Kaebuse taust

1. Nõustamiskontsern kaebuse esitaja viis Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) läbi programmi. Programmi rahastati 10. Euroopa Arengufondist[1] (EAF) ning selle eesmärk oli aidata kaasa õigussektori reformile, parandades juhtimist ja tugevdades kohtusüsteemi.

2. Programm kuulub erasektori kaudse detsentraliseeritud tegevuse kategooriasse, mille puhul komisjon delegeeris programmi haldamise KDV riiklikule eelarvevahendite käsutajale[2]. Riiklikku eelarvevahendite käsutajat toetab ja esindab COFED,[3] kes rakendab EAFi rahastatavaid programme ja projekte ning teostab nende üle järelevalvet.

3. Riigikontroll omakorda delegeeris vastutuse programmi elluviimise eest kaebuse esitajale. Selleks sõlmisid riiklik eelarvevahendite käsutaja ja kaebuse esitaja teenuslepingu.[4] Vastavalt oma lepingulistele kohustustele[5] nimetas kaebuse esitaja enda nimel tegutsema avansikontode haldaja (edaspidi „haldur”)[6] ja avansikontode haldaja (edaspidi „peaarvepidaja”).[7]

4. Haldur ja peaarvepidaja avasid seejärel vahendite pangakonto KDV kohalikus pangas, nagu on nõutud komisjoni praktilises juhendis [8].Praktilises juhendis on sätestatud ja selgitatud eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse kõigi 10. EAFist rahastatavate programmide suhtes.

5. Programm kestis 28. aprillist 2014 kuni 27. aprillini 2016. Peaarvepidaja võttis 5. aprillil 2016 ühendust ELi delegatsiooniga Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja COFEDiga. Ta ütles, et ringlevad kuulujutud kohaliku panga võimaliku pankroti kohta. Ta märkis, et programmi ülejäänud ülesannete[9] täitmiseks kulub umbes kaks kuud, ja palus neilt erandkorras luba panga vahetamiseks.

6. Kaks päeva hiljem vastas ELi delegatsioon, et ta on nõus ettepanekuga kanda ülejäänud vahendid üle teise panka, kuid palus peaarvepidajal kontrollida, kas see on KDV seaduste kohaselt teostatav, ja taotleda enne sellise ülekande tegemist ametlikult COFED-ilt luba. Kaebuse esitaja tegi seda järgmisel päeval.

7. COFED vastas12. aprillil 2016 ja ütles, et vahendid tuleks kanda komisjoni pangakontole Brüsselis. Kaks päeva hiljem andsid haldur ja peaarvepidaja kohalikule pangale korralduse konto sulgeda ja jääk komisjonile üle kanda. Pank aga ei vastanud ja 2016. aasta mai lõpus anti pank avaliku halduse alla. Vaatamata kaebuse esitaja korduvatele taotlustele ei ole ta kasutamata vahendeid komisjonile tagasi kandnud.

8. 2017.aastal, pärast programmi lõppu, auditeeriti seda ja 2018. aasta mais avaldasid audiitorid oma lõpliku auditiaruande. Kuigi programm viidi edukalt ellu, tegid audiitorid kolm tähelepanekut: 1) kasutamata vahendid ei olnud programmi lõpuks tagasi makstud[10]; 2) teenuste hankelepingut maksumusega 17 550 eurot ei oleks tohtinud sõlmida otse, vaid alles pärast riigihankemenetluse läbiviimist; ning 3) finantsaruande ja deklareeritud kulude vahel oli seletamatu 674 euro suurune erinevus.

9. Pärast auditit saatis komisjon „eelteate”, milles teavitas kaebuse esitajat oma kavatsusest nõuda tagasi üle 420 000 euro, mis koosnes peamiselt panga poolt kinni peetud kasutamata vahenditest ja mõnest piiratud summas abikõlbmatust kulust[11]. Komisjon palus kaebuse esitajal esitada oma märkused. Kuna ta vastust ei saanud, väljastas ta 2019. aastal kaks võlateadet: üks võlateade kasutamata vahenditetagasinõudmiseks [12] ja üks auditiaruande teise ja kolmanda tähelepaneku kohaselt abikõlbmatute kulude tagasinõudmiseks[13].

10. Kaebuse esitaja vaidles mõlemale võlateatele vastu, väites eelkõige, et talle ei antud võimalust oma arvamust avaldada ja et teda ei saa pidada vastutavaks panga finantsolukorra eest. Sellest hoolimata tasus kaebuse esitaja võlateated ja palus komisjonil vabastada oma finantstagatis[14].

11. Komisjon kinnitas kasutamata vahendite võlateate, kuid tühistas osaliselt rahastamiskõlbmatute kulude võlateate[15]. Komisjon vabastas finantstagatise ja maksis kaebuse esitajale pärast võlateate osalist tühistamist tagasi. Audiitorite kontrollitud enam kui 3 000 000 euro suurustest kuludest leiti, et ainult 674 eurot ei vastanud kohaldatavatele eeskirjadele.

12. Kaebuse esitaja vaidlustas uuesti võlateate kasutamata vahendite kohta ja pöördus seejärel 2020. aasta veebruaris ombudsmani poole.

13. 2020.aasta oktoobris läks pank avaliku halduse alt üle likvideerimisele.

Ombudsmani lahendusettepanek

14. Ombudsman märkis, et kaebuse esitajal oli võimalus esitada sissenõudmismenetluse käigus oma seisukohad. Ei ole selge, kas COFED jättis auditimenetluse käigus kaebuse esitaja märkused audiitoritele edastamata või ei võtnud audiitorid neid arvesse. Sellest hoolimata tühistas komisjon pärast seda, kui kaebuse esitaja oli esitanud võlateadete kohta vastuväited, ühe neist osaliselt ja maksis kaebuse esitajale raha tagasi.

15. Ombudsmani ei veennud komisjoni väide, et kaebuse esitaja hilines programmi lõpetamisega ja oleks pidanud vahendid komisjonile tagasi kandma enne, kui panka hakati haldama.

16. Ombudsman leidis, et komisjoni seisukoht, et panga maksejõuetuse riski peab kandma kaebuse esitaja, oli põhjustanud kaebuse esitajale eriti suure koormuse. Ta märkis, et ei ole selge, kuidas tõhustatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, pannes kaebuse esitajale koormuse, mida ta ei saa mõjutada. Ombudsman ei olnud veendunud, et komisjon tegutses kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Seetõttu pakkus ta lahendusena välja, et komisjon peaks uuesti läbi vaatama oma otsuse, mille kohaselt kannab kaebuse esitaja Kongo Demokraatliku Vabariigi kohaliku panga maksejõuetuse riski[16].

Ombudsmani hinnang pärast lahenduse ettepanekut

Komisjoni vastus

17. Komisjon ei nõustunud ombudsmani hinnanguga. Ta väitis, et kaebuse esitaja oli hooletu. Ta väitis, et kaebuse esitaja jäi hiljaks rahaliste vahendite ülekandmisega teise panka ja programmi lõpetamisega. Lisaks ei võtnud kaebuse esitaja pangalt vahendite tagasinõudmiseks (õiguslikke) meetmeid. Komisjon leidis, et sel ajal oli Kongo kodanikele selge, et pangal oli raskusi. Juba 2016. aasta veebruaris teatati kohalikus ajakirjanduses,[17] et pank on rahalistes raskustes.

18. Komisjon märkis, et kaebuse esitaja kohustus kasutamata vahendid tagasi maksta tuleneb programmi omadustest ja lepingutingimustest. Programm on erasektori kaudne detsentraliseeritud tegevus, mille puhul KDV delegeeris avaliku halduse volitused kaebuse esitajale. Sellest tulenevalt nõustus kaebuse esitaja sellega seotud riskidega.

19. Lisaks väitiskomisjon, et kaebuse esitaja kohustus vahendid tagasi maksta ei seisne panga maksejõuetuse riski võtmises, vaid kohustuses eelmaksed tagasi maksta. Komisjon ei väitnud, et usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet oleks rikutud.

20. Komisjon märkissiiski, et kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on ta valmis andma kaebuse esitajale uue võimaluse anda rahuldav ja veenev vastus kahele küsimusele, mis võib võimaldada komisjonil sõlmida vastastikuse kokkuleppe, mille eesmärk on jagada osaliselt majandusliku kahju koormat. Eelkõige palus komisjon kaebuse esitajal põhjendada väidetavaid viivitusi pangalt raha ülekandmise taotlemisel ning esitada tõendid selle kohta, et pank on astunud samme raha tagasisaamiseks ja kahju piiramiseks.

Kaebuse esitaja märkused 

21. Kaebuse esitaja väitis, et nii ombudsman kui ka komisjon ei võtnud arvesse, et riiklik eelarvevahendite käsutaja on pangakonto omanik ja vastutab seega kasutamata vahendite tagasinõudmise eest.

22. Lisaks väitiskaebuse esitaja, et tal ei olnud võimalik auditimenetluse käigus oma seisukohti väljendada. Ta väitis, et ei ole välistatud, et audiitorid oleksid võinud jõuda teistsugusele järeldusele, kui tal oleks lubatud neile oma seisukohta selgitada ja vaidlustada nende järeldus, et kasutamata vahendid tuleks lugeda abikõlbmatuks. Kuna komisjon tugines vahendite tagasinõudmise otsuse tegemisel auditiaruandele, ei ole välistatud, et ta oleks jõudnud teistsugusele järeldusele, kui kaebuse esitaja oleks saanud auditimenetluse käigus oma seisukohti väljendada.

23. Kaebuse esitaja lükkas tagasi komisjoni väite, et ta viivitas hooletult vahendite ülekandmise taotlusega. Ta väitis, et puuduvad usaldusväärsed allikad või kindlad tõendid, mis toetaksid kuulujutte panga pankroti kohta. Seoses pressiteatega, millele komisjon viitas, märkis kaebuse esitaja, et see on väga üldine. Artiklis teatatakse, et mõned pangakliendid ütlesid, et nad ei saa raha välja võtta, samas kui teine klient ütles, et ta ei märganud mingeid raskusi. Artiklis ei esitata veenvaid tõendeid selle kohta, et kaebuse esitaja oleks olnud edukas vahendite tagasinõudmisel, kui ta oleks sel päeval tegutsenud. Vastupidi, kaebuse esitaja leidis, et artikkel viitab sellele, et selleks ajaks oli juba liiga hilja. Ta teatas, et pank oli juba kehtestanud väljavõetavatele summadele ülempiiri. Kaebuse esitaja hoiuse suuruse tõttu on veelgi ebatõenäolisem, et pank oleks saanud kasutamata vahendid teise panka üle kanda. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et tal oli 2016. aasta aprillis endiselt võimalik teha kontolt programmiga seotud ülekandeid. Nende ümberpaigutuste summa oli üle 45 000 euro. Kaebuse esitaja leidis, et seetõttu ei olnud tal 2016. aasta märtsis ega isegi aprillis selget viidet sellele, et pank on rahalistes raskustes.

24. Kaebuse esitaja väitis, et tal ei ole teenuste osutamise lepingu alusel mingit kohustust abi tagasi nõuda. Kaebuse esitaja väitis, et kuigi Riigikontroll andis talle õigused ja kohustused, ei viita miski lepingulises raamistikus sellele, et kaebuse esitaja oleks võtnud endale avaliku võimu volitused ja vastutaks kohaliku panga suutmatuse eest kasutamata vahendeid välja maksta. Lisaks leidis kaebuse esitaja, et puuduvad tõendid selle kohta, et mis tahes sellised tagasinõudmiskatsed tooksid kaasa vahendite osalise või täieliku tagasinõudmise. Sellest hoolimata tegi kaebuse esitaja rahaliste vahendite tagasinõudmiseks tõsiseid ja kulukaid jõupingutusi. 2019. aastal tegi ta ühele kohalikule õigusbüroole ülesandeks vahendid tagasi nõuda ja 2020. aastal astus büroo vajalikud sammud likvideerimismenetlusega ühinemiseks. 2020. aasta lõpus likvideerimine siiski peatati ja sellest ajast alates ei ole see edenenud. Õigusbüroo viimase aruande kohaselt ei olnud ega ole ka praegu väljavaateid EAFi vahendite tagasisaamiseks lühikeses või isegi keskpikasperspektiivis.

Ombudsmani hinnang

25. Hoolimata sellest, et komisjon ei nõustu ombudsmani hinnanguga, mis viis tema lahendusettepanekuni, väljendab ombudsman heameelt komisjoni valmisoleku üle algatada sõbralik lahendus.

26. Ta leiab, et kaebuse esitaja on rahuldavalt käsitlenud kahte punkti, mille komisjon esitas oma vastuses ombudsmani lahenduse ettepanekule.

27. Komisjon leidis, et kaebuse esitaja oleks pidanud tegutsema, kui ta kuulis esimest korda kuulujutte ja jagas kahte ajaleheartiklit. Ta leidis, et sel ajal oli Kongo kodanikele juba selge, et pank on tõsistes raskustes.

28. Ombudsman märgib, et komisjoni esitatud artikkel avaldati 30. märtsil 2016. Selles artiklis on märgitud, et mõnel kliendil ei olnud võimalik panga sularahaautomaatidest raha välja võtta. Ei ole selge, kui paljudel klientidel oli raskusi raha väljavõtmisega ja kui palju raha nad püüdsid välja võtta. Artiklis on seejärel märgitud, et mitu päeva on teatatud panga rahalistest raskustest ja et pank oli piiranud oma klientide raha väljavõtmist. Samas artiklis märgitakse siiski ka seda, et hiljutise auditi käigus leiti, et panga põhialused on tugevad, kuna tegevusmaht ja kliendibaas on pidevas kasvus.

29. Teine artikkel, mille komisjon esitas, avaldati 6. juunil 2016, st pärast seda, kui pank oli määratud avaliku halduse alla. Artiklis teatati, et Kongo keskpank on esitanud kaebuse ja et pank on tõsises kriisis. Artiklis märgiti, et keskpank peatas veebruari lõpus 40 miljardi Kongo frangi suuruse krediidiliini. Artiklis teatati siiski ka, et vaid mõni päev varem teatas kommunikatsiooniministeerium pressiteates, et panka auditeeriti 2015. aasta juunist 2016. aasta veebruarini ja et see audit kinnitas panga põhialuste usaldusväärsust.

30. Arvestades, et avalikult kättesaadav teave ei olnud selge ja et pank lõpetas aprillis ikka veel projektiga seotud ülekanded summas üle 45 000 euro kontolt, on ombudsman seisukohal, et kaebuse esitaja ei viivitanud ELi delegatsioonilt ja COFEDilt raha ülekandmiseks loa taotlemisega. Sellega seoses tuleks samuti märkida, et COFEDil kulus ametlikule taotlusele vastamiseks neli päeva. Lisaks leiab ombudsman, et on väga kaheldav, kas pank oleks saanud ülejäänud vahendid üle kanda isegi siis, kui kaebuse esitaja oleks sel päeval tegutsenud.

31. Komisjon väitis, et kaebuse esitaja ei teinud kasutamata vahendite tagasinõudmiseks mingeid jõupingutusi. Ta leidis, et panga haldurile kirjutamisest ei piisa, ja soovitas kaebuse esitajal mitu korda võtta täiendavaid (õiguslikke) meetmeid.

32. Kuigi kaebuse esitaja väitis, et tal ei ole lepingulist kohustust rahalisi vahendeid õiguslike vahendite abil tagasi nõuda, on ta nüüd esitanud Kongo kohaliku õigusbüroo teate, et kaebuse esitaja oli palunud tal tema nimel tegutseda. Märgukirjas on märgitud, et esialgu soovitas äriühing kaebuse esitajal leida eelarvevahendite käsutaja ja ELi delegatsiooniga rahumeelne lahendus. Kuna see ei toonud kaasa mingeid tulemusi, hindas ta kohtumenetluse edukuse võimalusi ja võttis 2020. aastal vajalikud meetmed vastavalt panga likvideerijate kehtestatud menetlusele. 2020. aasta detsembris likvideerimine siiski peatati. Alles hiljuti, 2022. aasta lõpus, avaldati uus likvideerimiskava. Siiski on nüüd tellitud audit, mis tõenäoliselt pikendab taas likvideerimist.

33. Seega leiab ombudsman, et kaebuse esitaja on andnud rahuldavad ja veenvad vastused kahele punktile, mille komisjon tõstatas oma vastuses ombudsmani lahendusettepanekule. Seetõttu teeb ta ettepaneku, et komisjon algataks kaebuse esitajaga kokkuleppemenetluse.

34. Muude tõstatatud küsimustekohta väitis kaebuse esitaja, et riiklik eelarvevahendite käsutaja on pangakonto omanik. Kaebuse esitaja väitis, et ta haldab ainult riikliku eelarvevahendite käsutaja kontot ja et tempel finantsteabe vormil[18] näitab, et riiklik eelarvevahendite käsutaja on kontoomanik.

35. Praktilises juhendis on sätestatud, et finantsteabe vormi täidavad ja allkirjastavad haldur, peaarvepidaja ja panga esindaja. Siseriikliku eelarvevahendite käsutaja allkiri või tempel ei ole nõutav ega ette nähtud. Lisaks delegeeris Riigikontroll oma volitused osaliselt kaebuse esitajale. Osalise delegeerimise tingimuseks oli kohaliku pangakonto avamine, millele peavad alla kirjutama nii haldur kui ka peaarvepidaja[19].

36. Seetõttu ei saaombudsman kaebuse esitaja seisukohaga nõustuda. Sellega seoses märgib ombudsman, et praktilises juhendis on sätestatud, et konto tuleb avada selle riigi pangas, kus programm ellu viiakse. Komisjon ise leidis siiski, et pankade finantsraskused kujutavad endast tavalist ja prognoositavat riski, eriti arengumaades. Praktilises juhendis on lisaks märgitud, et vastava projektipartneri riigi pangas võib konto avada ainult erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel. Võttes arvesse õiguslikke tagatisi, mida kohaldatakse vahendite suhtes, mida hoitakse kontodel ELi pankades, kus on kaebuse esitaja registrijärgne asukoht, on selge, et EAFi programmide projektipartneritele oleks tagatud suurem kaitse, kui nad saaksid kasutada pangakontosid, mille asukoht on nende asukohas. Ombudsman teeb selle kohta ettepaneku. Samas ei ole selge, miks peaks avaliku võimu delegeerimine kaebuse esitajale tähendama, nagu väidab komisjon, et kaebuse esitaja vastutab rahaliste vahendite eest, mis jäid panga maksejõuetuse tõttu kättesaamatuks.

37. Kaebuse esitaja väitis, et audiitorid oleksid võinud jõuda teistsugusele järeldusele, kui kaebuse esitaja oleks saanud auditimenetluse käigus oma seisukohti väljendada. Kooskõlas ELi kohtupraktikaga[20] tuleks nende huve kahjustavate otsuste adressaatidele anda võimalus esitada oma seisukohad. Euroopa Kohus on otsustanud, et „õiguse olla ära kuulatud“ rikkumine tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise üksnes juhul, kui ärakuulamise ettenägemine oleks võinud viia teistsuguse tulemuseni või kui kaebuse esitaja oleks saanud end paremini kaitsta.

38. Sellega seoses märgib ombudsman, et auditiaruandes endas ei loetleta kasutamata vahendeid „rahastamiskõlbmatute kulude“ all. Audiitorid üksnes märkisid, et komisjonile ei ole eelmakseid tehtud, ja leidsid, et see oleks tulnud teha 27. aprilliks 2016. Samuti tuleb märkida, et komisjon ei viidanud kasutamata vahenditele kui „abikõlbmatutele kuludele” ei eelteates[21] ega võlateates. Audiitorid ei liigitanud kasutamata vahendeid abikõlbmatuteks. Lisaks nähtub auditiaruandest, et audiitorid leidsid, et mõned teenuslepinguga seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud, vaatamata komisjoni märkusele, et selle teenuslepingu kehtestas riiklik eelarvevahendite käsutaja. Need olid kulud, mille komisjon hüvitas pärast seda, kui kaebuse esitaja oli esitanud sissenõudmismenetluse käigus vastuväite. Ombudsman ei ole seega veendunud, et kaebuse esitaja ei saanud vähemalt hilisemas etapis tõhusalt oma seisukohti väljendada. Ombudsman leiab siiski, et oleks olnud parem, kui kaebuse esitajal oleks olnud otsene võimalus kommenteerida audiitorite järeldusi selle asemel, kuidas seda käesoleval juhul tehti, nimelt COFEDi kaudu, mis on tekitanud faktilist ebakindlust seoses sellega, kas märkused tegelikult esitati või saadi. Ta teeb selle kohta ettepaneku.

39. Ombudsman on seisukohal, et edasised uurimised ei annaks kaebuse esitajale rahuldavamat tulemust, ja lõpetab juhtumi. Sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus teeb ta kolm parandusettepanekut.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Edasised uurimised ei ole põhjendatud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse käesolevast otsusest.

Soovitused olukorra parandamiseks

1) Euroopa Komisjon peaks algatama kaebuse esitajaga kokkuleppemenetluse, et jagada osaliselt rahaliste vahendite kaotamisest tulenevat majanduslikku koormust.

2) Komisjon peaks uurima, millistel asjaoludel oleks õiglane ja erapooletu, kui töövõtjad, kes on sellises olukorras nagu kaebuse esitaja, kannaksid panga maksejõuetuse riski. Kui komisjon jõuab järeldusele, et see on mõistlik, peaks ta pöörama suuremat tähelepanu riskidele, mis on seotud pangakontodega Euroopa Arengufondist toetust saavates riikides, ning võimalikele meetmetele selle leevendamiseks. Komisjon peaks kaaluma ka võimalust lubada töövõtjatel avada ELis pangakontosid, kui hoiuste tagamise eeskirjad on ulatuslikumad kui paljudes teistes riikides.

3) Komisjon peaks tagama, et töövõtjatel, kes on sellises olukorras nagu kaebuse esitaja, on võimalus väljendada oma seisukohti auditimenetluses otse ja mitte ainult vahendajate kaudu.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 29. märts 2023

 

[1] Kümnes EAF loodi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide vahelise rahvusvahelise lepinguga. EAFi rahastavad liikmesriigid, kuid seda haldab komisjon. EAFist rahastatakse programme, mis aitavad kaasa AKV riikide majanduslikule, sotsiaalsele või kultuurilisele arengule.

[2] Riigikontroll on ministeeriumi tasandil tegutsev juriidiline isik.

[3] COFED on üksuse prantsuskeelse nime akronüüm: „Cellule d’appui à l’ordonnateur du fonds européen de developpement“. COFEDi loovad Kongo DV ametiasutused, kuid seda rahastab osaliselt EL ja see tegutseb tihedas koostöös kohaliku ELi delegatsiooniga. Lisateave on kättesaadav aadressil https://cofed.cd/qui-sommes-nous/

[4] Vt määruse (EÜ) nr 215/2008 (kümnenda EAFi suhtes kohaldatav finantsmäärus) artikkel 102.

[5] Kohaldatavate eeskirjade kohaselt pidi Riigikontroll enne programmi rakendamise delegeerimist kaebuse esitajale allkirjastama teenuslepingu. Teenuslepingus on sätestatud kaebuse esitajale usaldatud ülesanded ning programmi juhtimise ja elluviimise viis.

[6] Haldur rakendab programmi avansikomponenti ning vastutab kõigi kulukohustuste, makselubade ja sissenõudmiste eest.

[7] Peaarvepidaja vastutab kulude kontrollimise ning vastavate maksete ja sissenõudmiste tegemise eest.

[8] Praktilise juhendi punktis 3.3.7 on sätestatud, et kontot võib programmi ellu viiva asutuse asukohariigi pangas avada üksnes erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pärast ELi delegatsiooni juhilt heakskiidu saamist. Praktiline juhend on kättesaadav aadressil: https://international-partnerships.ec.europa.eu/system/files/2019-09/practical-guide-programme-estimates-version4-1-2013_en.pdf

[9] Ülesanded, mis tuli täita, olid järgmised: 1) kahe tarnija tasustamine; 2) esitab lõpparuande; 3) vabastada üüritud hoone ja taotleda üüritagatise tagastamist; (4) kannab kontojäägi üle komisjonile.

[10] Audiitorid leidsid, et kuna programmi lõppetapp lõppes 27. aprillil 2016, oleks kasutamata vahendid tulnud tagasi maksta hiljemalt selleks kuupäevaks vastavalt programmi lisandi nr 2 punktile 3.1.

[11] Audiitorid tunnistasid eespool punktis 8 esitatud tähelepanekutes 2 ja 3 esitatud kulud rahastamiskõlbmatuks.

[12] Võlateates põhjendati: „Põhjendamatutaastamine“

[13] Põhjenduseks esitatud võlateade: „RECOUVREMENT MONTANT DEPENSES INELIGIBLES SUITE AUDIT KPMG“ (Ümbertöötamise montant DEPENSES INELIGIBLES SUITE AUDIT KPMG)

[14] Praktilises juhendis on sätestatud, et enne eelmaksete tegemist tuleb esitada taotletud eelmaksete summa ulatuses finantstagatis. Kaebuse esitaja andis sellise tagatise 2014. aastal.

[15] Komisjon tühistas võlateate seoses järeldusega nr 2. Ta märkis, et kuna Riigikontroll soovitas konkreetset teenuseosutajat mitte vahetada ja kuna osutatavad teenused on väga spetsiifilised, oli asjakohane pidada läbirääkimisi otse teenuseosutajaga ja mitte algatada hankemenetlust.

[16] Lahenduse ettepaneku terviktekst on kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/solution/en/157772

[17] Komisjon esitas kohalikus ajakirjanduses 30. märtsil 2016 avaldatud artiklid https://www.radiookapi.net/2016/03/30/actualite/societe/des-clients-affluent-dans-les-agences-de-la-biac-pour-retirer-leur#:~:text=De%20nombreux%20clients%20de%20la,%C3%A0%20des%20retraits%20d%27argent; ja 6. juunil 2016 https://www.jeuneafrique.com/331252/economie/affaire-biac-banque-centrale-porte-plainte/

[18] ELi institutsioonid kasutavad finantsteabe vorme, et registreerida mis tahes (juriidilise) isiku pangakonto andmed enne maksete tegemist.

[19] Programmi eelarvestuse artikli 5 lõigetes 2, 3 ja 6 on sätestatud, et programmi haldab ja rakendab kaebuse esitaja. Selleks delegeerib riiklik eelarvevahendite käsutaja oma volitused osaliselt kaebuse esitajale, kes volitab haldurit ja peaarvepidajat enda nimel tegutsema. Osalise delegeerimise tingimuseks on muu hulgas pangakonto avamine, millele peavad alla kirjutama nii haldur kui ka peaarvepidaja.

[20] C-462/98 P, Mediocurso vs. komisjon, punkt 36, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=C-462/98 ja C-418/11, Texdata Software GmbH, punkt 83, kättesaadav aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-418/11&language=EN

[21] Kaebuse esitaja väidab, et ta ei saanud eelteadet.