Lugupeetud hr X

augustil 2001 esitasite kaebuse Euroopa ombudsmanile seoses väidetavate rikkumistega hankemenetluses, mis käsitles Euroopa Investeerimispanga (edaspidi "EIP") ruumides osutatava teenuse välist haldamist.

23. oktoobril 2001 edastasin kaebuse Euroopa Investeerimispanga presidendile. EIP esitas oma arvamuse 23. jaanuaril 2002. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 5. aprillil 2002. mail 2002 palusin täiendavat teavet ja edastasin Teie märkused võimaliku täiendava arvamuse saamiseks EIP-lt. 28. juunil 2002 edastas EIP nõutud lisateabe ja oma täiendava arvamuse. Edastasin need Teile koos kutsega esitada täiendavaid märkusi, mille Te saatsite 30. septembril 2002.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja vastutas Euroopa Investeerimispanga (edaspidi „EIP”) teenuse haldamise eest mitu aastat EIP ja kaebuse esitaja äriühingu vahel 1994. aastal sõlmitud teenuslepingu alusel. EIP pikendas eespool nimetatud teenuslepingut neli korda. aastal algatas EIP turu-uuringu teenuse väliseks haldamiseks. Väljavalitud organisatsioonid pidid esitama üksikasjaliku pakkumuse vastavalt neile 2000. aasta juunis edastatud tingimustele. Selle turu-uuringu alusel algatas EIP 2000. aasta sügisel piiratud pakkumismenetluse. Oktoobris 2000 teatas EIP kaebuse esitajale, et tema äriühinguga ei ole lepingut sõlmitud.

15. juunil 2001 saatis kaebuse esitaja EIP-le kirja, milles palus täiendavat teavet pakkumismenetluse tulemuste kohta: pakkumust esitama kutsutud organisatsioonide arv, pakkujate arv, pakkujate lõplik paremusjärjestus ja põhjused, miks kaebuse esitaja pakkumust välja ei valitud.

EIP teatas 12. juuli 2001. aasta kirjas kaebuse esitajale, et kaheksa organisatsiooni väljendasid huvi hankemenetluses osalemise vastu, et neli organisatsiooni olid selles osalenud, ning nimetas organisatsiooni, kellega teenuste hankeleping sõlmiti. EIP sõnul oli kaebuse esitaja pakkumus neljas neljast organisatsioonist, kes olid pingereas pakkumismenetluse tingimustes sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

Ombudsmanile esitatud kaebuses tõstatab kaebuse esitaja järgmised pakkumismenetluse ja EIP pakkumuste hindamisega seotud küsimused:

Läbipaistvuse puudumine pakkumuste salajasel avamisel. menetlusnormide rikkumine, kuna EIP kasutas avatud pakkumismenetluse asemel piiratud hankemenetlust; viis hindamiskriteeriumid lõpule pärast pakkumuste avamist; ning kohustas uut teenuseosutajat värbama vana teenistuse olemasolevaid töötajaid. Diskrimineerimine, mis seisneb selles, et kaebuse esitaja äriühingut ei kutsutud valdusi külastama. Kaebuse esitaja pakkumuse tagasilükkamise otsust ei ole piisavalt põhjendatud. Osaliselt, kuna kaks pakkumuste hindamise komisjoni liiget olid kaebuse esitaja äriühingu suhtes osalised. Kaebuse esitaja viitab sellega seoses kahele e-kirjale, mille olid saatnud pakkumuste hindamise komisjoni liikmed, kes olid tema sõnul tema ettevõtte suhtes vaenulikud.

Lisaks väidab kaebuse esitaja, et 25. septembri 2000. aasta kirjas teavitas EIP pakkujaid, et „Le Concessionnaire doit obtenir les autorisations et l'agrément requis par la législation luxembourgoise préalablement au démarrage de l'exploitation”. Lisaks oli pakkumiskutsele lisatud lepinguprojekti artiklis 13 sätestatud: "[L]e Concessionnaire déclare être en possession de toutes les autorisations nécessaires pour l'exécution du présent contrat et s'engage à en justifier la Banque. Il fournit en particulier la preuve de l'agrément gouvernemental...". Kaebuse esitaja sõnul sai võitnud organisatsioon valitsuselt loa alles üheksa kuud pärast lepingu jõustumist.

Kokkuvõttes väidab kaebuse esitaja, et:

1) EIP pakkumuste hindamise komisjon tegi menetlus- ja hindamisvigu, nagu läbipaistvuse puudumine, diskrimineerimine ja erapoolikus;

2) EIP otsus lükata kaebuse esitaja pakkumus tagasi ei olnud piisavalt põhjendatud; ja

(3) võitnud kandidaadil ei olnud kohustuslikku valitsuse luba teenuse osutamiseks.

Kaebuse esitaja nõuab hankemenetluse tühistamist ja teenuste hankelepingu sõlmimise kehtetuks tunnistamist.

Nõue

Euroopa Investeerimispanga arvamus

EIP esitas oma arvamuses kokkuvõtlikult järgmised märkused:

Seoses pakkumismenetlusega teatas EIP, et ta on kohaldanud pakkumismenetlusi käsitlevatel ühenduse direktiividel (1) põhinevaid eeskirju. EIP väidab, et tal oli võimalik valida piiratud hankemenetluse ja avatud hankemenetluse vahel ning et ta otsustas kasutada piiratud hankemenetlust. Pakkumuste avamisel järgiti sisemenetluste käsiraamatut. Käsiraamatus on sätestatud, et vaekogu liikmed viibivad pakkumuste avamise juures. Liikmed esindavad EIP eri teenistusi ja peaksid võimaluse korral esindama eri rahvusi.

EIP vaidlustas kaebuse esitaja väite hindamiskriteeriumide lõpliku vormistamise kohta pärast pakkumuste avamist. Kõik pakkujad said 2000. aasta augustis hankedokumendid, mis sisaldasid hindamiskriteeriume, kaalu ja eeskirju maksimumpunktide saamiseks. Neid kriteeriume järgiti ja võeti arvesse, nagu nähtub pakkumuste hindamise komisjoni koosoleku protokollist.

EIP-l ei olnud kavatsust kaebuse esitajat diskrimineerida, kui ta märkis, et kaebuse esitaja võib vabastada ruumide ühisest külastamisest. Vastupidi, kaebuse esitaja teadis, et kvartalid on teenust juba mitu aastat väga hästi hallanud. Maksuvabastus oli mõeldud üksnes soovitusena vältida tarbetut külastust. Kuna kaebuse esitaja selgitas, et ta eelistab külastuses osaleda, oli tal ilmselgelt võimalik seda teha.

Seoses pakkumuste hindamise komisjoni väidetava erapoolikusega rõhutas EIP, et komisjoni koosseisu ja liikmete arvu eesmärk oli teha erapooletu otsus ning iga liige oli seotud pädevuses sätestatud hindamiskriteeriumidega. EIP sõnul ei saa kahte e-kirja pidada kaebuse esitaja äriühingu suhtes vaenulikuks.

Seoses väidetava ebapiisava põhjendusega teavitas EIP kaebuse esitaja äriühingut oma paremusjärjestusest. EIP sõnul ei ole tavapärane edastada kõiki märkusi või hinnanguid pakkumuste hindamiskomisjoni koosolekul. Pakkumuste hindamise komisjoni tulemus on piisav vahend pingerea koostamiseks ilma konkreetsete märkusteta. EIP kinnitas, et kaebuse esitaja pakkumus vastas kõigile vajalikele tingimustele, ning esitas meeskonna, kes on võimeline täitma oma ülesandeid alates 1. jaanuarist 2001. See aspekt oli siiski vaid üks hindamiskriteerium (kaal 35 punkti 100st). Lisaks esitasid teised pakkujad ka kvaliteetseid meeskondi ning hindamine ja lõplik otsus tehti pakkumuste hindamiskomisjonis. EIP lisas oma arvamusele pakkumuste hindamise komisjoni protokolli koopia ja täidetud hindamistabeli, mis edastati kaebuse esitajale.

Seoses väidetava kohustusega võtta tööle olemasolevad töötajad selgitas EIP, et ta teavitas pakkujaid üksnes Luksemburgis kehtivatest õigusaktidest seoses kohustusega võtta osaliselt või täielikult tööle endise teenuseosutaja olemasolevad töötajad. Seda tehti selleks, et teavitada kõiki pakkujaid ja eelkõige neid, kes ei ole Luksemburgi õigusaktidega tuttavad. EIP sõnul on võitnud kandidaat valitsuse loaga täiesti kooskõlas. EIP viitas tõendina Luksemburgi vastutava asutuse 4. oktoobri 2001. aasta kirjale.

Eespool öeldu põhjal leidis EIP, et pakkumismenetlus viidi läbi läbipaistvalt ja ausalt, järgides pakkumismenetlusi käsitlevaid eeskirju ja Luksemburgi õigusakte.

EIP oli seisukohal, et kaebuse esitajal oli võimalus kasutada kaebuste esitamise mehhanisme Euroopa Investeerimispanga töötajate hea haldustava eeskirja raames oma suhetes avalikkusega, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas (2) ja EIP veebisaidil kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

EIP sõnul ei olnud kaebus põhjendatud ja ühtegi asjaolu, mis õigustaks lepingu tühistamist, ei ole esitatud.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja väitis, et teised institutsioonid kutsuvad pakkujaid pakkumuste avamisele ja koosoleku protokolli projekti. Kaebuse esitaja esitas uue väite, et piiratud pakkumismenetluse tulemusi ei avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning seetõttu on EIP menetlus vastuolus 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ artikli 16 lõikega 1 ja artikli 17 lõikega 3. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et EIP kohaldatud hindamiskriteeriumid olid ebamäärased ja ebatäpsed. Lisaks ei sisaldanud EIP arvamus kaebuse esitaja äriühingu tagasilükkamise põhjuseid.

Seoses pakkumuste hindamise komisjoni liikmete väidetava erapoolikusega oli kaebuse esitaja seisukohal, et komisjon oleks pidanud koosnema EIP personali sõltumatutest liikmetest, kellel puuduvad erilised teadmised juhtimisest.

Kaebuse esitaja vaidlustas EIP avalduse teenistuse endiste töötajate osalise või täieliku töölevõtmise kohta. Tema sõnul ei näe Luksemburgi õigusnormid edukale kandidaadile ette kohustust võtta tööle olemasolevaid töötajaid.

Kaebuse esitaja kordas oma väidet, et võitnud kandidaadil ei olnud hanke kandidaatidelt nõutavat kohustuslikku valitsuse luba.

Täiendavad uurimised

Pärast EIP arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi.

mail 2002 palus ombudsman teavet selle kohta, miks pakkuja, kellega leping sõlmiti, ei esitanud enne lepingu täitmist valitsuse luba, nagu on märgitud EIP 25. septembri 2000. aasta kirjas ja hankedokumentide 3. lisas esitatud lepingu projektis.

Euroopa Investeerimispanga täiendav arvamus

EIP edastas nõutud teabe 28. juunil 2002. EIP sõnul mainiti kirjas ja lepingu projektis riikliku loa andmise nõuet peamiselt selleks, et tagada, et kõik pakkumuse esitanud organisatsioonid oleksid teadlikud sellest, et EIP teenuse suhtes kohaldatakse Luksemburgi õigusakte. EIP-l ei olnud eelnevat kogemust loa saamise üksikasjalike eeltingimustega, kuna asjaomased õigusaktid olid jõustunud pärast seda, kui pank oli sõlminud oma teenuse esialgse osutamise lepingu.

Edukas pakkuja saatis 21. detsembril 2000 asjaomastele ametiasutustele ametliku taotluse, mis oli täielikult kooskõlas EIP nõude vaimuga, kuigi tegelikult ei saanud töötajate töölevõtmise korda lõpule viia enne, kui EIP ja kaebuse esitaja äriühingu vaheline leping oli aasta lõpus lõppenud. Nõukogu hoidis EIPd täielikult kursis oma sammudega ametiasutustega, sealhulgas 2001. aasta esimestel kuudel toimunud külaskäikudega ministrite esindajate juurde. Seega sai EIP teada, et ministeeriumil oli probleeme teenuse kavandatud juhiga. Küsimus lahendati 2001. aasta juunis. Ministrite esindajad tegid seejärel valdustesse kontrollkäigu ja seejärel anti luba. Valitsuse loa andmine organisatsioonile, mis ei asu veel Luksemburgis, oli Luksemburgi ametiasutuste jaoks võib-olla ebatavaline protsess ja seetõttu kulus selle lahendamiseks aega. EIP märkis, et ametiasutused ei andnud korraldust teenuse ajutiseks lõpetamiseks. Peale selle tagati kõik vajalikud kindlustused enne olukorra õigeaegset seadustamist. EIP väitis, et puudub kohustus värvata olemasolevaid töötajaid. Selleks et anda pakkujatele võimalikult palju teavet, juhtis EIP tähelepanu kehtivatele õigusaktidele ja nende võimalikule mõjule pakkujatele.

Oma täiendavas arvamuses kaebuse esitaja märkuste kohta jäi EIP oma esialgsete väidete juurde. Seoses uue väitega, et EIP menetlused on vastuolus direktiiviga 92/50/EMÜ, märkis EIP, et direktiivi 92/50/EMÜ artikli 16 lõike 3 lisas 1B loetletud lepingute puhul, nagu kõnealune leping, on kohustus teavitada pakkujaid. EIP väitis, et ta on kõiki pakkujaid oma standardmenetluste tulemustest nõuetekohaselt teavitanud.

Kaebuse esitaja täiendavad märkused

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde ja väitis, et pakkumuste hindamise komisjoni koosseis oli tema äriühingu suhtes erapoolik ning et EIP eelistas võitnud organisatsiooni. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et võitnud organisatsioon oleks pidanud saama valitsuse loa enne lepingu algust. Kaebuse esitaja sõnul oli väide, et kõik pakkujad esitasid kvaliteetsed tehnilised meeskonnad, vale, kuna EIP jättis olemasolevad töötajad alles.

Otsus

1 Väidetavad menetlus- ja hindamisvead

1.1 Kaebuse esitaja väidab, et EIP pakkumuste hindamise komisjon tegi menetlus- ja hindamisvigu, nagu läbipaistvuse puudumine, diskrimineerimine ja erapoolikus lepingu sõlmimisel teenuse väliseks haldamiseks EIP ruumides. Läbipaistvuse puudumine pakkumuste salajasel avamisel. menetlusnormide rikkumine, kuna EIP kasutas avatud pakkumismenetluse asemel piiratud hankemenetlust; viis hindamiskriteeriumid lõpule pärast pakkumuste avamist; ning kohustas uut teenuseosutajat värbama olemasolevaid töötajaid. Kaebuse esitaja esitab oma märkustes uue väite, et kuna EIP ei avalda piiratud pakkumismenetluse tulemusi Euroopa Liidu Teatajas, on see vastuolus direktiivi 92/50/EMÜ artikli 16 lõikega 1 ja artikli 17 lõikega 3. Diskrimineerimine, mis seisneb selles, et kaebuse esitaja äriühingut ei kutsutud valdusi külastama. Osalisus selles, et pakkumuste hindamise komisjon oli kaebuse esitaja äriühingu suhtes erapoolik.

1.2 EIP märgib, et ta kohaldas pakkumismenetlusi käsitlevatel ühenduse direktiividel põhinevaid eeskirju. EIP väidab, et tal oli võimalik valida piiratud hankemenetluse ja avatud hankemenetluse vahel ning et ta otsustas kasutada piiratud hankemenetlust. Pakkumuste avamisel järgiti sisemenetluste käsiraamatut, milles on sätestatud, et kohal viibivad EIP eri teenistusi esindavad hindamiskomisjoni liikmed. Kõik pakkujad said 2000. aasta augustis hankedokumendid, mis sisaldasid hindamiskriteeriume. Lisaks väidab EIP, et ta teavitas pakkujaid üksnes Luksemburgis kehtivatest õigusaktidest seoses kohustusega võtta osaliselt või täielikult tööle endise teenuseosutaja olemasolevad töötajad. Seda tehti selleks, et teavitada kõiki pakkujaid ja eelkõige neid, kes ei ole Luksemburgi õigusaktidega tuttavad. Seoses väitega, et EIP menetlused olid vastuolus direktiiviga 92/50/EMÜ, märgib EIP, et direktiivi 92/50/EMÜ artikli 16 lõike 3 lisas 1B loetletud lepingute puhul, nagu käesolev leping, oli tal kohustus teavitada pakkujaid tulemustest, mida ta tegi vastavalt oma standardmenetlustele.

1.3 EIP sõnul ei kavatsenud ta kaebuse esitajat diskrimineerida, rõhutades, et kaebuse esitaja võib kollektiivsest külastusest vabastada. Vastupidi, kaebuse esitaja teadis, et kvartalid on teenust juba mitu aastat väga hästi hallanud. Maksuvabastus oli mõeldud üksnes soovitusena vältida tarbetut külastust.

1.4 Seoses pakkumuste hindamise komisjoni väidetava erapoolikusega selgitab EIP, et ta valib komisjoni liikmed vastavalt oma eeskirjadele ja suunistele, mis on täielikult kooskõlas direktiivi sätetega. EIP märgib, et komitee koosseisu ja liikmete arvu eesmärk oli erapooletu otsuste tegemine ning iga liige oli seotud pädevusraamistikus sätestatud hindamiskriteeriumidega.

Ombudsmani järeldused

1.5 Ombudsman märgib esiteks, et EIP sisemenetluste käsiraamatus on sätestatud, et pakkumuste avamine toimub pakkumuste hindamise komisjoni liikmete kohtumisel ja et koosoleku kohta koostatakse protokoll. Seega näib, et kuna EIP ei kutsunud pakkujaid pakkumuste avamisel osalema, järgis ta oma sisemenetluste käsiraamatut. Teiseks märgib ombudsman, et riigihankeid käsitleva ühenduse õiguse kohaselt näib EIP-l olevat õigus kasutada piiratud menetlust. Kolmandaks märgib ombudsman, et 2000. aasta augusti pädevus sisaldas nelja osa hindamiskriteeriumidest koos individuaalse kaaluga ja eeskirju maksimumpunktide saamiseks. Ombudsman ei ole leidnud tõendeid selle kohta, et hindamiskriteeriumid oleksid pärast pakkumuste avamist lõplikult vormistatud. Lisaks tundub EIP selgitus pakkujate teavitamise kohustuse kohta mõistlik.

1.6 Väidetava diskrimineerimise kohta leiab ombudsman, et EIP on esitanud rahuldava selgituse põhjuste kohta, miks kaebuse esitajat ei kutsutud hooneid külastama.

1.7 Pakkumuste hindamiskomisjoni väidetava erapoolikuse kohta märgib ombudsman, et EIP on üksikasjalikult selgitanud järgitud menetlust. Ombudsman on uurinud asjakohaseid dokumente ja kaebuse esitaja viidatud e-kirju ning leiab, et need ei näita vaekogu erapoolikust kaebuse esitaja äriühingu suhtes.

1.8 Neil asjaoludel järeldab ombudsman, et tema uurimise käigus ei ilmnenud haldusomavoli juhtumit seoses juhtumi nende aspektidega.

2 EIP põhjenduste väidetav ebapiisavus

2.1 Kaebuse esitaja väidab, et EIP otsust lükata kaebuse esitaja pakkumus tagasi ei põhjendatud piisavalt.

2.2 EIP väidab, et ta teavitas kaebuse esitajat oma pingereast. Lisaks kinnitas EIP oma arvamuses ja täiendavas arvamuses, et kaebuse esitaja pakkumus vastas kõigile vajalikele tingimustele, ning esitas meeskonna, kes on võimeline täitma oma ülesandeid alates 1. jaanuarist 2001. EIP sõnul oli see aspekt siiski vaid üks hindamiskriteerium (kaalutegur 35 pakkujat 100st) ning teised pakkujad esitasid ka kvaliteetseid meeskondi ning hindamise ja lõpliku otsuse tegi pakkumuste hindamise komisjon. EIP lisas oma arvamusele pakkumuste hindamiskomisjoni hindamiskoosoleku protokolli koopia ja täidetud hindamistabeli.

2.3 Ombudsman märgib, et EIP on teavitanud kaebuse esitajat tema ettevõtte pingereast ja edastanud talle pakkumuste hindamiskomisjoni hindamiskoosoleku protokolli koopiad koos täidetud hindamistabeliga. Ombudsman on seisukohal, et käesoleval juhul on EIP esitanud kaebuse esitajale piisavad põhjendused, mis võimaldavad tal hinnata pakkumuste hindamise komisjoni otsust sõlmida leping teise organisatsiooniga. Seetõttu näib, et juhtumi selle aspektiga seoses ei esine haldusomavoli.

3 Väidetav kohustusliku riikliku loa puudumine teenuse osutamiseks

3.1 Kaebuse esitaja väidab, et võitnud kandidaadil ei olnud teenuse osutamiseks kohustuslikku valitsuse luba. 25. septembri 2000. aasta kirjas teatas EIP pakkujatele, et nad peavad enne teenuse osutamise alustamist hankima Luksemburgi õigusaktidega nõutud riiklikud load. Seda nõuet rõhutati ka pakkumiskutsele lisatud lepinguprojekti artiklis 13.

3.2 EIP sõnul mainiti eespool nimetatud tingimust kirjas ja lepingu projektis eelkõige selleks, et tagada, et kõik pakkumuse esitanud organisatsioonid oleksid teadlikud sellest, et EIP teenuse suhtes kohaldatakse Luksemburgi õigusakte. EIP juhtis tähelepanu kehtivatele õigusaktidele ja nende võimalikule mõjule pakkujatele, et anda võimalikult palju teavet. EIP sõnul oli viivitus valitsuselt loa saamisel tingitud asjaolust, et töötajate töölevõtmist käsitlevaid kokkuleppeid ei olnud võimalik sõlmida enne, kui EIP ja kaebuse esitaja äriühingu vaheline leping oli 2000. aasta lõpus aegunud. Lisaks teavitati EIPd sellest, et Luksemburgi ministeeriumil oli raskusi kavandatud juhiga. EIP sõnul näis valitsuse loa andmine teenuse osutamiseks organisatsioonile, mis ei asu veel Luksemburgis, Luksemburgi ametiasutuste jaoks ebatavaline ja seetõttu kulus kokkuleppele jõudmiseks aega. EIP märkis, et ametiasutused ei andnud korraldust teenuse ajutiseks lõpetamiseks. Peale selle tagati kõik vajalikud kindlustused enne olukorra õigeaegset seadustamist.

3.3 Ombudsman märgib, et EIP on esitanud üksikasjaliku selgituse põhjuste kohta, miks edukas pakkuja, kellega leping sõlmiti, ei esitanud enne lepingu täitmist valitsuse luba. Ombudsman on seisukohal, et EIP esitatud selgitus tundub mõistlik. Ombudsman ei ole leidnud tõendeid EIP ebaseadusliku tegevuse kohta. Neil asjaoludel järeldab ombudsman, et tema uurimise käigus ei ilmnenud juhtumi selle aspektiga seotud haldusomavoli.

4 Hankemenetluse tühistamise ja teenuste hankelepingu sõlmimise kehtetuks tunnistamise nõue

4.1 Kaebuse esitaja nõuab hankemenetluse tühistamist ja teenuste hankelepingu sõlmimise kehtetuks tunnistamist.

4.2 Arvestades punktides 1.1-3.3 esitatud järeldusi haldusomavoli puudumise kohta, leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väited ei ole põhjendatud.

5 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Investeerimispank ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN

---

(1) Nõukogu direktiiv 92/50/EMÜ, 18. juuni 1993, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord Nõukogu direktiiv 93/36/EMÜ, 14. juuni 1993, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord

(2) Euroopa Ühenduste Teataja, C 17, 19. jaanuar 2001.