmist käsitleva otsuse preambulis oli ette nähtud, et parlamendi teenistustel peaks olema õigus teha personaliküsimustes "rutiinseid" otsuseid. Ombudsman ei saa seda väidet kontrollida, kuna talle ei esitatud nimetatud otsuse koopiat. Igal juhul märgib ombudsman, et juhatuse 3. mai 2004. aasta otsuse artiklis 13 on sätestatud, et selle otsusega „tühistatakse ja asendatakse” 29. mai 2002. aasta otsus. Seetõttu leiab ombudsman, et parlament ei saa käesolevas asjas tugineda 29. mai 2002. aasta otsuse sisule. Neljandaks väidab parlament, et tema lähenemisviis tagab võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtete järgimise. Ombudsmani arvates oleks see argument veenev, kui oleks tõendatud, et neid põhimõtteid saab tagada ainult siis, kui parlamendi teenistused saavad sekkuda enne, kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus võtab vastu käesoleva juhtumiga sarnase otsuse. On selge, et parlamendi teenistustel on suur kogemus parlamendi töötajate isiklike õigustega seotud küsimuste käsitlemisel. Nagu eespool märgitud, oleks seega ilmselgelt kasulik, kui nad uuriksid iga teenistuja puhul, kas tal on õigus teatud hüvitisele. Ombudsman leiab siiski, et parlament ei ole tõendanud, et parlamendi teenistuste sekkumine on hädavajalik parlamendi osutatud eesmärkide saavutamiseks. Seda kinnitab asjaolu, et parlament tunnistas lõpuks, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 31. märtsi 2005. aasta otsus kaebuse esitaja kohta oli õige.

Ilmselgelt on parlamendil vabadus muuta eeskirju, mille ta on asjaomases valdkonnas vastu võtnud. Ombudsman on siiski seisukohal, et seni, kuni sellist muudatust ei ole tehtud ja puuduvad veenvad argumendid, mis viitaksid vastupidisele, peab parlament järgima eeskirju, mille ta ise on vastu võtnud.

2.9 Seetõttu leiab ombudsman, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 31. märtsi 2005. aasta otsuse esialgne eiramine parlamendi poolt ei olnud kooskõlas parlamendi enda eeskirjadega ning kujutas endast fraktsioonide volituste ja eelisõiguste rikkumist seoses nende töötajate juhtimisega. Arvestades aga, et Euroopa Parlamendi peasekretär tühistas individuaalsete õiguste üksuse juhataja 4. aprilli 2005. aasta otsuse 14. oktoobril 2005, leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väite selle aspekti edasiseks uurimiseks ei ole alust. Siiski näib olevat kasulik teha sellega seoses veel üks märkus.

2.10 Parlamendi seisukohta tuleks pidada selgelt õigeks, kui kaebuse esitaja väidet tuleks mõista nii, et parlament oleks pidanud talle maksma kodumaalt lahkumise toetust, päevaraha ja sisseseadmistoetust ilma täiendava kontrollita pärast teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 31. märtsi 2005. aasta otsuse vastuvõtmist. Nagu peasekretär selgitas oma 14. oktoobri 2005. aasta kirjas ja nagu parlament kordas oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta, ei olnud teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse otsus, et kaebuse esitaja päritolukoht oli Ateena, piisav tõendamaks, et kaebuse esitajal oli õigus nimetatud hüvitistele. Selline õigus on olemas ainult siis, kui kõik personalieeskirjades sätestatud asjakohased tingimused on täidetud. Parlamendi otsus selles küsimuses on seega selgelt õige.

2.11 Edasisest kirjavahetusest ilmneb, et parlament on vahepeal teinud otsuse kaebuse esitaja taotluste kohta saada nimetatud hüvitisi. Kui kaebuse esitaja ei ole rahul mõne parlamendi asjakohase otsusega, võib ta loomulikult esitada ombudsmanile uue kaebuse pärast seda, kui on ammendanud asutusesisesed õiguskaitsevahendid.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal näib, et edasisteks uurimisteks ei ole alust. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Parlamendi presidenti.

Järgmine reis

Ombudsman märgib, et Euroopa Parlamendi juhatuse 3. mai 2004. aasta otsusega nähakse ette volituste jaotus teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse ja parlamendi sekretariaadi vahel. Käesoleva eeskirja kohaselt kasutab teenistustingimuste artikli 2 punktis c osutatud ajutiste töötajate puhul teenistustingimustega teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volitusi iga fraktsiooni poolt selleks määratud asutus.

Ombudsman märgib siiski, et parlamendi arvamusest ilmneb, et praktikas sekkuvad parlamendi teenistused, et määrata kindlaks, millised dokumendid tuleb esitada, võttes arvesse iga töötaja konkreetset olukorda, ja kontrollida nende kehtivust enne, kui asjaomase fraktsiooni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus võtab vastu lõpliku otsuse.

See sekkumine on kindlasti kasulik. Ombudsman on siiski seisukohal, et oleks väga kasulik, kui parlament kaaluks kehtivate eeskirjade muutmist, et seda tava nõuetekohaselt arvesse võtta.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Otsust on muudetud juhatuse 26. oktoobri 2004. aasta otsusega.

(2) Selle otsuse kohta täiendavat teavet ei esitatud.

(3) Euroopa Parlamendi juhatuse otsus ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ja teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutuse või ametiisiku volituste jaotuse kohta.

(4) Selle otsuse kohta täiendavat teavet ei esitatud.