FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Otsus, mis käsitleb Euroopa Andmekaitseinspektori keeldumist anda üldsusele juurdepääs Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2022. aasta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) töökavale (juhtum 2075/2026/PV)

Juhtum puudutas taotlust anda üldsusele juurdepääs Euroopa Andmekaitseinspektorile esitatud dokumentidele, mis käsitlevad Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) 2022. aasta töökava. Euroopa andmekaitseinspektor tuvastas ühe dokumendi, millele ta keeldus juurdepääsu andmast, väites, et avalikustamine kahjustaks avaliku julgeolekuga seotud avalike huvide kaitset ning eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitset.

Ombudsman leidis, et Euroopa Andmekaitseinspektor oli pärast kolmandate isikutega konsulteerimist Europoliga ise kahju hinnanud. Ombudsman järeldas ka, et viis, kuidas Euroopa Andmekaitseinspektor oli erandeid ja kogu vaidlusalust dokumenti kohaldanud, ei olnud üldiselt ilmselgelt väär. 

Seetõttu lõpetas ta juhtumi uurimise, leides, et Euroopa andmekaitseinspektor ei tegelenud haldusomavoliga.

Kaebuse taust

1. 2026. aasta juunis esitas kaebuse esitaja taotluse üldsuse juurdepääsuks Euroopa Andmekaitseinspektori valduses olevatele dokumentidele, mis käsitlevad Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2022. aasta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) töökava.

2. 2026. aasta juulis tegi Euroopa Andmekaitseinspektor kindlaks ühe dokumendi „Europoli IKT töökava 2022“, mis kuulub taotluse kohaldamisalasse ja millele ta keeldus täielikult juurdepääsu andmast. Seda tehes tugines Euroopa andmekaitseinspektor kahele dokumentidele juurdepääsu käsitleva ELi õigusakti (määrus (EÜ) nr 1049/2001)[1] kohasele erandile, väites, et avalikustamine kahjustaks avalike huvide kaitset seoses avaliku julgeolekuga [2] ning eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitset [3].

3. Hiljem samal kuul palus kaebuse esitaja Euroopa Andmekaitseinspektoril oma seisukoht läbi vaadata (esitades „kinnitava taotluse“).

4. Pärast teist konsulteerimist Europoliga kinnitas Euroopa Andmekaitseinspektor 2026. aasta septembris oma keeldumist avalikustada dokument tervikuna, tuginedes samade erandite kohaldamisele.

5. Kuna kaebuse esitaja ei olnud tulemusega rahul, pöördus ta Euroopa Ombudsmani poole. Kaebuse esitaja nõustus, et Euroopa andmekaitseinspektor võib isikuandmed välja jätta.

Uurimine

6. Ombudsman algatas uurimise [4] seoses Euroopa Andmekaitseinspektori keeldumisega anda juurdepääs vaidlusalusele dokumendile.

7. Uurimise käigus kontrollis ombudsmani uurimisrühm vaidlusalust dokumenti ning Euroopa andmekaitseinspektori konsultatsioone [5] dokumendi koostaja Europoliga. Ombudsman sai ka Euroopa Andmekaitseinspektori täiendavad seisukohad.

Ombudsmanile esitatud argumendid

Oma kordustaotluses väitis kaebuse esitaja, et Euroopa andmekaitseinspektor oleks võinud anda osalise juurdepääsu dokumendi mittetundlikele osadele (nt struktuur, pealkirjad või teave strateegilise planeerimise kohta) pärast seda, kui ta oli välja jätnud üksnes „julgeoleku seisukohast tundliku teabe“[6]. Kaebuse esitaja leidis ka, et dokument oli oma olemuselt operatiivne ja et Euroopa Andmekaitseinspektori selgitused ei olnud seotud konkreetsete riskidega avalikule julgeolekule, vaid kajastasid üksnes Europoli hinnangut, kellega oli dokumendi koostajana konsulteeritud.

8. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et kuigi dokument võib sisaldada tehnilist ja julgeolekualast teavet, mis vajab redigeerimist, ei suutnud Euroopa Andmekaitseinspektor tõendada, kuidas üksnes rubriikidele ja eesmärkidele juurdepääsu võimaldamine paljastaks tundlikke üksikasju. Samuti väitis ta, et üldised viited võimalikele riskidele ei tõenda 2022. aasta dokumendi jätkuvat tundlikkust.

9. Oma kinnitavas otsuses selgitas Euroopa Andmekaitseinspektor, et dokumendis „võetakse kokku ja vormistatakse ametlikult Europoli 2022. aasta IKT töökavaga seotud arutelud ja otsused, sealhulgas Europoli ja ELi liikmesriikide kasutatavad põhiteabesüsteemid“. Euroopa andmekaitseinspektor märkis, et dokumendis sisalduv teave paljastab üksikasjad IKT-süsteemide kohta, mida Europol kasutab oma ülesannete täitmiseks ja asjakohase teabe vahetamiseks ELi liikmesriikidega. See hõlmab teavet nende struktuuri, võimete, funktsioonide, turvalisusesse ja süsteemiarendusse tehtavate investeeringute, ressursside jaotamise ja kontsentreerimise kohta ning perioodide kohta, mil see keskkond on üleminekuetapis ja võib seetõttu olla kõige haavatavam. Euroopa Andmekaitseinspektori arvates paljastaks selle teabe avalikustamine Europoli IT-arhitektuuri, turvakorralduse ja operatiivsuutlikkuse aspektid, kahjustaks Europoli suutlikkust täita oma seadusjärgseid ülesandeid (sealhulgas toetada ELi liikmesriike, kolmandaid isikuid ja ELi asutusi hõlmavaid uurimisi ja operatiivtegevust nii praegu kui ka tulevikus) ning annaks ülevaate Europoli „tehnilisest ja organisatsioonilisest keskkonnast“. Euroopa andmekaitseinspektor järeldas, et osalist juurdepääsu ei saa anda, kuna avaliku julgeoleku erandit kohaldatakse dokumendi suhtes tervikuna.

10. Euroopa andmekaitseinspektor selgitas oma täiendavates seisukohtades, et dokumendi koostas Europol oma siseplaneerimiseks ja see esitati Euroopa andmekaitseinspektorile ühe tema omaalgatusliku uurimise raames. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutas sellega seoses laiemaid probleeme, millega ta oma järelevalveülesannete raames saadud dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisel silmitsi seisab. Kuigi ta viib läbi oma hindamise, muudab tema põhjalike eksperditeadmiste ja kogemuste puudumine õiguskaitse valdkonnas operatiivsest seisukohast väga keeruliseks – nagu käesoleval juhul – kahelda algataja seisukohtades avalikustamise võimaliku kahju kohta. Käesoleval juhul konsulteeris Euroopa andmekaitseinspektor kaks korda Europoliga, et tal oleks võimalik anda oma hinnang.  

Ombudsmani hinnang

11. Kohtupraktika kohaselt [7] ei ole määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 4 kohased konsultatsioonid kolmandate isikutega asjaomasele ELi institutsioonile siduvad, kuid need võimaldavad institutsioonil hinnata, kas artikli 4 lõikes 1 või 2 sätestatud erand on kohaldatav. See tähendab, et kuigi selliste taotluste käsitlemisel võib arvesse võtta dokumendi koostaja seisukohti, peavad ELi institutsioonid andma oma hinnangu.

12. ELi institutsioonidel ja asutustel on ka ulatuslik kaalutlusõigus otsustamaks, kas dokumendi avalikustamine kahjustaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 [8] artikli 4 lõike 1 punktis a loetletud avalike huvide, sealhulgas avaliku julgeoleku kaitset. Seega piirdub ombudsmani roll selle hindamisega, kas institutsiooni hinnangus on selles osas tehtud ilmne viga.

13. Kõnealuse üldsuse juurdepääsu taotluse käsitlemisel konsulteeris Euroopa Andmekaitseinspektor kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikega 4 kahel korral Europoli kui dokumendi koostajaga. Esimene konsultatsioon toimus enne seda, kui Euroopa Andmekaitseinspektor andis oma esialgse vastuse, ja teine konsultatsioon toimus enne kinnitava otsuse vastuvõtmist. Tuginedes Euroopa Andmekaitseinspektori ja Europoli vahelise teabevahetuse kontrollimisele, hindas Euroopa Andmekaitseinspektor enne otsuse tegemist kahju eraldi.

14. Dokumendi kontrollimine kinnitas, et see sisaldab üksikasju Europoli IKT-taristu kohta, mille avalikustamine võib mõistlikult ja prognoositavalt kahjustada avalikku julgeolekut, kui sellele pääsevad juurde pahatahtlikud osalejad [9]. On mõistlik järeldada, et selline avalikustamine paljastaks Europoli IKT-struktuuri ja -vahendite üksikasjad ning nende nõrgad kohad. See võib kahjustada Europoli suutlikkust viia läbi uurimisi, tekitades seeläbi ohu avalikule julgeolekule. Seetõttu leiab ombudsman, et Euroopa Andmekaitseinspektor ei ületanud oma kaalutlusõiguse piire, kui ta tugines vajadusele kaitsta avalikku julgeolekut, et põhjendada vaidlusaluse dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumist.

15. Kontrollimise ajal tundus, et dokumendi teatavad väga piiratud osad ei olnud esialgu viidatud erandiga hõlmatud. ELi institutsioonid peavad andma osalise juurdepääsu dokumendi nendele osadele, mis ei ole hõlmatud ühegi määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud erandiga. Võttes aga arvesse piiranguid, millele Euroopa Andmekaitseinspektor oma täiendavates seisukohtades tähelepanu juhtis, leiab ombudsman, et Euroopa Andmekaitseinspektori keeldumine dokumendile (osalise) juurdepääsu andmisest ei olnud ilmselgelt väär. Igal juhul märgib ombudsman, et nende osade avalikustamisel ei oleks mõtet, sest see muudaks dokumendi loetamatuks [10].

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Euroopa andmekaitseinspektor ei kasutanud haldusomavoli.

Kaebuse esitajat ja Euroopa andmekaitseinspektorit teavitatakse sellest otsusest.

Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman 


Strasbourg, 11/11/2026  

 

[1] Määrus 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A32001R1049.

[2] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimene taane.

[3] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b.

[4] Kaebuse esitaja vaidlustas ka Euroopa Andmekaitseinspektori kordustaotlusele vastamise tähtaja pikendamise ja täiendavate dokumentide määratlemata jätmise taotluse kohaldamisalasse kuuluvana. Ombudsman ei algatanud siiski uurimist eespool nimetatud aspektide kohta.

[5] Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikega 4.

[6] Kaebuse esitaja ei taotlenud juurdepääsu neis sisalduvatele isikuandmetele.

[7] Euroopa Kohtu 30. jaanuari 2008. aasta otsus kohtuasjas T‐380/04: Terezakis vs. Euroopa Komisjon, punkt 60: https://juris.curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=70112&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=6071775.

[8] Euroopa Kohtu 1. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‐266/05 P: Sison vs. Euroopa Liidu Nõukogu, punkt 64: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=C-266/05.

[9] Vt selle kohta otsus selle kohta, kuidas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) käsitles taotlusi üldsuse juurdepääsuks oma digivahenditega seotud dokumentidele (juhtumid 1192/2024/MIK ja 841/2025/MIK), punktid 28–33: https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/216046.

[10] Vt selle kohta Üldkohtu 24. aprilli 2024. aasta otsus kohtuasjas T-205/22: Naass & Sea-Watch vs. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), punktid 97-98: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:62022TJ0205; ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. juuli 2001, Mattila vs. Euroopa Liidu Nõukogu, T-204/99, punkt 69: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:61999TJ0204.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!