Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja, nõustamisrühm, viis Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) läbi programmi. Programmi rahastati 10. Euroopa Arengufondist [1] (EAF) ja selle eesmärk oli aidata kaasa õigussektori reformile, parandades juhtimist ja tugevdades kohtusüsteemi.

2. Programm kuulub erasektori kaudsete detsentraliseeritud toimingute kategooriasse, mille puhul komisjon delegeeris programmi haldamise KDV riiklikule eelarvevahendite käsutajale [2]. Riiklikku eelarvevahendite käsutajat toetab ja esindab COFED,[3] kes rakendab EAFi rahastatavaid programme ja projekte ning teeb nende üle järelevalvet.

3. Riigikontroll omakorda delegeeris vastutuse programmi elluviimise eest kaebuse esitajale. Selleks sõlmisid riiklik eelarvevahendite käsutaja ja kaebuse esitaja teenuslepingu.[4] Vastavalt oma lepingulistele kohustustele [5] nimetas kaebuse esitaja enda nimel tegutsema „avansikontode haldaja” (edaspidi „haldaja”)[6] ja „avansikontode haldaja” (edaspidi „peaarvepidaja”).[7]

4. Seejärel avasid haldur ja peaarvepidaja vahendite jaoks pangakonto KDV kohalikus pangas, nagu on nõutud komisjoni praktilises juhendis.[8] Praktilises juhendis sätestatakse ja selgitatakse eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse kõigi 10. EAFist rahastatavate programmide suhtes.

5. Programm kestis 28. aprillist 2014 kuni 27. aprillini 2016. Peaarvepidaja võttis 5. aprillil 2016 ühendust ELi delegatsiooniga KDVs ja COFEDiga. Ta ütles, et levivad kuulujutud kohaliku panga võimaliku pankroti kohta. Ta märkis, et programmi ülejäänud ülesannete [9] täitmiseks kulub umbes kaks kuud, ning palus neilt erandkorras luba panga vahetamiseks.

6. Kaks päeva hiljem vastas ELi delegatsioon, et on nõus ettepanekuga kanda ülejäänud vahendid üle teise panka, kuid palus peaarvepidajal kontrollida, kas see on Kongo DV õigusaktide kohaselt teostatav, ning taotleda enne sellise ülekande tegemist ametlikult COFEDilt luba. Kaebuse esitaja tegi seda järgmisel päeval.

7. COFED vastas 12. aprillil 2016 ja ütles, et rahalised vahendid tuleks kanda komisjoni pangakontole Brüsselis. Kaks päeva hiljem tegid haldur ja peaarvepidaja kohalikule pangale ülesandeks konto sulgeda ja saldo komisjonile üle kanda. Pank aga ei vastanud ja 2016. aasta mai lõpus määrati pank avaliku halduse alla. Vaatamata kaebuse esitaja korduvatele taotlustele ei ole ta kasutamata vahendeid komisjonile tagasi kandnud.

8. 2017. aastal, pärast programmi lõppu, auditeeriti seda ja 2018. aasta mais avaldasid audiitorid oma lõpliku auditiaruande. Kuigi programm viidi edukalt ellu, tegid audiitorid kolm tähelepanekut: 1) kasutamata vahendid ei olnud programmi lõpuks tagasi makstud [10]; (2) teenuslepingut maksumusega 17 550 eurot ei oleks tohtinud sõlmida otse, vaid alles pärast riigihankemenetluste läbiviimist; ning 3) finantsaruande ja deklareeritud kulude vahel oli 674 euro suurune seletamatu erinevus.

9. Pärast auditit saatis komisjon „eelteate“, milles teavitas kaebuse esitajat oma kavatsusest nõuda tagasi üle 420 000 euro, mis koosnes peamiselt panga poolt kinni peetud kasutamata vahenditest ja mõnest piiratud summas abikõlbmatust kulust [11]. Komisjon palus kaebuse esitajal esitada oma märkused. Kuna komisjon vastust ei saanud, väljastas ta 2019. aastal kaks võlateadet: üks võlateade kasutamata vahendite tagasinõudmiseks [12] ja teine auditiaruande järeldustes 2 ja 3 esitatud rahastamiskõlbmatute kulude tagasinõudmiseks [13].

10. Kaebuse esitaja vaidlustas mõlemad võlateated, väites eelkõige, et talle ei antud võimalust oma arvamust avaldada ja et teda ei saa pidada panga finantsolukorra eest vastutavaks. Sellest hoolimata tasus kaebuse esitaja võlateated ja palus komisjonil vabastada oma finantstagatis [14].

11. Komisjon kinnitas võlateate kasutamata vahendite kohta, kuid tühistas osaliselt rahastamiskõlbmatute kulude võlateate.[15] Ta vabastas finantstagatise ja maksis kaebuse esitajale pärast võlateate osalist tühistamist hüvitist. Audiitorite kontrollitud enam kui 3 000 000 euro suurustest kuludest ei vastanud kohaldatavatele eeskirjadele ainult 674 eurot.

12. Kaebuse esitaja vaidlustas uuesti kasutamata vahendite võlateate ja pöördus seejärel 2020. aasta veebruaris ombudsmani poole.

13. 2020. aasta oktoobris läks pank avaliku halduse alt likvideerimisele.

Ombudsmani lahendusettepanek

14. Ombudsman märkis, et kaebuse esitajal oli võimalus esitada sissenõudmismenetluse käigus oma seisukohad. Ei ole selge, kas COFED ei edastanud auditimenetluse käigus audiitoritele kaebuse esitaja märkusi või ei võtnud audiitorid neid arvesse. Pärast seda, kui kaebuse esitaja oli võlateadetele vastuväiteid esitanud, tühistas komisjon siiski võlateate osaliselt ja maksis kaebuse esitajale raha tagasi.

15. Ombudsmani ei veennud komisjoni väide, et kaebuse esitaja hilines programmi lõpetamisega ja oleks pidanud vahendid komisjonile tagasi kandma enne, kui panga suhtes algatati haldusmenetlus.

16. Ombudsman leidis, et komisjoni seisukoht, et panga maksejõuetuse riski peab kandma kaebuse esitaja, tekitas kaebuse esitajale eriti suure koormuse. Ta märkis, et ei ole selge, kuidas tõhustatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, pannes kaebuse esitajale koormuse, mida tal ei ole võimalik mõjutada. Ombudsman ei olnud rahul, et komisjon tegutses kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Seetõttu pakkus ta lahendusena välja, et komisjon peaks uuesti läbi vaatama oma otsuse, mille kohaselt kannab kaebuse esitaja Kongo Demokraatliku Vabariigi kohaliku panga maksejõuetuse riski [16].

Ombudsmani hinnang pärast lahenduse ettepanekut

Komisjoni vastus

17. Komisjon ei nõustunud ombudsmani hinnanguga. Ta väitis, et kaebuse esitaja oli hooletu. Ta väitis, et kaebuse esitaja hilines rahaliste vahendite teise panka ülekandmise algatusega ja programmi lõpetamisega. Lisaks ei võtnud kaebuse esitaja mingeid (õiguslikke) meetmeid pangalt vahendite tagasinõudmiseks. Komisjon leidis, et sel ajal oli Kongo kodanikele selge, et pangal oli raskusi. Kohalikus ajakirjanduses teatati [17] juba 2016. aasta veebruaris, et pank on rahalistes raskustes.

18. Komisjon märkis, et kaebuse esitaja kohustus kasutamata vahendid tagasi maksta tuleneb programmi omadustest ja lepingutingimustest. Programm on kaudne detsentraliseeritud eraoperatsioon, millega Kongo Demokraatlik Vabariik delegeeris avaliku halduse volitused kaebuse esitajale. Sellest tulenevalt nõustus kaebuse esitaja kaasnevate riskidega.

19. Lisaks väitis komisjon, et kaebaja kohustus vahendid tagasi maksta ei seisne panga maksejõuetuse riski võtmises, vaid kohustuses eelmaksed tagasi maksta. Komisjon ei väitnud, et usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet oleks rikutud.

20. Komisjon märkis siiski, et kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on ta valmis andma kaebuse esitajale uue võimaluse anda rahuldavad ja veenvad vastused kahele küsimusele, mis võivad võimaldada komisjonil algatada vastastikuse kokkuleppe, mille eesmärk on jagada osaliselt majanduslikust kahjust tulenev koormus. Eelkõige palus komisjon kaebuse esitajal põhjendada väidetavaid viivitusi pangalt rahaliste vahendite ülekandmise taotlemisel ning esitada tõendid selle kohta, et ta on astunud samme raha tagasisaamiseks ja kahju piiramiseks.

Kaebuse esitaja märkused 

21. Kaebuse esitaja väitis, et nii ombudsman kui ka komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et riiklik eelarvevahendite käsutaja on pangakonto omanik ja vastutab seega kasutamata vahendite tagasinõudmise eest.

22. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et tal ei olnud võimalust auditimenetluse käigus oma seisukohti väljendada. Ta väitis, et ei ole välistatud, et audiitorid oleksid võinud jõuda teistsugusele järeldusele, kui neil oleks lubatud selgitada neile oma seisukohta ja vaielda vastu nende järeldusele, et kasutamata vahendeid tuleks pidada abikõlbmatuteks. Kuna komisjon tugines vahendite tagasinõudmise otsuse tegemisel auditiaruandele, ei saa välistada, et ta oleks võinud jõuda teistsugusele järeldusele, kui kaebuse esitaja oleks saanud auditimenetluse käigus oma seisukohti väljendada.

23. Kaebuse esitaja lükkas tagasi komisjoni väite, et ta viivitas vahendite ülekandmise taotlusega ettevaatamatuse tõttu. Ta väitis, et panga pankroti kuulujuttude toetuseks ei ole usaldusväärseid allikaid ega kindlaid tõendeid. Seoses pressiteatega, millele komisjon viitas, märkis kaebuse esitaja, et see on väga üldine. Artikkel teatab, et mõned panga kliendid ütlesid, et nad ei saa raha välja võtta, samas kui teine klient ütles, et ta ei märganud mingeid raskusi. Artiklis ei esitata veenvaid tõendeid selle kohta, et kaebuse esitaja oleks olnud edukas vahendite tagasinõudmisel, kui ta oleks sel päeval tegutsenud. Vastupidi, kaebuse esitaja leidis, et artikkel viitab sellele, et selleks ajaks oli juba liiga hilja. Ta teatas, et pank on juba kehtestanud väljavõtmisele ülempiiri. Kaebuse esitaja hoiuse suurus muudab veelgi ebatõenäolisemaks selle, et pank oleks saanud kasutamata vahendid üle kanda teise panka. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et 2016. aasta aprillis oli tal endiselt võimalik teha kontolt programmiga seotud ülekandeid. Ümberpaigutuste summa oli üle 45 000 euro. Kaebuse esitaja leidis, et seetõttu ei olnud tal 2016. aasta märtsis ega isegi aprillis selgeid viiteid selle kohta, et pank oleks rahalistes raskustes.

24. Kaebuse esitaja väitis, et teenuslepingu kohaselt ei ole ta kohustatud tegema sissenõudmistoiminguid. Kaebuse esitaja väitis, et kuigi riiklik eelarvevahendite käsutaja andis talle õigusi ja kohustusi, ei viita miski lepingulises raamistikus sellele, et kaebuse esitaja võttis üle avaliku võimu ja vastutab kohaliku panga suutmatuse eest kasutamata vahendeid välja maksta. Lisaks leidis kaebuse esitaja, et puuduvad tõendid selle kohta, et sellised tagasinõudmiskatsed tooksid kaasa vahendite osalise või täieliku tagasinõudmise. Kaebuse esitaja tegi siiski tõsiseid ja kulukaid jõupingutusi vahendite tagasinõudmiseks. 2019. aastal andis ta kohalikule õigusbüroole korralduse vahendid tagasi nõuda ja 2020. aastal astus büroo vajalikud sammud likvideerimismenetlusega ühinemiseks. 2020. aasta lõpus likvideerimine siiski peatati ja sellest ajast alates ei ole see edenenud. Advokaadibüroo viimase aruande kohaselt ei olnud ega ole ka praegu väljavaateid EAFi vahendite tagasinõudmiseks lühikeses või isegi keskpikas perspektiivis.

Ombudsmani hinnang

25. Hoolimata sellest, et komisjon ei olnud nõus ombudsmani hinnanguga, mis viis tema lahendusettepanekuni, väljendab ombudsman heameelt komisjoni valmisoleku üle alustada rahumeelset lahendust.

26. Ta leiab, et kaebuse esitaja on rahuldavalt käsitlenud kahte punkti, mille komisjon esitas oma vastuses ombudsmani lahenduse ettepanekule.

27. Komisjon leidis, et kaebuse esitaja oleks pidanud tegutsema, kui ta kuulis esimest korda kuulujutte ja jagas kahte ajaleheartiklit. Ta leidis, et sel ajal oli Kongo kodanikele juba selge, et pank on tõsistes raskustes.

28. Ombudsman märgib, et komisjoni esitatud artikkel avaldati 30. märtsil 2016. Selles artiklis on märgitud, et mõned kliendid ei saanud panga sularahaautomaatidest raha välja võtta. Ei ole selge, kui paljudel klientidel oli raskusi raha väljavõtmisega ja kui palju raha nad püüdsid välja võtta. Artiklis on seejärel märgitud, et mitu päeva on teatatud panga rahalistest raskustest ja et pank on piiranud oma klientide väljavõtmist. Samas artiklis märgitakse siiski ka seda, et hiljutise auditi käigus leiti, et panga põhialused olid kindlad, sest tegevusmaht ja kliendibaas kasvasid pidevalt.

29. Teine artikkel, mille komisjon esitas, avaldati 6. juunil 2016, st pärast panga allutamist avalikule haldusele. Artiklis teatati, et Kongo keskpank on esitanud kaebuse ja et pank on tõsises kriisis. Artiklis märgiti, et keskpank peatas veebruari lõpus 40 miljardi Kongo frangi suuruse krediidiliini kasutamise. Artiklis märgiti siiski ka seda, et vaid mõni päev varem teatas kommunikatsiooniministeerium pressiteates, et panka auditeeriti 2015. aasta juunist 2016. aasta veebruarini ning et see audit kinnitas panga põhialuste usaldusväärsust.

30. Arvestades, et avalikult kättesaadav teave ei olnud selge ja et pank viis aprillis endiselt lõpule projektiga seotud üle 45 000 euro suurused ülekanded kontolt, on ombudsman seisukohal, et kaebuse esitaja ei viivitanud ELi delegatsioonilt ja COFEDilt raha ülekandmiseks loa taotlemisega. Sellega seoses tuleks samuti märkida, et ametlikule taotlusele vastamiseks kulus COFEDil neli päeva. Lisaks leiab ombudsman, et on väga kaheldav, kas pank oleks saanud ülejäänud vahendid üle kanda isegi siis, kui kaebuse esitaja oleks sel päeval tegutsenud.

31. Komisjon väitis, et kaebuse esitaja ei teinud kasutamata vahendite tagasinõudmiseks mingeid jõupingutusi. Ta leidis, et panga haldurile kirjutamisest ei piisa, ja soovitas kaebuse esitajal mitu korda võtta täiendavaid (õiguslikke) meetmeid.

32. Kuigi kaebuse esitaja väitis, et tal ei ole lepingulist kohustust rahalisi vahendeid õiguslike vahenditega tagasi nõuda, on ta nüüd esitanud Kongo kohaliku õigusbüroo teate, et kaebuse esitaja oli palunud tegutseda tema nimel. Märgukirjas märgitakse, et ettevõte soovitas esialgu kaebuse esitajal leida riikliku eelarvevahendite käsutaja ja ELi delegatsiooniga rahumeelne lahendus. Kuna see tulemust ei andnud, hindas ta kohtumenetluse edukuse võimalusi ja võttis 2020. aastal vajalikud meetmed kooskõlas panga likvideerijate kehtestatud menetlusega. 2020. aasta detsembris likvideerimine siiski peatati. Alles hiljuti, 2022. aasta lõpus, avaldati uus likvideerimiskava. Siiski on nüüd tellitud audit, mis tõenäoliselt pikendab likvideerimist uuesti.

33. Seega leiab ombudsman, et kaebuse esitaja on andnud rahuldavad ja veenvad vastused kahele küsimusele, mille komisjon oli tõstatanud oma vastuses ombudsmani lahendusettepanekule. Seetõttu teeb ta ettepaneku, et komisjon algataks kaebuse esitajaga kokkuleppemenetluse.

34. Muude tõstatatud küsimuste kohta väitis kaebuse esitaja, et riiklik eelarvevahendite käsutaja on pangakonto omanik. Kaebuse esitaja väitis, et ta haldab ainult riikliku eelarvevahendite käsutaja kontot ja et „finantsteabe vormi”[18] tempel näitab, et riiklik eelarvevahendite käsutaja on konto omanik.

35. Praktilises juhendis on sätestatud, et finantsteabe vormi täidavad ja allkirjastavad administraator, peaarvepidaja ja panga esindaja. Riikliku eelarvevahendite käsutaja allkirja ega templit ei nõuta ega nähta ette. Lisaks delegeeris eelarvevahendite käsutaja oma volitused osaliselt kaebuse esitajale. Osalise delegeerimise tingimuseks oli kohaliku pangakonto avamine, millele peavad alla kirjutama nii administraator kui ka peaarvepidaja [19].

36. Seetõttu ei saa ombudsman kaebuse esitaja seisukohaga nõustuda. Sellega seoses märgib ombudsman, et praktilises juhendis on sätestatud, et konto tuleb avada selle riigi pangas, kus programmi rakendatakse. Komisjon ise leidis siiski, et pankade finantsraskused on tavaline ja prognoositav risk, eriti arengumaades. Praktilises juhendis on lisaks märgitud, et kontot võib asjaomase projektipartneri riigis asuvas pangas avada üksnes erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel. Võttes arvesse õiguslikke tagatisi, mida kohaldatakse vahendite suhtes, mida hoitakse ELi pankades, kus on kaebuse esitaja registrijärgne asukoht, on selge, et EAFi programmide projektipartneritele oleks tagatud suurem kaitse, kui nad saaksid kasutada pangakontosid, mille asukoht on nende asukohas. Ombudsman teeb selle kohta ettepaneku. Samas ei ole selge, miks peaks avaliku võimu delegeerimine kaebuse esitajale tähendama, nagu väidab komisjon, et kaebuse esitaja vastutab rahaliste vahendite eest, mis muutusid panga maksejõuetuse tõttu kättesaamatuks.

37. Kaebuse esitaja väitis, et audiitorid oleksid võinud jõuda teistsugusele järeldusele, kui kaebuse esitaja oleks saanud auditimenetluse käigus oma seisukohti väljendada. Vastavalt liidu kohtupraktikale [20] tuleks huve kahjustavate otsuste adressaatidele anda võimalus esitada oma seisukohad. Euroopa Kohus on otsustanud, et „õiguse olla ära kuulatud“ rikkumine tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise üksnes juhul, kui ärakuulamise ettenägemine oleks võinud viia teistsuguse tulemuseni või kui kaebuse esitaja oleks saanud end paremini kaitsta.

38. Sellega seoses märgib ombudsman, et auditiaruandes endas ei loetleta kasutamata vahendeid rahastamiskõlbmatute kulude all. Audiitorid märkisid vaid, et eelmakseid ei ole komisjonile tehtud, ja leidsid, et see oleks tulnud teha 27. aprilliks 2016. Samuti tuleb märkida, et komisjon ei viidanud kasutamata vahenditele kui „abikõlbmatutele kuludele” ei eelteates [21] ega võlateates. Audiitorid ei liigitanud kasutamata vahendeid rahastamiskõlbmatuteks. Lisaks näitab auditiaruanne ka seda, et audiitorid leidsid, et mõned teenuslepinguga seotud kulud ei olnud rahastamiskõlblikud, hoolimata komisjoni märkusest, et selle teenuslepingu kehtestas riiklik eelarvevahendite käsutaja. Need olid kulud, mille komisjon hüvitas pärast seda, kui kaebuse esitaja oli sissenõudmismenetluse käigus vastuväite esitanud. Ombudsman ei ole seega veendunud, et kaebuse esitajal ei olnud võimalik oma seisukohti tõhusalt väljendada, vähemalt hilisemas etapis. Ombudsman leiab siiski, et oleks olnud eelistatav, kui kaebuse esitajal oleks olnud otsene võimalus esitada audiitorite järelduste kohta märkusi, mitte see, kuidas seda käesoleval juhul tehti, nimelt COFEDi kaudu, mis on tekitanud faktilist ebakindlust selles osas, kas märkused tegelikult esitati või saadi. Ta teeb selle kohta ettepaneku.

39. Ombudsman on seisukohal, et edasised uurimised ei annaks kaebuse esitajale rahuldavamat tulemust, ja lõpetab juhtumi menetlemise. Et vältida sarnaste olukordade tekkimist tulevikus, teeb ta kolm parandusettepanekut.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Täiendavad uurimised ei ole õigustatud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Soovitused olukorra parandamiseks

1) Euroopa Komisjon peaks algatama kaebuse esitajaga kokkuleppemenetluse, et jagada osaliselt rahaliste vahendite kaotamisest tulenevat majanduslikku koormust.

2) Komisjon peaks uurima, millistel tingimustel oleks õiglane ja erapooletu, et töövõtjad sellises olukorras nagu kaebuse esitaja kannaksid panga maksejõuetuse riski. Kui komisjon leiab, et see on mõistlik, peaks ta pöörama suuremat tähelepanu pangakontodega seotud riskidele Euroopa Arengufondist toetust saavates riikides ning võimalikele meetmetele selle leevendamiseks. Komisjon peaks kaaluma ka võimalust lubada töövõtjatel avada ELis pangakontosid, kui hoiuste tagamise kohta on olemas põhjalikumad eeskirjad kui paljudes teistes riikides.

3) Komisjon peaks tagama, et töövõtjatel, kes on kaebuse esitajaga sarnases olukorras, on võimalus väljendada oma seisukohti auditimenetluses otse, mitte ainult vahendajate kaudu.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 29. märts 2023

 

[1] Kümnes EAF loodi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide vahelise rahvusvahelise lepingu alusel. EAFi rahastavad liikmesriigid, kuid seda haldab komisjon. EAFist rahastatakse programme, mis aitavad kaasa AKV riikide majanduslikule, sotsiaalsele või kultuurilisele arengule.

[2] Riigikontroll on ministeeriumi tasandi juriidiline isik.

[3] COFED on üksuse prantsuskeelse nime akronüüm: „Cellule d’appui à l’ordonnateur du fonds européen de developpement“. COFEDi loovad Kongo DV ametiasutused, kuid seda rahastab osaliselt EL ja see tegutseb tihedas koostöös kohaliku ELi delegatsiooniga. Lisateave on kättesaadav aadressil https://cofed.cd/qui-sommes-nous/.

[4] Vt 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (määrus (EÜ) nr 215/2008) artikkel 102.

[5] Kohaldatavate eeskirjade kohaselt pidi riiklik eelarvevahendite käsutaja enne programmi rakendamise delegeerimist kaebuse esitajale allkirjastama teenuslepingu. Teenuslepingus sätestatakse kaebuse esitajale usaldatud ülesanded ning programmi juhtimise ja elluviimise viis.

[6] Haldur rakendab programmi avansikonto komponenti ning vastutab kõigi kulukohustuste, makselubade ja sissenõudmiste eest.

[7] Peaarvepidaja vastutab kulude kontrollimise ning vastavate maksete ja sissenõudmiste tegemise eest.

[8] Praktilise juhendi punktis 3.3.7 on sätestatud, et konto võib avada programmi elluviiva asutuse asukohariigis asuvas pangas üksnes erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pärast ELi delegatsiooni juhilt heakskiidu saamist. Praktiline juhend on kättesaadav aadressil: https://international-partnerships.ec.europa.eu/system/files/2019-09/practical-guide-programme-estimates-version4-1-2013_en.pdf

[9] Ülesanded, mis tuli täita, hõlmasid 1) kahe tarnija tasumist; 2) esitab lõpparuande; 3) vabastada üüritud hoone ja nõuda üüritagatise tagastamist; 4) kanda kontojääk üle komisjonile.

[10] Audiitorid leidsid, et kuna programmi lõppetapp lõppes 27. aprillil 2016, oleks kasutamata vahendid tulnud tagasi maksta hiljemalt selleks kuupäevaks vastavalt programmi addendum’i nr 2 punktile 3.1.

[11] Audiitorid tunnistasid eespool punktis 8 esitatud järeldustes 2 ja 3 esitatud kulud rahastamiskõlbmatuks.

[12] Võlateates oli põhjendusena märgitud: „TÖÖTLEMISE VASTUVÕTMINE MITTE ÕIGUSAKTID”

[13] Võlateates põhjendati: „RECOUVREMENT MONTANT DEPENSES INELIGIBLES SUITE AUDIT KPMG“

[14] Praktilises juhendis on sätestatud, et enne eelmakse tegemist tuleb esitada taotletud eelmakse suuruses finantstagatis. Kaebuse esitaja esitas sellise garantii 2014. aastal.

[15] Komisjon tühistas võlateate seoses tähelepanekuga 2. Ta märkis, et kuna eelarvevahendite käsutaja soovitas konkreetset teenuseosutajat mitte vahetada ja osutatud teenused olid väga spetsiifilised, oli asjakohane pidada teenuseosutajaga otse läbirääkimisi ja mitte algatada riigihankemenetlust.

[16] Lahenduse ettepaneku täistekst on kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/solution/en/157772

[17] Komisjon esitas 30. märtsil 2016 kohalikus ajakirjanduses avaldatud artiklid https://www.radiookapi.net/2016/03/30/actualite/societe/des-clients-affluent-dans-les-agences-de-la-biac-pour-retirer-leur#:~:text=De%20nombreux%20clients%20de%20la,%C3%A0%20des%20retraits%20d%27argent; ja 6. juunil 2016 https://www.jeuneafrique.com/331252/economie/affaire-biac-banque-centrale-porte-plainte/

[18] ELi institutsioonid kasutavad finantsteabe vorme, et registreerida enne maksete tegemist iga (juriidilise) isiku pangakonto andmed.

[19] Programmi eelarvestuse artikli 5 lõigetes 2, 3 ja 6 on sätestatud, et programmi haldab ja rakendab kaebuse esitaja. Selleks delegeerib eelarvevahendite käsutaja oma volitused osaliselt kaebuse esitajale, kes volitab haldurit ja peaarvepidajat tegutsema tema nimel. Osalise delegeerimise tingimuseks on muu hulgas pangakonto avamine, millele peavad alla kirjutama nii administraator kui ka peaarvepidaja.

[20] Kohtuotsus Mediocurso vs. komisjon, C-462/98 P, punkt 36, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=C-462/98 ja C-418/11, Texdata Software GmbH, punkt 83, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-418/11&language=EN

[21] Kaebuse esitaja väidab, et ta ei saanud eelteadet.