FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse vastu esitatud kaebuse 1858/2005/BB kohta

Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse (EUMC) vastu esitatud kaebusi 1858/2005/BB ja 1859/2005/BB käsitlevate otsuste kokkuvõte [1]

Kaebuse esitaja palus Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse (EUMC) üksuse juhatajal D-l selgitada, miks tema pakkumised kahele avatud hankemenetlusele ei olnud edukad. D. vastas esimesele taotlusele, kuid ei vastanud kaebuse esitaja hilisematele taotlustele saada teavet võitnud organisatsiooni ja selle pakkumise maksumuse kohta ning saada võrdlus reitinguklasside ning tema pakkumiste ja võitnud pakkumiste punktisummade kohta. Esimeses kaebuses väitis kaebuse esitaja ka seda, et ELSK ei olnud kohaldanud läbipaistvaid kriteeriume.

ELSK sõnul ei olnud taotlused adresseeritud määratud kontaktisikule ning need oleks tulnud saata tava- või tähitud kirjaga, mitte e-postiga. Selles viidati üldiselt umbes 300 rämpsposti e-kirja saamisele päevas. Ta viitas edukaks tunnistatud pakkumuse nimetusele ja maksumusele hankelepingu sõlmimise teates ning esitas hinded ja selgitused, väites, et menetlus oli olnud läbipaistev.

Ombudsman ei olnud EUMC selgitustega rahul. Sellega seoses tuletas ta meelde, et administratsioon on kohustatud esitama nõutud teabe, välja arvatud juhul, kui selle esitamata jätmiseks on mõjuvad ja piisavad põhjused. Peale selle peaks ametnik pärast teabetaotluste saamist küsimustes, mille eest ta ei vastuta, kas i) esitama vastutava isiku kontaktandmed või ii) edastama taotluse otse vastutavale isikule. Käesolevas asjas ei astutud kumbagi neist sammudest. Lisaks märkis ombudsman, et läbipaistvuskohustuse eesmärk on võimaldada kontrollida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist ning hõlbustada hankemenetluste erapooletuse ja usaldusväärsuse kontrollimist. Põhjendamiskohustus on seotud vajadusega tagada lepingute sõlmimise menetluste asjakohane läbipaistvus [2].

Seetõttu tegi ombudsman ettepanekud sõbralike lahenduste kohta, paludes Euroopa Liidu sõjalisel komiteel esitada piisav teave võrreldud punktisummade kohta ja piisavad selgitused esimese hankemenetluse läbipaistvuse või teise võimalusena mõistliku hüvitise kohta. 


[1] Ombudsman märgib, et vastavalt nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklile 33 lõpetas Euroopa Liidu sõjaline komitee tegevuse 1. märtsil 2007 ja täidab seejärel oma ülesandeid Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet.

[2] Vt kohtuasi C-92/00, HI, EKL 2002, lk I-5553, punkt 46.

 

 


Strasbourg, 16. juuli 2007

Lugupeetud hr C.

mail 2005 esitasite Euroopa Ombudsmanile Euroopa romide õiguste keskuse (ERRC) nimel kaebuse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse (EUMC) vastu. Kaebus puudutab ELSK otsust mitte säilitada avatud hankemenetluses nr 2004/02/13 (Romade, sintide, mustlaste ja rändrahvaste võrdlev analüüs riiklikus hariduses) esitatud ERRC pakkumust.

juunil 2005 edastasin kaebuse ELSK direktorile. ELSK saatis oma arvamuse 30. septembril 2005. Edastasin selle Teile koos kutsega esitada soovi korral märkusi.

Teilt ei saadud ühtegi tähelepanekut.

Ombudsmani talitused võtsid Teiega 15. detsembril 2006 ühendust, et taotleda Teie heakskiitu sõbraliku lahenduse ettepanekule, mille Te andsite 19. detsembril 2006.

Edastasin 21. detsembril 2006 Euroopa Liidu sõjalisele komiteele sõbraliku lahenduse ettepaneku. Teid teavitati sellest samal päeval.

Euroopa Liidu sõjaline komitee esitas oma arvamuse kõnealuse ettepaneku kohta 14. veebruaril 2007.

märtsil 2007 edastasin Teile ELSK 14. veebruari 2007. aasta kirja koos palvega esitada oma märkused.

aprillil 2007 esitasite oma märkused Euroopa Liidu sõjalise komitee vastuse kohta minu ettepanekule leida sõbralik lahendus.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud järelepärimiste tulemustest.

Vabandan aja pärast, mis kulus Teie kaebuse uurimise lõpetamiseks.


Komplekt

Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse (EUMC) uurimis- ja andmekogumisosakonna juhataja teatas 21. märtsi 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tema pakkumine, mis esitati Euroopa romide õiguste keskuse (ERRC) nimel avatud hankemenetluse nr 2004/02/13 „Romade, sintide, mustlaste ja rändrahvaste võrdlev analüüs riiklikus hariduses” (edaspidi „avatud hankemenetlus nr 2004/02/13”) raames, ei olnud edukas ning et EUMC otsustas valida teise pakkumise.

Seejärel saatis kaebuse esitaja 25. märtsil 2005 e-kirja ELSK uurimis- ja andmekogumisosakonna juhatajale D-le, paludes selgitust tema pakkumuse tagasilükkamise põhjuste kohta.

D. vastas 25. märtsil 2005, et „ERRC pakkumuse tagasilükkamine oli tingitud sellest, et valikukomisjon hindas hinda hankedokumentides kirjeldatud kvaliteedikriteeriumide alusel (kvaliteet 50% - hind 50%). Kui vajate üksikasjalikumat teavet, annab selle Teile meie hankeametnik [A.].”

märtsil 2005 saatis kaebuse esitaja D-le e-kirja, milles palus teada:

  1. milline organisatsioon või üksus oli lepingu sõlminud ja milline oli tema hinnapakkumine; ja
  2. „reitinguklassid ja kuidas [tema] pakkumust hinnati erinevatel alustel võrreldes võitnud bi[d].”

Siiski ei saanud ta vastust oma 29. märtsi 2005. aasta e-kirjale. Seetõttu leidis ta, et Euroopa Liidu sõjaline komitee ei olnud talle esitanud asjakohast selgitust tema pakkumuse tagasilükkamise kohta, ning pöördus ombudsmani poole.

Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et ELSK

  1. ei vastanud tema taotlusele saada täiendavat teavet avatud hankemenetluse nr 2004/02/13 tulemuste kohta; ja
  2. ei kehtestanud ega kohaldanud avatud hankemenetluses nr 2004/02/13 läbipaistvaid pakkumuste hindamise kriteeriume.

Teise väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et ELSK ei olnud avatud pakkumismenetluse nr 2004/02/13 väljakuulutamise ajal avalikustanud kvaliteedi ja hinna suhet. Sellega seoses väitis ta, et kvaliteedi ja hinna suhe avalikustati ühes teises pakkumiskutses, nimelt piiratud pakkumiskutses nr EUMC 2004/02/16 „Võrdlev analüüs diskrimineerimise ja rassismi kohta eluasemesektoris“. Hankemenetluses kohaldati kvaliteedi ja hinna suhet 70/30. Kaebuse esitaja väitis ka, et avatud hankemenetlus nr 2004/02/13 jättis mulje, et taotluste hindamise peamised kriteeriumid on eksperdiarvamusele orienteeritud. Sellise mulje tekitas asjaolu, et ekspertteadmistele suunatud kriteeriumidele anti täpsed arvulised kaalud, samas kui kvaliteedi ja hinna suhtele kaalu ei antud.

Kaebuse esitaja väitis, et ELSK peaks:

  1. tühistada avatud hankemenetlusel nr 2004/02/13 põhinevad lepingud ja avada uus hankemenetlus;
  2. tunnistada avalikult haldusomavoli; ja
  3. mõista kaebuse esitajale välja kahjuhüvitis.

Küsimus

Euroopa Liidu sõjalise komitee arvamus

Esimese väite kohta tegi ELSK järgmised märkused.

ELSK teatas kaebuse esitajale 21. märtsi 2005. aasta kirjas, et tema taotlus avatud pakkumismenetluse nr 2004/02/13 korraldamiseks ei ole rahuldatud ning et ta on otsustanud valida teise pakkumise.

Kaebuse esitaja palus 25. märtsi 2005. aasta e-kirjaga, et teda teavitataks tema pakkumise tagasilükkamise põhjustest. ELSK selgitas 25. märtsi 2005. aasta e-kirjas, et kaebuse esitaja pakkumine lükati tagasi pärast valikukomisjoni tehtud hindamist. Seoses oma vastusega rõhutas ELSK, et ta saatis oma e-kirja viie tunni jooksul pärast kaebuse esitaja taotluse saamist. Valikukomisjoni hinnang põhines tehnilises kirjelduses kirjeldatud kvaliteedikriteeriumidel. Seejärel võrreldi iga pakkumuse hindamise tulemusi selle pakkumuse teinud üksuse pakutud hinnaga. ELSK andis ka sellise isiku kontaktandmed, kes võiks vastata täiendavatele teabenõuetele.

ELSK rõhutas, et ELi institutsioonide suhtes kohaldatavate 24 kontrollistandardiga on ette nähtud, et iga institutsioon peab süstemaatiliselt registreerima sissetulevad ja väljaminevad e-kirjad, et võimaldada tähtaegade tõhusat jälgimist, ning säilitama tervikliku ja ajakohase arhiveerimissüsteemi, mis on kättesaadav kõigile asjaomastele töötajatele.

Täiendava teabe taotlust sisaldav kaebuse esitaja e-kiri ei olnud kahjuks adresseeritud ELSK määratud kontaktisikule ning seetõttu ei saanud ta seda ka kätte. Sellega seoses märkis ELSK, et ta saab ligikaudu 300 rämpsposti e-kirja päevas.

Euroopa Liidu sõjaline komitee oli siiski arvamusel, et ametlikud teabenõuded hankemenetluste kohta tuleks saata tava- või tähitud kirjaga, mitte e-postiga. ELSK märkis, et ta kohaldab seda poliitikat hankemenetlustes osalevatele ettevõtetele saadetava teabe suhtes. Selle korra järgimine tagab teabenõuete õigeaegse registreerimise ja töötlemise ELSK poolt.

ELSK märkis, et osa nõutud teabest, nagu eduka pakkuja nimi ja eduka pakkumuse hind, võib leida 23. aprillil 2005 avaldatud lepingu sõlmimise teatest 2005/S80-077082.

ELSK avaldas kahetsust, et enne ametliku kaebuse esitamist Euroopa Ombudsmanile ei saadetud talle ametlikku meeldetuletust nõutud teabe esitamiseks.

ELSK teatas, et esitas 14. juulil 2005 pärast ombudsmani uurimiskirja saamist kaebuse esitajale nõutud teabe. Ta lisas käesoleva kirja koopia oma arvamusele käesoleva uurimise kohta. 14. juuli 2005. aasta kirjas esitati lisateavet kaebuse esitaja pakkumuse hindamise kohta avatud hankemenetluses nr 2004/02/13. Selles kirjas rõhutas ELSK, et hankeid reguleerivad ELSK finantsmääruse rakenduseeskirjad (1). Lisaks märkis ta, et avatud hankemenetluse nr 2004/02/13 raames esitati seitse pakkumust. Neid pakkumusi hindas hindamiskomisjon. Hindamine viidi läbi avatud hankemenetluses nr 2004/02/13 avaldatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel. Hindamiskomitee tulemused näitasid, et kaebuse esitaja pakkumuse kvaliteedihinne oli 83,66 punkti. ELSK märkis, et kaebuse esitaja pakkumuse kvaliteedi ja hinna suhe oli seega 0,0027414 punkti. Hindamistulemused näitasid ka seda, et kaebuse esitaja pakkumus paigutati seitsme saadud pakkumuse seas teisele kohale. Võttes arvesse avatud hankemenetluse nr 2004/02/13 tulemusi, soovitati Euroopa Liidu sõjalisel komiteel sõlmida leping Kurt Lewini sihtasutusega, mille kvaliteedi ja hinna suhe oli 0,0044760 punkti. Teave Kurt Lewini sihtasutusega sõlmitud lepingu kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. ELSK lisas oma kirjale lepingu sõlmimise teate väljatrüki.

Mis puudutab väidet, et ELSK ei kohaldanud läbipaistvaid hindamiskriteeriume, siis väitis ELSK, et ta avaldas avatud hankemenetluses nr 2004/02/13 kõik hindamiskriteeriumid ja lisas suhtelised osakaalud iga kriteeriumi eest maksimaalsete võimalike punktide andmiseks. Seejärel teatas ELSK, et leping sõlmitakse pakkumusega, mis on vastavalt asjakohasele kvaliteedi ja hinna suhtele kõige kulutõhusam. Komisjoni 2003. aasta oktoobri riigihangete käsiraamatus (edaspidi „riigihangete käsiraamat”) on leheküljel 61 sätestatud, et kuigi tehnilist kvaliteeti hinnatakse tavaliselt hinde abil, on pakkuja pakutud hind objektiivne element ja seda ei saa märkida. Seega otsustas ELSK kohaldada lihtsat kvaliteedi ja hinna suhet, mis tähendas, et kõik kvaliteedipunktid jagati hinnaga. Tulemus kajastas kvaliteedipunkte kulutatud euro kohta. ELSK sõnul oli see meetod, millest ta teatas avatud hankemenetluses nr 2004/02/13, ja see oli ka meetod, mida ta kasutas avatud hankemenetluse nr 2004/02/13 tulemuste üle otsustamiseks. ELSK leidis, et menetlus on läbipaistev.

Kaebuse esitaja tähelepanekud

Näib, et kaebuse esitaja ei ole saatnud tähelepanekuid ELSK arvamuse kohta.

OMBUDSMANi eesmärk on saada lihtne lahus.

Pärast arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist ei olnud ombudsman veendunud, et ELSK oli asjakohaselt reageerinud kaebuse esitaja väidetele, et ELSK ei olnud i) esitanud piisavat teavet avatud hankemenetluse nr 2004/02/13 tulemuste kohta ega ii) kehtestanud ja kohaldanud kõnealuses avatud hankemenetluses läbipaistvaid lepingu sõlmimise kriteeriume.

Ettepanek sõbraliku lahenduse kohta

Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et ombudsman otsib võimaluse korral koos asjaomase institutsiooniga lahendust haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks.

Seetõttu tegi ombudsman ELSK-le järgmise ettepaneku sõbraliku lahenduse leidmiseks seoses kaebuse esitaja kahe väitega:

ELSK võiks kaaluda järgmist:

  1. kaebuse esitajale piisava teabe andmine selle kohta, „kuidas hinnati tema pakkumust erinevatel alustel võrreldes võitnud pakkumusega”; ja
  2. adekvaatselt selgitades oma seisukohta, et kõnealune menetlus oli läbipaistev seoses „lihtsa kvaliteedi/hinna suhte” kehtestamise ja kohaldamisega, või juhul, kui ta ei suuda selliseid selgitusi anda, pakkudes kaebuse esitajale mõistlikku hüvitist.

Ettepanek põhines järgmistel kaalutlustel:

Väide, et vastust ei ole saadud / teavet ei ole esitatud:

Ombudsman märkis esiteks, et hea halduse põhimõtete kohaselt peab ühenduse haldusasutus andma üldsusele taotletud teavet, välja arvatud juhul, kui ta esitab mõjuvad ja piisavad põhjused selle tegemata jätmiseks.

Lisaks eeldab pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte, mis on ühenduse õiguse üldpõhimõte,(2) läbipaistvuse kohustuse olemasolu, mille eesmärk on võimaldada kontrollida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist ja tagada piisav avalikustatuse tase, mis võimaldab ühenduse kohtutel ja ombudsmanil kontrollida hankemenetluste erapooletust ja ausust (3). Sellega seoses tuleb märkida, et EÜ asutamislepingu artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustus on seotud vajadusega tagada lepingu sõlmimise menetluste asjakohane läbipaistvus (4).

Ombudsman märkis seetõttu, et kuigi hr D. oli soovitanud kaebuse esitajal võtta ühendust oma hankeametniku hr A-ga, kui ta soovis saada üksikasjalikumat teavet, saadeti kaebuse esitaja 29. märtsi 2005. aasta e-kirjas esitatud taotlus siiski hr D-le, mitte hr D soovitatud ametnikule. ELSK ei eitanud, et hr D. sai selle e-kirja tavalise, mitte rämpspostina, vaid lihtsalt viitas üldiselt rämpspostina saadetavate e-kirjade arvule päevas. Lisaks märkis ombudsman, et kaebuse esitaja saatis 25. märtsil 2005 D-le e-kirja, millele viimane vastas samal kuupäeval. Ombudsmanile esitatud teabe põhjal ei viita miski sellele, et seda varasemat e-kirja oleks kontrollitud kui rämpsposti. Sellega seoses tuletas ombudsman meelde, et hea halduse põhimõtete kohaselt peab ametnik, kes saab teabetaotlusi küsimustes, mille eest ta ei vastuta, i) suunama taotluse esitanud isiku selliste küsimustega tegelevale isikule, esitades selle isiku nime ja kontaktandmed vastavalt Euroopa hea halduse tava eeskirja artikli 22 lõikele 4, või ii) edastama taotluse otse selliste küsimuste eest vastutavale isikule. Kõnealuse juhtumi puhul ei võetud kumbagi neist meetmetest.

Lisaks ei ole ELSK viidanud ühelegi konkreetsele kohaldatavale eeskirjale, mis toetaks tema väidet, et ametlikud teabenõuded hankemenetluste kohta tuleks saata tava- või tähitud kirjaga, mitte e-postiga. Sellega seoses tuleb meenutada, et D. vastas kaebuse esitaja 25. märtsi 2005. aasta e-kirjale, mis sisaldas teabenõuet kaebuse esitaja pakkumise tagasilükkamise põhjuste kohta. Lisaks ei toeta eespool esitatud argumenti, kuivõrd see põhineb vajadusel tagada taotluste õigeaegne registreerimine ja menetlemine ELSK poolt, ELSK teine argument, et ELi institutsioonide suhtes kohaldatavad 24 kontrollistandardit näevad ette, et iga institutsioon peab süstemaatiliselt registreerima sissetulevad ja väljaminevad e-kirjad, et võimaldada tähtaegade tõhusat jälgimist, ning peab säilitama tervikliku ja ajakohase arhiveerimissüsteemi, mis on kättesaadav kõigile asjaomastele töötajatele.

Lisaks märkis ombudsman, et igal juhul teavitati EUMCd kaebuse esitaja kõnealusest taotlusest ombudsmanile esitatud kaebuse kaudu, mis edastati EUMC-le koos selle lisadega. Siiski on üsna selge, et ELSK ei vastanud sellele taotlusele piisavalt, kuna ELSK arvamuses kaebuse kohta ja ELSK 14. juuli 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale ei viidata sellele, „kuidas [kaebuse esitaja] pakkumust hinnati erinevatel alustel võrreldes võitnud pakkumusega [d]. Sellega seoses tuleb märkida, et kaebusele (5) lisatud avatud hankemenetluse nr 2004/02/13 osas määratletakse neli kvalitatiivset hindamiskriteeriumi ja täpsustatakse iga kriteeriumi eest antavad maksimumpunktid (esimese puhul 40/100, teise puhul 40/100, kolmanda puhul 10/100 ja neljanda puhul 10/100).

Eespool toodut arvesse võttes leidis ombudsman, et i) üheski ELSK arvamuses esitatud punktis ei selgitatud piisavalt ELSK suutmatust vastata kaebuse esitaja taotlusele enne kaebuse esitamist ombudsmanile ning ii) ELSK ei ole esitanud teavet punktide kohta, mis anti kaebuse esitaja pakkumusele ja väljavalitud pakkumusele seoses iga kriteeriumiga.

Väide, et avatud hankemenetluses nr 2004/02/13 ei ole kehtestatud ega kohaldatud läbipaistvaid pakkumuste hindamise kriteeriume

Ombudsman märkis, et Euroopa Liidu sõjaline komitee ei ole viidanud ühelegi avatud pakkumiskutse nr 2004/02/13 sättele, mis käsitleks kvaliteedi ja hinna suhte täpset kindlaksmääramist.

Lisaks märkis ombudsman, et avatud pakkumiskutses nr 2004/02/13 ei näi olevat viidatud lepingu sõlmimise kriteeriumi täpsele kaalumisele seoses hinna ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega seoses kvalitatiivsete teguritega. Lisaks ei viidanud ELSK ühelegi sellisele kvaliteedi ja hinna suhte kindlaksmääramist puudutavale sättele, mis sisalduks ELSK finantsmääruse rakenduseeskirjades, mida mainiti 14. juuli 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale. Ta on lihtsalt viidanud riigihangete käsiraamatus esitatud punktile, mille kohaselt on pakkuja pakutud hind objektiivne element ja seda ei saa märkida, selgitamata selle viite õigusjõudu ja asjakohasust. Sellega seoses tuleb märkida, et eespool esitatud punkt ei näi puudutavat kvaliteedi ja hinna suhte küsimust, kui leping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama (või kõige kulutõhusama) pakkumuse alusel.

Neil asjaoludel leidis ombudsman, et EUMC väide (üldiselt sõnastatud), mille kohaselt ta avaldas avatud hankemenetluses nr 2004/02/13 kõik lepingu sõlmimise kriteeriumid ja lisas igale kriteeriumile maksimaalse võimaliku punktisumma määramise suhtelised osakaalud, ei tundu olevat õige.

Ombudsman võttis teadmiseks ka EUMC arvamuses sisalduva avalduse, et ta „otsustas kohaldada lihtsat kvaliteedi ja hinna suhet, mis tähendab, et kõik kvaliteedipunktid jagati hinnaga ja tulemus kajastas kvaliteedipunkte kulutatud [euro] kohta. See oli Euroopa Liidu sõjalise komitee väljakuulutatud meetod ja Euroopa Liidu sõjaline komitee kohaldas seda meetodit käesoleva avatud pakkumismenetluse tulemuste üle otsustamisel." Euroopa Liidu sõjalise komitee viited pakkumiskutsele ja riigihangete käsiraamatule ei selgita siiski tema otsust kohaldada "lihtsat kvaliteedi ja hinna suhet". Lisaks ei ole ELSK esitanud mingit teavet toetamaks oma väidet, et „see oli ELSK väljakuulutatud meetod” (rõhuasetus lisatud). Lisaks ei ole ELSK täpsustanud, millal ja kuidas ta otsustas kohaldada lihtsat kvaliteedi ja hinna suhet ning millal ja kuidas ta sellest otsusest asjaomastele pooltele teatas. ELSK ei ole käsitlenud ka kaebuse esitaja väidet, et see kvaliteedi ja hinna suhe oli avalikustatud teises pakkumiskutses, nimelt piiratud pakkumiskutses nr EUMC 2004/02/16 „Võrdlev analüüs diskrimineerimise ja rassismi kohta elamumajanduses“, mille kohaselt suhe oli 70/30. Samuti ei ole komisjon käsitlenud kaebuse esitaja väidet, et avatud hankemenetluse nr 2004/02/13 sõnastus viitab sellele, et pakkumuste hindamise peamised kriteeriumid on kvalitatiivset laadi.

Ülaltoodut arvesse võttes leidis ombudsman, et tema arvamuses sisalduv Euroopa Liidu sõjalise komitee väide, et kõnealune menetlus oli lihtsa kvaliteedi ja hinna suhte kehtestamise ja kohaldamise osas läbipaistev, ei ole veenev.

Samuti tuletas ombudsman meelde, et pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte on ühenduse õiguse üldpõhimõte (6). See põhimõte eeldab läbipaistvuskohustuse olemasolu, mille eesmärk on võimaldada kontrollida eespool nimetatud põhimõtte järgimist ja tagada piisav avalikustatuse tase, mis võimaldab ühenduse kohtutel ja ombudsmanil kontrollida hankemenetluste erapooletust ja ausust (7). Täpsemalt tähendab see muu hulgas, et hanketeates esitatud pakkumuste hindamise kriteeriumid peavad olema sõnastatud nii, et kõik piisavalt informeeritud ja tavapäraselt hoolsad pakkujad saaksid neid ühtemoodi tõlgendada (8). Lisaks tuleb hanketeates või hankedokumentides täpsustada nende lepingu sõlmimise kriteeriumide suhtelist tähtsust, st osakaalu, mida hankija peab majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlakstegemisel arvesse võtma, vähemalt juhul, kui: i) otsus selles küsimuses on tehtud pakkumismenetluse väljakuulutamise ajal või pakkumismenetluse teadaandes (9) osutatud asjakohaste pakkumisdokumentide väljaandmise ajal; või ii) otsus selles küsimuses sisaldab elemente, mis juhul, kui need oleksid olnud pakkumuste ettevalmistamise ajal teada, oleksid võinud seda ettevalmistamist mõjutada(10). Lisaks ei ole sellekohane otsus kooskõlas ühenduse õigusega, kui see võetakse vastu pärast seda, kui on arvesse võetud asjaolusid või üldisemalt asjaolusid, mis võivad põhjustada ühe pakkuja diskrimineerimist (11).

Eespool toodut arvesse võttes järeldas ombudsman, et ELSK ei esitanud argumente ega tõendeid, mis toetaksid piisavalt kaebuse esitaja väite ja asjakohaste argumentide tagasilükkamist. Samuti järeldas ta, et ELSK ei suutnud kuidagi tõendada, et "lihtsa kvaliteedi ja hinna suhte" kindlaksmääramine, mille alusel ta tegi kindlaks majanduslikult kõige soodsama pakkumise antud juhul, oli kooskõlas ühenduse õiguse nõuetega läbipaistvuse kohta hankemenetluste kontekstis.

Euroopa Liidu sõjaline komitee vastus ombudsmani ettepanekule leida sõbralik lahendus

Oma vastuses ombudsmani ettepanekule leida sõbralik lahendus tegi ELSK sisuliselt järgmised märkused:

ELSK sõnul oleks kaebuse esitaja pidanud saatma ametliku taotluse samadel tingimustel, mida nõuti üldises pakkumiskutses, st ainult tähitud kirjaga, oma pakkumuse esitamiseks nimetatud aadressile ja kontaktisikule. ELSK rõhutas, et hankemenetlustes kehtestab pakkumuste ja osalemistaotluste esitamise korra avaliku sektori hankija, kellel on vabadus valida ainuõiguslik suhtlusvorm. Seda enam peaks hankemenetlusega seotud teabenõue vastama samale nõudele. Seda seetõttu, et tähitud kiri kui sidevahend tagab andmete terviklikkuse ja taotluse konfidentsiaalsuse säilitamise enne kaebuse esitamist. ELSK leidis, et need formaalsused ei olnud diskrimineerivad ega piiranud ettevõtjate juurdepääsu teabele nende pakkumiste tulemuste kohta.

Lisaks viitas ELSK teabele, mille ta oli kaebuse esitajale juba 14. juulil 2005 esitanud, ning avaldas kahetsust, et ombudsman leidis, et see kiri ei ole veenev.

ELSK viitas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(12) (edaspidi "finantsmäärus") artikli 100 lõikele 1, milles on sätestatud, et "eelarvevahendite käsutaja otsustab, kellega leping sõlmitakse, järgides valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume, mis on eelnevalt sätestatud pakkumiskutsega seotud dokumentides ja hanke-eeskirjades." ELSK viitas ka finantsmääruse artikli 97 lõikele 2 ning üksikasjalike rakenduseeskirjade artikli 138 lõike 1 punktile b ja lõikele 2, milles on sätestatud, et lepingu võib sõlmida parima pakkumuse esitajaga, st parima kvaliteedi ja hinna suhtega pakkumuse esitajaga.

ELSK viitas ka ühenduse kohtute praktikale, mille kohaselt:

„majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlakstegemiseks ei pea ükski avaliku sektori hankija kasutatav lepingu sõlmimise kriteerium olema tingimata puhtalt majanduslikku laadi, sest ei saa välistada, et tegurid, mis ei ole puhtalt majanduslikud, võivad mõjutada pakkumuse väärtust avaliku sektori hankija seisukohast (...)”(13).

ELSK rõhutas, et avatud hankemenetluses N 2004/02/13 esitas ta täiesti läbipaistval viisil kõik lepingu sõlmimise kriteeriumid ja lisas suhtelised osakaalud. Kuna hankija ei määranud kindlaks kvaliteedi ja hinna suhet, hinnati tehnilist kvaliteeti ja hinda võrdselt.

Lisaks rõhutas ELSK, et kaebuse esitaja ei taotlenud 18. septembrist kuni 3. novembrini 2004 kestnud tähtaja jooksul selgitusi kasutatava suhtarvu kohta.

Lisaks näitab muude kvaliteedi/hinna suhtarvude, nagu 60/40, 70/30, 80/20, 90/10, 40/60, 30/70, 20/80, 10/90 kasutamise simulatsioon, et igal juhul ei oleks kaebuse esitaja pakkumist välja valitud ja Kurt Lewin Foundationi pakkumine oleks välja valitud.

Seoses ombudsmani alternatiivse ettepanekuga sõbraliku lahenduse kohta, mida Euroopa Liidu sõjaline komitee võiks kaaluda „kaebuse esitajale mõistliku hüvitise pakkumiseks”, viitas Euroopa Liidu sõjaline komitee Euroopa Kohtu praktikale:

„ühenduse lepinguvälise vastutuse tekkimiseks peavad olema täidetud teatavad tingimused, mis puudutavad ühenduse institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasust, kahju tegelikkust ning põhjusliku seose olemasolu selle tegevuse ja väidetava kahju vahel (...)”(14).

Seetõttu oli ELSK seisukohal, et ta ei tohiks ette näha kaebuse esitajale rahalise hüvitise maksmist, kuna ta ei teinud väljavalitud pakkuja valikul ilmset hindamisviga ega rikkunud mingil viisil finantsmäärust.

ELSK esitas nõutud lisateabe a) ELSK valitud pakkumuse maksumuse kohta ja selle kohta, kuidas kaebuse esitaja pakkumust hinnati erinevatel alustel võrreldes võitnud pakkumusega, ning b) selle kohta, millist kvaliteedi ja hinna suhet kasutati pakkumuste hindamiseks tabelis, milles hinnati kaebuse esitaja pakkumust ja edukaks tunnistatud pakkumust, mille hind oli 11 990 eurot. Tabelis esitati nii kaebuse esitaja kui ka edukaks tunnistatud pakkuja keskmised kvaliteedipunktid järgmise nelja kriteeriumi alusel:

  • tõendatud pädevus ja kogemused haridusalaste teadusuuringute valdkonnas / maksimaalselt 40 punkti 100 kvaliteedipunktist;
  • kõnealuste elanikkonnarühmadega seotud teadusuuringute tõendatud pädevus ja kogemus / maksimaalselt 40 punkti 100 kvaliteedipunktist;
  • tõendatud pädevus ja kogemused Euroopa võrdlusküsimustes mõlemas valdkonnas / maksimaalselt 10 kvaliteedipunkti 100st; ja
  • garantiid, et pakkuda kõiki tooteid inglise keeles vastavalt rahvusvahelistele avaldamisstandarditele / maksimaalselt 10 kvaliteedipunkti 100-st.

ELSK lootis, et esitatud teave rahuldab kaebuse esitajat ja võimaldab ombudsmanil kõrvaldada oma esialgse järelduse haldusomavoli kohta.

Kaebuse esitaja tähelepanekud Euroopa Liidu sõjalise komitee vastuse kohta ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule

Kaebuse esitaja teatas ombudsmanile, et ta nõustub tema ettepanekuga sõbraliku lahenduse kohta. Kaebuse esitaja märkis, et ta ei soovi täiendavaid märkusi esitada.

Kaebuse esitaja tänas ombudsmani käesoleva juhtumiga tehtud töö eest ja selle eest, et Euroopa Ombudsmani institutsioon pakub usaldusväärseid tagatisi Euroopa Liidu tegevuse läbipaistvuse tagamiseks.

Otsus

1 Sissejuhatav märkus

Ombudsman märgib, et vastavalt nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet)(15) (edaspidi "määrus 168/2007") artiklile 33 tunnistatakse nõukogu 2. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1035/97 (millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus)(16) (edaspidi "määrus 1035/97") kehtetuks alates 1. märtsist 2007. Euroopa Liidu sõjaline komitee on seega alates 1. märtsist 2007 tegevuse lõpetanud. Seejärel täidab Euroopa Liidu sõjalise komitee rolli Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA). Ombudsmani menetletavaid juhtumeid, millesse on kaasatud Euroopa Liidu sõjaline komitee, käsitleb seega pärast 1. märtsi 2007 Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet.

2 ELSK väidetav suutmatus vastata kaebuse esitaja taotlusele saada täiendavat teavet avatud hankemenetluse nr 2004/02/13 tulemuste kohta

2.1 Kaebuse esitaja esitas pakkumuse avatud hankemenetluses nr 2004/02/13. ELSK teadusuuringute ja andmekogumise osakonna juhataja D. teatas 21. märtsi 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tema pakkumist ei võetud vastu. Seejärel saatis kaebuse esitaja D-le e-kirja, milles palus selgitust tema pakkumuse tagasilükkamise põhjuste kohta.

D. vastas 25. märtsil 2005, selgitades, et „ERRC pakkumuse tagasilükkamine oli tingitud valikukomisjoni hinnangust hankedokumentides hinna kohta kirjeldatud kvaliteedikriteeriumide alusel (kvaliteet 50% - hind 50%). Kui vajate üksikasjalikumat teavet, annab selle Teile meie hankeametnik [A.].”

märtsil 2005 D-le saadetud e-kirjas palus kaebuse esitaja teada:

  1. milline organisatsioon või üksus oli lepingu sõlminud ja milline oli tema hinnapakkumine;
  2. „reitinguklassid ja kuidas [tema] pakkumust hinnati erinevatel alustel võrreldes võitnud bi[d].”

Oma kaebuses Euroopa ombudsmanile väitis kaebuse esitaja, et ta ei saanud vastust oma 29. märtsi 2005. aasta e-kirjale. Ta leidis seega, et ELSK ei olnud talle tema taotluse rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud.

2.2 Euroopa Liidu sõjaline komitee märkis oma arvamuses kokkuvõtlikult, et asjaomane isik ei saanud teabenõuet kätte, sest i) see saadeti e-posti teel, ning juhtis tähelepanu sellele, et ta saab ligikaudu 300 rämpsposti e-kirja päevas; ning ii) ei ole adresseeritud ELSK määratud kontaktisikule D. 25. märtsi 2005. aasta e-kirjas kaebuse esitajale. ELSK lisas, et õigeaegse registreerimise ja töötlemise tagamiseks tema talitustes tuleks ametlikud teabenõuded hankemenetluste kohta saata tava- või tähitud kirjaga, mitte e-postiga.

2.3 21. detsembril 2006 esitas ombudsman Euroopa Liidu sõjalisele komiteele sõbraliku lahenduse ettepaneku, soovitades, et Euroopa Liidu sõjaline komitee peaks (i) uuesti läbi vaatama kaebuse esitajale piisava teabe andmise selle kohta, "kuidas [tema] pakkumust hinnati erinevatel alustel võrreldes võitnud pakkumisega", pidades silmas, et see oli teave, mida ta oli palunud oma 29. märtsi 2005. aasta e-kirjas Euroopa Liidu sõjalisele komiteele; ii) piisavalt selgitama oma seisukohta, et kõnealune menetlus oli „lihtsa kvaliteedi ja hinna suhte” kehtestamise ja kohaldamise osas läbipaistev; või iii) kui tal ei ole võimalik selliseid selgitusi anda, pakkuda kaebuse esitajale mõistlikku hüvitist.

2.4 Oma vastuses eespool nimetatud sõbraliku lahenduse ettepanekule esitas Euroopa Liidu sõjaline komitee nõutud lisateabe selle kohta, "kuidas [kaebuse esitaja] pakkumus sai erinevatel alustel punkte võrreldes võitnud kahega" (ombudsmani rõhutus) tabelis, milles hinnati kaebuse esitaja pakkumust ja edukaks tunnistatud pakkumust, mille hind oli 11 990 eurot. Tabelis esitati nii kaebuse esitaja kui ka edukaks tunnistatud pakkuja keskmised kvaliteedipunktid järgmise nelja kriteeriumi alusel:

  • tõendatud pädevus ja kogemused haridusalaste teadusuuringute valdkonnas / maksimaalselt 40 punkti 100 kvaliteedipunktist;
  • kõnealuste elanikkonnarühmadega seotud teadusuuringute tõendatud pädevus ja kogemus / maksimaalselt 40 punkti 100 kvaliteedipunktist;
  • tõendatud pädevus ja kogemused Euroopa võrdlusküsimustes mõlemas valdkonnas / maksimaalselt 10 kvaliteedipunkti 100st; ja
  • garantiid, et pakkuda kõiki tooteid inglise keeles vastavalt rahvusvahelistele avaldamisstandarditele / maksimaalselt 10 kvaliteedipunkti 100-st.

2.5 Seoses "lihtsa kvaliteedi/hinna suhte" , kehtestamise ja kohaldamise menetluse läbipaistvusega viitas ELSK finantsmääruse artikli 100 lõikele 1, milles on sätestatud, et "eelarvevahendite käsutaja otsustab, kellega leping sõlmitakse, järgides valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume, mis on eelnevalt sätestatud pakkumiskutsega seotud dokumentides ja hanke-eeskirjades". Sellega seoses viitas ELSK ka finantsmääruse artikli 97 lõikele 2 ning üksikasjalike rakenduseeskirjade artikli 138 lõike 1 punktile b ja lõikele 2, milles on sätestatud, et lepingu võib sõlmida parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse alusel.

ELSK viitas ka ühenduse kohtute praktikale, mille kohaselt:

„majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlakstegemiseks ei pea ükski avaliku sektori hankija kasutatav lepingu sõlmimise kriteerium olema tingimata puhtalt majanduslikku laadi, sest ei saa välistada, et tegurid, mis ei ole puhtalt majanduslikud, võivad mõjutada pakkumuse väärtust avaliku sektori hankija seisukohast (...)”(17).

ELSK rõhutas, et avatud hankemenetluses nr 2004/02/13 esitas ta täiesti läbipaistvalt kõik lepingu sõlmimise kriteeriumid ja lisas asjakohased osakaalud. Kuna hankija ei määranud kindlaks kvaliteedi ja hinna suhet, hinnati tehnilist kvaliteeti ja hinda võrdselt. Lisaks rõhutas ELSK, et kaebuse esitaja ei taotlenud 18. septembrist kuni 3. novembrini 2004 kestnud tähtaja jooksul selgitusi kasutatava suhtarvu kohta. Lisaks viitas ELSK muude kvaliteedi/hinna suhte kasutamise simulatsioonile, nagu 60/40, 70/30, 80/20, 90/10, 40/60, 30/70, 20/80, 10/90, ning märkis, et igal juhul ei oleks kaebuse esitaja pakkumist välja valitud ja Kurt Lewin Foundationi pakkumine oleks välja valitud.

Mis puudutab ombudsmani ettepanekut sõbraliku lahenduse kohta, mille kohaselt Euroopa Liidu sõjaline komitee võiks kaaluda "kaebuse esitajale mõistliku hüvitise pakkumist", siis viitas Euroopa Liidu sõjaline komitee Euroopa Kohtu praktikale (18) ja asus seisukohale, et ta ei tohiks ette näha kaebuse esitajale rahalise hüvitise maksmist, kuna ta ei teinud eduka pakkuja valikul ilmset hindamisviga ega rikkunud mingil viisil finantsmäärust.

2.6 Olles saanud Euroopa Liidu sõjalise komitee vastuse ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule, teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et ta nõustub tema sõbraliku lahenduse ettepanekuga, ning märkis, et ta ei soovi täiendavaid märkusi esitada.

Kaebuse esitaja tänas ombudsmani tema jõupingutuste eest käesoleval juhul ja selle eest, et Euroopa Ombudsmani institutsioon pakub usaldusväärseid tagatisi Euroopa Liidu tegevuse läbipaistvuse tagamiseks.

2.7 Eelöeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et esitades täiendavaid i) selgitusi menetluste läbipaistvuse kohta ja ii) teavet punktide kohta, mis anti nii kaebuse esitajale kui ka väljavalitud pakkumusele iga hindamiskriteeriumi alusel, on Euroopa Liidu sõjaline komitee andnud piisavaid selgitusi ja teavet, mis on kooskõlas ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekuga, mille kaebuse esitaja on heaks kiitnud.

2.8 Ombudsmani algatusel näib, et Euroopa Liidu sõjaline komitee ja kaebuse esitaja on kaebuse selle aspekti suhtes kokku leppinud sõbralikus lahenduses.

3 Väidetav suutmatus kehtestada ja kohaldada läbipaistvaid lepingu sõlmimise kriteeriume avatud hankemenetluses nr 2004/02/13 ja sellega seotud nõuded

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et Euroopa Liidu sõjaline komitee ei olnud avatud hankemenetluses nr 2004/02/13 kehtestanud ega kohaldanud läbipaistvaid pakkumuste hindamise kriteeriume. Kaebuse esitaja väitis, et Euroopa Liidu sõjaline komitee ei olnud kvaliteedi ja hinna suhet avalikustanud. Kaebuse esitaja väitis ka, et taotluste hindamise esmased kriteeriumid näisid olevat eksperdipõhised, sest eksperdipõhistele kriteeriumidele anti täpsed arvuliste punktide osakaalud, samas kui kvaliteedi ja hinna suhet ei kaalutud.

3.2 Kaebuse esitaja väitis, et Euroopa Liidu sõjaline komitee peaks i) tühistama avatud pakkumismenetlusel nr 2004/02/13 põhinevad lepingud ja avama uue pakkumismenetluse; ii) tunnistada avalikult haldusomavoli; ning iii) mõista kaebuse esitajale välja kahjuhüvitis.

3.3 tuginedes eespool punktis 1.5 osutatud Euroopa Liidu sõjalise komitee esitatud täiendavale selgitusele; kaebuse esitaja nõustumine pakutud sõbraliku lahendusega, märkides, et ta ei soovi täiendavaid märkusi esitada; ning eespool punktides 1.7 ja 1.8 esitatud ombudsmani järelduste põhjal on ombudsman seisukohal, et teist väidet ja sellega seotud väiteid ei ole vaja täiendavalt uurida.

4 Kokkuvõte

Ombudsmani algatusel selgus, et ELSK ja kaebuse esitaja on kaebusele sõbralikus lahenduses kokku leppinud ning seetõttu ei olnud teise väite ja sellega seotud väidete edasine uurimine vajalik. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktorit (19).

Teie siiralt,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS


(1) Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 20. novembri 2002. aasta määrus, millega kehtestatakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse eelarve suhtes kohaldatava 20. novembri 2002. aasta finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, mis on kättesaadav Euroopa Liidu sõjalise komitee veebisaidil ( http://fra.europa.eu/fra/material/pub/general/Imprulesfinancereg.pdf).

(2) Vt otsus kohtuasjas C-57/01: Makedoniko Metro (EKL 2003, lk I-1091, punkt 69).

(3) Vt otsus kohtuasjas C-324/98: Telaustria ja Telefonadress (EKL 2000, lk I-10745, punktid 61–62).

(4) Vt otsus kohtuasjas C-92/00: HI (EKL 2002, lk I-5553, punkt 46).

(5) Kaebuse esitaja ega ELSK ei ole esitanud avatud pakkumiskutse nr 2004/02/13 ega selle avaldamisviidete täielikku koopiat. ELSK ei ole vaidlustanud seda, et kaebuse 2. lisa kujutab endast avatud hankemenetluse nr 2004/02/13 selle osa koopiat, mis puudutab lepingu sõlmimise kriteeriume. Samuti on ta märkinud, et „Euroopa Liidu sõjaline komitee avaldas avatud hankemenetluses 2004/02/13 kõik lepingu sõlmimise kriteeriumid ja lisas suhtelised osakaalud, määrates vastavatele kriteeriumidele maksimaalsed võimalikud punktid.”

(6) Vt otsus kohtuasjas C-57/01: Makedoniko Metro (EKL 2003, lk I-1091, punkt 69).

(7) Vt otsus kohtuasjas C-324/98: Telaustria ja Telefonadress (EKL 2000, lk I-10745, punktid 61–62).

(8) Vt kohtuasi C-19/00: SIAC Construction (EKL 2001, lk I-7725, punkt 42).

(9) Vt otsus kohtuasjas C-470/99: Universale-Bau jt (EKL 2002, lk I-11617, punktid 90–100).

(10) Vt kohtuasi C-331/04: ATI EAC, EKL 2005, lk I-10109, punktid 24, 28 ja 29.

(11) Vt eespool viidatud kohtuasi C-331/04: ATI EAC, punktid 24, 30 ja 31.

(12) EÜT 2002, L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 248.

(13) Vt kohtuasi T-148/04: TQ3 Travel Solutions Belgium vs. komisjon (EKL 2005, lk II-2627, ,, punkt 51).

(14) Vt otsus kohtuasjas T-13/96: TEAM vs. komisjon, EKL 1997, lk 983, punkt 68; ja otsus kohtuasjas C-87/89: Sonito vs. komisjon (EKL 1990, lk I-1981, punkt 16).

(15) ELT 2007, L 53, lk 1.

(16) ELT 2007, L 151, lk 1.

(17) Vt kohtuasi T-148/04: TQ3 Travel Solutions Belgium vs. komisjon (EKL 2005, lk II-2627, ,, punkt 51).

(18) Vt kohtuasi C-87/89: Sonito vs. komisjon, EKL 1990, lk I-1981, punkt 16, ja kohtuasi T-13/96: Team SrL vs. komisjon, punkt 68.

(19) Nagu eespool punktis 1 märgitud, lõpetas ELSK tegevuse 1. märtsil 2007. Seejärel täidab Euroopa Liidu sõjalise komitee rolli Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Kuna see otsus on vastu võetud pärast nimetatud kuupäeva, teavitatakse sellest otsusest FRA direktorit.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!