Lugupeetud hr R.
17. mail 1999 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjonis töötavate lähetatud riiklike ekspertide igakuiste reisikulude hüvitamise olulise vähenemise kohta. Probleem puudutas ainult lende Luksemburgi ja Lissaboni vahel.
14. juunil 1999 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Euroopa Komisjon saatis oma arvamuse 15. septembril 1999 ja ma edastasin selle Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused. Te saatsite mulle oma märkused 22. novembril 1999. 19. jaanuaril 2000 palusin komisjonilt täiendavat teavet, mille sain kätte 7. märtsil 2000 ja edastasin Teile 10. märtsil 2000. Ma ei ole teilt lisamärkusi saanud.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromiss

Kaebuse esitaja töötas Euroopa Komisjonis Luksemburgis lähetatud riikliku eksperdina.
Komisjoni otsuses "Komisjoni juurde lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavad eeskirjad"(1) (edaspidi "otsus") on sätestatud:
Artikkel 14 - Sõidukulude hüvitamine
1 Kui lähetatud riiklik ekspert ei ole viinud oma isiklikke asju oma teenistuskohast üle teenistuskohta, on tal õigus igal kuul saada hüvitist tagasisõidu eest teenistuskohast teenistuskohta. [ ] Kui reis ületab 500 km või hõlmab mereületust, põhineb makse alandatud hinnaga (PEX või APEX) lennupileti maksumusel.
Kohaldatakse komisjoni poolt heaks kiidetud Brüsseli reisibüroos jooksva aasta 1. jaanuaril kehtivat määra. See määr vaadatakse läbi 1. juulil reisi puhul, mille hind on alates 1. jaanuarist kõikunud rohkem kui 5%. [ ]
Seega oli kaebuse esitajal õigus saada igakuist reisipäevaraha, mis põhines alandatud hinnaga PEX- või APEX-lennupiletil reisiks Luksemburgist Lissaboni. Enne 1998. aasta jaanuari oli igakuine sõidutoetus ligikaudu 604 eküüd, samas kui 1998. aasta jaanuaris vähendati seda ligikaudu 216 eküüni. Ajavahemikus 1998. aasta jaanuarist kuni 1999. aasta juunini jäi keskmine reisipäevaraha ligikaudu samaks.
Kaebuse esitaja väitis, et reisipäevaraha vähendamine põhjustas talle märkimisväärset rahalist kahju, kuna see ei vastanud tegelikele hindadele. Oma väite toetuseks esitas kaebuse esitaja Luksemburgis asuva BBL Travel Agency väljastatud deklaratsiooni, mille kohaselt oli Lissaboni suunduva edasi-tagasi lennu PEX-hind 22 900 Luksemburgi franki (ligikaudu 567 eurot). Kaebuse esitaja esitas koos teiste lähetatud riiklike ekspertidega kaebuse nende hierarhiale ja komisjoni IX peadirektoraadile.
Kaebuse esitaja ja veel kaks Luksemburgist Lissaboni reisivat lähetatud riiklikku eksperti esitasid kaebuse Euroopa Ombudsmanile. Väited olid kokkuvõtlikult järgmised:
1. Komisjon ei teavitanud lähetatud riiklikke eksperte reisipäevaraha muutmisest 1998. aasta jaanuaris.
2. DNEd pidid kandma rahalist kahju ja reisipäevaraha ei vastanud tegelikele PEX- või APEX-tariifidele.
septembril 1999 teatati ombudsmanile, et 1999. aasta juulis muutus igakuine reisitoetus, mis ulatus ligikaudu 581 euroni, st peaaegu sama palju kui enne 1998. aasta jaanuari.

Nõue

Komisjoni arvamus
Komisjon tsiteeris komisjoni juurde lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavate eeskirjade (2) artiklit 14 ja märkis, et need sätted on lisatud kirjadele, milles palutakse riikliku eksperdi lähetamist.
Komisjon rõhutas ka, et finantsmääruse artiklis 2 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt peab ta arvesse võtma konkreetse sihtkoha jaoks kättesaadavaid madalaimaid määrasid. Sisekontrolör kiidab need määrad heaks ja edastab need teavitamise eesmärgil riiklike ekspertide kontaktkomiteele. Kaebuse esitajat ja kõiki lähetatud riiklikke eksperte teavitati reisipäevaraha muudatustest riiklike ekspertide kontaktkomitee uudiskirjades nr 30 ja 32.
Kaebuse esitaja puhul vastas reisipäevaraha komisjoni poolt heaks kiidetud reisibüroo poolt asjaomaseks ajavahemikuks esitatud määradele. Kaebuse esitaja esitatud reisibüroo deklaratsioonis nimetatud hinnad ei olnud kõige madalamad. Lisaks ei esitanud seda deklaratsiooni komisjoni poolt heaks kiidetud Brüsseli reisibüroo. Komisjon maksis kaebuse esitajale hüvitist vastavalt kehtivale määrusele.
Kaebuse esitaja tähelepanekud
Euroopa Ombudsman edastas Euroopa Komisjoni arvamuse kaebuse esitajale, kutsudes teda üles esitama märkusi. Oma vastuses väitis kaebuse esitaja, et komisjoni Brüsseli reisibüroo märgitud määr ei olnud APEX- või PEX-määr, nagu on nõutud komisjoni otsuses, vaid "supereelarve" määr, mille suhtes kehtisid väga piiravad tingimused.
Kaebuse esitaja arvates näitas 1999. aasta juulis toimunud reisipäevaraha märkimisväärne tõus (216 euro asemel ligikaudu 581 €) pärast komisjoni reisibüroo vahetust selgelt, et varem heaks kiidetud hind oli ebarealistlik.
Kaebuse esitaja väitis lõpuks, et erinevalt teistest lähetatud riiklikest ekspertidest ei makstud talle 1999. aasta juulis tasu läbivaadatud hindade alusel.

Muud nõuded

Ombudsman küsis komisjonilt, kas reisipäevaraha aluseks olev määr vastab komisjoni otsuse nõuetele või vastab kokkulepitud soodushindadele, mida ei saa pidada PEX- või APEX-hindadeks. Ombudsman palus komisjonil vastata ka kaebuse esitaja väitele 1999. aasta juuli muudetud summa maksmata jätmise kohta.
Komisjon teatas ombudsmanile, et vastavalt finantskontrolli taotlusele ja heakskiidule põhinesid reisipäevarahad madalaimatel PEX/APEX määradel, millest heakskiidetud reisibüroo komisjonile teatas. Komisjon selgitas ka, et kaebuse esitaja lõpetas lähetuse 1999. aasta juulis. Seega maksti reisipäevaraha enne läbivaatamise toimumist. Vahepeal oli vahe kaebuse esitajale makstud.
Kaebuse esitaja ei esitanud täiendavaid märkusi.

Otsus

1 Komisjoni suutmatus teavitada lähetatud riiklikke eksperte
1.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei teavitanud lähetatud riiklikke eksperte reisipäevaraha vähendamisest pärast 1. jaanuari 1998.
1.2 Komisjon leidis, et lähetatud riiklikke eksperte teavitati kahest komisjonisisesest uudiskirjast, mis olid mõeldud Euroopa Komisjoni lähetatud riiklikele ekspertidele: "VÄLJENDA teavet".
1.3 Ombudsman märgib, et igakuise reisipäevaraha vähendamist mainiti pikemalt "EXPERT infos", eelkõige 20. märtsil 1998 ja 20. mail 1998. Kaebuse esitaja ei ole seadnud kahtluse alla komisjoni seisukohta käesoleva väite suhtes. Seetõttu ei tuvastanud ombudsman juhtumi selle aspektiga seoses ühtegi haldusomavoli juhtumit.
2 Igakuise reisipäevaraha kindlaksmääramine
2.1 Kaebuse esitaja leidis, et ajavahemikus 1998. aasta jaanuarist kuni 1999. aasta juunini ei vastanud tema igakuise reisipäevaraha aluseks olevad määrad kriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni otsuse "Komisjoni juurde lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavad eeskirjad" artiklis 14. Komisjoni poolt heaks kiidetud Brüsseli reisibüroo esitatud edasi-tagasi lennu hind Luxembourgist Lissaboni oli väidetavalt ebarealistlik ega vastanud PEX- või APEX-hinnale.
2.2 Komisjon leidis, et tema talitused järgisid reisipäevaraha kindlaksmääramisel kohaldatavat menetlust. Finantsmääruse kohaselt pidi komisjon arvesse võtma kõige madalamaid kättesaadavaid PEX/APEXi määrasid.
2.3 Ombudsman märgib, et puudub PEX- ja APEX-hindade täpne määratlus. Näib, et need hinnad on lennuettevõtete ja reisibüroode lõikes erinevad ning nende suhtes kohaldatakse maksmise ja broneerimise osas piiravaid tingimusi.
2.4 Igakuise reisipäevaraha kindlaksmääramisel viitas komisjon komisjoni juurde lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele (3) ja finantsmäärusele (4). Maksed tehti komisjoni poolt heaks kiidetud Brüsseli reisibüroo esitatud määrade alusel. Puuduvad tõendid selle kohta, et agentuuri osutatud määr ei vastanud tegelikkusele või et see ei olnud PEX/APEX määr, mida agentuuri kliendid võisid saada.
2.5 Näib, et komisjon on vaidlusaluse ajavahemiku igakuiste sõidukulude hüvitise kindlaksmääramisel järginud kohaldatavat menetlust. Juhtumi selle aspekti puhul ei leitud Euroopa Ombudsmani kogutud teabe põhjal ühtegi haldusomavoli juhtumit.
3 Järeldus Euroopa Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal
näib, et Euroopa Komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu otsustas ombudsman juhtumi lõpetada.
Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.
Teie siiralt
Jacob Söderman

---

(1) Komisjoni 7. jaanuari 1998. aasta otsus [K(97)3402], mida on muudetud komisjoni 3. veebruari 1999. aasta otsusega [K(99)220]

(2) Komisjoni 7. jaanuari 1998. aasta otsus [K(97)3402], mida on muudetud komisjoni 3. veebruari 1999. aasta otsusega [K(99)220].

(3) [ ] Kohaldatakse komisjoni poolt heaks kiidetud Brüsseli reisibüroos jooksva aasta 1. jaanuaril kehtivat määra. [ ]

(4) Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav 21. detsembri 1977. aasta finantsmäärus (EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1) koos muudatustega.