Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni keeldumist anda osaline või laiem juurdepääs kahele dokumendile, mis olid seotud projektiga, mida rahastati koostöös UNICEFiga. Keeldudes dokumentidega tutvumise võimaldamisest, tugines komisjon viiele erandile, mis on sätestatud dokumentidele juurdepääsu käsitlevates liidu õigusaktides, st vajadusele kaitsta avalikke huve seoses rahvusvaheliste suhete ning liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga, samuti kaitsta tema otsustamisprotsessi, kolmanda isiku ärihuve ning füüsiliste isikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, sealhulgas nende isikuandmeid.

Vaidlusaluste dokumentide kontrollimise põhjal ei veennud ombudsmani komisjoni argumendid, et osaline või ulatuslikum avalikustamine kahjustaks (tõsiselt) viidatud huvide kaitset. Ombudsman tegi lahenduse ettepaneku, paludes komisjonil oma seisukoht taotluse suhtes uuesti läbi vaadata, et võimaldada vaidlusalustele dokumentidele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs. Samuti tuletas ta komisjonile meelde tema kohustust teha otsused mõistliku aja jooksul ja põhjendada oma otsuseid.

Komisjon nõustus ombudsmani ettepanekuga lahenduse kohta ning andis kaebuse esitajale osalise ja laiema juurdepääsu dokumentidele. Ombudsman tervitas komisjoni positiivset vastust tema lahenduse ettepanekule, millega kaebus lahendati.  

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni ´si juhtumit, kus menetleti rikkumiskaebust seoses Tšehhi ´si otsusega ühendada oma raudteeamet konkurentsiametiga. Peamine mure oli see, et ühinemine võis olla vastuolus ELi õigusega ning et Tšehhi ei suutnud tagada sõltumatut ja tõhusat järelevalvet raudteesektori üle.

Ombudsman leidis, et komisjon ei olnud kaebuse esitajale piisavalt põhjendanud oma järeldust, et Tšehhi ei ole rikkunud ELi õigust. Olles tutvunud komisjoni poolt uurimise käigus esitatud selgitustega, jõudis ombudsman järeldusele, et komisjon uuris küsimust hoolikalt ja et tema otsus juhtum lõpetada põhines kindlatel alustel.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et seoses komisjoni hinnanguga rikkumiskaebusele haldusomavoli ei esinenud. Arvestades, et uurimise käigus esitas komisjon üksikasjaliku põhjenduse, lahendati see juhtumi aspekt. Ombudsman soovitas komisjonil esitada kaebuse esitajatele alati piisavad põhjendused, kui nad kavatsevad rikkumismenetluse lõpetada.

Juhtum puudutas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) korraldatud hankemenetlust Frontexi ametnikele rõivavarustuse tarnimiseks. Kaebuse esitaja, ettevõtja, kes osales ka hankemenetluses, väljendas Frontexile muret hanke võitnud ettevõtjaga lepingu sõlmimise pärast. Täpsemalt väitis kaebuse esitaja, et Frontex oleks pidanud edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi lükkama pakkuja väidetavate finantsraskuste ja puuduste tõttu teise lepingu täitmisel, samuti seetõttu, et tema esitatud pakkumus oli kaebuse esitaja arvates põhjendamatult madal.

Ombudsman leidis, et Frontex oli nõuetekohaselt kontrollinud eduka pakkuja rahastamiskõlblikkust kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Lisaks leidis ta, et Frontexi hinnang, et edukas pakkumus ei olnud põhjendamatult madala maksumusega, oli mõistlik ja kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Keskpank (EKP) käsitles menetluslikke aspekte seoses rikkumisest teataja teatega, mille kaebuse esitaja [1] esitas 2022. aastal. Rikkumisest teataja aruanne käsitles väidetavat peresuhet töölevõtva ametniku ja tööle võetud isiku vahel.

Kaebuse esitaja koges väidetavate õigusrikkujate käitumist, mis nende arvates kujutas endast sobimatut käitumist (sealhulgas ahistamist). Kaebuse esitaja taotles sellega seotud haldusuurimist.

EKP otsustas hinnata rikkumisest teataja aruannet koos väidetava sobimatu käitumise küsimusega. Samuti teatas ta kaebuse esitajale, et esitatud tõendid ei õigusta haldusuurimise algatamist. Kaebuse esitaja vaidlustas mõlemad punktid halduskaebusega, mille EKP tunnistas vastuvõetamatuks isikliku huvi puudumise tõttu (kahe küsimuse ühine käsitlemine) või vaidlustatava otsuse puudumise tõttu (haldusuurimise algatamata jätmine).

Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, vaidlustades EKP vastuvõetamatuse otsuse. Ombudsmani uurimise käigus palus kaebuse esitaja ombudsmanil lähemalt uurida rikkumisest teatajate teadete ja kaebuste käsitlemist EKPs.

Ombudsman leidis, et EKP põhjendused kaebuse esitaja halduskaebuse vastuvõetamatuks tunnistamiseks ei olnud veenvad.

Ombudsman märkis ka, et tema uurimise käigus on selles küsimuses toimunud märkimisväärsed arengud ja et sellega seotud kõrgetasemelised siseuurimised on veel pooleli. Lisaks viis EKP lõpule oma aruandlus-, uurimis- ja distsiplinaarraamistiku omaalgatusliku läbivaatamise. Neil asjaoludel järeldas ombudsman, et sel ajal ei olnud edasised uurimised õigustatud, ning lõpetas uurimise.

 

[1] Anonüümsuse huvides, sealhulgas seoses kaebuse esitaja sooga, viidatakse tekstis kaebuse esitajale kui „nad“ / „nende“ / „nad“.

 

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) käsitles läbivaatamistaotlusi, mille esitas kandidaat, kes ei läbinud kahte valikumenetlust. Muu hulgas väitis kaebuse esitaja, et EPSO ei olnud tema muresid piisavalt käsitlenud, ja seadis kahtluse alla, kas EPSO oli tema tulemusi piisavalt kontrollinud.

Pärast seda, kui ombudsman uurimise algatas, andis EPSO kaebuse esitajale täiendavaid vastuseid. Ombudsman leidis, et nende ja algselt saadud vastuste vahel oli vastuolusid ning et ei olnud selge, kas EPSO oma esialgsed otsused ka tegelikult läbi vaatas. Uurimise käigus esitas EPSO selle selgitamiseks täiendavaid selgitusi.

Ombudsman lõpetas juhtumi järeldusega, et edasised uurimised ei ole põhjendatud, kuna EPSO esitas lõpuks mõistlikud selgitused selle kohta, kuidas ta kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusi käsitles. Uurimise käigus ilmnes siiski probleeme EPSO standardvastustega läbivaatamistaotlustele. Nende probleemide lahendamiseks tegi ombudsman EPSO-le parandusettepaneku, paludes tal tagada, et läbivaatamistaotluse esitanud kandidaadid saavad tulevikus selge, täpse ja täieliku vastuse, mis annab neile teavet selle kohta, kas läbivaatamine on toimunud, ja EPSO otsuse põhjuste kohta.