Lugupeetud pr M.

märtsil 2000 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse seoses oma osalemisega komisjoni värbamismenetlustes.

Oma kaebuses väidate, et:

i) vanuseline diskrimineerimine, kuna teil ei lubatud konkursil osaleda, sest olete üle 35-aastane;

ii) teile ei ole makstud komisjoni töölevõtmismenetlustes osalemise kulusid a) 7. oktoobril 1998 Brüsselis ja b) 6. veebruaril 1999 Ühendkuningriigis;

iii) et komisjoni ametnik, kes helistas teile teie kulunõuete kohta, tegi ebaviisakaid ja seksistlikke märkusi ning on tahtlikult püüdnud teile raskusi tekitada.

Seoses Teie kaebuse punktiga i on Euroopa Ombudsmani põhikirja artiklis 2.4 sätestatud:

„Kaebus esitatakse kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks.”

Pärast Teie kaebuse hoolikat läbivaatamist selgus, et see tingimus ei olnud täidetud. Seetõttu ei olnud ombudsmanil õigust teie kaebuse selle aspektiga tegeleda. Teavitamise eesmärgil lisasin siiski koopia ombudsmani 4. novembri 1998. aasta otsusest, millega lõpetati omaalgatuslik uurimine vanusepiiride kasutamise kohta värbamiskonkurssidel.

mail 2001 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 5. oktoobril 2001 ja ma edastasin selle Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused. Näib, et teilt ei ole saadud ühtegi märkust.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja väidab oma kaebuses, et talle ei ole veel makstud komisjoni värbamismenetlustes osalemise kulusid: a) 7. oktoobril 1998 Brüsselis toimunud ajutise teenistuja konkursil 10T/V/98 ja b) 6. veebruaril 1999 Ühendkuningriigis toimunud avalikul konkursil COM/A/11/98. Lisaks väidab kaebuse esitaja, et komisjoni ametnik, kes helistas talle tema reisikulude kohta, tegi ebaviisakaid ja seksistlikke märkusi ning püüdis tahtlikult talle raskusi tekitada.

Nõue

Komisjoni arvamus

i) Komisjon selgitas seisukohta seoses kaebuse esitajale sõidu- ja elamiskulude maksmisega. 7. oktoobril 1998 Brüsselis toimunud ajutiste teenistujate konkursi 10T/V/98 puhul oli kaebuse esitajal õigus saada järgmist makset, mis põhines kõigi kandidaatide jaoks ühistel kriteeriumidel:

Päevaraha määr 50 eurot (selle perioodi vahetuskursi alusel 34,32 naelsterlingit) sõidab oma elukohast (Suffolk) Brüsselisse ja tagasi 41,00 naelsterlingit (Suffolk Londonisse ja tagasi) ning 53,20 naelsterlingit (London Brüsselisse ja tagasi).

Hüvitise kogusumma oli 128,52 naelsterlingit, mis saadeti 18. märtsil 1999 kaebuse esitaja pangakontole. Makseviivitus oli osaliselt tingitud sellest, et kaebuse esitajal ei olnud intervjuu kuupäeval kaasas rongipiletit.

Kaebuse esitaja kandideeris ka dokumendile COM/A/11/98 ja osales 14. septembril 1998 Wembleys toimunud eelvaliku testidel. Tema aadress oli sel ajal märgitud tema kandideerimisavaldusele (Essex), mistõttu ta kutsuti Londoni testimiskeskusesse. Euroopa Liidu Teatajas avaldatud juhendis kandidaatidele on selgelt öeldud, et „eelvalikutestil osalemisega seotud sõidu- ja elamiskulusid ei hüvitata“ (jagu D.1).

Need testid tuli hiljem tühistada ja seejärel 6. veebruaril 1999 uuesti läbi viia. Võttes arvesse varasema tühistamisega seotud erandlikke asjaolusid, kohustus komisjon maksma teatavat hüvitist kõigile veebruaris toimunud katsetel osalenud kandidaatidele, kes pidid septembris sõitma rohkem kui 300 km kaugusele oma aadressist (mille nad olid teatanud oma kandideerimisavalduses) testimiskeskusesse, kuhu nad olid kokku kutsutud. Kaebuse esitajal ei olnud õigust sellisele maksele, kuna tema registreeritud aadressi ja testimiskeskuse vaheline kaugus oli alla 300 km.

Septembri testide puhul veebruari eelvalikutestidel osalemise sõidu- ja elamiskulusid ei hüvitata. Kaebuse esitajal ei oleks seega olnud õigust ühelegi maksele. Jällegi kutsuti kaebuse esitaja Londoni keskusesse, sest värbamisüksus ei olnud saanud mingit teadet aadressi muutumise kohta.

ii) Komisjon eeldab, et kõik töötajad suhtlevad üldsusega viisakalt. Ta peab kaebuse esitaja väiteid kahetsusväärseks, kuid ei saa praegu kättesaadava teabe põhjal edasisi meetmeid võtta.

Kaebuse esitaja ei ole komisjoni arvamuse kohta märkusi saatnud.

Otsus

1 Väidetav vanuseline diskrimineerimine

1.1 Kaebuse esitaja väitis oma kaebuse punktis i, et tegemist on vanuselise diskrimineerimisega. Selle väite kohta on Euroopa Ombudsmani põhikirja artiklis 2.4 sätestatud:

„Kaebus esitatakse kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks.”

Pärast kaebuse hoolikat läbivaatamist selgus, et see tingimus ei ole täidetud. Seetõttu ei olnud ombudsmanil õigust kaebuse selle aspektiga tegeleda.

1.2 Euroopa Ombudsman teavitas kaebuse esitajat vanusepiiranguid käsitleva omaalgatusliku uurimise tulemustest, saates talle koopia ombudsmani 4. novembri 1998. aasta otsusest, millega lõpetati omaalgatuslik uurimine vanusepiiride kasutamise kohta värbamiskonkurssidel.

2 Ajutise teenistuja konkursil 10T/V/98 osalemisega seotud väidetavad tasustamata reisikulud

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et talle ei ole veel makstud Brüsselis 7. oktoobril toimunud ajutiste teenistujate konkursil 10T/V/98 osalemise sõidukulusid.

2.2 Komisjon selgitas oma arvamuses, et kaebuse esitaja kogu õigus saada 128,52 naelsterlingit saadeti 18. märtsil 1999 maksmiseks kaebuse esitaja pangakontole. Komisjoni sõnul oli makseviivitus osaliselt tingitud sellest, et kaebuse esitajal ei olnud vestluse kuupäeval kaasas rongipiletit.

2.3 Ombudsmani uurimiste põhjal ilmneb, et komisjon on tasunud ajutiste teenistujate konkursil 10T/V/98 osalemisega seotud reisikulud ja seetõttu ei esine selle väite puhul haldusomavoli.

3 Väidetavad maksmata sõidukulud seoses avalikul konkursil osalemisega KOM/A/11/98

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et talle ei ole veel makstud sõidukulusid 6. veebruaril 1999 Ühendkuningriigis toimunud avalikul konkursil COM/A/11/98 osalemise eest.

3.2 Komisjon selgitas oma arvamuses, et kaebuse esitaja osales 14. septembril 1998 Wembleys toimunud eelvalikutestidel. Tema aadress oli sel ajal märgitud tema kandideerimisavaldusele (Essex), mistõttu ta kutsuti Londoni testimiskeskusesse. Euroopa Liidu Teatajas avaldatud juhendis kandidaatidele on selgelt öeldud, et „eelvalikutestil osalemise sõidu- ja elamiskulusid ei hüvitata“ (jagu D.1). Need testid tuli hiljem tühistada ja seejärel 6. veebruaril 1999 uuesti läbi viia. Võttes arvesse varasema tühistamisega seotud erandlikke asjaolusid, kohustus komisjon maksma teatavat hüvitist kõigile veebruaris toimunud katsetel osalenud kandidaatidele, kes pidid septembris sõitma rohkem kui 300 km kaugusele oma aadressist (mille nad olid teatanud oma kandideerimisavalduses) testimiskeskusesse, kuhu nad olid kokku kutsutud. Kaebuse esitajal ei olnud õigust sellisele maksele, kuna tema registreeritud aadressi ja testimiskeskuse vaheline kaugus oli alla 300 km.

3.3 Ombudsman leiab, et komisjon on esitanud rahuldava selgituse põhjuste kohta, miks ta leidis, et kaebuse esitajal ei ole õigust sõidukulude hüvitamisele. Kättesaadavate andmete põhjal ei tuvasta ombudsman selle väitega seoses haldusomavoli.

4 Väidetav viisakuse puudumine komisjoni ametniku telefonikõne ajal

4.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni ametnik, kes helistas talle tema kulude kohta, tegi ebaviisakaid ja seksistlikke märkusi ning püüdis tahtlikult talle raskusi tekitada.

4.2 Komisjon märkis oma arvamuses, et ta ootab, et kõik töötajad suhtuksid kodanikesse viisakalt. Ta avaldas kahetsust kaebuse esitaja väidete üle, kuid teatas, et ei saa olemasoleva teabe põhjal edasisi meetmeid võtta.

4.3 Ombudsman leiab, et komisjonil oli õigus võtta seisukoht, et olemasoleva teabe põhjal ei saa ta edasisi meetmeid võtta. Seega ei tuvasta ombudsman selle väitega seoses ühtegi haldusomavoli juhtumit.

5 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN