Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) käsitles kaebust, mis oli seotud alalise korpuse ametnike värbamismenetluse testitulemustega. Kaebuse esitaja ei saanud valikvastustega testiga minimaalset üldpunktisummat, et jätkata menetluse järgmist etappi. Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla oma tulemused ja tundis muret, et teda on rassiliselt ja etniliselt diskrimineeritud. Kaebuse esitaja küsis küsimusi ja vastuseid, mida Frontex talle ei andnud.

Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, kuidas Frontex seda küsimust käsitles, pöördus ta ombudsmani poole.

Ombudsman algatas uurimise ja palus Frontexil kaaluda kaebuse esitajale sellise loetelu esitamist, milles on kirjas kaebuse esitaja antud vastused ja valikvastustega testi õiged vastused. Frontex andis kaebuse esitajale sellekohast teavet.

Ombudsman leidis, et selles, kuidas Frontex arvutas kaebuse esitaja testitulemusi, puudus haldusomavoli, samuti puudusid viited diskrimineerimisele.

Arvestades, et Frontex esitas kaebuse esitajale uurimise käigus asjakohast teavet valikvastustega testi kohta, ei olnud juhtumi selle aspekti kohta edasisi uurimisi põhjendatud. Ombudsman lõpetas uurimise, soovitades Frontexil teha parandusi, et ta teavitaks kandidaate oma värbamismenetlustes mis tahes elimineeriva testi tulemustest tabeli abil, milles on märgitud igale küsimusele vastava arvu kohta antud vastus (kirja vormis) ja õige vastus (ka kirja vormis).

Juhtum käsitles Euroopa Liidu Paapua Uus-Guinea delegatsiooni otsust lükata kaebuse esitaja pakkumus tagasi, kuna see oli põhjendamatult madala maksumusega. Kaebuse esitaja väitis, et delegatsioon ei küsinud konkreetseid selgitusi, ei põhjendanud oma otsust ega põhjendanud oma tagasilükkamist elementidega, mis ei olnud seotud pakkumuses esitatud hinnaga.

Ombudsman leidis, et delegatsioon oleks pidanud kaebuse esitajalt hinna kohta selgitusi küsides olema konkreetsem ning looma selge seose hinna ja kõigi tema hinnangus arvesse võetud elementide vahel. Samuti ei põhjendanud delegatsioon piisavalt oma otsust lükata pakkumus tagasi põhjendamatult madala maksumusega pakkumusena, rikkudes sellega põhjendamiskohustust. Need puudused kujutavad endast haldusomavoli.

Kuigi komisjon esitas uurimise käigus täiendavaid selgitusi, leidis ombudsman, et need selgitused ei kõrvaldanud tuvastatud puudusi piisavalt.

Ombudsman leidis, et antud juhul ei oleks asjakohane esitada vastavat soovitust, kuna leping on sõlmitud. Ta tegi siiski kolm ettepanekut, mille eesmärk on hoida ära selliste probleemide tekkimine tulevikus sarnastel juhtudel.

Kaebuse esitaja, kes on Euroopa Parlamendi liige, väljendas muret selle pärast, mis tema arvates on vastuolu tehisintellektimääruse ja üldotstarbelise tehisintellekti tegevusjuhendi vahel. Euroopa Komisjon kinnitas hiljuti, et sidusrühmade välja töötatud juhend on piisav vabatahtlik vahend, mille abil üldotstarbelise tehisintellekti pakkujad saavad tõendada tehisintellektimääruse järgimist. Kaebuse esitaja väitis siiski, et juhend vabastab üldotstarbelise tehisintellekti pakkujad tehisintellektimäärusest tulenevast kohustusest dokumenteerida või vähemalt hinnata oma mudelite energiatarbimist treenimise ja testimise ajal.

Ombudsman uuris seda küsimust ja leidis, et komisjon selgitas mõistlikult, kuidas tema tehisintellektiamet kavatseb hinnata üldotstarbelise tehisintellekti energiatarbimist, kui pakkujatel puudub teatav hindamiseks vajalik teave. Seega esitas komisjon vajalikud tagatised selle kohta, et ta täidab sellega seoses tehisintellektimääruse aluseks oleva eesmärgi. Sellega seoses märkis ombudsman, et tegevusjuhend on mõeldud ajutise lahendusena, mida saab veelgi parandada ja mis asendatakse tõenäoliselt sihipäraste vahenditega, nagu Euroopa standardiorganisatsioonide välja töötatud „harmoneeritud standardid“.

Selle põhjal leidis ombudsman, et praeguses etapis ei ole kaebuse edasine uurimine põhjendatud.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni keeldumist anda osaline või laiem juurdepääs kahele dokumendile, mis olid seotud projektiga, mida rahastati koostöös UNICEFiga. Keeldudes dokumentidega tutvumise võimaldamisest, tugines komisjon viiele erandile, mis on sätestatud dokumentidele juurdepääsu käsitlevates liidu õigusaktides, st vajadusele kaitsta avalikke huve seoses rahvusvaheliste suhete ning liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga, samuti kaitsta tema otsustamisprotsessi, kolmanda isiku ärihuve ning füüsiliste isikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, sealhulgas nende isikuandmeid.

Vaidlusaluste dokumentide kontrollimise põhjal ei veennud ombudsmani komisjoni argumendid, et osaline või ulatuslikum avalikustamine kahjustaks (tõsiselt) viidatud huvide kaitset. Ombudsman tegi lahenduse ettepaneku, paludes komisjonil oma seisukoht taotluse suhtes uuesti läbi vaadata, et võimaldada vaidlusalustele dokumentidele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs. Samuti tuletas ta komisjonile meelde tema kohustust teha otsused mõistliku aja jooksul ja põhjendada oma otsuseid.

Komisjon nõustus ombudsmani ettepanekuga lahenduse kohta ning andis kaebuse esitajale osalise ja laiema juurdepääsu dokumentidele. Ombudsman tervitas komisjoni positiivset vastust tema lahenduse ettepanekule, millega kaebus lahendati.  

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni ´si juhtumit, kus menetleti rikkumiskaebust seoses Tšehhi ´si otsusega ühendada oma raudteeamet konkurentsiametiga. Peamine mure oli see, et ühinemine võis olla vastuolus ELi õigusega ning et Tšehhi ei suutnud tagada sõltumatut ja tõhusat järelevalvet raudteesektori üle.

Ombudsman leidis, et komisjon ei olnud kaebuse esitajale piisavalt põhjendanud oma järeldust, et Tšehhi ei ole rikkunud ELi õigust. Olles tutvunud komisjoni poolt uurimise käigus esitatud selgitustega, jõudis ombudsman järeldusele, et komisjon uuris küsimust hoolikalt ja et tema otsus juhtum lõpetada põhines kindlatel alustel.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et seoses komisjoni hinnanguga rikkumiskaebusele haldusomavoli ei esinenud. Arvestades, et uurimise käigus esitas komisjon üksikasjaliku põhjenduse, lahendati see juhtumi aspekt. Ombudsman soovitas komisjonil esitada kaebuse esitajatele alati piisavad põhjendused, kui nad kavatsevad rikkumismenetluse lõpetada.

Juhtum puudutas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) korraldatud hankemenetlust Frontexi ametnikele rõivavarustuse tarnimiseks. Kaebuse esitaja, ettevõtja, kes osales ka hankemenetluses, väljendas Frontexile muret hanke võitnud ettevõtjaga lepingu sõlmimise pärast. Täpsemalt väitis kaebuse esitaja, et Frontex oleks pidanud edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi lükkama pakkuja väidetavate finantsraskuste ja puuduste tõttu teise lepingu täitmisel, samuti seetõttu, et tema esitatud pakkumus oli kaebuse esitaja arvates põhjendamatult madal.

Ombudsman leidis, et Frontex oli nõuetekohaselt kontrollinud eduka pakkuja rahastamiskõlblikkust kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Lisaks leidis ta, et Frontexi hinnang, et edukas pakkumus ei olnud põhjendamatult madala maksumusega, oli mõistlik ja kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata.