Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on Saksa insener, kes vastutas Albaanias Tiranas raskete kuritegude kohtu (edaspidi „SCC“) ehitamise järelevalve eest. Ehitusprojekti kohta sõlmiti ehitustööde leping Albaania justiitsministeeriumi (edaspidi „hankija“) ja ühe eraõigusliku ehitusettevõtja (edaspidi „töövõtja“) vahel ning seda rahastati Euroopa Komisjoni üldeelarvest. Ehitustööd algasid 2007. aastal ja 5. veebruaril 2010 avati SCC. Kaebuse esitaja leping järelevalvajana lõppes 2007. aasta novembri lõpus ja ta ei taotlenud selle pikendamist.

2. märtsil 2008 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile kaebuse (kaebus 801/2008/WP), milles ta juhtis tähelepanu teatavatele raskustele ehitusprojekti järelevalvajana ning kritiseeris Albaania ametiasutuste ja Euroopa Komisjoni Albaania delegatsiooni vastavaid seisukohti (edaspidi EKD) oli nende suhtes võtnud.

3. märtsil 2008 teatas ombudsman kaebuse esitajale, et tema kaebus on vastuvõetamatu. Kuivõrd kaebus puudutas Albaania ametiasutusi, juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et vastavalt tema põhikirja artikli 2 lõikele 1 ei ole tal õigust tegeleda riiklike ametiasutuste kohta esitatud kaebustega. Mis puudutab kaebust ECD kohta, siis viitas ombudsman oma põhikirja artikli 2 lõikele 4, mis nõuab, et talle esitatud kaebustele eelneks asjakohane administratiivne lähenemine asjaomasele institutsioonile. Kuna kaebuse esitaja ei olnud seoses oma kaebusega veel komisjoni poole pöördunud, oli ka see aspekt vastuvõetamatu. Ombudsman soovitas kaebuse esitajal pöörduda komisjoni poole, kui ta soovib asjaga edasi tegeleda.

4. septembril 2008 esitas kaebuse esitaja käesoleva kaebuse (kaebus 2450/2008/(VL)BEH), milles ta juhtis tähelepanu sellele, et ta oli tõstatanud küsimuse komisjoniga, kuid ei saanud vastust kirjale, mille ta oli talle saatnud. Seetõttu palus ta ombudsmanil nüüd tema kaebust uurida.

Uurimise ese

5. Kaebuse esitaja esitas oma kaebuses järgmised väited.

Väited:

(1) Keskkonnakuritegude osakond ei toetanud nõuetekohaselt kaebuse esitajat i) tema jõupingutustes tagada, et projektitööd tehakse vastavalt lepingule, ja ii) sellega seotud konfliktides teiste projektis osalejatega.

(2) Komisjon ei nõudnud ehitusplatsil toimunud surmaga lõppenud õnnetuse uurimist.

6. Uurimise käigus oli kaebuse esitaja vastu sellele, et komisjon liigitas teatavad ombudsmanile esitatud lisad üksnes ombudsmani ja kaebuse esitaja teabeks, ning palus ombudsmanil hinnata, kas komisjoni seisukoht oli õige. Ombudsman teatas 14. veebruari 2011. aasta kirjas (vt allpool punkt 9) kaebuse esitajale, et ta ei ole ilmselt esitanud komisjonile eelnevaid administratiivseid seisukohti seoses selle täiendava väitega, mis on seega vastuvõetamatu.

Uurimine

7. 17. oktoobril 2008 palus ombudsman komisjoni presidendil esitada kaebuse kohta oma arvamus. Ombudsman edastas komisjoni arvamuse kaebuse esitajale, kutsudes teda üles esitama märkusi, mille ta saatis 24. aprillil 2009.

8. Olles tutvunud komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekutega, leidis ombudsman, et on vaja täiendavaid selgitusi. Seetõttu palus ta 27. oktoobril 2009 komisjonilt täiendavat teavet. Komisjoni vastus edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. Kaebuse esitaja märkused saadi 10. juunil 2010.

9. 14. veebruaril 2011 palus ombudsman komisjonil lubada oma talitustel tutvuda kogu komisjoni toimikuga lepingu tüüptingimuste kohta. Kontroll toimus Brüsselis 18. ja 19. aprillil 2011. Kontrolliaruanne ja selle käigus saadud dokumentide koopiad saadeti kaebuse esitajale märkuste esitamiseks 31. juuliks 2011.

10. Ombudsman teatas 19. detsembril 2011 kaebuse esitajale, et ta ei ole veel märkusi saanud, ning pikendas märkuste esitamise tähtaega 15. jaanuarini 2012, kui kaebuse esitaja seda veel soovib. Kaebuse esitaja vastas, et ta viibis välismaal kuni 2012. aasta aprillini, ning leidis igal juhul, et ombudsmani edastatud dokumendid kujutavad endast juhuslikku valikut koosolekute protokollidest. Tema kaebuse üle otsustamiseks oleks siiski vaja hinnata igakuiseid projektiaruandeid, ehitustööde lepingut ning asjaomaseid üld- ja eritingimusi. Ombudsman selgitas oma 27. veebruari 2012. aasta vastuses, et ta edastas kaebuse esitajale 2006. aasta oktoobrist kuni 2007. aasta oktoobrini koostatud igakuised aruanded koos lisadega ning 2007. aasta detsembrist kuni 2008. aasta veebruarini koostatud igakuiste aruannete need osad, mis kontrolli käigus leiti olevat uurimise seisukohast olulised. Ta märkis ka, et ta edastas 28. aprillil 2010 kaebuse esitajale üldtingimuste, eritingimuste ja ehitustöölepingu koopiad. Arvestades kaebuse esitaja viibimist välismaal, teatas ombudsman talle, et ta võib esitada oma tähelepanekud 30. aprilliks 2012. Kaebuse esitaja esitas 17. aprillil 2012 märkused kontrolliaruande ja talle edastatud dokumentide koopiate kohta.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

11. Oma tähelepanekutes kontrolliaruande kohta juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et seoses oma kaebustega Albaania ametiasutuste kohta pöördus ta pärast ombudsmani nõuannet Albaania ombudsmani büroo poole. Kirjutamise ajaks ei olnud ta aga vastust saanud. Ombudsman tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 ja tema põhikirja artikli 2 lõike 1 kohaselt on tal õigus uurida ELi institutsioonide, organite ja asutuste vastu esitatud kaebusi, kuid mitte teiste institutsioonide vastu esitatud kaebusi. Sellest järeldub, et ombudsmanil ei oleks pädevust käsitleda Albaania ombudsmani büroo vastu esitatud kaebust.

12. Käesolev kohtuasi puudutab lepingu täitmist. Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et keskkonnakuritegude osakond ei toetanud teda nõuetekohaselt ja et komisjon ei nõudnud lepingu täitmise ajal surmaga lõppenud õnnetuse uurimist. Seetõttu tekib küsimus, milline on komisjoni ja ECD roll projekti rakendamisel.

13. Ei ole kahtlust, et komisjon ja ECD ei olnud ehitustöölepingu pooled, mida ECD üksnes „kinnitas rahastamiseks Euroopa Ühenduse poolt”. Üldtingimustega antakse komisjonile siiski teatavad järelevalvevolitused ehitustööde hankelepingu täitmisel. Nii on näiteks üldtingimuste artiklis 67.13 sätestatud, et töövõtja kohustub nõudmise korral esitama komisjonile kõik lepingu täitmise tingimustega seotud tõendavad dokumendid. Sama sätte kohaselt võib komisjon teha „mis tahes dokumentide kontrolli või kohapealset kontrolli, mida ta peab vajalikuks”, et leida tõendeid ebatavaliste ärikulude kahtluse korral. Lisaks annab üldtingimuste artikli 69 lõige 1 komisjonile õiguse kontrollida projekti rakendamist dokumentide läbivaatamise ja kohapealsete kontrollide abil. Lisaks on eritingimuste artikli 5 lõike 3 kohaselt nõutav komisjoni heakskiit seoses mitme lepingu täitmisega seotud ülesandega. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et komisjon teostab lepingu täitmise üle teatavat järelevalvet.

14. Ombudsman märgib, et uurimise käigus viitas kaebuse esitaja korduvalt töövõtja ja hankija väidetavatele üleastumistele. Seega näib asjakohane märkida kooskõlas eespool punktis 11 esitatud kaalutlusega, et ombudsmanil ei ole õigust võtta seisukohta selliste väidetavate rikkumiste suhtes. Selle asemel käsitleb tema uurimine üksnes komisjoni rolli ehitustööde lepingu täitmisel.

A. Väidetav suutmatus kaebuse esitajat nõuetekohaselt toetada

Ombudsmanile esitatud argumendid

Kaebuse esitaja väite esimene aspekt

15. Kaebuse esitaja väitis, et keskkonnaministeerium ei toetanud teda nõuetekohaselt tema püüdlustes tagada, et projektitööd tehakse vastavalt lepingule.

16. Oma väite põhjenduseks väitis ta, et töövõtja ja hankija leppisid kokku, et hoone teatud osades kasutatakse odavamaid ja madalama kvaliteediga materjale kui need, mis on ette nähtud lepingus ja teatavates sellele lisatud dokumentides. Kvaliteetsete materjalide kasutamise tagamiseks sätestati nende materjalidega seotud tooted ja tarneettevõtted erivormis (vorm 4.6.9). Asjaomase hoone elemendid olid õhukonditsioneer, fassaad ja helikindlus.

17. Seoses kliimaseadmega väitis kaebuse esitaja, et töövõtja keeldus kasutamast vormil 4.6.9 nimetatud konkreetset kliimaseadet. Kaebuse esitaja vaidles sellele vastu ja võttis ühendust keskkonnaministeeriumiga, kes nõustus koos hankijaga, et vormi 4.6.9 tuleks pidada lepingu tehnilise kirjelduse suhtes alluvaks. Kaebuse esitaja ei nõustunud selle lähenemisviisiga ja leidis, et vorm 4.6.9 oli otsustav aspekt, kui otsustati sõlmida ehitusprojekti leping töövõtjaga. Igal juhul ei vastanud töövõtja pakutud kliimaseadmed isegi tehnilises kirjelduses esitatud madalamatele standarditele. Sel põhjusel kutsuti projektipartnerite vahel ja ECD juuresolekul kokku koordineerimiskoosolek, kus lepiti kokku kavandatava varustuse teatud miinimumstandardites. Hankija esindaja võttis aga halvema kvaliteediga tooted vastu seda kokkulepet täielikult eirates. Kaebuse esitaja oli sellise tegevuse vastu, kuid ei toetanud seda.

18. Fassaadi osas väitis kaebuse esitaja sisuliselt kooskõlas oma märkustega kliimaseadmete kohta. Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et töövõtja keeldus nõustumast fassaadi teatavate kohanduste/lihtsustuste kulude allapoole korrigeerimisega, mida kaebuse esitaja tegi järelevalvajana.

19. Seoses helikindlusega väitis kaebuse esitaja, et töövõtja kavatses kasutada telliseid, mis ei vasta Euroopa normidele, mille ta sel põhjusel tagasi lükkas. Ühel koordineerimiskoosolekul otsustas hankija ja keskkonnaministeeriumi esindaja siiski aktsepteerida materjalide madalamat kvaliteeti ilma vastava kulude vähendamiseta.

20. Oma arvamuses kinnitas komisjon seoses kliimaseadmega, et projekti rakendamise ajal pakkus töövõtja välja ehituslepingus ettenähtust erineva kliimaseadme. See tõi kaasa põhjalikud arutelud mitmel sisemistel koordineerimiskoosolekutel (edaspidi „ICM” või „ICM”) ja igakuistel edukoosolekutel (edaspidi „MPM” või „MPM”), mida tõendab nende koosolekute protokoll, mille komisjon lisas. Kaebuse esitajale ja hankijale 4. oktoobril 2007 saadetud kirjas võttis keskkonnaministeerium kavandatud muudatuse suhtes pooldava seisukoha, tingimusel et asendatavad seadmed vastavad tehnilisele kirjeldusele ja hankija on need heaks kiitnud. See seisukoht põhines ehitustöölepingu üldtingimuste tõlgendusel, mille kohaselt on tehnilised kirjeldused ülimuslikud „lisaga pakkumuse” suhtes. 11. detsembri 2007. aasta ICMide ja MPMide käigus nõustus järelevalveasutus põhimõtteliselt kavandatud muudatusega ja kiitis selle 2008. aasta jaanuaris heaks pärast seda, kui seadmete tarnija oli esitanud erisertifikaadi.

21. Seda arvesse võttes väitis komisjon, et keskkonnaministeerium jälgis tähelepanelikult kõnealust küsimust, osales kõigil asjakohastel koosolekutel, esitas oma arvamuse peetud arutelude kohta ja tuletas hankijale pidevalt meelde vajadust järgida täielikult lepingut, sealhulgas tehnilisi kirjeldusi.

22. Fassaadi puhul teatas komisjon ehitustöölepingus täpsustatud alltöövõtja asendamisest teise alltöövõtjaga.

23. Helikindlusega seoses lükkas komisjon tagasi kaebuse esitaja seisukoha, et hankija ja ECD aktsepteerisid madalama kvaliteediga materjali ilma hinda alandamata. Ta väitis, et ICMide ja MPMide protokollid ei sisalda selle küsimuse kohta mingeid andmeid ega teavet, mis viitaks asjade tarnimisele, mis ei oleks kooskõlas ehitustöölepinguga.

24. Kokkuvõttes väitis komisjon, et keskkonnakuritegude osakond toetas oluliselt lepinguosalisi ja kaebuse esitajat projekti rakendamisel. Ta osales parlamentidevahelistel komisjonide kohtumistel ja seiremehhanismides ning jälgis selle raames aktiivselt projekti rakendamist. Ta aitas pooltel jõuda ühistele seisukohtadele, andis nõu lepingulistes küsimustes ning esitas mitmesuguseid taotlusi meetmete võtmiseks ja muutmismäärusi.

25. Oma märkustes asus kaebuse esitaja seisukohale, et kliimaseadmete osas ei käsitlenud komisjon tema märkusi, vaid viitas selle asemel seadmete heakskiitmisele, mis erinesid algselt tema järeltulija poolt ette nähtud seadmetest. Töövõtja pakutud kliimaseadme kvaliteet oli selgelt madalam kui pakkumus ja seetõttu lükkas mehaanikainsener selle tagasi. Koos viimati nimetatuga võrdles ta kavandatud süsteemi kvaliteeti ja teavitas keskkonnakuritegude osakonda nendest ühistest järeldustest madalama kvaliteedi kohta. Lõpuks otsustas ECD esindaja, et kui hankija nõustub madalama kvaliteediga kliimaseadmega, tuleb garantiiaega pikendada ja kokku leppida hinna alandamises.

26. ICMi ajal nõustus hankija kliimaseadme madalama kvaliteediga. Arvestades, et tundus väga kahtlane, et hankija ja seega projekti lõplik kasusaaja nõudis kasutatud materjalide madalamat kvaliteeti, palus kaebuse esitaja hankija esindajal allkirjastada eraldi dokumendi, milles teda teavitati selgelt asjaolust, et ta on teadlikult nõustunud madalama kvaliteediga kliimaseadmega. Nimetatud esindaja kinnitas seda ja allkirjastas nimetatud dokumendi.

27. Neid asjaolusid arvesse võttes kahtles kaebuse esitaja, kas komisjon peab seda tavapäraseks tavaks. Ta küsis ka, kas komisjon oli kontrollinud, kas hinnaalandust või garantiiaja pikendamist ka tegelikult võimaldati. Lisaks tõstatas ta küsimuse, kas ECD konsulteeris mehaanikainseneriga, kes oli otsustavalt vastu töövõtja pakutud kliimaseadmele.

28. Üldisemalt selgitas kaebuse esitaja, et nii tema kui ka mehaanikainsener olid sattunud tohutu surve alla. Ettevõte, kus ta töötas ja mis osutas järelevalveteenuseid, soovitas tal kasutada leebemat lähenemisviisi, arvestades, et korruptsioon oli Albaanias laialt levinud. Samuti väitis ta, et teda on pidevalt survestatud heaks kiitma madalama kvaliteediga tooteid ja töid.

29. Fassaadi kohta märkis kaebuse esitaja, et ta oli algatanud fassaadi struktuuri lihtsustamise, mille tulemusel vähenesid kulud. Juhendaja lepingu lõppedes pidas ta töövõtjaga läbirääkimisi kulude vähendamise üle ja palus töövõtjal kasutada hoone teatavaid osi ühendavate sildade fassaadi jaoks algselt ette nähtud aknaid. Komisjoni arvamusele lisatud protokollidest ilmnes siiski, et neid aknaid ei ole kunagi paigaldatud. Seda arvesse võttes küsis kaebuse esitaja, kuidas kliimaseadmete puudumisel ja valitsevates kliimatingimustes saaks jätta sildade aknad ette nägemata. Ta märkis ka, et alltöövõtja vahetus, mille vastu ta oli, kiideti heaks kohe pärast tema projektist lahkumist. Ta küsis, i) kas fassaadi hinda on vähendatud ja ii) miks ei ole tehtud kompromissi lihtsama fassaadi ja täiendavate akende vahel hoone teistes osades, mida tuleb pidada miinimumnõudeks.

30. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et nagu nähtub komisjoni esitatud protokollist, maksti välja 20 000 euro suurune summa, mis oli algselt kinni peetud alumise plaadi vea tõttu . Kaebuse esitaja ja ECD olid kirjalikult kokku leppinud, et nimetatud summa makstakse välja alles siis, kui viga on konkreetsete meetoditega parandatud. Seejärel nõustus töövõtja selle tingimusega. Kaebuse esitaja väitis, et tema andmetel ei olnud see tingimus täidetud, kuid nimetatud summa maksti siiski töövõtjale välja. Kui viga ei olnud nõuetekohaselt parandatud, tähendas see hoone pikaajalist puudujääki, mis tooks kaasa olulise amortisatsiooni ja suurendaks põhjavee sisseimbumise tõttu hoolduskulusid.

31. Lõpetuseks ütles kaebuse esitaja, et on irooniline, et raskeid kuritegusid lahendava SCC ehitamine tekitas ilmse korruptsioonikahtluse. Kui ECD oleks soovinud seda teha, oleks kindlasti olnud võimalus tegeleda hankija vähem süüdistatud esindajatega kui projekti tegelikult kaasatud esindajatega.

32. Oma lisateabe taotluses palus ombudsman komisjonil esitada talle ehitustööde hankelepingu üld- ja eritingimuste koopiad. Lisaks esitas ta komisjonile konkreetseid küsimusi seoses ECD seisukohaga kliimaseadmete, fassaadi ja põhjaplaadi parandamise kohta.

33. Oma vastuses märkis komisjon, et kliimaseade, mida lepingu tüüptingimustes lõpuks kasutati, vastab ehitustööde lepingus sätestatud tehnilistele kirjeldustele. Komisjoni sõnul on nende seadmete võimsus 529,3 kW (490 kW asemel, mis on ette nähtud koguste loetelus ja ehitustööde hankelepingu osaks olevates tehnilistes kirjeldustes). Lisaks märkis komisjon, et seadmed, mille töövõtja pakkus välja ajal, mil kaebuse esitaja tegutses järelevalvajana, erinesid lõpuks kasutatud kliimaseadmest ning neid ei olnud kunagi heaks kiidetud ega kasutatud.

34. Oma seisukoha toetuseks esitas komisjon mitu dokumenti. Näiteks esitas ta koopia „materiaalsest taotlusvormist”, milles töövõtja tegi 13. detsembril 2007 ettepaneku kasutada lõpuks kasutatud seadmeid. Järelevalveasutus kiitis ettepaneku heaks 15. jaanuaril 2008. Järelevalve teostaja allkirjastatud osasse on lisatud käsitsi kirjutatud märkused, mis on sõnastatud järgmiselt. „Vastavalt 11. detsembri 2007. aasta igakuistel arengukoosolekutel kokkulepitule. 12,5% miinimummahu võib saavutada lisatud [töövõtja] deklaratsiooniga 12. detsembril 2007 ja seda kontrollitakse pärast nõude kättesaadavaks tegemist.” Käesolevates käsitsi kirjutatud märkustes viidatud MPMi 11. detsembri 2007. aasta protokoll esitati ka ombudsmanile. Asjaomane punkt on sõnastatud järgmiselt: „Jahuti [...] jaoks esitatud uus materjal võib vastavalt ... deklaratsioonile saavutada 12,5% jahutusvõimsuse. Seda tehnilist jahutusvõimsust nõuti varasematel koosolekutel ning selles leppisid kokku ECD, [hankija] ja andmekaitseinspektor. Inspektor kiitis ettepandud jahuti heaks ja teatas, et kui heakskiidetud dokumentides või nõutavates spetsifikatsioonides on erinevusi, ilmub [töövõtja] materjali kohe tagasilükkamine.”

35. Komisjon väitis, et lõpuks heakskiidetud kliimaseade vastas tehnilisele kirjeldusele ega olnud halvema kvaliteediga, kui lepingus ette nähtud. Hinnaalandust ega garantiiperioodi ei pikendatud.

36. Fassaadi osas leidis komisjon, et talle teadaolevalt ei ole toimunud lihtsustamist, mis oleks tegelikult toimunud algselt kavandatud ja hankedokumentidesse lisatud akende arvuga. Peale selle sisaldasid sillad pärast töövõtjaga kokkuleppele jõudmist kokku 20 akent, kuna lepingu maksumus suurenes 15 600 euro võrra.

37. Seoses alusplaadiga kinnitas komisjon kokkulepet maksta 20 000 euro suurune tasumata summa alles pärast seda, kui töövõtja oli vea parandanud. Sellest kokkuleppest peeti kinni ja puudused parandati. Küsimus oli järelevalveasutuse kontrolli all ja seda arutati mitmes seiremehhanismis. Pärast remonti maksti tasumata summa töövõtjale välja.

38. Oma märkustes kordas kaebuse esitaja seoses kliimaseadmega, et vorm 4.6.9 oli selgelt komisjoni ja töövõtja vahelise lepingu osa. Sellel vormil ei ole selgelt märgitud mitte ainult kliimaseadme tootja, vaid ka süsteemi täpne tüüp. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et töövõtja tarnitud kliimaseadmed olid 30–40 % odavamad kui lepingus ette nähtud seadmed. Võrdluseks viitas ta sellele, et keegi tellis Mercedes S-klassi, kuid sai selle asemel Volkswagen Passati, ning talle öeldi, et ka Passat võib sõita kiirusega üle 200 km/h. Ta märkis, et ECD oli andnud talle korralduse paluda hankija esindajal kinnitada madalama kvaliteediga kliimaseadme aktsepteerimist. Nimetatud esindaja märkis 25. oktoobri 2007. aasta kirjalikus avalduses järgmist: „Ma nõustun [hankija] nimel [töövõtja] pakutud jahuti, puhurkonvektorite ja puhurite madalama kvaliteediga”. Kaebuse esitaja kahtles, miks avaliku sektori hankijal, kes ei andnud ehitusprojektile rahalist toetust, oli õigus võtta vastu madalama kvaliteediga seadmeid. Samuti küsis ta, kuidas saab ECD nõustuda madalama kvaliteediga seadmete kasutamisega ilma vastava hinnaalanduseta või garantiiaja pikendamiseta.

39. Fassaadi kohta väitis kaebuse esitaja, et lihtsustamine seisnes ainult ühe mõõtme kasutamises keskjoonte vahel, mitte erinevate mõõtmete kasutamises, nagu algselt ette nähtud. Sildadel kasutamiseks ettenähtud aknaid ei olnud võimalik avada. Teatavaid tehnilisi kaalutlusi silmas pidades tegi kaebuse esitaja ettepaneku nõustuda, et lihtsustamisest tulenevat kulude kokkuhoidu tuleks kasutada sillaakende paigaldamiseks, mida saab avada. Lõpuks fassaadi siiski lihtsustati, võtmata arvesse asjakohast kulude kokkuhoidu. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et töövõtja sai avatavate akende eest täiendavalt 15 000 eurot.

40. Alumise plaadi puuduse kohta täpsustas kaebuse esitaja, et ta oli ECD esindaja ja töövõtjaga kokku leppinud, et jätab endale 20 000 eurot, kuni probleemi on lahendanud spetsialiseerunud äriühing, kes kasutab kõrgsurve- või samaväärset protsessi, mille samaväärsust peab tõendama Kesk-Euroopa ekspert. Kaebuse esitaja väitis, et pärast järelevalvaja ametist lahkumist seda kokkulepet ei järgitud. Selle asemel tehti "pseudoparandus", mis tõi kaasa tasumata 20 000 euro suuruse summa ebaseadusliku väljamaksmise.

41. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et hankedokumentides on sõnaselgelt nõutud, et hoone teatavad välisosad peavad olema valmistatud kuumtsingitud terasest. Töövõtja teatas kaebuse esitajale, et Albaanias ei saa nõutava suurusega osi tsingida, ning pakkus asjaomaste osade kattekihti. Kaebuse esitaja lükkas selle tagasi, kuna see tähendaks hoone seisukorra halvenemist ja tooks kaasa ulatuslikud hooldusprobleemid. Töövõtja nõustus lõpuks hankima vajalikud osad Itaalias. Turujärelevalvemehhanismi 22. jaanuari 2008. aasta protokolli kohaselt asjaomaseid osi kuumtsingitud ei ole. Selle asemel arutati kohtumisel "teraskonstruktsiooni kattekihtide paksust". Kaebuse esitaja sõnul kujutas see endast lepingu olulist rikkumist ja isegi kui oleks toimunud hinnaalandus, ei oleks seda tohtinud kunagi juhtuda.

42. Kontrolli käigus tuvastasid ombudsmani talitused mitu käesoleva kaebusega otseselt seotud dokumenti. Nendest dokumentidest tehti koopiad ja kui komisjon leidis, et kopeeritud dokumendid ei ole konfidentsiaalsed, edastati need kaebuse esitajale.

43. Oma märkustes kontrolliaruande ja talle edastatud dokumentide kohta märkis kaebuse esitaja kõigepealt, et tema meeskonna järelevalve ei seisnenud mitte ainult tegelikus kontrollis, vaid ka töövõtja nõustamises ja toetamises. Seejärel loetles ta mitu näidet selle kohta, kuidas töövõtja sai tänu tehnilisele nõustamisele kasu kulude olulisest vähenemisest. Kaebuse esitaja sõnul oli sellises olukorras tavaline, et ka töövõtja oli valmis tegema kontsessioone ja reageerima paindlikult olukordades, kus õigusraamistik oli ebaselge. Selles kontekstis viitas kaebuse esitaja kliimaseadmetele, sildade akendele, põhjaplaadi parandamisele ja helikindlusele. Kuigi selliseid projekte iseloomustas tavaliselt "anna ja võta", oli töövõtja käesoleval juhul valmis võtma ainult midagi vastu pakkumata. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et ta tegi need märkused selgitamaks, et tema ja tema meeskond tegutsesid väga paindlikult.

44. Seoses kliimaseadmetega viitas kaebuse esitaja ECD esindaja 4. oktoobri 2007. aasta kirjale, milles kinnitati, et ECD toetab konkreetselt vormil 4.6.9 loetletud toodete kasutamist. Esindaja viitas seejärel ehitustööde hankelepinguga kehtestatud lepingudokumentide hierarhiale, mille kohaselt on tehnilised kirjeldused vormi 4.6.9 suhtes ülimuslikud. Sellega seoses juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et selle hierarhia eesmärk oli muu hulgas lahendada võimalikud vastuolud eri sätete vahel. Kliimaseadme puhul ei olnud aga ilmselgelt vastuolu üldiste tehniliste kirjelduste ja vormis 4.6.9 esitatud eriteabe vahel. Kaebuse esitaja lisas, et eespool nimetatud ECD esindaja ise teatas talle, et vorm 4.6.9 on oluline element pakkumuse edukaks tunnistamisel pärast keerulisi läbirääkimisi, mis ilmnes ka mitmest ombudsmani talituste kontrolli käigus saadud dokumendist.

45. Kaebuse esitaja kordas ka oma seisukohta, et internetis kättesaadav teave viitab sellele, et lõpuks kasutatud kliimaseadmed olid pärit Hiinast, kuigi oli võimalik, et turustamise tagasid Saksamaa või Prantsusmaa äriühingud. Siiski oli kaheldav, kas see vastab ELi päritolusertifikaadi nõudele. Ta palus ombudsmanil hinnata, kas käesoleval juhul on selline tõend esitatud.

46. Kaebuse esitaja väitis ka, et ilma asjakohaste eksperditeadmisteta tegi avaliku sektori hankija esindaja varakult omaalgatusliku avalduse, et ta võtab vastu madalama kvaliteediga odavamaid seadmeid. Sellega seoses juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et on üsna ebatavaline, et avaliku sektori hankija nõustub vabatahtlikult madalama kvaliteediga lahendusega ja teeb tegelikult selle lahenduse nimel väga aktiivset ja agressiivset lobitööd.

47. Seoses helikindluse tagamisega rõhutas kaebuse esitaja, kui oluline on järgida asjakohaseid norme, et tagada lepingu tüüptingimustes peetavate vestluste konfidentsiaalsus. Lisaks muudaksid seinte helikindluse puudused lagede kuluka ja keeruka helikindluse ebatõhusaks. Kontrolli käigus saadud dokumentidele viidates väitis kaebuse esitaja, et ECD esindaja väljendas üllatust hankija otsuse üle aktsepteerida madalama kvaliteediga kohalike materjalide kasutamist, kuid ei toetanud muul viisil järelevalverühma korduvates püüdlustes rakendada lahendust, mis tagab vastuvõetava helikindluse taseme.

48. Seoses fassaadiga juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et nagu kliimaseadme puhul, on küsimus selles, kas vormi 4.6.9 kvaliteedinõuded on täidetud. Lisaks kordas kaebuse esitaja oma seisukohta, et tema algatatud fassaadi lihtsustamist oleks tulnud kompenseerida kokkuleppega, mille kohaselt kannab töövõtja vähemalt osaliselt hoone muudesse osadesse lisaakende paigaldamise kulud. Töövõtja sai siiski lisaakende eest kogu summa.

49. Seoses teraskonstruktsiooni tsinkimisega juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et see hoone välisosa oli elementidega tugevalt kokku puutunud ja raskesti ligipääsetav. Seetõttu oli oluline, et see struktuur oleks tsingitud. Töövõtja tegi siiski ettepaneku kasutada konstruktsiooni tsinkimise asemel värviviimistlust, mis, nagu kaebuse esitaja märkis, tähendaks kvaliteedi tõsist halvenemist ning tooks kaasa kuluka ja raske hoolduse. Kaebuse esitaja väitis, et olemasolevatest dokumentidest ei selgu, kuidas töövõtja lõpuks teraskonstruktsiooniga tegeles. Dokumentidest ilmnes, et kaebuse esitaja õigusjärglane ehitusplatsi ülevaatajana oli heaks kiitnud ülemineku tsinkimiselt värviviimistlusele. Selles kontekstis oli ta seisukohal, et järelevalveasutus ei saa teha otsust olulise kvaliteedimuutuse kohta, mis oleks igal juhul toonud kaasa olulise hinnalanguse.

50. Alumise plaadi parandamise osas jäi kaebuse esitaja oma seisukoha juurde, et kinnipeetud 20 000 euro suurust summat ei oleks tohtinud töövõtjale välja maksta, kuna erimeetodite abil parandamise tingimus ei olnud täidetud. Selle asemel leidis kaebuse esitaja, et tehtud parandustööd kujutasid endast pseudoparandust, mis tähendas, et kelder oli halvem ja niiske.

Kaebuse esitaja väite teine aspekt

51. Kaebuse esitaja väitis, et keskkonnaministeerium ei toetanud teda nõuetekohaselt tema konfliktides teiste projektis osalejatega, mis olid seotud tema jõupingutustega tagada projekti tööde teostamine vastavalt lepingule. Ta väitis, et teda ja tema assistenti hirmutas tööettevõtja heaks töötav töödejuhataja. Ta väitis, et teda oli füüsiliselt ähvardatud ja tema assistent sai tekstisõnumi, mis ähvardas teda ja tema perekonna elu. Sellega seoses lisas kaebuse esitaja ECD-le adresseeritud aruande, milles ta osutas enda ja oma assistendi hirmutamisele.

52. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et tema vastuväited töövõtja pakutud materjalide kasutamisele viisid selleni, et viimane esitas tema vastu korruptsioonisüüdistusi. Kaebuse esitaja tõstatas selle küsimuse koordineerimiskoosolekul, kus ta ootas ECD toetust ja kaitset. Kuna aga töövõtja jäi oma väidete juurde, otsustati selle kohtumise tulemusena, et kõik kaebuse esitaja vastu esitatud vastuväited tuleks edaspidi adresseerida otse ECD-le, mitte kaebuse esitajale endale. Seda arengut arvesse võttes otsustas kaebuse esitaja mitte taotleda oma lepingu pikendamist.

53. Oma arvamuses juhtis komisjon tähelepanu sellele, et ühel korral teavitas kaebuse esitaja ECD esindajat ICMis ohust. Viimane palus tal esitada see kirjalikult, et ECD saaks meetmeid võtta. ECD-le teadaolevalt ei ole kaebuse esitaja seda kunagi teinud. Komisjon märkis, et järgmisel seiremissioonil „teavitas ECD esindaja teda suuliselt sellest, et järelevalverühma liikmeid oli tema töö ajal ähvardatud. Ta märkis, et selline käitumine ei ole vastuvõetav, ning palus seejärel ehitustöölepingu sõlminud töövõtjal teavitada [ECD-d] kirjalikult, kui tal on andmekaitseinspektoriga probleeme. Pärast seda ei kuulnud ECD esindaja kunagi sarnastest juhtumitest ja tema arusaama kohaselt oli küsimus lahendatud.

54. Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et komisjoni väide, et ta teatas väidetavast hirmutamisest ainult suuliselt ECD-le, ei olnud õige. Selle asemel esitas ta 17. juulil 2007 ECD esindajale kirjaliku aruande töövõtja poolse ulatusliku hirmutamise kohta. Arvestades, et samal päeval toimunud meedia mitmekesisuse seire koosolekul tõstatas keskkonnakomisjon selle küsimuse üksnes põgusalt, nõudis kaebuse esitaja keskkonnakomisjoni ametlikku vastust. Samal päeval sai ta samalt ECD esindajalt telefonikõne, milles viimane selgitas, et küsimus väljub tema pädevuse piiridest. Seetõttu arutab ta seda oma ülemusega. Pärast seda, kui ta oli pöördunud ECD poole ja vahetult enne kohtumist ECD ja hankijaga, solvas kaebuse esitajat tööle võtnud äriühingu töötaja teda ja süüdistas teda selles, et ta saatis ilma tema nõusolekuta ECD-le kirja hirmutamise kohta äriühingu paberil. Sama töötaja märkis, et kaebuse esitaja oli seega saboteerinud oma püüdlusi hoida häid suhteid ECD ja hankijaga, lisades, et sel põhjusel esitab ta tema vastu kahju hüvitamise hagi. Kohtumisel teavitas kaebuse esitaja sellest juhtumist ECD esindajaid ja hankijat. Mõlemad nõustusid, et olukord on talumatu, kuid ei teadnud, milliseid samme praegu astuda. Kaebuse esitaja teatas neile, et kui nad ei suuda probleemiga piisavalt tegeleda, pöördub ta ELi poole Brüsselis. Kui välja arvata sisuliselt viljatu kohtumine töövõtja omaniku, äriühingu eespool nimetatud töötaja, kaebuse esitaja ja ECD vahel, ei astunud ECD mingeid samme.

55. Kaebuse esitaja märkis ka, et ta teatas ECD-le töövõtja esindajate mitmesugustest solvangutest seoses väidetava korruptsiooniga tema ja mehaanikainseneri vastu. Lisaks töövõtjale juhiste andmisele esitada järelevalveasutuse kohta kirjalikud kaebused, ei võtnud keskkonnaministeerium siiski meetmeid. Antud kontekstis märkis kaebuse esitaja, et ECD ei lükanud ümber solvanguid, mis tekitavad küsimuse, miks ta neid ei uurinud.

56. Oma lisateabe taotluses juhtis ombudsman tähelepanu kaebuse esitaja avaldusele, et 17. juulil 2007 esitas ta ECD-le järelevalvetöötajate vastu suunatud ähvardusi käsitleva kirjaliku aruande, mille ta lisas ombudsmanile esitatud kaebusele. Seda arvesse võttes palus ta komisjonil seda aruannet kommenteerida ja märkida, milliseid meetmeid ta on võtnud selle suhtes järelmeetmete võtmiseks.

57. Komisjon märkis oma vastuses, et kaebuse esitaja teavitas suuliselt ECD esindajat ohust. Siiski ei ole kaebuse esitaja talle teadaolevalt kunagi neid väiteid ECD-le kirjalikult esitanud.

58. Kaebuse esitaja rõhutas oma märkustes, et ta teavitas elektroonilise side osakonda kirjalikult ja et tuleb eeldada, et elektroonilise side osakond on tema kirja kätte saanud. See küsimus lisati ka MPMide protokollidesse. Sellest hoolimata ei astunud ECD samme tema kaitsmiseks ja toetamiseks. Nimetatud protokoll sisaldas ka tema ja teiste isikute vastu esitatud korruptsioonisüüdistusi, mida ECD ei olnud menetlenud.

59. Komisjoni toimiku uurimisel ombudsmani talituste poolt ei leitud jälgi kaebuse esitaja 17. juuli 2007. aasta aruandest järelevalvetöötajate hirmutamise kohta.

60. Oma märkustes kontrolliaruande kohta rõhutas kaebuse esitaja, et ta andis nimetatud aruande üle ECD esindajale 18. juulil 2007 kell 12.00. Esindaja reageeris aruandele närviliselt ja kaasas seega oma ülemuse kaebuse esitajaga peetavasse vestlusse. Kuigi mõlemad ECD liikmed ei olnud kindlad, kuidas reageerida, väitis kaebuse esitaja, et ta ootab selget otsust, mida oleks samuti nõutud, pidades silmas sellega seotud täiendavaid dokumente, milles teda süüdistati korruptsioonis. Seega oleks ECD olnud kohustatud kas peatama kaebuse esitaja ja mehaanilise juhi tegevuse või kaitsma neid muul viisil põhjendamatute süüdistuste eest. ECD juhis töövõtjale esitada kaebused juhendaja kohta otse talle, kujutas endast toetuse asemel pilkamist.

Ombudsmani hinnang

Kaebuse esitaja väite esimene aspekt

Sissejuhatav märkus

61. Ombudsman tuletab kõigepealt meelde, et kaebuse esitaja kõnealuse väite esimene aspekt viitab tema jõupingutustele tagada lepingu täitmine. On selge, et need jõupingutused on seotud ajavahemikuga, mille jooksul kaebuse esitaja tegutses ehitusplatsi järelevalve teostajana. Kaebuse esitaja leping järelevalveasutusena lõppes 2007. aasta novembri lõpus. Kaebuse esitaja esimese väite ajalise mõõtme kohta tuleb seega märkida, et see ei laiene sündmustele, mis leidsid aset pärast tema lepingu lõppemist. Mis puudutab kõnealuse väite esimese aspekti sisulist mõõdet, siis rõhutab ombudsman, et see piirdub kaebuse esitaja jõupingutustega tagada lepingu täitmine ja seega kõigi konkreetset ehitusprojekti käsitlevate lepingudokumentide [1] sätete järgimine.

62. Järgnevalt peab ombudsman seega hindama, kas ECD seisukoht tõstatatud lepingulistes küsimustes ajavahemiku kohta, mille jooksul kaebuse esitaja tegutses järelevalvajana, on mõistlik.

Mis puudutab kliimaseadet

63. Ombudsmani arvates võib komisjoni seisukoha kokku võtta järgmiselt: Keskkonnaministeerium suhtus kliimaseadme kavandatavasse muutmisse pooldavalt ning leidis, et see vastab tehnilisele kirjeldusele ja hankija on selle heaks kiitnud. Jaanuaris 2008 nõustus järelevalveasutus kliimaseadme muutmisega, mis oma tehnilise võimsuse tõttu vastab tehnilisele kirjeldusele ega ole halvema kvaliteediga kui vormiga 4.6.9 ette nähtud süsteem. Komisjon lisas, et konkreetseid seadmeid, mille töövõtja pakkus välja ajal, mil kaebuse esitaja tegutses järelevalvajana, ei kiidetud kunagi heaks ega kasutatud. Hinnaalandust ega garantiiperioodi ei pikendatud.

64. On selge, et vormiga 4.6.9 nähakse ette konkreetne kliimaseade, mis on määratletud selle kaubamärgi ja tüübi alusel. Konditsioneerisüsteemi muutmise hindamiseks on seega hädavajalik, et ombudsman selgitaks poolte vahel vaidluse all oleva vormi 4.6.9 õiguslikku tähtsust. Sellega seoses märgib ombudsman, et üldtingimuste artiklis 3 on sätestatud lepingudokumentide tähtsuse järjekord ning lisaks tehnilistele kirjeldustele ja muudele dokumentidele on loetletud vorm 4.6.9. Sellest järeldub ja sellele ei ole vastu vaieldud, et vorm 4.6.9 on hankedokumentide osa. Seega ei ole kahtlust, et vormi 4.6.9 kui sellist tuleb pidada töövõtjale siduvaks.

65. Mis puudutab hankedokumentide järjekorda, siis tuleneb üldtingimuste artiklist 3, et tehnilised kirjeldused on vormi 4.6.9 suhtes ülimuslikud. Kuid nagu kaebuse esitaja veenvalt väitis, tuleb seda lepingudokumentide hierarhiat mõista nii, et see määrab eri lepingudokumentide vastuolu korral kindlaks, milline dokument on ülimuslik. Tuleb märkida, et käesolevas asjas ei väitnud ükski pool, et tehniliste kirjelduste ja vormi 4.6.9 vahel oli tegelikult vastuolu, mis oleks nõudnud vormi 4.6.9 tühistamist. Samuti tuleb lisada, et üldtingimuste artikli 3 tõlgendus, mille kohaselt on tehniline kirjeldus ülimuslik isegi juhul, kui puudub vastuolu vormiga 4.6.9, tähendaks nõustumist sellega, et vormi 4.6.9 võib kõrvale jätta, viidates tehnilise kirjelduse üldisematele nõuetele. Sellist tõlgendust ei saa siiski pidada vormi 4.6.9 funktsiooniga kooskõlas olevaks, kuna lepingudokument oli mõeldud kasutamiseks. Seda seisukohta kinnitavad dokumentaalsed tõendid, millest nähtub, et vormil 4.6.9 esitatud teabele omistati erilist tähtsust. Seega pidid kõik pakkujad vastavalt pakkumuse punktile 4.1 esitama koos muu teabe ja dokumentidega „tehnilised dokumentaalsed tõendid (vorm 4.6.9)“. Kõige olulisem on see, et 21. aprillil 2006 toimunud pakkumuse selgitamise koosoleku protokollis on märgitud järgmist: Pakkumuste hindamisel pööratakse erilist tähelepanu tehnilistele dokumentaalsetele tõenditele (vorm 4.6.9). Loetletud kaupu peavad toetama sertifikaadid, andmeleht, kataloogid jne.”

66. Neid kaalutlusi silmas pidades on ombudsman seisukohal, et töövõtja oli põhimõtteliselt kohustatud järgima vormil 4.6.9 esitatud täpsustusi, mida ei saa pidada üksnes soovituslikuks. Seega, kuigi põhimõtteliselt tuleb asuda seisukohale, et ECD pidi talle lepingudokumentidega antud volituste piires hoolitsema selle eest, et vormil 4.6.9 loetletud seadmeid kasutataks lepingu tüüptingimuste koostamiseks, ei välista need kaalutlused, et ehitusprojekti elluviimise käigus muudetakse lepingudokumente. Tegelikult on EÜ välistegevuse lepingute sõlmimise menetluste praktilise juhendi [2] punktis 2.10 ette nähtud võimalus lepinguid muuta, „kui projekti rakendamist mõjutavad asjaolud on pärast esialgse lepingu allkirjastamist muutunud”. Kaebuse esitaja ei eitanud, et muudatused on võimalikud, kuid väitis, et see võimalus on olemas ainult erandlikel asjaoludel.

67. 19. juulil 2007 järelevalveasutusele saadetud kirjas asus töövõtja seisukohale, et tema tarnijate pakkumised vormis 4.6.9 nimetatud seadmetele ei ole „pikaajaliste viivituste tõttu” enam kehtivad. Ombudsmani arvates ei saa välistada, et teatavad viivitused projekti rakendamisel võisid olla lepingu muutmist õigustavad põhjused. Igal juhul märgib ta, et kaebuse esitaja ise tunnistas, et õigusraamistik on ebaselge ja et on olemas teatav vajadus paindlikkuse järele. Neil asjaoludel peab ombudsman mõistlikuks komisjoni seisukohta, et kliimaseadet oli võimalik muuta seni, kuni asendav süsteem vastas tehnilisele kirjeldusele ning hankija ja töövõtja olid sellise muudatuse suhtes ühel meelel.

68. Igal juhul märgib ombudsman siiski, et kaebuse esitaja peamine mure näib olevat see, et töövõtja pakutud seadmed vormiga 4.6.9 ette nähtud seadmete asendamiseks ei vastanud tehnilistele kirjeldustele ja muudele lepingulistele nõuetele.

69. Uurimise käigus selgus, et töövõtja tegi 2007. aasta juulis ettepaneku kasutada muud kui vormil 4.6.9 nimetatud kliimaseadet. Kaebuse esitaja, kes oli endiselt ehitusplatsi ülevaataja, esitas mahukad katseandmed, et teha kindlaks, et kavandatav süsteem ei vasta mitmele lepingulisele nõudele. Lisaks rõhutas kaebuse esitaja korduvalt, et seoses kavandatava kliimaseadmega oli hankija sõnaselgelt kirjalikult teatanud, et ta aktsepteerib madalama kvaliteediga süsteemi.

70. Komisjoni märkustest, mida toetavad dokumentaalsed tõendid, ilmneb siiski, et töövõtja pakutud kliimaseadet ei kasutatud lõpuks SCC-s, vaid hoopis sama kaubamärgi teistsugust mudelit, mis kiideti heaks 2008. aasta jaanuaris.

71. Eespool öeldut silmas pidades on selge, et ombudsman ei saaks mingil juhul järeldada, et ajal, mil kaebuse esitaja tegutses järelevalveasutusena, ei oleks komisjon suutnud tagada, et lepingu tüüptingimustes kasutatav kliimaseade vastaks lepingulistele nõuetele.

72. On tõsi, et kaebuse esitaja kritiseeris oma märkustes lõpuks kasutatud kliimaseadet, väitis, et see on madalama kvaliteediga, ja väljendas kahtlust, kas sellega on kaasas kehtiv päritolusertifikaat. Ombudsman leiab, et eespool punktis 61 esitatud põhjustel ei hõlma tema väite ajaline ulatus kaebuse esitaja seisukohti 2008. aasta jaanuaris ja seega pärast tema kui järelevaataja lepingu lõppemist heaks kiidetud kliimaseadmete kohta.

73. Sellegipoolest väitis kaebuse esitaja veenvalt, et lõpuks kasutatud kliimaseadmed vastavad küll tehnilistele kirjeldustele, kuid on madalama kvaliteediga ja oluliselt odavamad kui vormiga 4.6.9 ette nähtud süsteem. Ombudsman on seisukohal, et hea halduse põhimõtted nõuavad konkreetsele projektile eraldatud vahendite usaldusväärset haldamist. Olukorras, kus kasutatakse algselt eelarvestatud süsteemist odavamat süsteemi, võib seega eeldada, et peetakse läbirääkimisi hinnaalanduse ja/või garantiiaja pikendamise üle. Nagu komisjon märkis, ei ole see käesoleval juhul nii. Nagu eespool märgitud, ei kuulu see küsimus siiski käesolevas asjas analüüsitava väite ajalisse kohaldamisalasse. Lisaks väljub see ka väite esemelisest kohaldamisalast, kuna see ei puuduta küsimust, kas kliimaseadmega seotud hankedokumente on järgitud, vaid liidu rahaliste vahendite usaldusväärset haldamist. Seetõttu ombudsmani käesolev uurimine seda aspekti ei hõlma.

74. Ombudsman tuletab meelde, et Euroopa Kontrollikojal on eriteadmised ja vastutus ELi vahendite kasutamise auditeerimisel, aidates seeläbi kaasa ELi eelarve usaldusväärsele haldamisele. Täpsemalt avaldas kontrollikoda 2009. aastal eriaruande "Komisjoni projektide mõjusus justiits- ja siseküsimuste valdkonnas Lääne-Balkani riikides",[3] milles kontrollitakse komisjoni tegevust selles valdkonnas ja viidatakse korduvalt Albaanias rakendatud projektidele. Arvestades kontrollikoja erilist vastutust ja asjatundlikkust selles valdkonnas, teavitab ombudsman teda käesolevast juhtumist ja palub tal kaaluda kaebuse esitaja tõstatatud küsimusi seoses ELi vahendite usaldusväärse haldamisega.

Mis puutub fassaadi

75. Uurimise käigus selgus, et kaebuse esitaja peamine fassaadiga seotud kaebus puudutab mõju, mida ta nimetas projekti kulude lihtsustamiseks. Kuigi kaebuse esitaja oli ka seisukohal, et tehnilistele kirjeldustele vastavusega seoses tekkisid samasugused probleemid nagu kliimaseadmete puhul, ja kuigi ta tõstatas ka teatavaid aspekte seoses alltöövõtuga, ei täpsustanud ta oma seisukohti selles küsimuses. Sellises olukorras ja pidades silmas, et komisjoni toimik ei sisalda esmapilgul selle kohta tõendeid, leiab ombudsman, et tal ei ole vaja seda aspekti täiendavalt kaaluda. Kaebuse esitaja kahtles ka selles, kuidas saaks jätta hoone teatavates osades aknad ette nägemata. Ombudsman peab selgeks, et kaebuse esitaja viimane seisukoht kujutab endast kriitikat hoone projekti kui sellise suhtes. Kahtlemata ei oleks ombudsman oma volitusi silmas pidades pädev selles küsimuses seisukohta võtma, mistõttu ei käsitleta seda küsimust alljärgnevalt. Seega käsitleb ombudsman ainult fassaadi lihtsustamise küsimust, mis kaebuse esitaja sõnul toimus ja mõjutas projekti kulusid.

76. Ombudsman märgib, et hoone projekti rakendamise käigus tõstatati korduvalt fassaadiga seotud küsimusi. Näiteks 7. ^kuuaruanne (aprill 2007) sisaldab järgmist avaldust: „Me täpsustame töövõtja fassaadi, et fassaadi tootmine saaks tööjoonise ette valmistada ilma liigsete päringuteta. Aknapaneelide nüüdsest detailse vahekauguse tõttu tuleb mõningaid seinu reguleerida. See muudab veidi mõnede ruumide suurust.” Lisaks selgub, et fassaadi joonised valmisid 2007. aasta mais [4] koos 2007. aasta mai „tegevusnimekirjaga”, milles täpsustatakse järgmist ülesannet: „Muuda arhitektuurijooniseid: fassaad, telliskiviseinad jne”[5]. Oma 15. mai 2007. aasta kirjas töövõtjale teatab järelevalve teostaja, et „[k]õnealused joonised lõpetavad meiepoolse läbivaatamise ja te võite jätkata fassaadi tööjooniste ettevalmistamist jne”. Lisaks viidatakse „muudetud konstruktsiooniprojektile”, täpsustamata siiski, mil määral see fassaadi mõjutab [6].

77. Neljanda ICMi protokollis viidatakse „[g] lass-fassaadile sillaehitusel“ja märgitakse, et „[n]oo fassaadiehituse muudatused (st avatud sillad) on lubatud. Akende hind peab olema usaldusväärne ega tohi olla liiga kallis.“ Halduskorralduses nr 10 käsitletakse sillaakende lepingu muutmist ja märgitakse vajadust lisada hoone sildadele 20 täiendavat akent lisakuluga 15 600 eurot.

78. Eespool läbi vaadatud dokumentaalsete tõendite põhjal leiab ombudsman, et ei saa välistada, et fassaadi kujunduses on tõepoolest tehtud teatavaid muudatusi. Seda näib eelkõige väitvat kaebuse esitaja 15. mai 2007. aasta kiri töövõtjale.

79. Samal ajal leiab ombudsman siiski, et küsimus, kas fassaadi lihtsustamisel on olnud kuludega seotud tagajärgi, kui see on tõepoolest toimunud, läheb kaugemale käesoleva väite sisulisest ulatusest, kuna see ei puuduta lepingu täitmise küsimust. Seega kehtivad samad kaalutlused, mis kliimaseadme puhul (vt eespool punktid 73–74).

Nagu alumine plaat

80. Ombudsman märgib kõigepealt, et vaidluspooled on ühel meelel selles, et alumisel plaadil oli viga, mille töövõtja oli kohustatud parandama. Lisaks ei ole vaidlust selles, et lepiti kokku, et 20 000 euro suurune summa peetakse kinni seni, kuni töövõtja kõrvaldab alumise plaadi vea. Kuigi pooled nõustuvad ka sellega, et viga parandati hiljem ja selle alusel maksti 4. aprillil 2008 välja tasumata summa, ei ole vaidlust selles, kas i) töövõtja tehtud parandustööd vastasid konkreetsele parandusmeetodile, mis oli kaebuse esitaja sõnul eelnevalt kokku lepitud, ja ii) ECD-l oli tegelikult tehtud parandustööde alusel õigus tasumata summa välja maksta.

81. Ombudsman märgib, et eespool punktides 61 ja 73 esitatud põhjustel jäävad kaebuse esitaja tõstatatud küsimused seoses alumise plaadiga käesoleva väite ajalisest ja sisulisest kohaldamisalast välja.

Mis puutub helikindlusesse

82. Ombudsman võtab arvesse järgmisi dokumentaalseid tõendeid: Üheksanda kuuaruande (juuni 2007) kohaselt tegi töövõtja ettepaneku asendada sisemised tellised „kergekaaluliste betoontellistega”, mille akustiliste nõuete ja toimivuse osas kontrollis järelevaatajat palkav ettevõte. Järelevalve teostaja nõustus 23. juuli 2007. aasta kirjas tellija poolt keldrisse pakutud tellistega, kuid lükkas need nende akustiliste omaduste tõttu hoone teiste osade osas tagasi ja põhjendas oma seisukohta üksikasjalikult. Ta osutas ka tehnilistele kirjeldustele ja selgitava koosoleku protokollile, mille kohaselt „kui ei ole sätestatud teisiti, peavad tehased, materjalid ja töötlus olema kooskõlas Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) standardite ja soovitustega, kui sellised standardid või soovitused on olemas”.

83. Kümnenda kuu aruandest (juuli 2007) ilmneb, et töövõtja telliste vahetus kiideti heaks tingimusel, et neid tugevdatakse minimaalse akustilise kvaliteedi tagamiseks spetsiaalse kipsplaadi kilbiga. Minimaalse kompromissina tegi kaebuse esitaja 27. augustil 2007 töövõtjale ettepaneku kasutada telliseid, mille dB väärtus on 45. Järgmisel päeval teatas töövõtja järelevalveasutusele, et Albaanias toodetud telliste koefitsient ei ületa 39 dB. Töövõtja leidis ka, et lepingus ei ole konkreetset täpsustust, ja pidas seetõttu oma valikut sobivaks. Vastuseks nõustus järelevalveasutus 29. augustil 2007, et lepingudokumentides ei ole müra vähendamise kohta konkreetseid täpsustusi, kuid juhtis tähelepanu ka sellele, et leping põhineb asjakohasel DIN-numbril / ELi normil. Märkides, et töövõtja ei olnud valmis kasutama kipsplaadi kilpi, tegi järelevalveasutus ettepaneku kiita heaks kaebuse esitaja poolt 2007. aasta juulis pakutud tellised. Mis puudutab "kahte siseseina (umbes 11 lineaarset meetrit), mis eraldavad erinevaid osakondi", siis tellised peaksid olema kaetud kipsplaadiga.

84. Vastavalt 12. kuuaruandele (september 2007) kiitis järelevalveasutus heaks "kohalikud tellised, sealhulgas akustilise kvaliteedi madalama standardi". Samas aruandes märgitakse ka, et töövõtja täitis telliseid väga madalal tasemel. Selle tulemusena andis juhendaja juhiseid töö parandamiseks ja märkis, et ta jälgib seda pidevalt. Järelevalve teostaja palus 28. septembril 2007 töövõtjal parandada telliskivide kvaliteeti. Telliste madalale kvaliteedile viidatakse ka 13. kuuaruandes (oktoober 2007).

85. Eespool analüüsitud dokumentidest ilmneb, et lepingudokumentides ei ole erinõudeid telliste kohta, mida töövõtja peab kasutama. Kuigi kaebuse esitaja rõhutas vajadust kasutada telliseid, mis vastavad asjakohastele Euroopa standarditele, näib, et kasutatavate telliste kvaliteedi osas jõuti kokkuleppele, mis hõlmas kaebuse esitajat ja tema eksperditeadmisi. Kuigi dokumentaalsetest tõenditest ilmneb selgelt, et leitud lahenduse rakendamine tekitas muret, leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei esitanud piisavalt tõendeid, mis võimaldaksid tal, st ombudsmanil, järeldada, et avaliku sektori hankijal ja järelevalveasutusel ei oleks olnud õigust lõpuks kasutatud telliseid heaks kiita.

Mis puutub tsinkimisse

86. Kaebuse esitaja sõnul nõuti lepingudokumentides sõnaselgelt, et hoone teatavad välisosad peavad olema valmistatud kuumtsingitud terasest. Sellest nõudest hoolimata ilmnes komisjoni toimiku kontrollimise käigus saadud dokumentidest, et tema õigusjärglane ehitusplatsi ülevaatajana kiitis heaks ülemineku galvaanimiselt värviviimistlusele. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et järelevalveasutus ei saanud teha otsust olulise kvaliteedimuutuse kohta, mis oleks igal juhul pidanud kaasa tooma olulise hinnalanguse. Komisjon ei kommenteerinud tsinkimise küsimust.

87. Ombudsman märgib, et rubriigi „Tooted“ punktis 2.3 „Tehnilised kirjeldused“ on sätestatud järgmist: „GALVANIKATSIOON: Tsingitakse pärast valmistamist tsingikihiga termilise pihustamise teel (metalliga pihustamine)“. Seega näib olevat selge, et hankedokumentides nõuti teraskonstruktsiooni tsinkimist. Seda kinnitab ka üheksanda kuu aruanne (juuni 2007), milles märgitakse, et töövõtja „tegi ettepaneku muuta teraskonstruktsioon tsingitud terasest värviviimistluseks”. Vastavalt 15. ^MPM-i protokollile (22. jaanuar 2008)„kasutab töövõtja tsingitud teraskolonne vastavalt nõutavatele spetsifikatsioonidele”. Samas protokollis on ka märgitud, et käsitleti „teraskonstruktsiooni kattekihtide paksust“, märkides samal ajal, et töövõtja teatas, et „päikesevarjutuskonstruktsioon paigaldatakse tsingitud teraskolonnide abil“. Lõpuks märgitakse 18. MPMi (8. mai 2008) protokollis siiski, et „teatavate lahknevuste tõttu sildade tsingitud kolonnide tootmisel lepiti kokku, et [töövõtja] parandab kvaliteeti värvimise teel”.

88. Eespool kirjeldatud sündmuste jadast tuleneb, et kaebuse esitaja tõstatatud küsimused leidsid konkreetses kontekstis aset pärast seda, kui tema leping järelevalveasutusena oli lõppenud. Eespool punktis 61 esitatud põhjustel jääb see seega kaebuse esitaja väite ajalisest ulatusest välja.

Järeldus

89. Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades järeldab ombudsman, et kaebuse esitaja väite ajalises ja materiaalses mõõtmes käsitletud sündmustega seoses ei ole esinenud haldusomavoli. Mis puudutab kaebuse esitaja tõstatatud aspekte, mida tema väide ei hõlma, see tähendab, et ECD ei toetanud teda nõuetekohaselt tema püüdlustes tagada projekti tööde teostamine vastavalt lepingule, siis vastavalt eespool punktis 74 esitatud kaalutlustele teavitab ombudsman kontrollikoda käesolevast juhtumist ja palub tal neid küsimusi kaaluda.

Kaebuse esitaja väite teine aspekt

90. Mis puudutab ECD väidetavat suutmatust nõuetekohaselt toetada kaebuse esitajat tema konfliktis teiste projektis osalejatega seoses tema jõupingutustega tagada projekti tööde teostamine vastavalt lepingule, siis on selge, et kaebuse esitaja juhtis komisjoni tähelepanu teatavatele tema ja teiste järelevalvemeeskonna liikmete vastu suunatud hirmutamistele ja ähvardustele. Lisaks ei ole vaidlust selles, et keskkonnaministeerium tõstatas selle küsimuse MPMi raames ja juhtis tähelepanu sellele, et selline käitumine on vastuvõetamatu. Lisaks juhtis kaebuse esitaja ise tähelepanu sellele, et sellega seoses kutsuti kokku koosolek, kus osalesid tema, ECD ja töövõtja. Lisaks on selge, et keskkonnakuritegude osakond palus kaebuse esitajal ja töövõtjal esitada oma kaebused kirjalikult.

91. Koos kaebusega esitas kaebuse esitaja ombudsmanile 17. juuli 2007. aasta kirjaliku aruande väidetavate hirmutamisjuhtumite kohta töövõtja esindajate poolt. Kaebuse esitaja väitis, et ta oli selle aruande ECD-le üle andnud ja seega oma väited kirjalikult esitanud, kuid ECD ei võtnud asjakohaseid meetmeid. ECD märkis, et talle teadaolevalt ei ole ta selle kohta kirjalikult midagi saanud.

92. Ombudsman on seisukohal, et tal ei ole võimalik lõplikult kindlaks teha, kas ECD sai kaebuse esitaja 17. juuli 2007. aasta aruande kätte. Tuleb siiski märkida, et kaebuse esitaja väitis usutavalt, et ta andis oma aruande üle ECD esindajale ja esitas selle kohta üksikasjalikku teavet. Igal juhul ei ole vaja, et ombudsman võtaks selles küsimuses lõpliku seisukoha, kuna vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja teavitas ECD-d tema ja tema meeskonna liikmete vastu suunatud ähvardustest ja hirmutamisest.

93. Seega on küsimus selles, kas keskkonnakuritegude osakond võttis asjakohaseid meetmeid pärast seda, kui teda oli nendest juhtumitest teavitatud.

94. Ombudsman on seisukohal, et dokumentaalsetest tõenditest nähtub selgelt, et kaebuse esitajal oli peamine vastutus kinnisvaraprojekti rakendamisel ja ta täitis sellega seoses otsustavat rolli. Lisaks ilmneb toimikust, et ECD tunnistas täielikult nende juhtumite tõsidust, millele kaebuse esitaja oli juhtinud oma tähelepanu, mida ta pidas vastuvõetamatuks ja mille tõttu toimus koosolek, kus osalesid tema ise, kaebuse esitaja ja töövõtja. Sellises olukorras oleks selgelt eeldatud, et ECD võtab otsustavaid meetmeid, et püüda vältida selliste intsidentide kordumist tulevikus ja toetada kaebuse esitajat tema järelevalverollis.

95. Ombudsman leiab, et talle esitatud tõendid viitavad sellele, et käesoleval juhul ei vastanud komisjon sellele standardile. Kuigi ombudsman tunnistab, et hirmutamise ja ähvarduste küsimus tõstatati kahel koosolekul, ei pea ta seda käesolevas asjas kõne all olevate intsidentide üldtunnustatud tõsidusele vastavaks. Selle asemel oli tuvastatud tõsidus selline, et oleks võinud eeldada, et ECD võtab ühendust komisjoni peakorteriga Brüsselis, et konsulteerida võimalike reaktsioonide üle. Vähemalt oleks võinud eeldada, et keskkonnakuritegude osakond registreerib kaebuse esitaja teatatud juhtumid ja oma kaalutlused selle kohta, milliseid meetmeid toimiku suhtes võtta. Kuid kui jätta kõrvale sellele küsimusele viitav MPM-i protokoll, ei sisalda asjaomane toimik selle kohta mingeid jälgi.

96. Seetõttu järeldab ombudsman, et komisjon ei toetanud piisavalt kaebuse esitajat tema konfliktides teiste projektis osalejatega, mis olid seotud tema jõupingutustega tagada projekti tööde teostamine vastavalt lepingule. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

B. Väidetav suutmatus nõuda surmaga lõppenud õnnetuse uurimist

Ombudsmanile esitatud argumendid

97. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei nõudnud ehitusplatsil toimunud surmaga lõppenud õnnetuse uurimist, milles hukkus üks töötaja.

98. Enne ehitusplatsil toimunud surmaga lõppenud õnnetuse käsitlemist kommenteeris komisjon oma arvamuses üldist ohutustaset ehitusplatsil. Ta juhtis tähelepanu sellele, et kohapealne ohutus on ECD jaoks korduv probleem ning et nagu on kinnitatud ICMide ja MPMide protokollides, jälgis ta tähelepanelikult ohutusstandardite järgimist.  Esimesel seiremissioonil 13. septembril 2006 esitas töövõtja ohutuskava, mille seiremissioon seejärel heaks kiitis. ECD võttis aktiivse rolli seoses kohapealse ohutusega ja tegi töövõtjale ülesandeks parandada ohutust, kui miinimumstandardeid ei järgita. Sellega seoses viitas ta järgnevate järelevalvemeetmete protokollidele, milles on märgitud töövõtja nõusolek järgida kaebuse esitaja soovitusi; märkides hiljem, et kohapealne ohutus on paranenud; hilisema halvenemise registreerimine koos ECD soovitusega trepi veelgi turvalisemaks muutmise kohta; ning vahetult enne surmaga lõppevat õnnetust ohutusmeetmete tõhustamine kohapeal. Seda kinnitas kaebuse esitaja kiri, milles ta märkis, et vahetult enne õnnetuse toimumist oli ta heaks kiitnud töövõtja võetud meetmed ohutusstandardite edasiseks parandamiseks.

99. Surmaga lõppenud õnnetuse kohta märkis komisjon, et see juhtus 12. jaanuaril 2008. Töövõtja teatas 14. jaanuari 2008. aasta kirjas ECD-le ja järelevalveasutusele järgmist: „... rühm kriminaalpolitseid saabus sündmuskohale ja uuris sündmuskohta. Oma esialgses aruandes teatasid nad, et tegemist oli ainult õnnetusega." Pärast õnnetust jätkas ECD ehitusplatsil ohutusmeetmete hoolikat jälgimist, nagu nähtub ICMide ja MPMide protokollidest. Töövõtja teatas 22. jaanuari 2008. aasta järelevalvemehhanismi koosolekul, et politsei ei soovi avaldada mingit teavet enne, kui lõpparuanne on kättesaadav. aprillil 2008 esitas Tiranas asuv prokuratuur õnnetuse kohta lõpparuande ja lõpetas uurimise. Lõpparuande kohaselt ei olnud surmaga lõppenud õnnetus tingitud ohutusmeetmete puudumisest ehitusplatsil.

100. Neid asjaolusid arvesse võttes väitis komisjon, et keskkonnaministeerium tegi kõik endast oleneva, et tagada ehitusplatsil asjakohaste ohutusstandardite järgimine. Seda tehes tugines keskkonnaministeerium järelevalverühma soovitustele ning andis ICMide ja MPMide kaudu töövõtjale korralduse neid soovitusi järgida. Seetõttu ei nõustunud komisjon kaebuse esitaja seisukohaga, et kõik pooled „eirasid vaikimisi” inimelude kaotust lepingu täitmise ajal.

101. Kokkuvõttes väitis komisjon, et keskkonnaministeerium jälgis tähelepanelikult ehitusplatsil toimunud surmaga lõppenud õnnetust ning teda teavitati korrapäraselt Albaania ametiasutuste ja töövõtja poolt MPMide raames korraldatud uurimisest.

102. Kaebuse esitaja nõustus oma märkustes, et avakoosolekul arutati ohutust. Siiski ei toetanud keskkonnakuritegude osakond tema jõupingutusi ohutuse parandamiseks ehitusplatsil, kuigi ebakindel ohutusolukord oli talle teada. Seoses surmaga lõppenud õnnetusega leidis kaebuse esitaja, et ECD-le peab olema selge, et arvestades korruptsiooni levikut Albaanias, ei saa politsei või prokuröri aruannet ilma kriitilise hindamiseta aktsepteerida. Ta väitis ka, et selle kirja kriitiline lugemine, millega töövõtja teavitas ECD-d õnnetusest, tekitas kahtlusi, kas õnnetuseni viinud sündmuste ahelast oli õigesti teatatud. Seda arvesse võttes väitis ta, et keskkonnaministeerium oleks pidanud olukorda uurima. Ta küsis, kas ECD i) hoolitses surnud töötaja perekonna eest ja ii) palus töövõtjal selgitada oma ilmset süü tunnistamist.

103. Ombudsman palus oma lisateabe taotluses komisjonil selgitada, milliseid meetmeid (kui üldse) ta sel ajavahemikul võttis, võttes arvesse asjaolu, et töötaja surma ja Albaania ametiasutuste uurimise lõpetamise vahele jäi rohkem kui kolm kuud. Eelkõige küsis ta, kas komisjon i) püüab selgitada fakte, näiteks paludes töövõtjalt lisateavet, ja ii) nõuab tulevikus piisavaid ennetusmeetmeid. Kui selliseid meetmeid ei võetud, palus ombudsman komisjonil selgitada, miks ta ei pidanud vajalikuks tegevust alustada. Lisaks küsis ombudsman komisjonilt, kas ta on kontrollinud surnud töötaja perekonna heaolu.

104. Oma vastuses viitas komisjon oma arvamusele ja nõudis, et ta jälgiks tähelepanelikult kehtivaid ohutusmeetmeid. Lisaks andis ta töövõtjale ICMide ja MPMide kaudu korralduse järgida kõiki järelevalveasutuse antud asjakohaseid soovitusi. Komisjon lisas ka Albaania justiitsministri kirja, mille kohaselt oli surmaga lõppenud õnnetus õnnetus õnnetusjuhtum ning seda ei põhjustanud tehnilise ohutuse ja tööga seotud kaitse eeskirjade kohaldamata jätmine.

105. Komisjon kinnitas, et ta on huvitatud surnud töötaja perekonna heaolust. Lisaks lisas komisjon lepingule ühe Albaania ehitusettevõtja, kes ei ole töövõtja, ning surnud töötaja lese ja poja vahel sõlmitud lepingu,„mille kohaselt viimane annetas korteri lepingus märgitud meetmete ja hinna eest”.

106. Kaebuse esitaja tuletas oma märkustes meelde, et hankemenetluse käigus tuletati töövõtjale meelde, et EL on ohutuse valdkonnas eeskujuks. Kui ala ohutusstandardid olid järk-järgult halvenenud ja muutunud eluohtlikuks, andis kaebuse esitaja korralduse peatada alal tehtavad tööd, mis põhjustasid tema vastu massilisi ähvardusi ja isegi füüsilisi rünnakuid. Ta leidis, et komisjon ei toetanud teda tema ülesannete täitmisel, kuigi ta oli fotode, aruannete ja kohapealse kontrolli abil juhtinud komisjoni tähelepanu talumatutele tingimustele kohapeal.

Ombudsmani hinnang

107. Ombudsman märgib kõigepealt, et kaebuse esitaja väide piirdub komisjoni väidetava suutmatusega nõuda ehitusplatsil toimunud surmaga lõppenud õnnetuse uurimist. Sellest hoolimata on nii komisjon kui ka kaebuse esitaja põhjalikult viidanud ohutusolukorrale ehitusplatsil. Kuigi ombudsman ei näe kaebuse esitaja väidete uurimisel vajadust neid küsimusi üksikasjalikult käsitleda, peab ta siiski asjakohaseks juhtida tähelepanu sellele, et aruannetes hoone edenemise kohta alates 2007. aasta aprillist viidatakse korduvalt ja pidevalt ohutusega seotud küsimustele ehitusplatsil ning need sisaldavad mitmel korral konkreetseid juhiseid töövõtjale ohutuse parandamiseks. Aruannete põhjal näib, et keskkonnakuritegude osakond osales aktiivselt ohutusstandardite järgimise tagamises kohapeal.

108. Seoses 12. jaanuaril 2008 toimunud surmaga lõppenud õnnetusele järgnenud sündmustega võtab ombudsman arvesse järgmist jada, nagu nähtub dokumentaalsetest tõenditest: Töövõtja teavitas 14. jaanuari 2008. aasta kirjaga ECD-d surmaga lõppenud õnnetusest. Töövõtja kiri sisaldas ka järgmist avaldust: „Rühm kriminaalpolitseilasi saabus sündmuskohale ja uuris sündmuskohta. Oma esialgses aruandes teatasid nad, et see oli ainult õnnetus." Sama avaldus sisaldus samal kuupäeval juhendajale saadetud kirjas. Selles kirjas märkis töövõtja lisaks, et õnnetus juhtus "hoolimata kõigist meie ettevõtte poolt kohapeal võetud ohutusmeetmetest". Selle kirja kohaselt murdis surnud töötaja "turvabarjääri ja tundis [sic] alla keldrisse. See langus põhjustab [sic] surma teda".

109. Seitsmeteistkümnendas kuuaruandes (veebruar 2008) ning 2008. aasta märtsis ja aprillis toimunud parlamentidevahelise komisjonide kohtumise protokollides märgitakse, et lõpparuanne õnnetuse kohta on endiselt puudu. Veel 2008. aasta juunis märgiti seiremehhanismi protokollis, et politsei aruanne ei ole veel kättesaadav.

110. Albaania justiitsministri 4. novembri 2008. aasta kirjast ECD juhile selgub, et pädev prokurör algatas "tööga seotud kaitse eeskirjade rikkumise" tõttu kriminaalmenetluse. Kirja kohaselt kaotas töötaja oma elu ootamatult ja kogemata, kui ta kukkus tööde lõpetamise ajal märkimisväärselt kõrguselt alla, kuid mitte seetõttu, et ei kohaldatud tehnilise ohutuse ja tööga seotud kaitse eeskirju. Lisaks nähtub sellest kirjast, et prokurör pidas käesolevat kohtuasja ebaõnnejuhtumiks, mistõttu see lõpetati 16. aprillil 2008.

111. Kirjast, mille töövõtja saatis ECD-le 14. jaanuaril 2008, ilmneb, et varsti pärast õnnetust leidis politsei, et tegemist oli „üksnes õnnetusega”. Samas ei ole selles kirjas, mis koosneb kahest väga lühikesest lõigust, ühtegi viidet töötaja surma põhjustanud sündmuste jadale. Sellega seoses väärib märkimist, et kiri, mille töövõtja saatis uuesti 14. jaanuaril 2008 järelevalveasutusele, sisaldab veel mitmeid faktilisi asjaolusid, mis puudutavad ECD-le saadetud kirjas puuduvat sündmuste jada.

112. Kuna ECD-le saadetud kirjas puudub teave õnnetuse võimalike põhjuste kohta, oleks võinud eeldada, et ECD püüab neid põhjuseid selgitada ja saada lisateavet. Näib siiski, et seda ei ole juhtunud. Sellega seoses tuleb meeles pidada, et üldtingimuste artikli 20 lõike 2 kohaselt tagab töövõtja ehitustööplatsi ohutuse ja võtab vajalikud meetmed, et vältida tööde teostamisest tuleneda võivaid kahjusid või õnnetusi. Üldtingimuste artiklis 67.13 on sätestatud, et töövõtja on kohustatud nõudmise korral esitama komisjonile kõik lepingu täitmise tingimustega seotud tõendavad dokumendid. Seega ei ole kahtlust, et ECD oleks saanud hõlpsasti nõuda töövõtjalt täiendavat teavet. Lisaks oleks võinud eeldada, et keskkonnaministeerium hoolitseb selle eest, et ehitusplatsil tehtavad tööd peatatakse või et sellist tööde peatamist kaalutakse vähemalt seni, kuni õnnetuse põhjused on piisavalt selgitatud. Samuti oleks olnud asjakohane, et ECD püüaks oma volituste piires rakendada konkreetseid meetmeid, et vältida sarnaseid õnnetusi tulevikus. Puuduvad aga tõendid selle kohta, et käesoleval juhul oleks see nii olnud.

113. Ei ole selge, millal täpselt sai ECD teada juhendajale saadetud kirjas sisalduvatest üksikasjadest, sealhulgas teabest selle kohta, et surnud töötaja murdis turvatõkke. Võttes aga arvesse asjaolu, et koordineerimiskoosolekud toimusid korrapärases ja sagedases tempos, peab ombudsman tõenäoliseks, et ECD oleks saanud teada selles kirjas sisalduvast teabest, isegi kui ta seda konkreetselt ei nõudnud. Kuid niipea, kui ECD oli sellest teabest teadlik, oleks töövõtjalt täiendavate üksikasjade küsimine või Albaania ametiasutuste poole pöördumine olnud veelgi vajalikum, pidades silmas, et 15. kuu aruandes (detsember 2007) märgitakse, et töövõtja „on parandanud ohutust kohapeal, kuid peab siiski parandama mõned tõkked liftiavade juures”. Dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu siiski, et ECD oleks selliseid samme astunud. Antud kontekstis tuleks samuti meenutada, et nagu nähtub dokumentaalsetest tõenditest, ei olnud viis kuud pärast õnnetust ikka veel kättesaadav politsei aruanne. Kuigi uurimise käigus selgus, et kriminaalmenetlus lõpetati 2008. aasta aprillis, selgus, et EKDd teavitati sellest asjaolust alles 2008. aasta novembris. Seda enam oleks komisjonilt nõutud, et ta püüaks ECD volituste piires olukorda selgitada. Antud kontekstis tuleks arvesse võtta ka tähtsust, mida keskkonnakuritegude osakond omistas ohutusele objektil, mida rõhutati näiteks avakoosolekul.

114. ECD-d teavitati kriminaaluurimise tulemustest 2008. aasta novembris. Kuigi Albaania justiitsministri kirjas kirjeldatakse üksikasjalikult, miks kriminaaluurimine lõpetati, näib, et see jätab lahtiseks mitu surmaga lõppenud õnnetusega seotud küsimust. Seega ei ole peale väite, et töötaja surm ei olnud tehnilise ohutuse ja tööga seotud kaitse eeskirjade kohaldamata jätmise tagajärg, mingit põhjust arvata, et neid eeskirju tegelikult järgiti. Sellest ebakindlusest hoolimata ei nähtu toimikust, et keskkonnaministeerium oleks võtnud meetmeid olukorra selgitamiseks.

115. Lõpuks peab ombudsman tähelepanuväärseks ja üsna ebatavaliseks, et ilmselt töövõtja õhutusel anti surnud töötaja perekonnale korter, kus oleks selle asemel eeldatud, et töövõtja kindlustus võtab asjakohaseid meetmeid. Kuigi ombudsman ei saa kindlaks teha, kas kaebuse esitajal on õigus, kui ta väidab, et see tähendas töövõtja süü tunnistamist, leiab ta, et vähemalt oleks ECD pidanud kaaluma seda aspekti põhjust piisavalt, et nõuda olukorra edasist selgitamist.

116. Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse esitaja on oma väite kinnitanud. Komisjoni suutmatus nõuda surmaga lõppenud õnnetuse asjaolude usaldusväärseks kindlakstegemiseks uurimist kujutab endast haldusomavoli juhtumit.

C. Järeldused

Käesoleval juhul tuvastas ombudsman kaks haldusomavoli juhtumit. Kui ombudsman tuvastab vajalikus ja asjakohases ulatuses haldusomavoli juhtumi, teeb ta asjaomasele institutsioonile sõbraliku lahenduse ettepaneku või soovituse projekti, et võimaldada tal tuvastatud haldusomavoli juhtum heastada.

Seoses esimese tuvastatud haldusomavoli juhtumiga, nimelt sellega, et komisjon ei toetanud piisavalt kaebuse esitajat tema konfliktis projekti teiste osalistega, mis oli seotud tema jõupingutustega tagada projekti tööde teostamine vastavalt lepingule, peab ombudsman seda eriti tõsiseks probleemiks, mis võib kaebuse esitaja järelevalverolli seisukohast olla süsteemset laadi. Võttes aga arvesse, et kaebuse esitaja järelevalveülesanne on lõppenud, ei oleks kasulik esitada komisjonile selle kohta sõbraliku lahenduse ettepanekut või soovituse projekti.

Mis puudutab asjaolu, et komisjon ei nõudnud surmaga lõppenud õnnetuse asjaolude usaldusväärseks kindlakstegemiseks uurimist, siis arvestades õnnetuse toimumisest möödunud aega, ei oleks komisjonile sõbraliku lahenduse ettepaneku või soovituse projekti esitamine kasulik.

Seetõttu esitab ombudsman allpool kaks kriitilist märkust.

Ombudsman lõpetab selle kaebuse uurimise järgmiste järelduste ja kriitiliste märkustega:

Kaebuse esitaja väite esimese aspektiga seoses ei ole haldusomavoli esinenud.

Komisjon ei toetanud piisavalt kaebuse esitajat tema konfliktides teiste projektis osalejatega, mis olid seotud tema jõupingutustega tagada projekti tööde teostamine vastavalt lepingule. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

Komisjon ei võtnud tema käsutuses olevaid asjakohaseid meetmeid, et teha usaldusväärselt kindlaks SCC ehitusplatsil toimunud surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud. Tegemist on järjekordse haldusomavoli juhtumiga.

Sellest otsusest teavitatakse kaebuse esitajat, komisjoni ja Euroopa Kontrollikoda.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 17. detsember 2012

---

[1] Vt selle mõiste kohta allpool punkt 64.

[2] 2006. aasta veebruari versioon.

[3] Kättesaadav veebis aadressil: http://eca.europa.eu/portal/pls/portal/docs/1/8034856.PDF

[4] Kohtumise protokoll nr 16.

[5] Kohapeal toimunud koosoleku protokoll nr 18.

[6] Kohapeal toimunud koosoleku protokoll nr 19.