Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on ettevõte, mis töötab meditsiiniuuringute eri valdkondades. 2021. aastal osales kaebuse esitaja partnerina programmi „Euroopa horisont“ projekti konsortsiumis. 1. aprillil 2022 teatas Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet (REA) konsortsiumi koordinaatorile, et ta rahastab konsortsiumi projekti.

2. 25. mail 2022 teatas REA konsortsiumi koordinaatorile, saates koopia kaebuse esitajale, et tema arvates ei ole kaebuse esitaja „finantssuutlikkus“[1] piisav, ning palus konsortsiumil kaaluda kaebuse esitaja asendamist. REA viitas kahe varasema projekti auditile, milles kaebuse esitaja osales ja milles leiti, et kaebuse esitaja ei olnud süstemaatiliselt järginud kulude abikõlblikkuse eeskirju. Koordinaator kohtus seejärel REAga 30. mail ja 2. juunil 2022, et selgitada, kuidas konsortsium saaks kaebuse esitaja asendada ilma projekti ohtu seadmata.

3. 31. mail 2022 taotles kaebuse esitaja olukorra selgitamiseks kiireloomulist kohtumist REAga. 3. juunil 2022 kirjutas REA projekti koordinaatorile, saates koopia kaebuse esitajale, et kogu teabevahetus tuleks suunata projekti koordinaatori kaudu. Ta selgitas ka põhjusi, miks ta pidas kaebuse esitaja finantssuutlikkust nõrgaks.

4. 24. juunil 2022 teatas konsortsiumi koordinaator REA-le, et ta käsitab kaebuse esitaja osalemist üksnes „seotud partnerina“, keda ei rahastata ^[2]. Koordinaator teatas 29. juunil 2022 REA-le, et ta leidis kaebuse esitajale kaks asendajat ja et üks konsortsiumi teistest partneritest otsustas projektis mitte osaleda. Koordinaatoriga peetud e-kirjavahetuses tegi REA ettepaneku, et see partner võiks toetuslepingu allkirjastada ja asendada pärast allkirjastamist toetuslepingu muudatusega või et eelarve võiks konsortsiumi teiste liikmete vahel ümber jagada.

5. 5. juulil 2022 teavitas koordinaator konsortsiumi liikmeid ja REAd oma lõplikust otsusest kaebuse esitaja konsortsiumist välja arvata, kuna kaebuse esitaja hoidmine assotsieerunud partnerina oli liiga problemaatiline. Seetõttu asendatakse kaebuse esitaja kahe uue partneriga. Koordinaator ütles ka, et partner, kes oli algselt väljendanud kavatsust lepingust taganeda, oli nõustunud jääma konsortsiumisse, et allkirjastada toetusleping, ning loobub seejärel lepingust. Toetusleping allkirjastati 2. augustil 2022.

6. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole 6. juulil 2022.

Uurimine

7. Ombudsman algatas uurimise seoses REA otsusega taotleda kaebuse esitaja asendamist, eelkõige seoses järgmisega:

a) kuidas REA järeldas, et kaebuse esitaja finantssuutlikkus oli ebapiisav;

b) kas REA oli kaalunud kaebuse esitaja asendamise alternatiive; ja

c) kas REA andis kaebuse esitajale võimaluse esitada enne otsuse tegemist asjakohast teavet või märkusi.

8. Uurimise käigus sai ombudsman REA vastuse ja seejärel kaebuse esitaja märkused REA vastuse kohta.

Ombudsmanile esitatud argumendid

Kaebuse esitaja väited

9. Kaebuse esitaja väitis, et REA ei olnud enne kaebuse esitaja kõrvalejätmise ettepaneku tegemist oma finantssuutlikkust nõuetekohaselt hinnanud. Ta lisas, et REA ei andnud talle mingit võimalust oma finantssuutlikkust tõendada. Kaebuse esitaja väitis, et 2022. aastal osales ta konsortsiumi osana ELi rahastatud projektis ja tema finantssuutlikkusega seoses küsimusi ei tõstatatud.

10. Kaebuse esitaja vaidlustas ka asjaolu, et REA teatas oma muredest koordinaatorile, mitte otse kaebuse esitajale. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et konsortsiumi liikmed ei hääletanud ühegi ametliku otsuse üle, mis oleks teda projektipartnerina asendanud. Kaebuse esitaja vaidlustas ka asjaolu, et tal ei lubatud osaleda isegi seotud partnerina.

11. Lisaks väitis  kaebuse esitaja, et REA julgustas teist partnerit konsortsiumi jääma, et kaebuse esitaja saaks menetlusest kõrvale jätta.

REA argumendid

12. Teadusuuringute Rakendusamet märkis, et ELi rahastamise taotlejatel peavad olema stabiilsed ja piisavad vahendid ELi eelarvest rahastatavate projektide edukaks rakendamiseks. Rahastavad ELi asutused peavad kontrollima, kas toetusesaajatel, kes peaksid rakendama rahastamiseks valitud projektiettepanekuid, on piisav finantssuutlikkus ELi rahaliste vahendite saamiseks [3]; kui see nii ei ole, võivad nad paluda teistel projektipartneritel need asendada [4].

13. REA märkis, et ta jõudis järeldusele, et kaebuse esitaja osalemine projektis kujutaks endast tõsist ohtu ELi finantshuvidele, sest kaebuse esitaja sõltus suurel määral ELi rahastamisest, oli üks projektipartneritest, kes taotles suurimat osa ELi vahenditest, ning vastutas tõsiste rikkumiste eest teistes varasemates projektides. Nende rikkumiste tõttu lisati kaebuse esitaja 2021. aasta maist kuni 2022. aasta maini ELi varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmebaasi ^[5]. Seega märgiti selle ajavahemiku jooksul, et kaebuse esitaja kujutab endast ohtu ELi finantshuvidele, nii et ELi institutsioonid võiksid seda teavet lepingute sõlmimisel ja toetuste andmisel arvesse võtta [6].

14. REA märkis, et käesoleval juhul ei ole tal võimalik kaaluda muid alternatiivseid meetmeid kui kaebuse esitaja konsortsiumist väljajätmine, kuna kohaldatavates eeskirjades ette nähtud alternatiivsed meetmed ei oleks kõrvaldanud kaebuse esitaja nõrgast finantssuutlikkusest tulenevaid riske ELi finantshuvidele. Kuigi komisjon tegi ettepaneku kaebuse esitaja menetlusest kõrvaldada, tegi kaebuse esitaja asendamise otsuse lõpuks konsortsium.

15. REA väitis, et ta ei konsulteerinud kaebuse esitajaga, enne kui tegi koordinaatorile ettepaneku teda projektipartnerina asendada, sest kohaldatavate eeskirjade kohaselt on koordinaator kogu teabevahetuse „ainulaadne kontaktpunkt“.[7] REA ei peaks seega teiste projektipartneritega otse suhtlema. Kaebuse esitajal oli aga muid võimalusi esitada asjakohast teavet oma finantssuutlikkuse kohta. REA viidatud varasemate auditite raames oli kaebuse esitajal võimalus esitada auditileidude kohta oma tähelepanekud auditi ärakuulamismenetluse käigus. Kaebuse esitajal oli võimalik esitada märkusi ka pärast tema lisamist varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmebaasi.

16. REA väitis, et kaebuse esitaja konsortsiumist väljaarvamise ja teise projektipartneri tagasivõtmise vahel ei ole mingit seost. REA märkis, et on tavaline ja kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, et ülesanded ja vastavad rahalised vahendid määratakse teisele konsortsiumiliikmele toetuslepingu allkirjastamiseks ning seejärel jaotatakse need muudatuse kaudu ümber, kui leitakse asendusliige.

Ombudsmani hinnang

17. ELi finantsmääruses on sätestatud, et toetusesaajal peavad olema stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, et jätkata oma tegevust kogu projekti kestel („finantssuutlikkus”)[8]. Rahastav ELi asutus peab kontrollima, kas toetusesaajatel on piisav finantssuutlikkus. Ombudsmani roll piirdub selle kindlakstegemisega, kas ELi asutus on teinud ilmse hindamisvea või menetlusvea.

18. Arvestades REA poolt uurimise käigus esitatud dokumente ja teavet, ei tehtud kaebuse esitaja finantssuutlikkuse hindamisel ilmset viga. REA järeldus, et kaebuse esitaja osalemine projektis võib kujutada endast tõsist ohtu ELi finantshuvidele, oli mõistlik ja põhjendatud ning näib olevat proportsionaalne kaebuse esitaja olukorraga, tema rolliga projektis ja rahastamise summaga, mida ta oleks saanud.

19. Kuigi kaebuse esitaja väitis, et teda ei oleks tohtinud kõrvale jätta, sest ta osales 2022. aastal teistes ELi projektides, on igal ELi asutusel kaalutlusõigus hinnata, kas üksuse osalemine projektis kujutaks endast ohtu ELi finantshuvidele, võttes arvesse asjaomase projekti asjaolusid. Hindamisel tuleks arvesse võtta panuse suurust ja potentsiaalse osaleja rolli projektis. See kehtib ka juhul, kui üksus märgistatakse varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmebaasi osas „varajane avastamine“. Ombudsman leiab, et käesoleval juhul tegutses REA kaebuse esitaja finantssuutlikkuse hindamisel oma kaalutlusõiguse piires.

20. Lõpliku otsuse kaebuse esitaja projektist väljajätmise kohta tegi konsortsium, mitte REA. Kaebuse esitaja väitis siiski, et REA järeldus, et tema finantssuutlikkus oli nõrk, mõjutas tema õigusi ja seetõttu oleks tulnud talle anda võimalus esitada märkusi [9].

21. Kuigi on tõsi, et REA ei andnud kaebuse esitajale võimalust esitada märkusi enne, kui ta tegi ettepaneku kaebuse esitaja kõrvalejätmiseks, oli kaebuse esitajale antud võimalus esitada oma seisukohad varasemate auditite raames, mille alusel tehti järeldus tema finantssuutlikkuse kohta, samuti otsuse kohta lisada see EDESi andmebaasi. Lisaks lisas REA kaebuse esitaja (koopiana), kui ta saatis konsortsiumi koordinaatorile oma ettepaneku kaaluda kaebuse esitaja väljajätmist. Kaebuse esitaja palvel esitas ta ka täiendavaid selgitusi oma hinnangu põhjuste kohta.

22. Vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ^[10] vastutab koordinaator projekti juhtimise eest ja tegutseb vahendajana kõigis kontaktides ELi asutusega. See tähendab, et REA ei vastuta konsortsiumide siseotsuste tegemise eest, sealhulgas käesoleval juhul konsortsiumi otsuse eest selle kohta, kas kaebuse esitaja peaks jääma assotsieerunud partneriks.

23. Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et REA oleks palunud projektipartneril, kes otsustas toetuslepingust taganeda, allkirjastada, et kaebuse esitaja konsortsiumist välja arvata.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega [11]:

Kaebuse esitaja finantssuutlikkuse hindamisel ei esinenud Euroopa Teadus- ja Rakendusameti haldusomavoli.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Teadusuuringute Rakendusametit teavitatakse sellest otsusest.

Tina Nilsson
Juhtumite menetlemise üksuse juhataja

Strasbourg, 2. juuni 2023

[1] Programmi „Euroopa horisont“ raames võib arvesse võtta ja hinnata võimalike projektis osalejate finantssuutlikkust. Asjakohased tegurid on likviidsus, finantsautonoomia, maksevõime ja kasumlikkus. https://webgate.ec.europa.eu/funding-tenders-opportunities/display/OM/Financial+capacity+ assessment

[2] Seotud partner on üksus, mis töötab projekti heaks, kuid ei saa kulusid deklareerida. Seega peab tal olema oma eelarve. Selle võib siduda ühe toetusesaajaga, mitme toetusesaajaga või kogu konsortsiumiga. Assotsieerunud partnerid ei ole rahastamiskõlblikud.

[3] Vt programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse (määrus (EL) 2021/695) artikkel 27: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32021R0695&qid=1684155153772 .

[4] https://webgate.ec.europa.eu/funding-tenders-opportunities/display/OM/Financial+capacity+ assessment

[5] EDESi eesmärk on kaitsta ELi finantshuve, tehes kindlaks ebausaldusväärsed isikud või üksused, kes taotlevad ELi rahalisi vahendeid. https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/eu-budget/how-it-works/annual-lifecycle/implementation/anti-fraud- measures/edes_en

[6] Määruse 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 142 lõige 2: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32018R1046.

[7] Kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ toetuslepingu näidisega.

[8] Vt finantsmääruse artikkel 198.

[9] Vt selle kohta finantsmääruse artikkel 133.

[10] Vt toetusetaotluste veebipõhine käsiraamat, mis on kättesaadav aadressil: https://webgate.ec.europa.eu/funding-tenders-opportunities/display/OM/Apply+with+partners+or+as+individuals

[11] Seda kaebust on käsitletud delegeeritud juhtumite käsitlemise raames kooskõlas Euroopa Ombudsmani otsusega, millega võeti vastu rakendussätted.