Kaebuse taust

1. 2017. aastal alustas Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA)^[1] sotsiaalmeedia jälgimist. Ühtse järelevalvemehhanismi tegevuse eesmärk oli koostada aruandeid rändeteede muutuste, inimsmugeldajate pakkumiste ja sotsiaalmeedias toimunud arutelude kohta, mis käsitlesid peamisi seonduvaid küsimusi, nagu ELi varjupaigasüsteem.^[2] 2018. aastal konsulteeriti sotsiaalmeedia seirearuannete osas ametlikult Euroopa Andmekaitseinspektoriga. Euroopa Andmekaitseinspektor märkis, et järelevalve- ja jälgimiskord kujutab endast isikuandmete töötlemist, mis võib kahjustada üksikisikute võimet teostada kontrolli oma isikuandmete üle ja nõuab seega tugevaid kaitsemeetmeid.^[3] Euroopa Andmekaitseinspektor järeldas, et EUAA volitused ei sisaldanud selliste töötlemistoimingute jaoks selget õiguslikku alust, ning kehtestas 2019. aastal EUAA järelevalve- ja jälgimiskorraga seotud tegevuse ajutise keelu.

2. Pärast seda keeldu konsulteeris Euroopa Komisjon 2020. aastal Euroopa Andmekaitseinspektoriga võimaluse üle, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) võiks kooskõlas oma laiendatud volitustega arendada välja kaitse- ja majandamismeetmete suutlikkuse.[4] Tehti ettepanek, et Frontex lisaks oma olemasolevatele jälgimisvahenditele kaitse- ja majandamismeetmed ning looks ühenduse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol), mis koordineerib kriminaaluurimisi. Europoli internetisisust teavitamise üksus (EU IRU) on uurinud pahatahtlikku sisu internetis ja sotsiaalmeedias alates 2015. aastast.[5] 2019. aastal allkirjastasid Frontex ja Europol ka ühise tegevuskava,[6] millega nähakse ette kahe asutuse vaheline struktureeritud teabevahetus.

3. 2021. aastal märkis komisjon oma teatises „ELi uuendatud tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2021–2025)“[7], et järelevalve- ja jälgimiskord on „vajalik rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise dünaamikast selge reaalajas ülevaate pidevaks koostamiseks“. See võimaldab koguda ja analüüsida sotsiaalmeediast teavet kuritegelike võrgustike tegevuse ja üldiste arengute kohta partnerriikides. [8] Komisjon leidis, et „Frontex peaks kasutama oma järelevalvesuutlikkust sotsiaalmeedias, et parandada tulevaste ebaseaduslike rändevoogude riskianalüüsi, võttes samal ajal arvesse andmekaitsekaalutlusi”.[9] Lisaks leidis komisjon, et Europoli IRU peaks toetama nende rändajate smugeldamise võrgustike lõhkumist [10].

4. Frontex, nagu kõik Euroopa institutsioonid, organid ja asutused, peab järgima isikuandmete töötlemist käsitlevaid ELi õigusnorme [11] Selleks võttis Frontex 2021. aasta detsembris vastu kaks haldusnõukogu otsust (68/2021 [12] ja 69/2021 [13]) isikuandmete töötlemise kohta. 2022. aasta juunis esitas Euroopa Andmekaitseinspektor oma järelevalveülesannete täitmisel nende kahe haldusnõukogu otsuse kohta kaks negatiivset arvamust.[14] Ta leidis, et nendes haldusnõukogu otsustes oli mitmeid puudusi, eelkõige seoses isikuandmete eriliikide töötlemise õigusliku alusega.[15] Euroopa Andmekaitseinspektor tuletas meelde, et Frontexi mis tahes tegevus seoses „kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimisega on teisejärguline ning seda tuleks ellu viia peamiselt Europoli, Eurojusti ja liikmesriikide pädevate asutuste toetamise vormis“. [16] 2022. aasta oktoobris viis Euroopa Andmekaitseinspektor läbi ka Frontexi andmekaitseauditi.[17] Euroopa Andmekaitseinspektori arvamustes ja auditis esitatud järelduste rakendamiseks alustas Frontex haldusnõukogu otsuste 68/2021 ja 69/2021 ümbersõnastamist ning peatas vahepeal sellega seotud ühtse järelevalvemehhanismi projekti.

5. 2022. aasta septembris taotles kaebuse esitaja üldsuse juurdepääsu SMMi käsitlevatele dokumentidele [18] ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 27. septembrini 2022. Eelkõige taotles kaebuse esitaja juurdepääsu i) Frontexi ja Europoli koosolekute protokollidele ja kirjavahetusele ning ii) Frontexi sisedokumentidele, mis käsitlevad kaitse- ja majandamismeetmeid. Oma esialgses vastuses tõi Frontex välja viis dokumenti kaebuse esitaja taotluse esimese aspekti kohta, kuid märkis, et tal ei ole ühtegi dokumenti teise aspekti kohta. Ta keeldus täielikult võimaldamast juurdepääsu viiele tema poolt kindlaks määratud dokumendile, väites, et nende avalikustamine kahjustaks avalike huvide kaitset seoses rahvusvaheliste suhete [19] ja avaliku julgeolekuga [20] ning kahjustaks tõsiselt käimasolevat otsustusprotsessi [21].

6. Kaebuse esitaja palus Frontexil oma otsus läbi vaadata (esitades „kordustaotluse“), väites, et Frontexi tuginemine dokumentidele juurdepääsu käsitlevate ELi õigusaktide (määrus 1049/2001) artiklis 4 sätestatud eranditele oli ülemäärane, ebaproportsionaalne ning vastuolus määruse mõtte ja sõnastuse ning kohaldatava kohtupraktikaga. Kaebuse esitaja leidis, et Frontex ei avalikustanud isegi põhiteavet dokumentide kohta. Kaebuse esitaja ei esitanud vastuväiteid isikuandmete kustutamisele. Kaebuse esitaja pidas aga „väga ebatõenäoliseks“, et taotluse teise osa kohaldamisalasse kuuluvaid sisedokumente ei ole, ja palus Frontexil teha veel ühe otsingu.

7. Kinnitavas otsuses tegi Frontex kindlaks 50 täiendavat dokumenti, mis kuuluvad kaebuse esitaja taotluse kohaldamisalasse. Ta andis osalise juurdepääsu 32 dokumendile ja keeldus täielikult võimaldamast juurdepääsu ülejäänud 23 dokumendile (sealhulgas viiele dokumendile, mille ta oli esialgses etapis kindlaks teinud). Seda tehes väitis Frontex, et täielik või laiem avalikustamine kahjustaks avalike huvide kaitset seoses avaliku julgeoleku ja rahvusvaheliste suhetega, õigusnõustamise kaitset,[22] käimasoleva uurimise eesmärki [23] ja käimasolevat otsustusprotsessi.

8. Olles rahul sellega, kuidas Frontex nende taotlust käsitles, pöördus kaebuse esitaja 17. veebruaril 2023 ombudsmani poole.

Uurimine

9. Ombudsman algatas uurimise selle kohta, kuidas Frontex käsitles kaebuse esitaja taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele.

10. Uurimise käigus uuris ombudsmani uurimisrühm vaidlusaluseid dokumente ja vaatas läbi Frontexi esitatud täiendavad seisukohad [24]. Ombudsmani uurimisrühm kohtus ka Frontexi asjaomaste esindajatega, et saada selgitusi selle kohta, kuidas Frontex oli käsitlenud kaebuse esitaja üldsuse juurdepääsu taotlust. Seejärel jagas ombudsman kaebuse esitaja Frontexi lisaseisukohti, koosoleku aruannet [25] ja Frontexi kirjalikku vastust [26] küsimustele, mille ombudsman oli esitanud oma koosolekukutses. Kaebuse esitaja esitas märkused.

11. Kaebuse esitaja ja Frontexi poolt kogu uurimise jooksul esitatud teabe põhjal tegi ombudsman ettepaneku allpool kirjeldatud lahenduse [27] kohta.  

12. Vastuseks ombudsmani ettepanekule lahenduse kohta [28] andis Frontex laiema osalise juurdepääsu asjaomastele dokumentidele [29]. Ta andis osalise juurdepääsu 23-st varem avalikustamata dokumendist 18-le ja laiema juurdepääsu 32-st [30] juba osaliselt avalikustatud dokumendist seitsmele. Lisaks esitas ta kaebuse esitajale loetelu tuvastatud dokumentidest. Ombudsman sai ka kaebuse esitaja märkused ombudsmani lahenduse ettepaneku kohta ja Frontexi vastuse.  

Ombudsmani hinnang pärast lahenduse ettepanekut

Määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaste erandite kohaldamine

Avalik julgeolek ja rahvusvahelised suhted (määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt a)

13. Frontexil on ulatuslik kaalutlusõigus selle kindlaksmääramisel, kas dokumendi avalikustamine kahjustaks avaliku huvi kaitset seoses avaliku julgeoleku ja rahvusvaheliste suhetega. Siiski peab ta tõendama „konkreetset ja tegelikku ohtu“, mis on mõistlikult ettenähtav ja mitte ainult hüpoteetiline.[31] Jättes kõrvale Frontexi põhjendatud avaliku julgeoleku erandi kohaldamise nelja dokumendi (turvahoiatused) [32] suhtes, märkis ombudsman oma lahenduse ettepanekus, et käesolevas asjas vaidlusaluste dokumentide kontrollimine näitas, et osa neis sisalduvast teabest on üldist laadi ja mõnel juhul juba avalikult kättesaadav [33]. Seega ei olnud selge, kuidas teatud dokumentide osade avalikustamine võib tegelikult ja konkreetselt seda kaitstud huvi kahjustada.

14. Ombudsmani lahendusettepaneku järel andis Frontex täiendava osalise juurdepääsu mõnele dokumendile, sealhulgas ühtse järelevalvemehhanismi kontseptsioonikirjeldusele,[34] mille puhul ta oli tuginenud avaliku julgeoleku erandile. Kuigi ombudsman peab kahetsusväärseks, et Frontex ei avalikustanud neid vaidlusaluste dokumentide osi õigeaegsemalt, väljendab ta heameelt selle üle, et Frontex võttis arvesse tema ettepanekut lahenduse kohta, ning leiab, et Frontex ei ole teinud ilmset viga ülejäänud redaktsioonide suhtes erandi kohaldamisel.

15. Lahendusettepanekus märkis ombudsman ka seda, et Frontex kohaldas avalike huvide kaitse erandit seoses rahvusvaheliste suhetega liiga laialt. Pärast ombudsmani lahendusettepanekut vaatas Frontex selle erandi kohaldamise uuesti läbi ja ei tugine enam sellele, et põhjendada ülejäänud redigeerimisi.

16. Ombudsman väljendab seega heameelt Frontexi positiivse vastuse üle tema lahendusettepanekule seoses avaliku julgeoleku ja rahvusvaheliste suhete erandite kohaldamisega.

Otsustusprotsess (määruse 1049/2001 artikli 4 lõige 3)

17. Lahendusettepanekus rõhutas ombudsman, et üldsuse juurdepääsust keeldumiseks peab Frontex tõendama, et avalikustamine kahjustaks tõsiselt tema otsustusprotsessi. Ainuüksi asjaolust, et otsuste tegemine on veel pooleli,[35] või asjaolust, et arutelud on esialgset laadi,[36] ei piisa. Pigem peab Frontex konkreetsete elementidega tõendama, et juurdepääs võib otsustamisprotsessi konkreetselt ja tõhusalt tõsiselt kahjustada mõistlikult prognoositaval ja mittehüpoteetilisel viisil [37].

18. Frontex väitis, et kõnealune otsustusprotsess (nimelt haldusnõukogu kahe otsuse ja ühtse järelevalvemehhanismi projekti ümbersõnastamine) oli väga tundlik ning et see oli meedia suure huvi ja menetluse lubamatu mõjutamise katsete teema. Vaatamata nendele väidetele oli ombudsman seisukohal, et Frontex ei esitanud konkreetseid tõendeid, mis näitaksid, et taotletud dokumentide või nende osade [38] avalikustamine kahjustaks tõsiselt tema otsustamisprotsessi seoses ühtse järelevalvemehhanismi projektiga või haldusnõukogu otsuste ümbersõnastamisega.  

19. Kui Frontex vaatas läbi oma seisukoha vastuseks ombudsmani ettepanekule lahenduse kohta, andis ta laiema juurdepääsu mõnele dokumendile, näiteks ühtse järelevalvemehhanismi kontseptsioonikirjeldusele, mida ta pidas hõlmatuks erandiga, mille eesmärk on kaitsta tema otsustusprotsessi kinnitavas etapis. Seda tehes võttis Frontex arvesse muutunud asjaolusid ja asjaolu, et ta on vahepeal kaks haldusnõukogu otsust ümber sõnastanud ja vastu võtnud [39].

20. Frontex tugineb siiski mõnede ülejäänud redaktsioonide puhul jätkuvalt sellele erandile. Oma vastuses ombudsmani ettepanekule lahenduse kohta märgib amet, et „ühtse järelevalvemehhanismi projekti ettevalmistav töö on praegu pooleli, kuna vaidlusaluste dokumentide teatavad osad sisaldavad juhtivate äriüksuste koostatud uusi ettepanekuid, millega kõik asjaomased Frontexi üksused ja juhtkond ei ole täielikult konsulteerinud ja mida nad ei ole heaks kiitnud“. Võttes arvesse „nende tegevuste asjakohasust muu hulgas kuritegelike võrgustike jaoks“, väidab Frontex, et „nende piiratud osade avalikustamine jätaks Frontexi ilma võimalusest mõelda ja ohustaks käimasolevaid läbirääkimisi Frontexi, Euroopa Komisjoni ning teiste justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste vahel“.

21. Oma lõplikes märkustes vaidlustab kaebuse esitaja erandi jätkuva kohaldamise Frontexi siseses otsustusprotsessis. Eelkõige kritiseerib kaebuse esitaja Frontexi keeldumist anda üldsusele juurdepääs „olulistele üksikasjadele seoses tema kavandatud ühtse järelevalvemehhanismi tegevuse ulatusega“, näiteks redigeerides tugevalt ühtse järelevalvemehhanismi kontseptsioonikirjeldust. Frontex oleks esitanud kavandatud ühtse järelevalvemehhanismi projekti „peaaegu kahjutu teabekogumistegevusena“, samas kui täiendavatest avalikustatud dokumentidest ilmneb, et „kavatsus oli minna palju kaugemale“. Kaebuse esitaja sõnul „on väga tõenäoline, et vähemalt mõned neist tegevustest moodustavad tulevikus ameti kaitse- ja majandamismeetmete programmi lahutamatu osa“. Frontex aga „annab endale sisuliselt õiguse töötada välja ja jõustada oma ühtse järelevalvemehhanismi programm minimaalse avaliku kontrolliga“.

22. Ombudsman jääb oma seisukoha juurde, et Frontex on kohaldanud määruses 1049/2001 sätestatud otsuste tegemise kaitse erandit liiga laialt. Täpsemalt, nagu on nõutud ELi kohtupraktikas [40] ja mida ombudsman rõhutas hiljutises uurimises,[41] võib sihipärane väline surve olla õiguspärane põhjus piirata juurdepääsu käimasoleva otsustusprotsessiga seotud dokumentidele üksnes juhul, kui sellise välise surve olemasolu on võimalik kindlalt kindlaks teha. Samuti tuleb esitada tõendid selle kohta, et esines mõistlikult ettenähtav oht, et välissurve võib seda protsessi oluliselt mõjutada [42]. Ombudsman ei ole endiselt veendunud, et Frontexi üldised viited oma mõtlemisruumile ning käimasolevad läbirääkimised komisjoni ja teiste ametitega on sellised tõendid. Lisaks kordab ombudsman, et asjaolu, et arutelud on esialgset laadi, ei ole erandi kasutamiseks piisav.

23. Ombudsmani uurimise tulemusel on üldsusel siiski märkimisväärselt rohkem teavet Frontexi kavandatud ühtse järelevalvemehhanismi tegevuse kohta.

24. Lisaks on ühtse järelevalvemehhanismi kontseptsioonidokumendi läbivaatamine ombudsmani poolt ja Frontexi selgitused uurimise käigus näidanud, et osa teate ülejäänud redaktsioonidest kuulub avaliku julgeolekuga seotud avaliku huvi kaitse erandi kohaldamisalasse [43]. Frontexi viide „nende tegevuste asjakohasusele eelkõige kuritegelike võrgustike jaoks“näib pigem puudutavat avaliku huvi kaitset seoses avaliku julgeolekuga kui Frontexi sisemist otsustusprotsessi.

25. Nagu juba märgitud, väljendab ombudsman üldiselt heameelt selle üle, et Frontex avalikustas vaidlusalused dokumendid. Tulevikus kutsub ombudsman Frontexit üles tagama, et ta esitab piisavad põhjendused, kui ta peab selle erandi alusel juurdepääsu keelamist vajalikuks.

Uurimise eesmärk (määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmas taane)

26. Lahendusettepanekus märkis ombudsman, et Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalvearvamused või audit ei hõlmanud vaidlusaluseid dokumente ennast ning seetõttu ei olnud selge, kuidas nende avalikustamine [44] oleks kahjustanud Euroopa Andmekaitseinspektori uurimiste eesmärki. Täpsemalt leidis ombudsman, et Frontex ei olnud esitanud veenvaid argumente selle kohta, et kinnitava otsuse tegemise ajal oleks avalikustamine ohustanud Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalvealaseid arvamusi või auditit.

27. Vastuseks ombudsmani ettepanekule lahenduse kohta võttis Frontex arvesse, et ta on vahepeal kaks haldusnõukogu otsust ümber sõnastanud ja vastu võtnud ning ei tugine enam sellele erandile. Kuigi ombudsman avaldab kahetsust, et Frontex ei avalikustanud kinnitava otsuse tegemise ajal dokumentide asjakohaseid osi, väljendab ta heameelt selle üle, et Frontex ei tugine enam sellele erandile.

Õigusnõustamine (määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teine taane)

28. Frontex keeldus andmast juurdepääsu kahele dokumendile (või nende osadele),[45] sest nende avalikustamine kahjustaks õigusnõustamise kaitset. Üks kahest kõnealusest dokumendist sisaldab kahte vastust – pikka ja lühikest versiooni – Euroopa Parlamendi liikme kirjalikule küsimusele. Lahendusettepanekus märkis ombudsman, et lühiversioon on juba avalikult kättesaadav ja et pikas versioonis on vaid minimaalseid täiendusi, mis ei ole veel avalikud. Mis puudutab teist dokumenti, mille puhul Frontex sellele erandile tugines, siis on kõnealune lause faktiline avaldus. Seetõttu jõudis ombudsman järeldusele, et ei ole selge, kuidas avalikustamine kahjustaks Frontexi huvi otsida ja saada ausat, objektiivset ja põhjalikku õigusnõustamist.

29. Pärast ombudsmani ettepanekut lahenduse kohta andis Frontex täieliku juurdepääsu Euroopa Parlamendi liikme jaoks koostatud vastustele ega tugine enam erandile õigusnõustamise kaitseks seoses teise dokumendiga.

Ülekaalukas avalik huvi

30. Mis puudutab ülekaaluka üldise huvi võimalikku olemasolu, siis rõhutas ombudsman oma lahendusettepanekus, et mure selle pärast, kas liidu asutus järgib liidu õigust, millele kaebuse esitaja oma kordustaotluses viitab, ei ole puhtalt erahuvi, vaid avalik huvi. Lisaks ei olnud ombudsman veendunud, et vaidlusalustes dokumentides sisalduv teave on jätkuvalt nii tundlik, et huvi selle kaitse vastu kaaluks üles kaebuse esitaja osutatud konkreetse avaliku huvi. Vastupidi, avaliku kontrolli tase näitab lisaks Euroopa Andmekaitseinspektori murele seoses Frontexi isikuandmete töötlemise toimingute seaduslikkusega, kui oluline on Frontexi järelevalve- ja jälgimiskorra teema läbipaistvus.[46] See on nii eelkõige seetõttu, et mured on seotud isikuandmete kaitsega, mis on põhiõigus [47].

31. Oma vastuses ombudsmani ettepanekule lahenduse kohta jääb Frontex oma seisukoha juurde, et „kaebuse esitaja üldised väited ei saa olla sobiv alus tõendamaks, et läbipaistvuse põhimõte on eriti tungiv ja võib olla ülimuslik põhjuste suhtes, mis õigustavad ülejäänud kõnealuste elementide avalikustamisest keeldumist “.

32. Kaebuse esitaja märgib oma lõplikes märkustes, et on „väga murettekitav“, et Frontex lükkab jätkuvalt tagasi ülekaaluka avaliku huvi olemasolu avalikustamise vastu. Frontex „annaks endale pigem riiklikule julgeoleku- või luureametile sarnaneva saladuse hoidmise ülesande, mitte tsiviilpiirihaldusameti, millel on ainult täiendavad õiguskaitseülesanded, nagu on sätestatud tema õiguslikes volitustes“.

33. Ombudsman avaldab kahetsust, et Frontex ei võtnud arvesse tema seisukohti ülekaaluka avaliku huvi olemasolu kohta, ning rõhutab vajadust tagada põhiõiguste järgimise läbipaistvus.  

Menetlusküsimused

Osaline juurdepääs

34. Oma kinnitavas otsuses leidis Frontex, et halduskoormus, mis kaasneb selliste osade redigeerimisega, mida ei tohi avalikustada, on eriti suur, ning et taotletud dokumentide väga killustatud osade avalikustamine ei oleks kooskõlas osalise juurdepääsu põhimõttega.

35. Ombudsmani ettepanekus lahenduse kohta on sätestatud, et ELi kohtupraktika kohaselt võivad ELi institutsioonid ja asutused erandjuhtudel keelduda osalise juurdepääsu andmisest, kui erandiga hõlmatud osade väljajätmisega kaasnev halduskoormus oleks ülemäärane ^[48] või kui dokumentide ülejäänud osad oleksid mõttetud ^[49]. Kui institutsioon soovib tugineda proportsionaalsuse väitele, et piirata põhiõiguse kasutamist,^[50] tuleb seda selgelt tõendada. Seoses sisulise osalise juurdepääsuga selgitatakse ELi kohtupraktikas ka seda, et institutsiooni või asutuse ülesanne ei ole kindlaks teha, mis on taotlejale kasulik või mis mitte.^[51] Arvestades, et dokumentide kontrollimine näitas, et enamikku neist ei hõlma täielikult üks (või mitu) määruse 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandit, leidis ombudsman, et osaline juurdepääs on võimalik ja et Frontex ei ole põhjendanud, miks see juhtum on erandlik.

36. Oma vastuses ombudsmani ettepanekule lahenduse kohta viitas Frontex „ebasobivale halduskoormusele“ seoses viie dokumendiga, mida enam ei avalikustatud [52]. Nende dokumentide läbivaatamine ombudsmani poolt on näidanud, et need dokumendid on tõepoolest (peaaegu) täielikult hõlmatud erandiga, mille eesmärk on kaitsta avalikke huve seoses avaliku julgeolekuga. Sellest tulenevalt oli Frontexil õigus, kui ta leidis, et tundliku teabe kustutamine nendest viiest dokumendist oleks muutnud need suures osas arusaamatuks. Seetõttu leiab ombudsman, et Frontexi vastus tema lahenduse ettepanekule lahendas kaebuse seoses uurimise selle aspektiga.

Dokumentide loetelu

37. Kooskõlas oma soovitusega juhtumi 1129/2023/OAM [53] kohta tegi ombudsman ka ettepaneku, et Frontex peaks oma seisukoha läbivaatamisel esitama loetelu dokumentidest, mille kohta ta on kindlaks teinud, et need kuuluvad kaebuse esitaja taotluse kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui loetelu avalikustamine ise kahjustab käesoleva juhtumi puhul kaitstavaid huve.

38. Vastuseks ombudsmani ettepanekule lahenduse kohta nõustus Frontex jagama kaebuse esitajaga dokumentide loetelu. Tuvastatud julgeolekuhoiatuste puhul eemaldas Frontex tundliku operatiivteabe nende dokumentide pealkirjast, et kaitsta avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga. Seetõttu tunnustab ombudsman Frontexit positiivse vastuse eest ja usub, et Frontex jätkab seda tava hea halduse huvides.

Täiendavate dokumentide identifitseerimine

39. Kaebuse esitaja oli mures, et Frontex tuvastas esialgses etapis ainult viis dokumenti ja kinnitavas etapis veel 50 dokumenti.

40. Kohtumisel ombudsmani uurimisrühmaga ütles Frontex, et kinnitavas etapis tuvastatakse väga harva lisadokumente. Ta leidis siiski, et see näitas, et Frontex viis pärast kaebuse esitaja kordustaotlust läbi uue otsingu ja täieliku läbivaatamise. Frontex selgitas, et ühtse järelevalvemehhanismi projekti omandiõigus on muutunud ja et mõned dokumendid on salvestatud eelmise projektijuhi isiklikule e-posti kontole, millele Frontexil ei olnud juurdepääsu. See raskendas dokumentide tuvastamist. Frontex ütles, et kinnitavas etapis oli rohkem osalejaid kaasatud dokumentide tuvastamisse, mille tulemusel tuvastati täiendavad 50 dokumenti teistelt üksustelt. Frontex teatas, et ta on kehtestanud dokumendihalduspoliitika, mis tagab järjepidevuse, säilitades dokumente kesksemalt. Ta lisas, et käimas on arutelud selle üle, kuidas tagada kõigi dokumentide identifitseerimine. Need arutelud keskenduvad peamiselt dokumentide läbipaistvamale, kesksemale ja struktureeritumale arhiveerimisele.

41. Kuigi ombudsman jagab kaebuse esitaja muret, et 50 asjakohast dokumenti tuvastati ainult kordustaotluse etapis, väljendab ta heameelt selle üle, et Frontex viis kordustaotluse etapis läbi uue põhjaliku otsingu. Ta usub, et Frontexi „uue“ dokumendihalduspoliitikaga ei teki töötajate vahetumise tõttu enam selliseid raskusi üldsuse juurdepääsu taotlustega hõlmatud dokumentide kindlakstegemisel.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Ombudsman tunneb heameelt ulatuslikuma osalise juurdepääsu üle, mille Frontex on nüüd andnud käesolevas kaebuses käsitletavatele dokumentidele. Ta leiab, et tema lahendus on osaliselt heaks kiidetud.

Kaebuse esitajat ja Frontexit teavitatakse sellest otsusest.

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 18.9.2024

 

[1] Sel ajal nimetati EUAA Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiks (EASO).

[2] Vt: https://edps.europa.eu/sites/default/files/publication/19-11-12_reply_easo_ssm_final_reply_en.pdf.

[3] Ibid.

[4] Vt: https://edps.europa.eu/system/files_en?file=2023-01/2022-0977_002_redacted.pdf.

[5] Vt: https://www.europol.europa.eu/about-europol/european-counter-terrorism-centre-ectc/eu-internet-referal-unit-eu-iru.

[6] Kättesaadav aadressil: https://prd.frontex.europa.eu/wp-content/themes/template/templates/cards/1/dialog.php?card-post-id=2722&document-post-id=9828; https://www.europarl.europa.eu/cmsdata/186840/1-Joint-Europol-Frontex-Action-Plan-2019-original.pdf.

[7] Kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0591.

[8] Ibid.

[9] Ibid.

[10] Ibid.

[11] Vt määruse (EL) 2019/1896 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624) artikkel 86; kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32019R1896.

[12] Kättesaadav aadressil: https://prd.frontex.europa.eu/document/management-board-decision-68-2021-adopting-the-rules-on-processing-personal-data-by-the-agency/.

[13] Kättesaadav aadressil: https://prd.frontex.europa.eu/document/management-board-decision-69-2021-adopting-the-rules-on-processing-operational-personal-data-by-the-agency/.

[14] Kättesaadav aadressil: https://edps.europa.eu/system/files/2022-06/2022-06-07-supervisory-opinion_on_the_rules_on_processing_personal_data_by_frontex_en.pdf; ja järgmisel aadressil: https://edps.europa.eu/system/files/2022-06/2022-06-07-supervisory-opinion-on_the_rules _of_processing_operational_personal_data_by_frontex_en.pdf.

[15] Vt: Dokumendi https://edps.europa.eu/system/files/2022-06/2022-06-07-supervisory-opinion_on_the_rules_on_processing_personal_data_by_frontex_en.pdf punkt 6.

[16] Vt kuulamine kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis (LIBE), 8. november 2022; kättesaadav aadressil: https://edps.europa.eu/system/files/2022-11/22-11-08 _libe-frontex-pedra_en.pdf.

[17] Kättesaadav aadressil: https://edps.europa.eu/system/files/2023-05/edps_-_23-05-24_audit_report_frontex_ex_executive_summaryen.pdf .

[18] Vastavalt määrusele 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:32001R1049.

[19] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane.

[20] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimene taane.

[21] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõige 3.

[22] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teine taane.

[23] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmas taane.

[24] Kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/doc/correspondence/184405.

[25] Kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/doc/inspection-report/184407.

[26] Kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/doc/correspondence/184406.

[27] Ombudsmani lahendusettepaneku täistekst on kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/solution/190769.

[28] Frontexi vastus on kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/doc/correspondence/190770.

[29] Täiendavad avalikustatud dokumendid on kättesaadavad siin: https://prd.frontex.europa.eu/document/european-ombudsman-case-344-2023-pvv/.

[30] Frontexi vastuses ombudsmani ettepanekule lahenduse kohta mainitakse 32-st kuut. Pärast ombudsmani büroolt selgitustaotluse saamist märkis Frontex, et täiendavalt on avalikustatud ka dokument 24 „PAD RE Meeting on OSINT and social media monitoring in SAMD – confirmatory application – part public“ (PAD RE koosolek OSINTi ja sotsiaalmeedia jälgimise kohta SAMDis – kordustaotlus – osaliselt avalikustatud).

[31] Üldkohtu 27. novembri 2019. aasta otsus kohtuasjas Izuzquiza ja Semsrott vs. Frontex, T-31/18, punktid 65–66: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-31/18.  

[32] Vt: dokumendid 2, 3, 4 ja 5, mis tehti kindlaks algetapis – ei avalikustata.

[33] Näiteks Europoli IRUd käsitlev teave, mille on avaldanud Europol ise Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerides ja komisjoni teatises rändajate smugeldamise vastase uuendatud ELi tegevuskava kohta. Vt näiteks dokument 1, mis tuvastati kordustaotluse etapis – osaliselt avalikustatud. See dokument on täielikult avalikustatud (välja jäetud ainult redigeerimistega) pärast ombudsmani ettepanekut lahenduse kohta.

[34] Kinnitavas etapis tuvastatud dokumendid 4 ja 18 - ei avalikustata.

[35] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. juuli 2017, Saint-Gobain Glass Deutschland vs. komisjon, C-60/15 P, punkt 82: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-60/15&language=EN. 

[36] Üldkohtu 9. septembri 2014. aasta otsus kohtuasjas MasterCard jt vs. komisjon, T-516/11, punkt 67: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-516/11&language=EN.

[37] Üldkohtu 7. juuni 2011. aasta otsus kohtuasjas Toland vs. parlament, T-471/08, punktid 71 ja 78: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=T-471/08.

[38] Vt näiteks: dokument 1 on kindlaks määratud algetapis – ei ole avalikustatud; kordustaotluse etapis tuvastatud dokumendid 3, 16, 20 ja 21 – osaliselt avalikustatud ning kordustaotluse etapis tuvastatud dokumendid 4, 5, 7, 11 ja 18 – avalikustamata.

[39] Haldusnõukogu otsus 4/2024, millega võetakse vastu üldeeskirjad andmekaitsemääruse kohaldamise kohta ameti poolt, kättesaadav aadressil: https://prd.frontex.europa.eu/document/management-board-decision-4-2024-adopting-the-General-rules-on-the-application-of-the-data-protection-regulation-by-the-agency/ ja haldusnõukogu otsus 5/2024, millega võetakse vastu ametis operatiivsete isikuandmete töötlemise eeskirjad, kättesaadav aadressil: https://prd.frontex.europa.eu/document/management-board-decision-5-2024-on-adopting-the-rules-on-processing-operational-personal-data-by-the-agency/. 

[40] Üldkohtu 20. septembri 2016. aasta otsus kohtuasjas Pesticide Action Network Europe (PAN Europe) vs. Euroopa Komisjon, T-51/15, punkt 30, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=04D54E7FC38CA6E9E80970B8A7DD2BDA?text=&docid=183542&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=509387.

[41] Vt ombudsmani otsus juhtumi 1885/2023/ACB kohta, punkt 43: https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/188984 .

[42] Eespool viidatud otsus kohtuasjas T‑51/15, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika.

[43] Frontex tugineb ühtse järelevalvemehhanismi kontseptsioonidokumendi ülejäänud redaktsioonide puhul nii avaliku huvi kaitsele seoses avaliku julgeolekuga kui ka oma otsuste tegemise kaitsele.

[44] Vt näiteks: kordustaotluse etapis tuvastatud dokumendid 2, 4, 5, 7, 8 ja 18 – ei avalikustata.

[45] Dokument nr 8, mis tuvastati kordustaotluse etapis (ei avalikustatud), ja dokument nr 14, mis tuvastati kordustaotluse etapis (ei avalikustatud).

[46] Kohtuasjas ClientEarth ja PAN Europe vs. EFSA leidis Euroopa Kohus, et isikuandmete edastamine oli vajalik, et kontrollida kahtlusi eksperdirühma erapooletuse suhtes. Neid kahtlusi ei peetud üldisteks ja abstraktseteks, sest neid põhjendati ühe valitsusvälise organisatsiooni tehtud uuringuga. Analoogia alusel esineb selline ülekaalukas avalik huvi seda enam, et Euroopa Andmekaitseinspektor on mures Frontexi andmekaitsenõuete järgimise pärast. Vt: Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. juuli 2015, ClientEarth ja PAN Europe vs. EFSA, C‑615/13 P, punktid 57–60: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=C-615/13%20P. 

[47] Üldkohtu 4. mai 2012. aasta otsus kohtuasjas In’t Veld vs. nõukogu, T-529/09, punktid 90–93: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-529/09&language=EN.

[48] Esimese Astme Kohtu 7. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-211/00: Kuijer v. nõukogu, punkt 57: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=T-211/00.

[49] Üldkohtu 20. märtsi 2014. aasta otsus kohtuasjas Reagens vs. komisjon, T-181/10, punktid 161, 162 ja 172: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-181/10&language=EN.

[50] Esimese Astme Kohtu 19. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas Hautala v. nõukogu, T-14/98, punkt 85: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=T-14/98. 

[51] Üldkohtu 6. detsembri 2012. aasta otsus kohtuasjas T-167/10: Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, punkt 78: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-167/10&language=EN; Üldkohtu 5. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas Falcon Technologies vs. komisjon, T-875/16, punkt 102: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-875/16&language=EN.

[52] Algetapis kindlaks tehtud dokumente 2, 3, 4 ja 5 (avaldamata) ning kordusetapis kindlaks tehtud dokumenti 1 (avaldamata).

[53] Vt ombudsmani soovitus juhtumi 1129/2023/OAM kohta, mis käsitleb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) keeldumist esitada loetelud dokumentidest, mille puhul ta leiab, et need kuuluvad dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste kohaldamisalasse; kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/recommendation/en/182124.