Kaebuse taust

1. Kooskõlas oma ennetava läbipaistvuspoliitikaga avaldab Euroopa Komisjon korrapäraselt teavet volinike, sealhulgas komisjoni presidendi kohtumiste kohta organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega ^[1].

2. 2020. aasta märtsist maini pidas komisjoni president viis videokonverentsi eri eraettevõtete esindajatega. Kaks neist, üks biofarmaatsiaettevõttega ja teine mitme autotööstuse ettevõtte tegevjuhtidega, toimusid märtsis. Ülejäänud kolm toimusid aprillis. Mai alguseks olid presidendi avalikku kalendrisse [2] lisatud ainult märtsis peetud videokonverentsid.

3. 5. mail 2020 palus kaebuse esitaja, uuriv ajakirjanik, et komisjon annaks talle üldsuse juurdepääsu ^[3] kõigile dokumentidele, mis on seotud komisjoni presidendi ja organisatsioonide või füüsilisest isikust ettevõtjate vaheliste videokonverentsidega. Kaebuse esitaja täpsustas, et see hõlmab kahte videokonverentsi, mis toimusid 2020. aasta märtsis, „kuid ka mis tahes muid videokonverentse äriühingutega, mida ei ole veel avalikustatud“.

4. Pärast komisjonilt selgituste küsimist kordas kaebuse esitaja, et ta taotleb üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mis on seotud presidendi avalikus kalendris avaldatud kahe videokonverentsiga, aga ka mis tahes muu(de)le videokonverentsi(de)le, mis ei pruugi olla veel presidendi avalikku kalendrisse lisatud.

5. 19. juunil 2020 teatas komisjon kaebuse esitajale, et ta on piiranud tema juurdepääsutaotluse ulatust dokumentidega, mis on seotud 2020. aasta märtsis toimunud kahe videokonverentsiga. Ta saatis kaebuse esitajale kaks pressiteadet nende videokonverentside kohta. Mis puudutab kohtumist ravimitootjaga, siis andis komisjon kaebuse esitajale juurdepääsu ka äriühingu poolt kohtumisel tehtud esitluse osadele. Selleks et põhjendada oma otsust keelduda ülejäänud esitlusest, tugines komisjon erandile, mis on sätestatud ELi eeskirjades üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele (määrus 1049/2001), väites, et avalikustamine võib kahjustada äriühingu ärihuve.^[4] Mis puudutab kohtumist tegevjuhtidega, siis avalikustas komisjon ka osa kaheksast dokumendist ja keelas juurdepääsu ühele dokumendile.

6. Kaebuse esitaja oli rahul juurdepääsuga tegevjuhtidega peetud videokonverentsiga seotud dokumentidele. Seoses videokonverentsiga biofarmaatsiaettevõttega palus kaebuse esitaja 25. juunil 2020 komisjonil oma otsus läbi vaadata (esitades nn kordustaotluse).

7. 17. juulil 2020 pikendas komisjon vastamise tähtaega 15 tööpäeva võrra, st kuni 7. augustini 2020.

8. Kui komisjon ei vastanud kaebuse esitajale pikendatud tähtaja jooksul, saatis ta 14. augustil 2020 meeldetuletuse.

9. 17. augustil 2020 vastas komisjon, et viivitus oli tingitud käimasolevatest sise- ja kolmandate isikutega peetud konsultatsioonidest. Ta vabandas kaebuse esitaja ees ja kinnitas talle, et teeb kõik endast oleneva, et anda talle võimalikult kiiresti lõplik vastus.

10. Kuna ta ei olnud 2020. aasta septembris veel saanud komisjonilt kinnitavat vastust, pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Uurimine

11. Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja seisukohaga, et komisjon

a) põhjendamatult keelduti andmast juurdepääsu esitluse osadele;

b) ei suutnud tuvastada kõiki biofarmaatsiaettevõttega peetud videokonverentsiga seotud dokumente;

c) ei suutnud tuvastada ühtegi dokumenti, mis oleks seotud videokonverentsidega, mida komisjoni president pidas organisatsioonidega 2020. aasta aprillis, ning

d) ei vastanud läbivaatamistaotlusele ettenähtud tähtaja jooksul.

12. Uurimise käigus vaatas ombudsman läbi kaebuse esitaja üldsuse juurdepääsu taotluses käsitletud esitluse. Ombudsman palus komisjonil ka oma dokumente uuesti kontrollida, et teha kindlaks taotlusega hõlmatud täiendavad dokumendid (vt eespool punktid b ja c), ning palus tal kaebusele vastata. Kui komisjon ei vastanud, tegi ombudsman ettepaneku lahenduse leidmiseks (vt allpool).

13. 11. novembril 2020 tegi komisjon otsuse kaebuse esitaja läbivaatamistaotluse kohta. 18. veebruaril 2021 sai ombudsman komisjoni vastuse tema lahenduse ettepanekule ja seejärel kaebuse esitaja märkused selle kohta.

Üldsuse juurdepääsu keelamine

Esitatud argumendid

14. Seoses vaidlusaluse esitluse osade avalikustamisest keeldumisega tugines komisjon määruses 1049/2001 sätestatud ärihuvide kaitse erandile ^[5]. Täpsemalt öeldes sisaldas esitlus teavet biofarmaatsiaettevõtte äritegevuse kohta, näiteks teavet turuosade, kavandatud investeeringute ja teadusuuringute prioriteetide kohta. See teave oli tundlik ja selle avalikustamine võis seega kahjustada äriühingu ärihuve.

15. Kaebuse esitaja osutas koosoleku pressiteatele,^[6] mille kohaselt pakkus komisjon äriühingule kuni 80 miljonit eurot rahalist toetust COVID-19 vastase vaktsiini väljatöötamise ja tootmise laiendamiseks. Kaebuse esitaja väitis, et kuigi vaktsiini väljatöötamine on avalikes huvides, on komisjonil ja Euroopa Investeerimispangal piiratud rahalised vahendid. Seepärast on üldsuse huvides, et neid vahendeid kasutataks nende ettevõtete toetamiseks, kellel on kõige suuremad võimalused vaktsiini väljatöötamisel edu saavutada. Seega leidis kaebuse esitaja, et esitluse avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Tema arvates võimaldaks juurdepääs esitlusele üldsusel hinnata, miks valiti asjaomane biofarmaatsiaettevõte välja, et saada vaktsiini väljatöötamiseks märkimisväärset riiklikku rahastust.

Ombudsmani lahendusettepanek

16. Pärast kõnealuse esitluse läbivaatamist võis ombudsman kontrollida, kas selle dokumendi väljajäetud osad koosnevad peamiselt äriteabest, mis võib olla tundlik. Ombudsman märkis siiski, et osa redigeeritud teabest on juba avalikkusele kättesaadav.

17. Lisaks märkis ombudsman, et läbipaistvuse põhimõte on eriti oluline ajaloolise mõõtmega kriisi ajal, eriti kui komisjon teeb otsuseid kiirendatud või erakorraliste menetluste kaudu. Ombudsman jagas seda seisukohta komisjoniga juba 2020. aasta mais ^[7] ja väljendas heameelt asjaolu üle, et komisjon on tõepoolest andnud üldsusele ennetavalt olulist ja õigeaegset teavet meetmete kohta, mida ta on võtnud pandeemia vastu võitlemiseks ^[8].

18. Käesoleval juhul ei olnud mitte ainult asjaolud enneolematud, vaid ka võetud meetmed. Komisjon pakkus biofarmaatsiaettevõttele märkimisväärses summas rahalist toetust. Komisjoni pakkumise tulemusel sõlmis Euroopa Investeerimispank hiljem äriühinguga laenulepingu. Lisaks on komisjon sõlminud biofarmaatsiaettevõttega eelostulepingu seoses arendatava COVID-19 vaktsiiniga.^[9] Leping võimaldab osta rohkem kui 400 miljonit vaktsiinidoosi, kui see osutub ohutuks ja tõhusaks.

19. Ombudsman leidis, et üldsusel on õigus teada, mille alusel pakkumine tehti, ja seega näib olevat väga tugev argument, et vaidlusaluse esitluse täiendavate osade avalikustamine teenib ülekaalukat üldist huvi. Ombudsman leidis, et kuigi avalik huvi avalikustamise vastu ei tohi kaaluda üles huvi kaitsta äriühingu intellektuaalomandit tehnoloogia ja teadusuuringute valdkonnas, tuleks avalikustada ülejäänud teave, mis ei kujuta endast intellektuaalomandit.

20. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et komisjon hindaks kõnealust esitlust uuesti, et tagada üldsuse parem juurdepääs.

21. Vastuseks kordas komisjon,^[10] et esitlus sisaldab tundlikku äriteavet, näiteks teavet hinnanguliste kulude, vaktsiinide väljatöötamise ajakava ja ettevõtte tootmisrajatiste kohta. Ta väitis, et seda teavet ei saa avaldada COVID-19 vastaste ravimite väljatöötamise väga tiheda konkurentsi tõttu. 

22. Komisjon viitas ka ELi vaktsiinistrateegiale, mille eesmärk on edendada COVID-19 vastaste vaktsiinide kiiret väljatöötamist ja tootmist. Ta väitis, et vaidlusaluse teabe avalikustamine kahjustaks ettevõtja usaldust ELiga peetavate läbirääkimiste vastu ning seega eesmärki teha kättesaadavaks ohutud ja tõhusad vaktsiinid, mis on kõige suuremas avalikus huvis.

23. Komisjon lisas, et ta ei suutnud kindlaks teha ülekaalukat üldist huvi, mis õigustaks esitluse avalikustamist.

24. Kaebuse esitaja väljendas pettumust, et komisjon ei nõustunud sellega, et esitlusele suurema juurdepääsu võimaldamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Ta juhtis tähelepanu ELi tervishoiu ja toiduohutuse voliniku avalikule avaldusele,^[11] milles toetati vaktsiiniläbirääkimiste võimalikult suurt läbipaistvust, ning asus seisukohale, et komisjon ei ole taganud antud juhul võimalikult suurt läbipaistvust.

Ombudsmani hinnang pärast lahenduse ettepanekut

25. Ombudsman avaldab kahetsust, et komisjon ei nõustunud pakutud lahendusega anda vaidlusalusele esitlusele parem juurdepääs. Kuigi on tõsi, et ohutute ja tõhusate vaktsiinide väljatöötamine on üldsuse huvides, on need tõhusad rahvatervise eesmärkide saavutamisel ainult siis, kui üldsus saab olla kindel, et neile pakutavad vaktsiinid on tõepoolest ohutud ja tõhusad ^[12]. Seetõttu on äärmiselt oluline, et läbirääkimised tootjatega toimuksid võimalikult läbipaistvalt. Läbirääkimisi ümbritsev saladus võib luua ruumi usaldamatusele ja spekuleerimisele ning õõnestada neid eesmärke.

26. Seetõttu tervitab ombudsman asjaolu, et komisjon on tunnistanud tungivat vajadust läbirääkimiste läbipaistvuse järele.^[13]

27. Ombudsman tunneb heameelt ka selle üle, et komisjon on vahepeal avalikustanud märkimisväärse osa mitmest tootjatega sõlmitud eelostulepingust, sealhulgas kõnealuse äriühinguga sõlmitud lepingust ^[14].

28. Ombudsman mõistab, et komisjon on avaldanud nende lepingute redigeeritud versioonid kokkuleppel asjaomaste ettevõtetega ning et ta konsulteerib praegu teiste vaktsiinitootjatega, et tagada laialdane juurdepääs nendega sõlmitud lepingutele ^[15].

29. Komisjon märkis, et käesolevas kaebuses käsitletav äriühing vaidleb vastu käesolevas asjas kõne all oleva teabe võimalikule edasisele avalikustamisele ning jääb seega oma otsuse juurde juurdepääsu mitte võimaldada. Ombudsman kahetseb seda otsust eespool kirjeldatud põhjustel.

30. Ombudsman leiab siiski, et on vähetõenäoline, et komisjon nõustuks äriühingu vastuväite korral teavet avalikustama. Pidades silmas, et komisjon on pärast seda teinud suuremaid jõupingutusi vaktsiinitootjatega peetavate läbirääkimiste kohta teabe andmiseks,^[16] leiab ombudsman, et täiendavad uurimised ei ole õigustatud, kui komisjon keeldub andmast laiemat juurdepääsu kõnealusele esitlusele. Olles seda öelnud, nõuab ombudsman tungivalt, et komisjon hoolitseks selle eest, et läbipaistvusnõuded moodustaksid osa käimasolevatest ja tulevastest läbirääkimistest ettevõtetega, kus kaalul on olulised avalikud huvid.

Juurdepääsutaotluse ulatus

Esitatud argumendid

31. Seoses kohtumisega biofarmaatsiaettevõttega väljendas kaebuse esitaja kahtlust, et on olemas ainult kaks seotud dokumenti, nimelt ettekanne ja pressiteade, mis avaldati pärast kohtumist. Arvestades, et komisjon pakkus äriühingule rahalist toetust kuni 80 miljoni euro ulatuses, leidis kaebuse esitaja, et komisjon pidi selle otsuse tegemisel tuginema lisateabele. Eelkõige tegi kaebuse esitaja ettepaneku, et peab olema muid dokumente, nagu ettevalmistavad dokumendid (näiteks presidendi jaoks koostatud infotunnid), mille komisjon oleks pidanud kindlaks tegema, kui need kuuluvad tema juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse.

32. Lisaks leidis kaebuse esitaja, et komisjon ei olnud suutnud kindlaks teha dokumente komisjoni presidendi poolt 2020. aasta aprillis peetud videokonverentside kohta. Kaebuse esitaja ütles, et ta oli palunud kõigi videokonverentsidega seotud dokumente. Pärast presidendi avaliku kalendri ajakohastamist on selge, et asjaomasel ajavahemikul toimus muid videokonverentse. Komisjon oleks pidanud need videokonverentsid oma otsingusse lisama.

33. Komisjon teatas, et presidendi avalikku kalendrit ajakohastati pärast seda, kui kaebuse esitaja oli esitanud taotluse üldsuse juurdepääsuks. Kuna kaebuse esitajal oli seega nüüd võimalik näha, millised videokonverentsid 2020. aasta aprillis toimusid, piirdus ta otsingu tegemisel nende kahe videokonverentsiga seotud dokumentidega, millele kaebuse esitaja juurdepääsutaotluses sõnaselgelt osutas.

Ombudsmani lahendusettepanek

Dokumendid, mille komisjon on kindlaks määranud seoses kohtumisega biofarmaatsiaettevõttega

34. Ombudsman märkis, et komisjoni poolt äriühingule koosolekul pakutud rahaline toetus oli märkimisväärne. Seetõttu pidas ombudsman mõistlikuks kaebuse esitaja väidet, et komisjon tugines selles pakkumises kindlasti ka muule teabele kui see, mida kohtumisel vahetati.

35. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et komisjon peaks oma dokumendid uuesti läbi otsima, et teha kindlaks võimalikud täiendavad dokumendid, mis on seotud videokonverentsiga, mille komisjoni president pidas 16. märtsil 2020 biofarmaatsiaettevõttega.

36. Komisjon vastas, et ta on nüüd kaebuse esitajale kinnitanud, et kõnealuse videokonverentsiga seotud muid dokumente ei ole olemas.

Aprilli videokonverentside väljajätmine juurdepääsutaotlusest

37. Aprilli videokonverentside kohta märkis ombudsman, et vastavalt dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevatele ELi eeskirjadele ^[17] tuleb üldsuse juurdepääsu taotlused esitada piisavalt täpselt, st viisil, mis võimaldab asjaomasel institutsioonil teha kindlaks dokumendid, millele juurdepääsu taotletakse ^[18].

38. Kõnealuse juhtumi puhul esitas kaebuse esitaja 5. mail juurdepääsutaotluse, et saada juurdepääs kõigile dokumentidele, mis on seotud komisjoni presidendi poolt organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega peetud videokonverentsidega. Kaebuse esitaja täpsustas, et see hõlmab kahte märtsis toimunud videokonverentsi, aga ka kõiki muid videokonverentse, mis ei ole veel avaldatud.

39. Kaebuse esitaja selgitas, et ta teadis varasematest kogemustest, et presidendi avalikku kalendrit ei ajakohastata reaalajas. Ta soovis siiski, et tema taotlus hõlmaks ka kõiki videokonverentse, mis on toimunud, kuid mida ei ole veel kalendris avaldatud.

40. Ombudsman leiab, et kaebuse esitaja sõnastas oma juurdepääsutaotluse nii täpselt, kui ta tol ajal võis, kuna presidendi aprilli koosolekuid ei olnud taotluse esitamise kalendris avaldatud.

41. Ombudsman leiab ka, et kaebuse esitaja avaldustest oli selge, et tema juurdepääsutaotlus puudutas kõiki videokonverentse, mis toimusid märtsi algusest (kui president hakkas pidama videokonverentsi teel kohtumisi organisatsioonidega) kuni taotluse esitamise kuupäevani (5. mai).

42. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et komisjon

- teha oma registrites uus otsing, et teha kindlaks võimalikud dokumendid, mis on seotud komisjoni presidendi poolt 2020. aasta aprillis organisatsioonidega peetud videokonverentsidega, ning

- anda kaebuse esitajale üldsuse juurdepääs mis tahes täiendavatele dokumentidele, mille komisjon on käesoleva lahenduse ettepaneku kontekstis kindlaks määranud, kui ta peab avalikustamist määruse 1049/2001 alusel põhjendatuks.

43. Komisjon vastas, et ta on tuvastanud kolm kõnealuste videokonverentsidega seotud dokumenti ning et ta on andnud kaebuse esitajale laialdase juurdepääsu nendele dokumentidele, jättes välja ainult neis sisalduvad isikuandmed.

44. Kaebuse esitaja oli rahul sellega, kuidas komisjon oli tema juurdepääsutaotluse seda aspekti hiljem käsitlenud, kuid ei olnud rahul sellega, et komisjon ei tunnistanud, et ta oli algselt teinud vea, kui ta oli kõnealused videokonverentsid oma otsingust välja jätnud.

Ombudsmani hinnang pärast lahenduse ettepanekut

45. Ombudsman leiab, et kaebuse esitaja esialgne taotlus oli piisavalt selge, ja peab kahetsusväärseks, et ta sekkus, et ajendada komisjoni taotlust tervikuna käsitlema.

46. Ombudsman väljendab siiski heameelt komisjoni positiivse vastuse üle tema ettepanekule teha oma dokumentides uus otsing nii selleks, et kontrollida, kas kõik biofarmaatsiaettevõttega toimunud kohtumisega seotud dokumendid on kindlaks tehtud, kui ka selleks, et lisada kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse ka 2020. aasta aprillis toimunud videokonverentsid.

47. Ombudsman märgib ka, et komisjon andis kaebuse esitajale ulatusliku osalise juurdepääsu tema poolt kindlaks tehtud täiendavatele dokumentidele ning et kaebuse esitaja näib olevat saadud juurdepääsuga rahul.

48. Nõudes tungivalt, et komisjon väldiks selliseid probleeme, nagu on välja toodud punktis 45, leiab ombudsman, et kaebuse see aspekt on lahendatud.

Kaebuse esitaja läbivaatamistaotluse käsitlemisega viivitamine

Ombudsmani hinnang

49. ELi eeskirjad üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele kohustavad ELi institutsioone menetlema üldsuse juurdepääsu taotlusi viivitamata, st 15 tööpäeva jooksul.^[19] Sama tähtaeg kehtib üldsuse juurdepääsu keelava otsusega seotud läbivaatamistaotluste suhtes.^[20] Seda tähtaega võib pikendada üks kord 15 tööpäeva võrra.^[21]

50. Seda 30 tööpäeva pikkust maksimaalset tähtaega kohaldatakse kõigi läbivaatamismenetluste suhtes, sealhulgas juhul, kui institutsioon peab konsulteerima kolmandate isikutega, kellelt vaidlusalused dokumendid pärinevad.

51. Ombudsman märgib, et pikendatud tähtaeg, mille jooksul komisjon pidi kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusele vastama, lõppes 7. augustil 2020. Komisjoni kinnitav otsus tehti alles 11. novembril 2020 ja seega kolmekuulise viivitusega.

52. Tunnistades ELi institutsioonide keerulist olukorda alates COVID-19 pandeemia algusest, peab ombudsman kahetsusväärseks viivitust mitte ainult enne uurimist, vaid ka selle ajal.

53. Ombudsman ei tuvasta käesoleval juhul ametlikult haldusomavoli ega esita soovitust, kuna sellel ei oleks praktilist eesmärki, arvestades, et viivitust ei saa enam parandada. Siiski jälgib ta neid viivitusi kõigis üldsuse juurdepääsuga seotud juhtumites, millega ta komisjoni vastu tegeleb, et teha kindlaks, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid.

Järeldused

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmiste järeldustega:

Täiendavad uurimised komisjoni keeldumise kohta anda vaidlusalusele esitlusele parem juurdepääs ei ole põhjendatud.

Määrates kindlaks komisjoni presidendi poolt 2020. aasta aprillis peetud videokonverentsidega seotud kolm täiendavat dokumenti ja andes neile laialdase juurdepääsu, on komisjon kaebuse selle aspekti lahendanud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 19. märts 2021

 

[1] Vt https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2019-2024_en, asjakohased koosolekud on kättesaadavad iga voliniku veebilehe rubriigis „Läbipaistvus“.

[2] Vt http://ec.europa.eu/transparencyinitiative/meetings/meeting.do?host=c8e208ad-7dc2-4a97-acc9-859463c69ec4&d-6679426-p=2.

[3] Vastavalt määrusele 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001R1049&from=EN.

[4] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimesele taandele.

[5] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimesele taandele.

[6] https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_20_474.

[7] Vt ka Euroopa Ombudsmani 20. aprilli 2020. aasta kiri Euroopa Komisjoni presidendile ELi COVID-19 kriisile reageerimise läbipaistvuse kohta, mis on kättesaadav aadressil

https://www.ombudsman.europa.eu/en/correspondence/en/127057.

[8] Vt https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/health/coronavirus-response_en.

[9] Vt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_20_2136.

[10] Komisjoni vastuse täistekst ombudsmani lahenduse ettepanekule on kättesaadav aadressil:

https://www.ombudsman.europa.eu/en/correspondence/en/138353.

[11] Vt https://twitter.com/SKyriakidesEU/status/1348608633278521344.

[12] Komisjon ise märkis: „Läbipaistvus ja vastutus on olulised, et aidata suurendada Euroopa kodanike usaldust ja tagada, et nad saavad tugineda ELi tasandil ostetud vaktsiinide tõhususele ja ohutusele.“ Vt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_21_302.

[13] Vt ka komisjoni vastus ühiskaebustele 85/2021/MIG ja 86/2021/MIG, III punkt, kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/correspondence/en/138352, kus komisjon tunnistas suurt vajadust läbipaistvuse järele läbirääkimisprotsessis.

[14] Vt https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/curevac_-_redacted_advance_purchase_agreement_0.pdf.

[15] Vt joonealune märkus 13.

[16] Vt ka loetelu 365 dokumendist, mis käsitlevad komisjoni läbirääkimisi vaktsiinide üle: https://www.asktheeu.org/en/request/8562/response/30558/attach/2/List%20%20Dokumendid%20Gestdem%202020%205436%20ja%20GestDem%202021%200559%20FINAL%205.pdf?cookie_passthrough=1.

[17] Määrus 1049/2001.

[18] Määruse 1049/2001 artikli 6 lõige 1.

[19] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 7 lõikele 1.

[20] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 8 lõikele 1.

[21] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 8 lõikele 2.