Strasbourg, 16. juuli 2007

Lugupeetud hr C.

mail 2005 esitasite Euroopa Ombudsmanile Euroopa romade õiguste keskuse (ERRC) nimel kaebuse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse (EUMC) vastu. Kaebus käsitleb ELSK otsust mitte säilitada ERRC pakkumist avalikus pakkumiskutses nr 2004/02/13 – Romade, sintide, mustlaste ja rändrahvaste võrdlev analüüs riiklikus hariduses.

23. juunil 2005 edastasin kaebuse ELSK direktorile. ELSK esitas oma arvamuse 30. septembril 2005. Edastasin selle Teile koos kutsega esitada oma märkused, kui Te seda soovite.

Teilt ei saadud ühtegi märkust.

Ombudsmani talitused võtsid Teiega ühendust 15. detsembril 2006, et taotleda Teie heakskiitu sõbraliku lahenduse ettepanekule, mille Te esitasite 19. detsembril 2006.

21. detsembril 2006 esitasin ELSK-le sõbraliku lahenduse ettepaneku. Teid teavitati sellest samal päeval.

Euroopa Liidu sõjaline komitee saatis oma arvamuse kõnealuse ettepaneku kohta 14. veebruaril 2007.

märtsil 2007 edastasin Teile ELSK 14. veebruari 2007. aasta kirja, kutsudes Teid üles esitama märkusi.

aprillil 2007 esitasite oma tähelepanekud Euroopa Liidu sõjalise komitee vastuse kohta minu ettepanekule leida sõbralik lahendus.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Vabandan teie kaebuse uurimise lõpuleviimiseks kulunud aja pärast.

Kompromiss

Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse (edaspidi „ELSK”) teadusuuringute ja andmete kogumise juht teatas 21. märtsi 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tema pakkumine, mille ta esitas romade õiguste Euroopa keskuse (edaspidi „ERRC”) nimel seoses avaliku pakkumiskutsega nr 2004/02/13 – romade, sintide, mustlaste ja rändurite võrdlev analüüs riiklikus hariduses (edaspidi „avatud pakkumiskutse nr 2004/02/13”), ei olnud edukas ning et ELSK oli otsustanud valida teise pakkumise.

Seejärel saatis kaebuse esitaja 25. märtsil 2005 e-kirja ELSK teadusuuringute ja andmekogumise juhile D-le, paludes selgitust tema pakkumise tagasilükkamise põhjuste kohta.

D. vastas 25. märtsil 2005, et „ERRC pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks oli valikukomisjoni hinnang, mis põhines tehnilises kirjelduses esitatud kvaliteedikriteeriumidel hinna kohta (kvaliteet 50% - hind 50%). Kui vajate üksikasjalikumat teavet, edastab selle Teile meie hankeametnik [A.].”

märtsil 2005 saatis kaebuse esitaja D-le e-kirja, milles palus teada:

1. millise organisatsiooni või üksusega leping sõlmiti ja milline oli tema hinnapakkumine; ja
2. reitinguklassid ja see, kuidas [tema] pakkumine hinnati erinevatel alustel võrreldes võitnud bi[d]-ga.

Siiski ei saanud ta vastust oma 29. märtsi 2005. aasta e-kirjale. Seetõttu leidis ta, et ELSK ei olnud talle esitanud sobivat selgitust tema pakkumise tagasilükkamise kohta, ning pöördus ombudsmani poole.

Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et ELSK

1. ei vastanud tema taotlusele saada lisateavet avaliku pakkumismenetluse nr 2004/02/13 tulemuste kohta; ja
2. ei ole kehtestanud ega kohaldanud läbipaistvaid pakkumuste hindamise kriteeriume avatud hankemenetluses nr 2004/02/13.

Teise väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et ELSK ei olnud avaliku pakkumiskutse nr 2004/02/13 avaldamise ajal kvaliteedi ja hinna suhet avalikustanud. Sellega seoses väitis ta, et kvaliteedi ja hinna suhe avalikustati teises pakkumiskutses, nimelt piiratud konkursikutses nr EUMC 2004/02/16 „Võrdlev analüüs diskrimineerimise ja rassismi kohta eluasemesektoris“. Selles hankemenetluses kohaldatud kvaliteedi ja hinna suhe oli 70/30. Kaebuse esitaja väitis ka, et avatud pakkumiskutse nr 2004/02/13 jättis mulje, et taotluste hindamise peamised kriteeriumid on eksperdiarvamusele suunatud. Sellise mulje tekitas asjaolu, et eksperdiarvamusele orienteeritud kriteeriumidele anti täpsed arvulised kaalud, samas kui kvaliteedi ja hinna suhte osas kaalu ei antud.

Kaebuse esitaja väitis, et ELSK peaks:

1. tühistada avatud hankemenetlusel nr 2004/02/13 põhinevad lepingud ja avada uus hankemenetlus;
2. tunnistada avalikult haldusomavoli; ja
3. mõista kaebuse esitajalt välja kahjuhüvitis.

Nõue

ELSK arvamus

Esimese väite kohta tegi ELSK järgmised märkused.

Euroopa Liidu sõjaline komitee teatas kaebuse esitajale 21. märtsi 2005. aasta kirjaga, et tema taotlus avatud hankemenetluses nr 2004/02/13 ei olnud edukas ja et komisjon oli otsustanud valida teise pakkumuse.

Kaebuse esitaja palus 25. märtsi 2005. aasta e-kirjas, et teda teavitataks tema pakkumise tagasilükkamise põhjustest. ELSK selgitas 25. märtsi 2005. aasta e-kirjas, et kaebuse esitaja pakkumus lükati tagasi pärast valikukomisjoni tehtud hindamist. Vastusega seoses rõhutas ELSK, et ta saatis oma e-kirja viie tunni jooksul pärast kaebuse esitaja taotluse saamist. Valikukomisjoni hinnang põhines tehnilises kirjelduses kirjeldatud kvaliteedikriteeriumidel. Seejärel võrreldi iga pakkumuse kohta tehtud hindamise tulemusi pakkumuse teinud üksuse pakutud hinnaga. ELSK andis ka selle isiku kontaktandmed, kes võis vastata täiendavatele teabenõuetele.

ELSK rõhutas, et ELi institutsioonide suhtes kohaldatavate 24 kontrollistandardiga nähakse ette, et iga institutsioon peab süstemaatiliselt registreerima sissetulevad ja väljaminevad e-kirjad, et võimaldada tähtaegade tõhusat jälgimist, ning peab haldama terviklikku ja ajakohast kataloogisüsteemi, mis on kättesaadav kõigile asjaomastele töötajatele.

Kaebuse esitaja e-kiri, mis sisaldas lisateabe taotlust, ei olnud kahjuks adresseeritud ELSK määratud kontaktisikule ega olnud seetõttu talle kätte saadud. Sellega seoses juhtis ELSK tähelepanu sellele, et ta saab päevas ligikaudu 300 rämpspostiga saadetud e-kirja.

ELSK oli siiski arvamusel, et ametlikud teabenõuded hankemenetluste kohta tuleks saata tava- või tähitud kirjaga, mitte e-posti teel. ELSK märkis, et ta kohaldab seda poliitikat hankemenetlustes osalevatele ettevõtetele saadetava teabe suhtes. Selle korra järgimine tagab teabenõuete õigeaegse registreerimise ja töötlemise ELSK poolt.

ELSK juhtis tähelepanu sellele, et osa nõutud teabest, näiteks eduka pakkuja nimi ja eduka pakkumise hind, võib leida 23. aprillil 2005 avaldatud lepingu sõlmimise teatest 2005/S80-077082.

ELSK avaldas kahetsust, et talle ei saadetud enne Euroopa Ombudsmanile ametliku kaebuse esitamist ametlikku meeldetuletust nõutud teabe esitamise kohta.

ELSK teatas, et 14. juulil 2005 ja pärast ombudsmani uurimiskirja saamist esitas ta kaebuse esitajale nõutud teabe. Ta lisas käesoleva kirja koopia oma arvamusele käesoleva uurimise kohta. juuli 2005. aasta kirjas esitati lisateavet kaebuse esitaja pakkumuse hindamise kohta avatud hankemenetluses nr 2004/02/13. Selles kirjas rõhutas ELSK, et hankeid reguleerivad ELSK finantsmääruse rakenduseeskirjad (1). Lisaks väitis ta, et vastuseks avatud hankemenetlusele nr 2004/02/13 esitati seitse pakkumust. Neid pakkumusi hindas hindamiskomisjon. Hindamine viidi läbi avalikus pakkumiskutses nr 2004/02/13 avaldatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel. Hindamiskomisjoni tulemused näitasid, et kaebuse esitaja pakkumuse kvaliteedireiting oli 83,66 punkti. ELSK väitis, et kaebuse esitaja pakkumise kvaliteedi ja hinna suhe oli seega 0,0027414 punkti. Hindamistulemused näitasid ka, et kaebuse esitaja pakkumus oli seitsme saadud pakkumuse hulgas teisel kohal. Võttes arvesse avatud pakkumismenetluse nr 2004/02/13 tulemusi, soovitati ELSK-l sõlmida leping Kurt Lewini sihtasutusega, mille kvaliteedi ja hinna suhe oli 0,0044760 punkti. Teave Kurt Lewini sihtasutusega sõlmitud lepingu kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. ELSK lisas oma kirjale lepingu sõlmimise teate väljatrüki.

Seoses väitega, et ELSK ei kohaldanud läbipaistvaid pakkumuste hindamise kriteeriume, väitis ELSK, et ta avaldas avalikus pakkumiskutses nr 2004/02/13 kõik pakkumuste hindamise kriteeriumid ja lisas suhtelised osakaalud igale kriteeriumile maksimaalsete võimalike punktide andmiseks. Seejärel teatas ELSK, et leping sõlmitakse pakkumusega, mis on vastavalt asjakohasele kvaliteedi ja hinna suhtele kõige kulutõhusam. Komisjoni 2003. aasta oktoobri riigihangete teatmikus (edaspidi „riigihangete teatmik”) on lk 61 sätestatud, et kuigi tehnilist kvaliteeti hinnatakse tavaliselt hinde abil, on pakkuja pakutud hind objektiivne element ja seda ei saa märkida. Seega otsustas ELSK kohaldada lihtsat kvaliteedi ja hinna suhet, mis tähendas, et kõik kvaliteedipunktid jagati hinnaga. Tulemus kajastas kvaliteedipunkte kulutatud euro kohta. ELSK sõnul oli see meetod, mille ta kuulutas välja avalikus pakkumiskutses nr 2004/02/13 ja mida ta kasutas ka avaliku pakkumiskutse nr 2004/02/13 tulemuste üle otsustamisel. ELSK leidis, et menetlus oli läbipaistev.

Kaebuse esitaja märkused

Tundub, et kaebuse esitaja ei ole ELSK arvamuse kohta märkusi saatnud.

OMBUDSMANi võimalused leida sõbralik lahendus

Pärast arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekute hoolikat kaalumist ei olnud ombudsman veendunud, et ELSK oli adekvaatselt vastanud kaebuse esitaja väidetele, et ELSK ei olnud i) esitanud piisavat teavet avaliku pakkumismenetluse nr 2004/02/13 tulemuste kohta ega ii) kehtestanud ja kohaldanud läbipaistvaid hindamiskriteeriume kõnealuses avalikus pakkumismenetluses.

Sõbraliku lahenduse ettepanek

Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõike 5 kohaselt püüab ombudsman koos asjaomase institutsiooniga leida võimaluse haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks.

Seetõttu tegi ombudsman ELSK-le järgmise ettepaneku leida sõbralik lahendus kaebuse esitaja kahele väitele:

ELSK võiks kaaluda järgmist:

1. anda kaebuse esitajale piisavat teavet selle kohta,„kuidas [tema] pakkumine hinnati erinevatel alustel võrreldes võitnud bi[d]-ga”; ja
2. selgitades piisavalt oma seisukohta, et kõnealune menetlus oli „lihtsa kvaliteedi ja hinna suhte” kehtestamisel ja kohaldamisel läbipaistev, või kui ta ei saa selliseid selgitusi anda, pakkudes kaebuse esitajale mõistlikku hüvitist.

Ettepanek põhines järgmistel kaalutlustel:

Väide, et ei ole vastatud / teavet esitatud:

Ombudsman märkis esiteks, et hea halduse põhimõtted nõuavad, et ühenduse administratsioon annaks üldsusele teavet, mida nad on taotlenud, välja arvatud juhul, kui ta esitab mõjuvad ja piisavad põhjused seda mitte teha.

Lisaks eeldab pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte, mis on ühenduse õiguse üldpõhimõte,(2) läbipaistvuskohustuse olemasolu, mille eesmärk on võimaldada kontrollida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist ja tagada piisav avalikustatuse tase, mis võimaldab ühenduse kohtutel ja ombudsmanil kontrollida hankemenetluste erapooletust ja terviklikkust (3). Seoses pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega on EÜ asutamislepingu artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustus seotud vajadusega tagada hankelepingute sõlmimise menetluse piisav läbipaistvus (4).

Ombudsman märkis seetõttu, et kuigi D. oli soovitanud kaebuse esitajal võtta ühendust oma hankeametniku A-ga, kui ta soovis saada üksikasjalikumat teavet, saadeti kaebuse esitaja 29. märtsi 2005. aasta e-kirjas esitatud taotlus siiski D-le, mitte D soovitatud ametnikule. ELSK ei eitanud, et D. sai selle e-kirja tavalise e-kirjana, mis ei ole rämpspost, vaid viitas lihtsalt üldiselt rämpsposti e-kirjade arvule, mida ta päevas saab. Lisaks märkis ombudsman, et kaebuse esitaja saatis D-le 25. märtsil 2005 e-kirja, millele viimane vastas samal kuupäeval. Ombudsmanile esitatud teabe põhjal ei ilmnenud, et seda varasemat e-kirja oleks rämpspostina kontrollitud. Sellega seoses tuletas ombudsman meelde, et hea halduse põhimõtete kohaselt peab ametnik, kes saab teabenõudeid küsimustes, mille eest ta ei vastuta, i) suunama teabenõude esitanud isiku selliste küsimustega tegelevale isikule, esitades selle isiku nime ja kontaktandmed kooskõlas Euroopa hea halduse tava eeskirja artikli 22 lõikega 4, või ii) edastama teabenõude otse selliste küsimuste eest vastutavale isikule. Kõnealuse juhtumi puhul ei ole kumbagi neist sammudest astutud.

Lisaks ei ole ELSK viidanud ühelegi konkreetsele kohaldatavale eeskirjale, mis toetaks tema väidet, et ametlikud teabenõuded hankemenetluste kohta tuleks saata tava- või tähitud kirjaga, mitte e-posti teel. Sellega seoses tuleb meenutada, et D. vastas kaebuse esitaja 25. märtsi 2005. aasta e-kirjale, mis sisaldas teabenõuet kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamise põhjuste kohta. Lisaks ei toeta eespool esitatud väidet, kuivõrd see põhineb vajadusel tagada ELSK taotluste õigeaegne registreerimine ja menetlemine, ELSK teine väide, et ELi institutsioonide suhtes kohaldatavad 24 kontrollistandardit näevad ette, et iga institutsioon peab süstemaatiliselt registreerima sissetulevad ja väljaminevad e-kirjad, et võimaldada tähtaegade tõhusat jälgimist, ning peab pidama terviklikku ja ajakohast kataloogisüsteemi, mis on kättesaadav kõigile asjaomastele töötajatele.

Ombudsman märkis lisaks, et igal juhul teavitati ELSKd kaebuse esitaja kõnealusest taotlusest ombudsmanile esitatud kaebuse kaudu, mis edastati ELSK-le koos selle lisadega. Siiski on üsna selge, et ELSK ei vastanud sellele taotlusele piisavalt, kuna ELSK arvamuses kaebuse kohta ja ELSK 14. juuli 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale esitatud teabes ei viidata sellele, „kuidas [kaebuse esitaja] pakkumus sai võrreldes võitnud bi[d]-ga punkte erinevatel alustel.” Sellega seoses tuleb märkida, et kaebusele (5) lisatud avaliku pakkumiskutse nr 2004/02/13 osas määratletakse neli kvalitatiivset hindamiskriteeriumi ja täpsustatakse iga kriteeriumi eest antavad maksimumpunktid (esimese puhul 40/100, teise puhul 40/100, kolmanda puhul 10/100 ja neljanda puhul 10/100).

Eespool öeldut silmas pidades leidis ombudsman, et i) üheski ELSK arvamuses esitatud punktis ei selgitatud piisavalt ELSK suutmatust vastata kaebuse esitaja taotlusele enne tema kaebuse esitamist ombudsmanile ning ii) ELSK ei ole esitanud teavet kaebuse esitaja pakkumusele ja valitud pakkumusele antud punktide kohta seoses iga kriteeriumiga.

Väide, et avalikus pakkumiskutses nr 2004/02/13 ei ole kehtestatud ega kohaldatud läbipaistvaid pakkumuste hindamise kriteeriume

Ombudsman märkis, et ELSK ei ole viidanud ühelegi sättele avalikus pakkumiskutses nr 2004/02/13, mis käsitleb kvaliteedi ja hinna suhte täpset kindlaksmääramist.

Lisaks märkis ombudsman, et avatud pakkumiskutses nr 2004/02/13 ei näi olevat viidatud lepingu sõlmimise kriteeriumi täpsele kaalule seoses hinna ja kvalitatiivsete teguritega. Lisaks ei viidanud ELSK ühelegi sellisele kvaliteedi ja hinna suhte kindlaksmääramist puudutavale sättele, mis sisalduks ELSK finantsmääruse rakenduseeskirjades, mida ta mainis kaebuse esitajale 14. juulil 2005 saadetud kirjas. Ta on lihtsalt viidanud riigihangete käsiraamatu punktile, mille kohaselt on pakkuja pakutud hind objektiivne element ja seda ei saa märgistada, selgitamata selle eelotsusetaotluse õiguslikku väärtust ja asjakohasust. Sellega seoses tuleb märkida, et eespool esitatud punkt ei näi käsitlevat kvaliteedi ja hinna suhte küsimust, kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama (või kõige kulutasuvama) pakkumuse esitajaga.

Nendel asjaoludel leidis ombudsman, et EUMC väide (üldiselt sõnastatud), et ta avaldas avalikus pakkumiskutses nr 2004/02/13 kõik lepingu sõlmimise kriteeriumid ja lisas suhtelised osakaalud maksimaalsete võimalike punktide andmiseks iga vastava kriteeriumi puhul, ei tundu olevat õige.

Ombudsman võttis samuti teadmiseks EUMC arvamuses sisalduva avalduse, et ta „otsustas kohaldada lihtsat kvaliteedi ja hinna suhet, mis tähendas, et kõik kvaliteedipunktid jagati hinnaga ja tulemus kajastas kvaliteedipunkte kulutatud [euro] kohta. ELSK teatas sellisest meetodist ja ELSK kasutas seda meetodit käesoleva avatud pakkumismenetluse tulemuste üle otsustamiseks." ELSK viited pakkumiskutsele ja riigihangete käsiraamatule ei selgita siiski tema otsust kohaldada "lihtsat kvaliteedi ja hinna suhet". Lisaks ei ole ELSK esitanud mingit teavet toetamaks oma väidet, et „see oli ELSK poolt välja kuulutatud meetod” (rõhuasetus lisatud). Lisaks ei ole ELSK täpsustanud, millal ja kuidas ta otsustas kohaldada lihtsat kvaliteedi ja hinna suhet ning millal ja kuidas ta teavitas sellest otsusest asjaomaseid pooli. ELSK ei ole käsitlenud ka kaebuse esitaja väidet, et see kvaliteedi ja hinna suhe avalikustati teises pakkumiskutses, nimelt piiratud konkursikutses nr EUMC 2004/02/16 „Võrdlev analüüs diskrimineerimise ja rassismi kohta elamumajanduses“, mille kohaselt oli see suhe 70/30. Samuti ei ole komisjon käsitlenud kaebuse esitaja väidet, et avatud pakkumiskutse nr 2004/02/13 sõnastuse kohaselt on pakkumuste hindamise peamised kriteeriumid kvalitatiivset laadi.

Eespool öeldut arvesse võttes leidis ombudsman, et EUMC arvamuses sisalduv väide, et kõnealune menetlus oli läbipaistev seoses lihtsa kvaliteedi ja hinna suhte kehtestamise ja kohaldamisega, ei ole veenev.

Ombudsman tuletas ka meelde, et pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte on ühenduse õiguse üldpõhimõte (6). See põhimõte eeldab läbipaistvuskohustuse olemasolu, mille eesmärk on võimaldada kontrollida eespool nimetatud põhimõtte järgimist ja tagada piisav avalikustatuse tase, mis võimaldab ühenduse kohtutel ja ombudsmanil kontrollida hankemenetluste erapooletust ja usaldusväärsust (7). Täpsemalt tähendab see muu hulgas seda, et hanketeates esitatud pakkumuste hindamise kriteeriumid peavad olema sõnastatud nii, et kõik piisavalt informeeritud ja tavapäraselt hoolsad pakkujad saaksid neid tõlgendada ühtemoodi (8). Lisaks tuleb hanketeates või hankedokumentides täpsustada nende pakkumuste hindamise kriteeriumide suhteline tähtsus ehk osakaal, mida hankija peab majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlakstegemisel arvesse võtma, vähemalt juhul, kui: i) otsus selles küsimuses on tehtud pakkumismenetluse väljakuulutamise ajal või pakkumismenetluse teadaandes (9) osutatud asjakohaste pakkumisdokumentide avaldamise ajal; või ii) otsus selles küsimuses sisaldab elemente, mis juhul, kui need oleksid olnud pakkumuste ettevalmistamise ajal teada, oleksid võinud seda ettevalmistamist mõjutada (10). Lisaks ei ole sellekohane otsus kooskõlas ühenduse õigusega, kui see võetakse vastu pärast seda, kui on arvesse võetud asjaolusid või üldisemalt asjaolusid, mis võivad põhjustada ühe pakkuja diskrimineerimist (11).

Eespool öeldut arvesse võttes jõudis ombudsman järeldusele, et ELSK ei esitanud ühtegi argumenti ega tõendit, mis toetaks piisavalt kaebuse esitaja väite ja asjakohaste argumentide tagasilükkamist. Ta jõudis ka järeldusele, et ELSK ei suutnud kuidagi tõendada, et "lihtsa kvaliteedi ja hinna suhte" kehtestamine, mille põhjal ta tegi kindlaks majanduslikult kõige soodsama pakkumise antud juhul, oli kooskõlas ühenduse õiguse nõuetega läbipaistvuse kohta pakkumismenetluste kontekstis.

ELSK vastus ombudsmani ettepanekule leida sõbralik lahendus

Oma vastuses ombudsmani ettepanekule leida sõbralik lahendus tegi ELSK sisuliselt järgmised märkused:

ELSK sõnul oleks kaebuse esitaja pidanud saatma ametliku taotluse samadel tingimustel, mida nõuti üldises pakkumiskutses, st ainult tähitud kirjaga oma pakkumise esitamiseks nimetatud aadressile ja kontaktisikule. ELSK rõhutas, et hankemenetlustes määrab pakkumuste ja osalemistaotluste esitamise korra kindlaks avaliku sektori hankija, kes võib vabalt valida ainusuhtluse vormi. Seda enam peaks pakkumismenetlusega seotud teabenõue vastama samale nõudele. Seda seetõttu, et tähtkiri kui sidevahend tagab andmete tervikluse ja taotluse konfidentsiaalsuse säilimise enne kaebuse esitamist. ELSK leidis, et need formaalsused ei ole diskrimineerivad ega piira ettevõtjate juurdepääsu teabele nende pakkumiste tulemuste kohta.

Lisaks viitas ELSK teabele, mille ta oli kaebuse esitajale juba 14. juulil 2005 esitanud, ning avaldas kahetsust, et ombudsman ei pidanud seda kirja „veenvaks”.

ELSK viitas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(12) (edaspidi "finantsmäärus") artikli 100 lõikele 1, milles on sätestatud, et "eelarvevahendite käsutaja otsustab, kellega leping sõlmitakse, järgides valiku- ja hindamiskriteeriume, mis on eelnevalt sätestatud pakkumiskutsega seotud dokumentides ja hanke-eeskirjades."ELSK viitas ka finantsmääruse artikli 97 lõikele 2 ning üksikasjalike rakenduseeskirjade artikli 138 lõike 1 punktile b ja lõikele 2, milles on sätestatud, et lepingu võib sõlmida pakkumusega, mis pakub parimat väärtust, st parima kvaliteedi ja hinna suhtega pakkumust.

ELSK viitas ka ühenduse kohtute praktikale, mille kohaselt:

„majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlakstegemiseks ei pea iga avaliku sektori hankija kasutatav pakkumuste hindamise kriteerium olema tingimata puhtalt majanduslikku laadi, kuna ei saa välistada, et tegurid, mis ei ole puhtalt majanduslikud, võivad mõjutada pakkumuse maksumust avaliku sektori hankija seisukohast (...)”(13).

ELSK rõhutas, et avalikus pakkumiskutses N 2004/02/13 esitas ta täiesti läbipaistval viisil kõik lepingu sõlmimise kriteeriumid ja lisas neile suhtelised osakaalud. Kuna hankija ei määranud kindlaks kvaliteedi ja hinna suhet, hinnati tehnilist kvaliteeti ja hinda võrdselt.

Lisaks rõhutas ELSK, et kaebuse esitaja ei küsinud tähtaja jooksul, mis kestis 18. septembrist kuni 3. novembrini 2004, selgitusi kasutatava suhtarvu kohta.

Lisaks näitab muude kvaliteedi ja hinna suhtarvude, näiteks 60/40, 70/30, 80/20, 90/10, 40/60, 30/70, 20/80, 10/90 kasutamise simulatsioon, et kaebuse esitaja pakkumust ei oleks igal juhul valitud ja Kurt Lewini sihtasutuse pakkumust oleks valitud.

Seoses ombudsmani alternatiivse ettepanekuga sõbraliku lahenduse kohta, mida ELSK võiks kaaluda, „pakkudes kaebuse esitajale mõistlikku hüvitist”, viitas ELSK Euroopa Kohtu praktikale:

„ühenduse lepinguvälise vastutuse tekkimiseks peavad olema täidetud teatavad tingimused, mis puudutavad ühenduse institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasust, kahju tegelikkust ning põhjusliku seose olemasolu selle tegevuse ja väidetava kahju vahel (...)”(14).

Seetõttu oli ELSK seisukohal, et ta ei peaks kavandama kaebuse esitajale rahalise hüvitise maksmist, kuna ta ei teinud väljavalitud pakkuja valimisel ilmset hindamisviga ega rikkunud mingil viisil finantsmäärust.

ELSK esitas nõutud lisateabe a) ELSK valitud pakkumise maksumuse kohta ja selle kohta, kuidas oli kaebuse esitaja pakkumine hinnatud erinevatel alustel võrreldes võitnud pakkumisega, ning b) selle kohta, millist kvaliteedi ja hinna suhet kasutati pakkumiste hindamisel kaebuse esitaja pakkumise ja sõlmitud pakkumise hindamise tabelis, mille hind oli 11 990 eurot. Tabelis esitati nii kaebuse esitaja kui ka eduka pakkuja keskmised kvaliteedipunktid, mis anti järgmise nelja kriteeriumi alusel:

• tõendatud pädevus ja kogemused haridusalaste teadusuuringute valdkonnas / maksimaalselt 40 kvaliteedipunkti 100st;
• kontrollitud pädevus ja kogemus asjaomaste elanikkonnarühmade uurimisel/maksimaalselt 40 kvaliteedipunkti 100st;
• kontrollitud pädevus ja kogemused Euroopa võrdlusküsimustes mõlemas valdkonnas / maksimaalselt 10 kvaliteedipunkti 100st; ja
• garantiid, et kõik tooted tarnitakse inglise keeles vastavalt rahvusvahelistele avaldamisstandarditele / maksimaalselt 10 punkti 100st kvaliteedipunktist.

ELSK lootis, et esitatud teave rahuldab kaebuse esitajat ja võimaldab ombudsmanil kõrvaldada tema esialgse järelduse haldusomavoli kohta.

Kaebuse esitaja tähelepanekud ELSK vastuse kohta ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule

Kaebuse esitaja teatas ombudsmanile, et ta nõustub tema ettepanekuga sõbraliku lahenduse kohta. Kaebuse esitaja märkis, et ta ei soovi täiendavaid märkusi esitada.

Kaebuse esitaja tänas ombudsmani käesoleva juhtumiga tehtud töö eest ja tunnustas asjaolu, et Euroopa Ombudsmani institutsioon pakub usaldusväärseid tagatisi Euroopa Liidu tegevuse läbipaistvuse tagamiseks.

Otsus

1 Sissejuhatav märkus

Ombudsman märgib, et vastavalt nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet)(15) (edaspidi "määrus 168/2007") artiklile 33 tunnistatakse nõukogu 2. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1035/97 (millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus)(16) (edaspidi "määrus 1035/97") kehtetuks alates 1. märtsist 2007. ELSK on seega alates 1. märtsist 2007 tegevuse lõpetanud. ELSK rolli täidab seejärel Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA). Euroopa Liidu sõjalise komiteega seotud juhtumeid, millega tegeleb ombudsman, käsitleb seega pärast 1. märtsi 2007 Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet.

2 ELSK väidetav suutmatus vastata kaebuse esitaja taotlusele saada lisateavet avaliku pakkumismenetluse nr 2004/02/13 tulemuste kohta

2.1 Kaebuse esitaja esitas pakkumise avalikus pakkumiskutses nr 2004/02/13. Euroopa Liidu sõjalise komitee teadusuuringute ja andmete kogumise juht D. teatas 21. märtsi 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tema pakkumist ei võetud vastu. Seejärel saatis kaebuse esitaja D-le e-kirja, paludes selgitust tema pakkumuse tagasilükkamise põhjuste kohta.

märtsil 2005 vastas D., selgitades, et „ERRC pakkumuse tagasilükkamise põhjus tuleneb valikukomisjoni hinnangust, mis põhineb hankedokumentides kirjeldatud kvaliteedikriteeriumidel hinna kohta (kvaliteet 50% - hind 50%). Kui vajate üksikasjalikumat teavet, edastab selle Teile meie hankeametnik [A.].”

Kaebuse esitaja palus 29. märtsil 2005 D-le saadetud e-kirjas teada:

1. millise organisatsiooni või üksusega leping sõlmiti ja milline oli tema hinnapakkumine;
2. reitinguklassid ja see, kuidas [tema] pakkumine hinnati erinevatel alustel võrreldes võitnud bi[d]-ga.

Euroopa ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et ta ei saanud vastust oma 29. märtsi 2005. aasta e-kirjale. Ta leidis seega, et ELSK ei esitanud talle sobivat selgitust tema taotluse tagasilükkamise kohta.

2.2 Euroopa Liidu sõjaline komitee märkis oma arvamuses kokkuvõtlikult, et asjaomane isik ei saanud teabenõuet kätte, sest i) see saadeti e-kirjana, ning märkis, et ta saab päevas ligikaudu 300 rämpsposti; ning ii) ei ole adresseeritud ELSK määratud kontaktisikule D. 25. märtsi 2005. aasta e-kirjas kaebuse esitajale. ELSK lisas, et selleks, et tagada õigeaegne registreerimine ja töötlemine tema talituste poolt, tuleks ametlikud teabenõuded hankemenetluste kohta saata tava- või tähitud kirjaga, mitte e-postiga.

2.3 21. detsembril 2006 esitas ombudsman ELSK-le sõbraliku lahenduse ettepaneku, soovitades, et ELSK peaks i) uuesti läbi vaatama kaebuse esitajale piisava teabe andmise selle kohta, "kuidas [tema] pakkumine hinnati erinevatel alustel võrreldes võitnud bi[d]-ga", pidades silmas, et see oli teave, mida ta taotles oma 29. märtsi 2005. aasta e-kirjas ELSK-le; ii) selgitama piisavalt oma seisukohta, et kõnealune menetlus oli "lihtsa kvaliteedi ja hinna suhte" kehtestamisel ja kohaldamisel läbipaistev; või iii) kui ta ei saa selliseid selgitusi anda, pakkuma kaebuse esitajale mõistlikku hüvitist.

2.4 Oma vastuses eespool nimetatud sõbraliku lahenduse ettepanekule esitas Euroopa Liidu sõjaline komitee nõutud lisateabe selle kohta, kuidas [kaebuse esitaja] pakkumust hinnati erinevatel alustel võrreldes võitnud pakkumisega (ombudsmani rõhuasetus) tabelis, milles hinnati kaebuse esitaja pakkumust ja edukaks tunnistatud pakkumust, mille hind oli 11 990 eurot. Tabelis esitati nii kaebuse esitaja kui ka eduka pakkuja keskmised kvaliteedipunktid, mis anti järgmise nelja kriteeriumi alusel:

• tõendatud pädevus ja kogemused haridusalaste teadusuuringute valdkonnas / maksimaalselt 40 kvaliteedipunkti 100st;
• kontrollitud pädevus ja kogemus asjaomaste elanikkonnarühmade uurimisel/maksimaalselt 40 kvaliteedipunkti 100st;
• kontrollitud pädevus ja kogemused Euroopa võrdlusküsimustes mõlemas valdkonnas / maksimaalselt 10 kvaliteedipunkti 100st; ja
• garantiid, et kõik tooted tarnitakse inglise keeles vastavalt rahvusvahelistele avaldamisstandarditele / maksimaalselt 10 punkti 100st kvaliteedipunktist.

2.5 Seoses menetluse läbipaistvusega "lihtsa kvaliteedi ja hinna suhte" , kehtestamisel ja kohaldamisel viitas Euroopa Liidu sõjaline komitee finantsmääruse artikli 100 lõikele 1, milles on sätestatud, et "eelarvevahendite käsutaja otsustab, kellega leping sõlmitakse, järgides valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume, mis on eelnevalt sätestatud pakkumiskutsega seotud dokumentides ja hanke-eeskirjades". Sellega seoses viitas ELSK ka finantsmääruse artikli 97 lõikele 2 ning üksikasjalike rakenduseeskirjade artikli 138 lõike 1 punktile b ja lõikele 2, milles on sätestatud, et lepingu võib sõlmida parima, st parima kvaliteedi ja hinna suhtega pakkumuse esitajaga.

ELSK viitas ka ühenduse kohtute praktikale, mille kohaselt:

„majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlakstegemiseks ei pea iga avaliku sektori hankija kasutatav pakkumuste hindamise kriteerium olema tingimata puhtalt majanduslikku laadi, kuna ei saa välistada, et tegurid, mis ei ole puhtalt majanduslikud, võivad mõjutada pakkumuse maksumust avaliku sektori hankija seisukohast (...)”(17).

ELSK rõhutas, et avalikus pakkumiskutses nr 2004/02/13 esitas ta täiesti läbipaistvalt kõik lepingu sõlmimise kriteeriumid ja lisas asjakohased osakaalud. Kuna hankija ei määranud kindlaks kvaliteedi ja hinna suhet, hinnati tehnilist kvaliteeti ja hinda võrdselt. Lisaks rõhutas ELSK, et kaebuse esitaja ei küsinud tähtaja jooksul, mis kestis 18. septembrist kuni 3. novembrini 2004, selgitusi kasutatava suhtarvu kohta. Lisaks viitas ELSK muude kvaliteedi ja hinna suhte kasutamise simulatsioonile, nagu 60/40, 70/30, 80/20, 90/10, 40/60, 30/70, 20/80, 10/90, ning märkis, et kõigil juhtudel ei oleks kaebuse esitaja pakkumust välja valitud ja Kurt Lewini sihtasutuse pakkumus oleks välja valitud.

Seoses ombudsmani ettepanekuga sõbraliku lahenduse kohta, mille kohaselt ELSK võiks kaaluda „kaebuse esitajale mõistliku hüvitise pakkumist”, viitas ELSK Euroopa Kohtu praktikale (18) ja asus seisukohale, et ta ei peaks kavandama kaebuse esitajale rahalise hüvitise andmist, kuna ta ei teinud väljavalitud pakkuja valimisel ilmset hindamisviga ega rikkunud mingil viisil finantsmäärust.

2.6 Olles saanud Euroopa Liidu sõjalise komitee vastuse ombudsmani ettepanekule sõbraliku lahenduse kohta, teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et ta nõustub tema ettepanekuga sõbraliku lahenduse kohta ja teatas, et ta ei soovi teha täiendavaid tähelepanekuid.

Kaebuse esitaja tänas ombudsmani tema jõupingutuste eest käesolevas asjas ja tunnustas asjaolu, et Euroopa Ombudsmani institutsioon pakub usaldusväärseid tagatisi Euroopa Liidu tegevuse läbipaistvuse tagamiseks.

2.7 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et esitades täiendavaid i) selgitusi menetluste läbipaistvuse kohta ja ii) teavet nii kaebuse esitajale kui ka valitud pakkumusele iga hindamiskriteeriumi alusel antud punktide kohta, on ELSK andnud piisavaid selgitusi ja teavet, mis on kooskõlas ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekuga, mille kaebuse esitaja on heaks kiitnud.

2.8 Ombudsmani algatusel näib, et ELSK ja kaebuse esitaja on kaebuse selle aspekti suhtes leppinud kokku sõbralikus lahenduses.

3 Väidetav suutmatus kehtestada ja kohaldada läbipaistvaid pakkumuste hindamise kriteeriume avatud hankemenetluses nr 2004/02/13 ja sellega seotud nõuetes

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et ELSK ei olnud avalikus pakkumiskutses nr 2004/02/13 kehtestanud ega kohaldanud läbipaistvaid pakkumuste hindamise kriteeriume. Kaebuse esitaja väitis, et ELSK ei avalikustanud kvaliteedi ja hinna suhet. Kaebuse esitaja väitis ka, et taotluste hindamise peamised kriteeriumid näisid olevat eksperdiarvamusele suunatud, kuna eksperdiarvamusele suunatud kriteeriumidele anti täpsed arvulised kaalud, samas kui kvaliteedi ja hinna suhtele kaalu ei antud.

3.2 Kaebuse esitaja väitis, et ELSK peaks i) tühistama avalikul pakkumiskutsel nr 2004/02/13 põhinevad lepingud ja avama uue pakkumiskutse; ii) tunnistab avalikult haldusomavoli; ning iii) mõista kaebuse esitajalt välja kahjuhüvitis.

3.3 ELSK esitatud täiendava selgituse alusel, millele on osutatud eespool punktis 1.5; kaebuse esitaja nõustumine väljapakutud sõbraliku lahendusega, märkides, et ta ei soovi täiendavaid märkusi esitada; ning eespool punktides 1.7 ja 1.8 esitatud ombudsmani järeldusi, on ombudsman seisukohal, et teise väite ja sellega seotud nõuete kohta ei ole vaja täiendavaid uurimisi läbi viia.

4 Kokkuvõte

Ombudsmani algatusel näib, et ELSK ja kaebuse esitaja on jõudnud kaebuse suhtes sõbraliku lahenduseni ning seetõttu ei olnud teise väite ja sellega seotud nõuete edasine uurimine vajalik. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka FRA direktorit (19).

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 20. novembri 2002. aasta määrus, millega kehtestatakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse eelarve suhtes kohaldatava 20. novembri 2002. aasta finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, mis on kättesaadav Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse veebisaidil (http://fra.europa.eu/fra/material/pub/general/Imprulesfinancereg.pdf).

(2) Vt kohtuasi C-57/01: Makedoniko Metro (EKL 2003, lk I-1091, punkt 69).

(3) Vt otsus kohtuasjas C-324/98: Telaustria ja Telefonadress (EKL 2000, lk I-10745, punktid 61–62).

(4) Vt kohtuasi C-92/00 HI [2002] EKL I-5553, punkt 46.

(5) Kaebuse esitaja ega ELSK ei ole esitanud avaliku pakkumiskutse nr 2004/02/13 ega selle avaldamisviidete täielikku koopiat. ELSK ei ole vaidlustanud seda, et kaebuse 2. lisa on avaliku pakkumiskutse nr 2004/02/13 selle osa koopia, mis käsitleb pakkumuste hindamise kriteeriume. Samuti on komisjon märkinud, et „2004./2013. aasta avatud hankemenetluses avaldas ELSK kõik lepingu sõlmimise kriteeriumid ja lisas suhtelised kaalud, määrates vastavatele kriteeriumidele maksimaalsed võimalikud punktid”.

(6) Vt kohtuasi C-57/01: Makedoniko Metro (EKL 2003, lk I-1091, punkt 69).

(7) Vt otsus kohtuasjas C-324/98: Telaustria ja Telefonadress (EKL 2000, lk I-10745, punktid 61–62).

(8) Vt kohtuasi C-19/00: SIAC Construction (EKL 2001, lk I-7725, punkt 42).

(9) Vt otsus kohtuasjas C-470/99: Universale-Bau jt, EKL 2002, lk I-11617, punktid 90–100.

(10) Vt kohtuasi C-331/04 ATI EAC [2005] EKL I-10109, punktid 24, 28 ja 29.

(11) Vt eespool viidatud kohtuasi C-331/04: ATI EAC, punktid 24, 30 ja 31.

(12) EÜT 2002, L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 248.

(13) Vt kohtuasi T-148/04: TQ3 Travel Solutions Belgium vs. komisjon (EKL 2005, lk II-2627 ,, punkt 51).

(14) Vt kohtuasi T-13/96 TEAM vs. komisjon [1997] EKL 983, punkt 68; ja otsus kohtuasjas C-87/89: Sonito vs. komisjon (EKL 1990, lk I-1981, punkt 16).

(15) ELT 2007, L 53, lk 1.

(16) ELT 2007, L 151, lk 1.

(17) Vt kohtuasi T-148/04: TQ3 Travel Solutions Belgium vs. komisjon (EKL 2005, lk II-2627 ,, punkt 51).

(18) Vt kohtuasi C-87/89: Sonito vs. komisjon (EKL 1990, lk I-1981, punkt 16) ja kohtuasi T-13/96: Team SrL vs. komisjon (punkt 68).

(19) Nagu eespool punktis 1 märgitud, lõpetas ELSK tegevuse 1. märtsil 2007. Seejärel täidab Euroopa Liidu sõjalise komitee rolli Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Kuna käesolev otsus on vastu võetud pärast seda kuupäeva, teavitatakse sellest otsusest FRA direktorit.