Strasbourg, 2. juuni 2004

Lugupeetud ...

detsembril 2003 esitasite X-i nimel Euroopa ombudsmanile kaebuse selle kohta, kuidas komisjon tolliväärtuse määramist haldab.

jaanuaril 2004 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. mail 2004 teatasite mulle, et te ei soovi enam oma kaebust menetleda. 1. juunil 2004 oli teil telefonivestlus minu kabinetiga.

Nagu Teie 19. jaanuari 2004. aasta kirjas nõuti, käsitleti Teie kaebust konfidentsiaalselt.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Käesoleva kaebuse esitab Madalmaades asuv konsultantidest koosnev äriühing, kes tegutseb äriühingu X nimel (edaspidi „kaebuse esitaja”).

Kaebus puudutab viisi, kuidas Euroopa Komisjon tolliväärtuse määramist haldab. Tolliväärtuse määramine on protseduur, mida kasutatakse imporditud kauba väärtuse määramiseks väärtuselise tollimaksu arvutamisel.

Euroopa Kontrollikoda märkis oma eriaruandes nr 23/2000,(1) et komisjon ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada mitmeid puudusi tolliväärtuse määramise haldamises ja tolliliitu kuuluvate liikmesriikide ametiasutuste järelevalves.

Kaebuse esitaja sõnul on käesoleva juhtumi asjakohased asjaolud järgmised:

Kaebuse esitaja kogemus näitab, et erinevates liikmesriikides, näiteks Madalmaades ja Hispaanias, ei tõlgendata ühenduse õigusakte ühtemoodi. Hispaania toll on tagasiulatuvalt hinnanud märkimisväärses summas tollimakse, impordikäibemaksu ja intresse kogusummas 1 646 454 eurot, mis hõlmas aastaid 1997–2001. Need tagasiulatuvad maksud põhinevad ühenduse tolliväärtuse määramise eeskirjade vääral tõlgendamisel Hispaania tolliasutuste poolt. Kõik kohtuasjad (1997., 1998., 1999., 2000. ja 2001. aasta tolliaudit) on olnud Hispaania kohtutes vaidluste objektiks ning on esitatud apellatsioonkaebuste alusel veel menetluses kohtuotsustega, mida oodatakse aastateks 2006/2007.

septembril 2000 saatis kaebuse esitaja komisjonile kirja, milles palus esitada ühenduse tolliõiguse tõlgenduse, kuna ilmnes, et Hispaania ametiasutused ei tõlgendanud ühenduse tolliseadustiku eri punkte õigesti. Komisjon märkis oma 20. detsembri 2000. aasta vastuses, et kaebuse esitaja tõstatatud tõlgendamisküsimused kuuluvad siseriiklike tolliasutuste pädevusse ning et ta ei ole kohustatud üksikasjalikult uurima väga konkreetseid üksikjuhtumeid, mis on siseriiklike ametiasutuste ülesanne. Seejärel saatis kaebuse esitaja komisjonile mitu e-kirja, paludes tal oma seisukohta selgitada. Kuna kaebuse esitaja ei olnud komisjoni vastusega rahul, kirjutas ta tagasi, juhtides tähelepanu sellele, et praegune olukord toob kaasa kohaldatavate eeskirjade erineva kohaldamise ja tõlgendamise eri liikmesriikides. 12. detsembri 2001. aasta kirjas tegi kaebuse esitaja lisaks ettepaneku arutada küsimust võimalikult kiiresti tolliseadustiku komitees (tolliväärtuse osakond). Oma 21. detsembri 2001. aasta vastuses lükkas komisjon selle idee tagasi.

jaanuaril 2002 rõhutas kaebuse esitaja, et on vastuvõetamatu, et kahes liikmesriigis tõlgendatakse tolliseadustikku erinevalt ning et komisjoni ülesanne on õigusakte ja suuniseid selgitada. Kaebuse esitaja kordas oma taotlust arutada seda küsimust tolliseadustiku komitees. Seni ei ole komisjon aga 22. jaanuari 2002. aasta kirjale vastanud.

23. detsembril 2003 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile käesoleva kaebuse, esitades järgmised väited (väidete loetelu kaebuse lehekülgedel 8–10) ja väite (kaebuse leheküljel 12):

1. Vastupidiselt oma 21. detsembri 2001. aasta kirjas märgitule ei ole komisjon veel avaldanud täiendavaid näiteid suunistena nii tolliteenistustele kui ka ettevõtjatele;

2. Komisjon ei vastanud kaebuse esitaja 22. jaanuari 2002. aasta kirjale ega kaebuse esitaja taotlusele lisada oma juhtum tolliseadustiku komitee päevakorda (kaebuse esitaja väidete loetelu punktid 2 ja 4);

3. Komisjon ei ole kaebuse esitajale teatanud, kas ta on palunud liikmesriikidelt teavet ostukomisjonitasusid käsitleva sätte praktilise kohaldamise kohta (nagu on märgitud komisjoni 21. detsembri 2001. aasta kirjas);

4. Komisjon teatas kontrollikojale, et ta võtab meetmeid mitmes liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate erineva kohtlemise kaotamiseks, kuid ei ole võtnud mingeid meetmeid ega rakenda vajalikke ühenduse õigusakte, et tagada liikmesriikides samaväärsed kaubandustingimused. Sellega seoses ilmneb komisjoni vastusest kontrollikojale, et ta näib end esitlevat asutusena, kellel puuduvad piisavad vahendid ja volitused (kaebuse esitaja väidete loetelu punktid 5 ja 7);

5. Puudub „siduvate hindamisotsuste andmebaas”, mis selgitab, miks seda juhtumit ei ole piisavalt käsitletud;

6. Komisjon peaks võtma erinevaid meetmeid, et parandada tolliväärtuse määramist, nii et seda kohaldataks kõikides liikmesriikides ühetaoliselt.

Nõue

jaanuaril 2004 saatis ombudsman kaebuse komisjonile arvamuse saamiseks tähtajaga 30. aprill 2004. Komisjon teatas 4. mai 2004. aasta kirjas ombudsmanile, et tema talitused on lõpetamas oma vastust kaebusele. mail 2004 teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et arvestades 14. mail 2004 komisjoni maksunduse ja tolliliidu direktoraadi (TAXUD B1) ametnikega peetud kohtumise tulemusi, ei soovi ta enam kaebust menetleda. Kaebuse esitaja märkis ka, et komisjoni teavitati sellest nimetatud koosolekul.

Komisjoni talitused teatasid 25. mail 2004 telefoni teel ombudsmani talitustele, et kaebuse esitaja on komisjonile teatanud, et kaebuse menetlemist ei jätkata. Mõlemad talitused nõustusid, et neil asjaoludel ei ole arvamuse saatmine enam otstarbekas.

Kaebuse esitaja teatas 1. juuni 2004. aasta telefonivestluses ombudsmani büroole, et ta on rahul komisjoni seisukohaga selles küsimuses ja komisjoni ettepanekuga uurida lahendamata problemaatilisi küsimusi. Seetõttu leidis kaebuse esitaja, et juhtum on lahendatud.

Otsus

1 Komisjoni vastu esitatud väited

1.1 Kaebuse esitab konsultandid, kes tegutsevad Madalmaades asutatud äriühingu nimel (edaspidi "kaebuse esitaja"). Kaebus puudutab viisi, kuidas Euroopa Komisjon tolliväärtuse määramist haldab. Tolliväärtuse määramine on protseduur, mida kasutatakse imporditud kauba väärtuse määramiseks väärtuselise tollimaksu arvutamisel. Kaebuse esitaja väitis sisuliselt, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi seoses tolliväärtuse määramisega, jättes seega tagamata ka samaväärsed kaubandustingimused liikmesriikides. Kaebuse esitaja esitas sellega seoses komisjoni vastu mitu täpsemat väidet ja väidet (2).

1.2 18. mail 2004 teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et arvestades 14. mail 2004 komisjoni maksunduse ja tolliliidu direktoraadi (TAXUD B1) ametnikega peetud kohtumise tulemusi, ei soovi ta enam kaebust menetleda ning et komisjoni teavitati sellest nimetatud kohtumisel. 1. juuni 2004. aasta telefonivestluses teatas kaebuse esitaja ombudsmani büroole, et ta on rahul komisjoni seisukohaga selles küsimuses ja komisjoni ettepanekuga uurida lahendamata problemaatilisi küsimusi. Seetõttu leidis kaebuse esitaja, et juhtum on lahendatud.

2 Kokkuvõte

Kaebuse esitaja 18. mai 2004. aasta kirjast ja 1. juuni 2004. aasta telefonivestlusest ilmneb, et komisjon on astunud samme küsimuse lahendamiseks ja on seega kaebuse esitajat rahuldanud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EÜT C 84, 14.3.2001, lk 1.

(2) Väited ja nõuded on järgmised: 1) Vastupidiselt oma 21. detsembri 2001. aasta kirjas märgitule ei ole komisjon veel avaldanud täiendavaid näiteid suunistena nii tolliteenistustele kui ka ettevõtjatele; 2) komisjon ei vastanud kaebuse esitaja 22. jaanuari 2002. aasta kirjale ega kaebuse esitaja taotlusele lisada oma juhtum tolliseadustiku komitee päevakorda (kaebuse esitaja väidete loetelu punktid 2 ja 4); 3) komisjon ei ole kaebuse esitajale teatanud, kas ta on palunud liikmesriikidelt teavet ostukomisjonitasusid käsitleva sätte praktilise kohaldamise kohta (nagu on märgitud komisjoni 21. detsembri 2001. aasta kirjas); 4) Komisjon teatas kontrollikojale, et ta võtab meetmeid mitmes liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate erineva kohtlemise kaotamiseks, kuid ei ole võtnud mingeid meetmeid ega rakenda vajalikke ühenduse õigusakte, et tagada liikmesriikides samaväärsed kaubandustingimused. Sellega seoses ilmneb komisjoni vastusest kontrollikojale, et ta näib end esitlevat asutusena, kellel puuduvad piisavad vahendid ja volitused (kaebuse esitaja väidete loetelu punktid 5 ja 7); 5) puudub "siduvate hindamisotsuste andmebaas", mis selgitab, miks seda juhtumit ei ole piisavalt käsitletud; ja 6) Komisjon peaks võtma erinevaid meetmeid, et parandada tolliväärtuse määramist, nii et seda kohaldataks kõikides liikmesriikides ühetaoliselt.