Strasbourg, 22. juuli 2003

Lugupeetud X

Kompromiss

Juunis 2002 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile kaebuse oma suhete kohta Euroopa Komisjoni talitustega, kes vastutavad koolijärgse lastehoiuasutuse Garerie eest.

Kaebuse esitaja sõnul käis tema laps koolijärgses lastehoiuasutuses (edaspidi "Garderie") haldab Euroopa Komisjon. Kaebuse esitaja registreeris oma lapse lasteaia saksakeelsesse rühma. Nädal enne seda, kui tema laps hakkas garderoobi külastama, külastas kaebuse esitaja asukohta. Külastuse käigus sai ta teada, et tema laps oli määratud prantsuskeelsesse rühma. Kaebuse esitaja sõnul ei teavitatud teda keelerühma muutumisest.

Kaebuse esitaja märkis, et üks eeskirjades nimetatud vastuvõtutingimustest on see, et laps peaks saama end väljendada oma emakeeles. Kaebuse esitaja võttis ühendust lasteaia juhatajaga, kes ütles talle, et lapsehoidja, kes vastutab rühma eest, kuhu tema laps määratakse, räägib saksa keelt. Pea sõnul, võttes arvesse lapsehoidja kogemust, olid rühma loomise kriteeriumid "lapsed nouveaux à la Garderie" ja "lapsed dont le comportement serait problematique". Pärast arutelusid viidi kaebuse esitaja laps üle portugali keelt kõnelevasse rühma.

Hiljem sai kaebuse esitaja teada, et saksakeelsesse rühma võeti vastu veel üks laps. Kaebuse esitaja sõnul ei saanud ta lastekaitseametilt vastust oma küsimusele, miks tema last ei lubatud rühma. Kuna keeleprobleem oli osaliselt lahendatud, leidis kaebuse esitaja, et küsimus on lahendatud.

Hiljem viitas üksuse juhataja siiski võimalusele oma laps lasteaiast välja saata. Kaebuse esitaja sõnul kujutas see endast tema lapse diskrimineerimist. Lisaks palus üksuse juhataja kõigil kaebuse esitaja lapsega kokku puutuvatel lastehoiutöötajatel edastada teated iga kord, kui lapsega peaks juhtuma.

Kaebuse esitaja andis üksikasjaliku ülevaate mitmest vahejuhtumist, mis toimusid lastehoiutöötajate ja tema lapse vahel. Kaebuse esitaja lisas kaebusele koopiad kahest postikviitungist, mis saadeti postiteenistuse juhatajale 27. septembril 2000 ja 18. jaanuaril 2001. Tema sõnul ei ole ta oma kirjadele vastuseid saanud.

Kaebuse esitaja viitas ka kohtumisele sotsiaaltaristu üksuse juhatajaga.

Eespool öeldu põhjal väidab kaebuse esitaja, et Euroopa Komisjon ei ole heastanud haldusomavoli, mille pani toime Garderie juhtkond ja mis seisnes järgmises:

1. Garderie suhtes kohaldatavate eeskirjade eiramine
2. läbipaistvuse puudumine Garderie’s esinevate probleemide käsitlemisel;
3. Diskrimineerimine ja võimu kuritarvitamine.

Kaebuse esitaja väidab, et kohaldada tuleks Garderie’d reguleerivaid eeskirju ja et võimu kuritarvitamine tuleks lõpetada.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjoni arvamus sisaldab dokumente, mille avalikustamine rikuks kolmanda isiku õigust eraelu puutumatusele. Seetõttu otsustas ombudsman kooskõlas Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 10 lõikega 1, et kaebus tuleks liigitada konfidentsiaalseks.

Komisjon selgitab oma arvamuses, et garderoobi haldamise tagavad Euroopa Komisjoni sotsiaaltaristu üksuse ADMIN/L4 ametnikud ja kohalike õigusaktide alusel tööle võetud töötajad.

Kaebuse esitaja laps käis lasteaias (lastele vanuses 3–6 aastat). Komisjoni sõnul on lapsel algusest peale olnud probleeme eri rühmadesse integreerumisega ja ta on keeldunud tunnustamast lastehoiutöötajate autoriteeti ning on sageli käitunud hüsteeriliselt.

Komisjoni sõnul sisaldab riiki lubamise eeskirjade artikli 2 lõige 2.2 „Vanemad” laste riiki lubamise üldist reguleerivat raamistikku (puhasolek ja suuline väljendus). Garderie'sse võib lubada lapsi alates 3. eluaastast tingimusel, et nad on saanud WC-koolituse ja väljendavad end selgelt oma emakeeles. Vastupidiselt kaebuse esitaja väitele ei sisalda need eeskirjad sätteid lapse eri struktuuridesse paigutamise praktilise korralduse kohta. See ülesanne on jäetud garderoobi juhtkonnale. Lasteaias paigutatakse lapsed rühmadesse, mida juhivad paljudel juhtudel mitmekeelsed lastehoiutöötajad. Esmakordsel vastuvõtul täitis kaebuse esitaja vastuvõtulehe, märkides ära lapse räägitavad keeled.

Rühmade töösse väidetava mittesekkumise kohta märgib komisjon, et iga kooliaasta alguses paigutab lasteaia juhtkond lapsed erinevatesse rühmadesse vastavalt erinevatele parameetritele, nagu turvalisus, rühma suurus, lapse vanus, räägitavad keeled või sidemed Euroopa kooliga, ning võtab võimaluse korral arvesse vanemate soove.

Rühmade lõpliku koosseisu otsustab juhtkond olulist rolli täitvate lastehoiutöötajate ettepaneku alusel. Selle käigus võetakse arvesse ka talituse vajadusi ja olemasolevate inimressursside asjakohast kasutamist.

Komisjoni sõnul saadab juhtkond pärast lapse vastuvõtmise taotluse esitamist vanematele kirjaliku teatise, milles on märgitud rühm, kuhu laps on paigutatud. Nii oli see ka kaebuse esitaja puhul.

Mitmete kohtumiste ja kaebuse esitaja taotluse tulemusena otsustas juhtkond paigutada kaebuse esitaja lapse pärastlõunati portugali keelt kõnelevasse rühma. Vastupidiselt kaebuse esitaja väidetele toimusid juhtkonna ja kaebuse esitaja vahel korrapärased kontaktid. Tema soove võeti arvesse.

Seoses väidetava diskrimineerimisega teatas lasteaia juhtkond kaebuse esitajale, et tuleks võtta meetmeid, et vältida riiki lubamise eeskirjade artikli 13 kohaldamist lapse raske käitumise tõttu. Kohtumisel sotsiaaltaristu üksuse juhatajaga ja garderoobi eest vastutava isiku juuresolekul juhiti siiski tähelepanu sellele, et juhtkond ei ole kunagi võtnud artiklis 13 ette nähtud meetmeid, sest kõigil varasematel sarnastel juhtudel on leitud lahendus. Kaebuse esitajal paluti võtta ühendust abistavate teenistustega, et leida optimaalne lahendus. Tema last ei ähvardatud, hirmutatud ega diskrimineeritud. Vastupidi, rõhutati, et juhtkonna eesmärk on tagada lapse heaolu.

Komisjoni sõnul on aruannete koostamine tavapärane praktika, mis võimaldab teenistuse töötajatel viivitamata ja kirjalikult teavitada hierarhiat kõikidest vahejuhtumitest, mis võisid tekkida ajal, mil lapsed jäeti institutsiooni hoole alla.

Komisjon kommenteeris kaebuses nimetatud intsidente ja kohtumist sotsiaaltaristu üksuse juhatajaga. Lisaks viitas komisjon veel kahele vahejuhtumile.

Lõpuks olid Garderie töötajad komisjoni sõnul täitnud oma kohustused kaebuse esitaja ja tema lapse ees. Komisjon märkis, et tema talitused jätkavad jõupingutusi probleemile lahenduse leidmiseks kaebuse esitaja ja lapse heaolu huvides.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma esialgse kaebuse juurde ja esitas lapse õiguste konventsioonile viidates uue väite, et tema lapse põhiõigusi ja inimõigusi on rikutud.

Kaebuse esitaja sõnul ei vastanud Garderie juhtkond süstemaatiliselt tema kirjadele.

Kaebuse esitaja märkis, et juhtkond oli loonud tema lapse kohta salajase toimiku ilma teda sellest teavitamata. Kaebuse esitaja sai sellest toimikust teada ainult juhuslikult.

Tema lapse haridus ja tema probleemid on seotud lapse privaatsusega, mida tuleks austada. Kaebuse esitaja viitab lapse õiguste konventsiooni (1) artiklile 16:

„Ühegi lapse eraellu, perekonda, kodusse või kirjavahetusse ei tohi meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda ning tema au ja mainet ei tohi ebaseaduslikult rünnata.”

Kaebuse esitaja sõnul ei teavitatud teda sellest, et alates lapse saabumisest lasteaeda oli laps sageli käitunud hüsteeriliselt. Juhtkond näis olevat lapse häbimärgistanud ja teinud oma "diagnoosi".

Kaebuse esitaja väidab, et otsus tema lapse kohta tehti talle sellest teatamata või selgitamata. Ta vaidlustab ka väite, et juhtkond kohtus temaga, et vältida määruse artikli 13 kohaldamist. Kaebuse esitaja sõnul ei sisalda komisjoni arvamuse punkt III midagi. B) vastab tegelikkusele.

Kaebuse esitaja pidas lubamatuks, et lapse kohta koostatakse aruandeid ilma vanemaid teavitamata. Kaebuse esitaja kirjeldas oma märkustes üksikasjalikult esialgses kaebuses nimetatud vahejuhtumeid.

Kaebuse esitaja viitas ka andmekaitsedirektiivi 95/46/EÜ (2) sätetele isikuandmete töötlemise kohta. Kaebuse esitaja sõnul ilmnes, et komisjon ei olnud uurinud küsimust seoses individuaalsete teadetega juhtumite kohta Garderie’s.

Otsus

1 Sissejuhatavad märkused

1.1 Vastavalt Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 10 lõikele 1 otsustas ombudsman, et kaebus tuleks liigitada konfidentsiaalseks põhjusel, et komisjoni arvamus sisaldab dokumente, mille avalikustamine rikuks kolmanda isiku õigust eraelu puutumatusele.

1.2 Kaebuse esitaja esitas oma märkustes uusi väiteid, nimelt, et on rikutud tema lapse õigust eraelu puutumatusele ja et vahejuhtumitest teatamisel ei ole järgitud andmekaitsedirektiivi 95/46/EÜ sätteid. Need väited jäävad esialgse kaebuse ulatusest välja ja ombudsman leiab, et esialgse kaebuse kohta otsuse tegemist ei oleks asjakohane edasi lükata, et käsitleda neid uusi väiteid käesoleva uurimise raames. Kaebuse esitajal on võimalus esitada ombudsmanile uus kaebus. Käesolevas otsuses käsitletakse seega üksnes eeskirjade väidetavat rikkumist, läbipaistvuse puudumist, diskrimineerimist ja võimu kuritarvitamist.

2 Garderie’d reguleerivate eeskirjade väidetav eiramine

2.1 Kaebuse esitaja väidab, et Euroopa Komisjon ei võtnud asjakohaseid meetmeid, et heastada Garderie juhtkonna suutmatus täita oma kohustusi kaebuse esitaja ja tema lapse ees. Tema sõnul ei ole juhtkond järginud vastuvõtueeskirju seoses lapse esmase kandmisega lasteaeda, sest laps määrati prantsuskeelsesse rühma vastupidiselt kaebuse esitaja esitatud taotlusvormile ja arvestamata asjaolu, et laps rääkis oma emakeelena saksa keelt.

2.2 Komisjoni arvates ei sisalda vastuvõtueeskirjad sätteid lapse eri struktuuridesse paigutamise praktilise korralduse kohta. See jääb garderoobi juhtkonnale. Lasteaias paigutatakse lapsed klassidesse, mida juhivad paljudel juhtudel mitmekeelsed lastehoiutöötajad. Lapsed paigutatakse erinevatesse rühmadesse vastavalt erinevatele parameetritele, nagu turvalisus, lapse rühma suurus või vanus või räägitavad keeled või sarnasused Euroopa kooliga ja võimalikult suurel määral vanemate soovidele.

2.3 Rühmade lõpliku koosseisu otsustab juhtkond olulist rolli täitvate lastehoiutöötajate ettepanekul. Selle käigus võetakse arvesse ka talituse vajadusi ja olemasolevate inimressursside asjakohast kasutamist. Pärast vastuvõtutaotluse esitamist saadab juhtkond vanematele kirjaliku teatise, milles nimetatakse rühm, kuhu laps on paigutatud. Nii oli see ka kaebuse esitaja puhul.

2.4 Ombudsman märgib, et vastuvõtueeskirjade artikli 2 lõike 2.2 teises lõigus "Vanemad" on sätestatud, et lasteaeda võib lubada lapsi alates 3. eluaastast tingimusel, et nad on saanud tualetiõppe ja et nad väljendavad end selgelt oma emakeeles. See säte sisaldab riiki lubamise põhitingimusi. Näib, et eeskirjades ei ole vanematele ette nähtud võimalust valida lasteaias oma lapsele konkreetne keelerühm. Ombudsman leiab, et juhtumi selle aspektiga seoses ei ole esinenud haldusomavoli.

2.5 Arvestades eespool esitatud järeldusi haldusomavoli puudumise kohta, ei ole vaja uurida kaebuse esitaja väidet, mille kohaselt tuleks kohaldada Garderie'd reguleerivaid eeskirju.

3 Väidetav läbipaistvuse puudumine Garderie’s esinevate probleemide käsitlemisel

3.1 Kaebuse esitaja väidab, et probleemide lahendamine Garderie's ei ole läbipaistev. Ta väidab, et ta ei ole saanud oma kirjadele vastuseid ja lisas koopiad kahest postikviitungist, mis saadeti postiteenistuse juhatajale 27. septembril 2000 ja 18. jaanuaril 2001.

3.2 Komisjoni sõnul toimusid korrapärased kontaktid garderoobi juhtkonna ja kaebuse esitaja vahel.

3.3 Ombudsman märgib, et komisjon ei ole vaidlustanud kaebuse esitaja väidet, et ta ei saanud vastust kahele tähitud kirjale, mille ta saatis 27. septembril 2000 ja 18. jaanuaril 2001, samuti ei ole komisjon kasutanud käesoleva uurimise võimalust selle puuduse kõrvaldamiseks. Hea halduse põhimõtete kohaselt peab institutsioon vastama kodanike kirjadele. Käesoleval juhul ei taganud komisjon vastust kaebuse esitaja tähtkirjadele. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga ja allpool esitatakse kriitiline märkus.

4 Väidetav diskrimineerimine ja võimu kuritarvitamine

4.1 Kaebuse esitaja väidab, et tegemist on diskrimineerimisega. Ta väidab, et viide tema lapse võimalikule väljasaatmisele lasteaiast kujutab endast diskrimineerimist.

4.2 Komisjoni sõnul teatas lasteaia juhtkond kaebuse esitajale, et tuleks võtta meetmeid, et vältida riiki lubamise eeskirjade artikli 13 kohaldamist seoses lapse vallandamisega lapse raske käitumise tõttu. Tema last ei ähvardatud, hirmutatud ega diskrimineeritud. Vastupidi, rõhutati, et juhtkonna eesmärk on tagada lapse heaolu.

4.3 Ombudsman märgib, et vastuvõtueeskirjad näevad ette lapse väljasaatmise võimaluse ja et komisjon on esitanud mõistliku selgituse lasteaia juhtkonna tegevuse kohta. Seetõttu ei leia ombudsman juhtumi selle aspektiga seoses tõendeid haldusomavoli kohta.

4.4 Kaebuse esitaja väidab ka, et võimu on kuritarvitatud. Kaebuse esitaja sõnul palus üksuse juhataja kõigil tema lapsega kokku puutuvatel lastehoiutöötajatel edastada teated iga vahejuhtumi korral. Kaebuse esitaja sõnul on tegemist võimu kuritarvitamisega.

4.5 Komisjoni sõnul on aruannete koostamine levinud tava, mis võimaldab teenistuse töötajatel viivitamata ja kirjalikult teavitada hierarhiat kõikidest juhtumitest, mis võisid tekkida ajal, mil lapsed jäeti institutsiooni hoole alla.

4.6 Ombudsman märgib, et piisavate andmete säilitamine on hea halduse põhimõte, mis aitab tagada nii tõhususe kui ka vastutuse. Ombudsman leiab, et komisjon on esitanud mõistliku selgituse sisearuannete koostamise kohta käesoleval juhul. Lisaks ei ole käesoleva uurimise käigus ilmnenud tõendeid asjaomaste aruannete väärkasutamise kohta. Seetõttu ei leia ombudsman juhtumi selle aspektiga seoses tõendeid haldusomavoli kohta.

4.7 Eespool esitatud haldusomavoli puudumise järelduste põhjal näib, et kaebuse esitaja väidet, et võimu kuritarvitamine tuleks lõpetada, ei teki.

Järeldus

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal on vaja teha järgmine kriitiline märkus:

Komisjon ei ole vaidlustanud kaebuse esitaja väidet, et ta ei saanud vastust kahele tähitud kirjale, mille ta saatis 27. septembril 2000 ja 18. jaanuaril 2001, samuti ei ole ta kasutanud käesoleva uurimise võimalust selle puuduse kõrvaldamiseks. Hea halduse põhimõtete kohaselt peab institutsioon vastama kodanike kirjadele. Käesoleval juhul ei taganud komisjon vastust kaebuse esitaja tähtkirjadele. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

Arvestades, et see kohtuasja aspekt puudutab menetlusi, mis on seotud minevikus toimunud konkreetsete sündmustega, ei ole asjakohane püüda leida selles küsimuses sõbralikku lahendust. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Lapse õiguste konventsioon, G.A. res. 44/25, lisa, 44 U.N. GAOR Supp. (nr 49) 167, ÜRO dokument A/44/49 (1989), jõustus 2. septembril 1990.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, , 23.11.1995, lk 0031–0050).