Kaebuse taust

1. Käesolev kaebus käsitleb viisi, kuidas Euroopa Komisjon käsitles rikkumiskaebust seoses Madalmaade ametiasutuste väidetava suutmatusega korraldada ELi tasandil avalik pakkumismenetlus Maasi jõel, täpsemalt Grensmaasis Madalmaade ja Belgia piiril asuva suure süvendusprojekti (edaspidi „projekt”) jaoks. Projektil oli kolm eesmärki: i) kaitse üleujutuste eest; ii) süvendustööd; ning iii) looduse areng.

2. jaanuaril 2009 esitasid kaebuse esitajad [1] komisjonile rikkumiskaebuse seoses ELi riigihanke-eeskirjade väidetava rikkumisega Madalmaade ametiasutuste (eelkõige Limburgi provintsi ametiasutuste) poolt [2]. Kaebuse esitajad palusid komisjonil algatada uurimine, sest projekti jaoks ei korraldatud hankemenetlust. Nad väitsid, et selle asemel anti projekt lihtsalt Grensmaas BV konsortsiumile (edaspidi „konsortsium“).

3. Kaebuse esitajate sõnul oli projekti hinnanguline maksumus 500 miljonit eurot ja ELi riigihanke-eeskirjade kohaselt tuleb sellise väärtusega projekt kuulutada välja avalikuks pakkumiseks [3].

4. Kaebuse esitajad väitsid, et konsortsiumile anti võimalus omandada või sundvõõrandada maad Maasi jõe ääres. Seega oli tal võimalik projekti rahastada sellest maast kruusa kaevandamise teel. Kaebuse esitajate sõnul oli Madalmaade ametiasutuste eesmärk viia projekt ellu eelarvet mõjutamata. Kaebuse esitajate arvates rikkusid Madalmaade ametiasutused ELi riigihanke-eeskirju, sest kuigi raha ei vahetatud, sai konsortsium projekti elluviimisest märkimisväärset mitterahalist kasu (mis nende sõnul oli 500 miljonit eurot)[4].

5. Komisjon vastas kaebuse esitajatele 16. aprilli 2009. aasta kirjaga, teatades neile, et ta algatas 2003. aastal Madalmaade suhtes rikkumismenetluse (ELi riigihanke-eeskirjade rikkumise tõttu projekti raames). Komisjon märkis, et ta konsulteeris Madalmaade ametiasutustega selle üle, kuidas nad saaksid viia projekti kooskõlla asjakohaste ELi eeskirjadega. Selle tulemusel järgisid Madalmaade ametiasutused lõpuks ELi õigust. Seetõttu lõpetas komisjon 2004. aastal rikkumismenetluse. Seejärel märkis komisjon, et 2009. aasta aprillis tema käsutuses olnud teabe põhjal ei olnud selge, kas projekt viidi tegelikult ellu kooskõlas Madalmaade ametiasutuste poolt 2004. aastal võetud kohustustega. Ta väitis, et kaebuse esitajate kaebuse käsitlemiseks on seega vaja Madalmaade ametiasutustelt täiendavat teavet. Seetõttu algatas komisjon EU Piloti juhtumi,[5] milles ta andis Madalmaadele vastamiseks aega kümme nädalat. Sellistel juhtudel vastab liikmesriigi asjaomane asutus otse kaebuse esitajatele ja saadab oma vastuse koopia komisjonile. Seejärel teavitatakse kaebuse esitajaid komisjoni järeldustest. Komisjon juhtis kaebuse esitajate tähelepanu ka sellele, et neil oleks kasulik saada õigusalast nõu nende käsutuses olevate õiguskaitsevahendite kohta riiklikul tasandil, mis võimaldaks neil oma õigusi otsesemalt kaitsta. Lisaks teatas komisjon kaebuse esitajatele, et ta menetleb kirjavahetust ja kaebusi kooskõlas hea haldustava eeskirjaga ning teatisega Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega (edaspidi „teatis”)[6].

6. 6. novembril 2009 saatsid kaebuse esitajad komisjonile e-kirja, milles juhtisid tähelepanu sellele, et nad ei ole veel saanud Madalmaade ametiasutustelt vastust, ning palusid olukorra kohta ajakohastatud teavet.

7. 1. detsembril 2009 saatsid Madalmaade ametiasutused, täpsemalt transpordi- ja veeteede ministeerium, kaebuse esitajatele kolmeleheküljelise vastuse [7]. Madalmaade ametiasutused väitsid, et kaebuse esitajate seisukoht, et projekt oli seotud riiklike ehitustöödega, mille puhul tuli korraldada pakkumismenetlus vastavalt ELi riigihanke-eeskirjadele, ei olnud õige. Nad selgitasid, et riigiasutused ei kasutanud tööde rahastamiseks kruusa ning et projekti rahastasid konsortsiumi aktsionärid eraviisiliselt, st kasumist, mis saadi konsortsiumile või selle aktsionäridele kuuluvalt maa-alalt kaevandatud materjalist. Seetõttu selgitasid nad, et ühtegi avaliku sektori asutust ei saa pidada projekti „avaliku sektori hankijaks“. Madalmaade ametiasutused väitsid, et kuna kogu maa, millel projekt pidi ellu viidama, ei kuulunud konsortsiumile, nähti ette, et konsortsium omandab ka ülejäänud maa omandamise või sundvõõrandamise teel. Viimasel juhul ei omanda konsortsium maad tasuta, vaid sundvõõrandamise eest makstava hüvitise eest. Lisaks selgitasid Madalmaade ametiasutused oma kirjas, et komisjon uuris projekti aastatel 2003–2004. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et projektil on kolm eesmärki, nimelt i) kaitse üleujutuste eest (jõe laiendamise kaudu), ii) süvendamine ja iii) ulatuslik loodusarendusprojekt. Komisjon oli seisukohal, et nii üleujutuste eest kaitsvaid töid kui ka nendega seotud töid tuleb käsitada riiklike ehitustöödena, mille suhtes tuleb seetõttu korraldada hankemenetlus, mis on avatud konkurentidele. Pärast Madalmaade ametiasutuste ja komisjoni vahelisi konsultatsioone kohandati projekti nii, et konsortsium kuulutab kooskõlas ELi riigihanke-eeskirjadega välja üleujutustevastase kaitse ja sellega seotud tööde hankemenetluse. Pärast seda muudatust lõpetas komisjon ametlikult oma uurimise. Seejärel andsid Madalmaade ametiasutused ülevaate projekti konkreetsetest osadest, mille kohta konsortsium pidi vastavalt komisjoniga 2004. aastal kokkulepitule korraldama hankemenetluse kooskõlas ELi riigihanke-eeskirjadega. Need puudutasid i) mullatööd (6 miljonit kuupmeetrit maad); ning ii) tsiviilehitustööd, mis koosnevad a) uute kaide ehitamisest, b) olemasolevate kaide kõrguse tõstmisest, c) uue jalgrattatee rajamisest ja d) mitmesugustest meetmetest, mille eesmärk on kaitsta loomastikku. Madalmaade ametiasutused juhtisid tähelepanu ka sellele, et projekti elluviimise viis oli täielikult kooskõlas komisjoniga sõlmitud 2004. aasta lepingutega. Nad lükkasid tagasi kaebuse esitajate väite, et makstud hüvitis ei kajastanud maa tegelikku väärtust, ning juhtisid tähelepanu sellele, et makstava hüvitise suuruse määrab kindlaks sundvõõrandamise üle otsustav kohtunik sõltumatute ekspertide komitee hinnangu alusel.

8. 15. detsembril 2009 saatis komisjon kaebuse esitajatele kirja, milles teavitas neid oma hinnangust Madalmaade ametiasutuste 1. detsembri 2009. aasta vastusele. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et Madalmaade ametiasutused olid täitnud oma 2004. aasta kohustused ja seega ei olnud rikutud ELi riigihanke-eeskirju. Ta teatas kaebuse esitajatele, et lõpetab juhtumi menetlemise, välja arvatud juhul, kui nad saadavad talle nelja nädala jooksul asjakohast uut teavet, mille alusel ta peab oma seisukoha läbi vaatama.

9. Kaebuse esitajad vastasid komisjoni 15. detsembri 2009. aasta kirjale 25. jaanuari 2010. aasta e-kirjaga. Nad rõhutasid, et hind, mida konsortsium oli põhjenduste eest maksnud, ei vastanud turuhinnale. Lisaks sai konsortsium kruusa sundvõõrandamise menetluse tulemusena tasuta ja võis seda kasutada riikliku projekti rahastamiseks. Kui endistele maaomanikele oleks kruusa eest makstud tavapärast turuhinda, ei oleks konsortsium saanud mingit rahalist kasu ja projekti oleks pidanud täielikult rahastama riik. Kaebuse esitajad kordasid ka oma seisukohta, et projekt, mille väärtuseks nad hindasid 500 miljonit eurot, oleks tulnud korraldada pakkumismenetlus kooskõlas ELi riigihanke-eeskirjadega. Nad küsisid, kuidas on võimalik, et eraettevõte, nimelt konsortsium, viib Madalmaade valitsuse heaks tasuta ellu projekti, mille väärtus on 500 miljonit eurot.

10. Komisjon vastas kaebuse esitajatele 29. jaanuari 2010. aasta kirjaga, märkides, et nende 25. jaanuari 2010. aasta e-kiri ei sisaldanud uusi asjaolusid, mille alusel ta peaks oma seisukoha läbi vaatama. Ta märkis, et kaebuse esitajate tõstatatud viis küsimust puudutasid peamiselt maa eest makstud hinna mittevastavust turuhinnale, mitte projekti riigihangete aspekti või ainult piiratud ulatuses. Seetõttu märkis komisjon, et kaebusega saavad kõige paremini tegeleda Madalmaade pädevad asutused võimaliku sundvõõrandamise menetluse raames. Komisjon märkis, et projekti teatavaid osi (jõelaiendustööd, tsiviilehitustööd ja loomastiku kaitse meetmed) tuleb käsitada riiklike ehitustöödena ja nende suhtes tuleb korraldada pakkumismenetlus ELi tasandil, kuid süvendustöid peab tegema konsortsium ise maa-alal, mis on juba suures osas tema oma. Seega ei kujutanud need süvendustööd endast töid, mille suhtes kehtisid ELi riigihanke-eeskirjad. Eespool öeldu põhjal teatas komisjon kaebuse esitajatele, et on lõpetanud kaebuse uurimise.

11. 8. veebruaril 2010 vastasid kaebuse esitajad komisjoni 29. jaanuari 2010. aasta kirjale. Nad tõstatasid kaks küsimust, nimelt i) miks ei tulnud 500 miljoni euro väärtuses projekti suhtes kogu ELi tasandil hankemenetlust läbi viia; ning ii) millised projekti „teatavad osad” tuli ELi tasandil hankemenetluses välja kuulutada.

12. 16. veebruari 2010. aasta kirjaga vastas komisjon kaebuse esitajatele, et Madalmaade ametiasutused selgitasid oma 1. detsembri 2009. aasta kirjas selgelt, milliste projekti osade suhtes kuulutatakse välja pakkumismenetlus. Ta märkis, et projekti muid osi ei peetud riiklikeks ehitustöödeks, sest nagu on selgitatud tema 29. jaanuari 2010. aasta kirjas, teostas süvendustöid konsortsium ise maal, mis oli juba suures osas tema oma. Seega ei kujutanud süvendustööd endast töid, mille kohta oleks tulnud korraldada hankemenetlus vastavalt liidu riigihanke-eeskirjadele.

13. aasta märtsist septembrini vahetasid kaebuse esitajad ja komisjon erinevaid kirju ja e-kirju, milles nad kordasid oma seisukohti. septembril 2010 saatis komisjon kaebuse esitajatele kirja, milles teatas, et ta ei pea kasulikuks jätkata kaebusele vastamist. Ta juhtis tähelepanu sellele, et tal on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 258 alusel kaalutlusõigus rikkumismenetluse algatamiseks ning et isegi kui rikkumine on toimunud, mida ta aga ei teinud, ei ole ta kohustatud sellist menetlust algatama. Komisjon teatas kaebuse esitajatele, et tema otsust rikkumismenetlust mitte algatada ei ole võimalik edasi kaevata, kuid nad võivad pöörduda ombudsmani poole, kui nad leiavad, et ta on süüdi haldusomavolis.

Uurimise ese

14. 12. novembril 2010 esitasid kaebuse esitajad ombudsmanile käesoleva kaebuse ja esitasid järgmise väite:

Komisjon ei käsitlenud nõuetekohaselt kaebuse esitajate 22. jaanuari 2009. aasta rikkumiskaebuse sisu.

15. Oma kirjas, milles paluti komisjoni arvamust, märkis ombudsman, et oma vastuses kaebuse esitajatele oli komisjon asunud seisukohale, et rikkumist ei olnud, sest Madalmaade ametiasutused olid täielikult täitnud oma 2004. aasta kohustused. Ombudsman juhtis siiski tähelepanu sellele, et komisjoni vastus ei näidanud, et ta oleks tõsiselt uurinud, kas neid kohustusi ka tegelikult järgiti. Eelkõige puudus teave selle kohta, kas üleujutuskaitse ja sellega seotud tööd olid tegelikult ELi tasandil hankemenetluses välja kuulutatud.

Uurimine

16. Ombudsman edastas kaebuse arvamuse saamiseks komisjonile. Komisjon saatis oma arvamuse 31. märtsil 2011. Seejärel edastati see kaebuse esitajatele, kes esitasid oma märkused 30. mail 2011.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Rikkumiskaebuse väidetav sisuline käsitlemata jätmine

Ombudsmanile esitatud argumendid

17. Kaebuse esitajad väitsid, et komisjon ei käsitlenud nõuetekohaselt nende 22. jaanuari 2009. aasta rikkumiskaebuse sisu. Nad väitsid, et komisjon ei ole selgitanud, miks projekti suhtes, mille väärtuseks nad hindasid 500 miljonit eurot, ei korraldatud täielikult hankemenetlust ja millised projekti osad tuli hankemenetluses välja kuulutada.

18. Oma arvamuses esitas komisjon kõigepealt kaebuse esitajatega peetud kirjavahetuse kronoloogia. Ta lisas koopia teabenõudest, mille ta oli saatnud Madalmaade ametiasutustele EU Piloti raames, paludes neil selgitada, kuidas nad olid järginud oma 2004. aasta kohustusi [8].

19. Komisjon märkis, et kaebuse esitajad ei osutanud ühelegi õigusnormile, mida komisjon toimiku käsitlemisel väidetavalt rikkus, ega osutanud, milliseid teatise sätteid ta väidetavalt rikkus. Lisaks märkis komisjon, et ta jätab endale õiguse kasutada talle ELi toimimise lepinguga antud kaalutlusõigust, et otsustada, kas ja millal algatada rikkumismenetlus. Arvestades, et Euroopa Kohus on kinnitanud selle kaalutlusõiguse laia ulatust, ei kuulu selle kasutamise viis haldusomavoli mõiste alla.

20. Komisjon märkis, et oma 15. detsembri 2009. aasta, 29. jaanuari ja 16. veebruari 2010. aasta kirjades kaebuse esitajatele selgitas ta, miks ei ole vaja korraldada kogu projekti hankemenetlust. Lisaks viitas komisjon nendes kirjades ka Madalmaade ametiasutuste 1. detsembri 2009. aasta vastusele kaebuse esitajatele, milles nimetatud ametiasutused selgitasid, miks projekti tervikuna ei olnud vaja hankemenetluses välja kuulutada, ja märkisid, millised projekti osad kuulutatakse hankemenetluses välja. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et kaebuse esitajate väited, mille kohaselt komisjon ei selgitanud, miks projekti suhtes ei korraldatud täielikult pakkumismenetlust ja milliste projekti osade suhtes tuli korraldada pakkumismenetlus, on seega alusetud. Sellega seoses märkis komisjon ka, et kaebuse esitajad ei reageerinud Madalmaade ametiasutuste 1. detsembri 2009. aasta vastuse sisule ega komisjoni 15. detsembri 2009. aasta, 29. jaanuari, 16. veebruari ja 28. septembri 2010. aasta kirjade sisule.

21. Komisjon märkis ka, et oma 29. jaanuari 2010. aasta kirjas kaebuse esitajatele märkis ta, et viis punkti, mida kaebuse esitajad oma 25. jaanuari 2010. aasta e-kirjas mainisid, puudutasid konkreetselt maa eest makstud hinna mittevastavust turuhinnale ja sundvõõrandamise küsimusi, kuid ei puudutanud projekti riigihanke aspekte, või tegid seda ainult väga piiratud ulatuses. Võttes arvesse seda vastust 15. detsembri 2009. aasta menetluse lõpetamisele eelnevale kirjale, otsustas komisjon juhtumi lõpetada. Hiljem pöördusid kaebuse esitajad tagasi lisaküsimustega, millele oli juba vastatud komisjoni ja Madalmaade ametiasutuste saadetud kirjades.

22. Seoses ombudsmani märkusega, et komisjoni vastusest ei ilmnenud, et ta oleks tõsiselt uurinud, kas Madalmaade ametiasutuste 2004. aasta kohustustest on tegelikult kinni peetud, juhtis komisjon tähelepanu sellele, et pärast Madalmaade ametiasutustele esitatud taotlust vastasid viimased kaebuse esitajatele 1. detsembri 2010. aasta kirjaga. Selles kirjas teatasid Madalmaade ametiasutused, et nad on täielikult täitnud 2004. aastal võetud kohustused. Komisjoni arvates on see õige. Igal juhul avaldatakse hankemenetlus seoses ehitustöödega, mille suhtes tuleks hankemenetlus välja kuulutada, alles mõni aeg ajavahemikus 2014–2020.

23. Eespool öeldu põhjal järeldas komisjon, et ta menetles rikkumiskaebust kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ja hea halduse põhimõtetega. Ta käsitles täielikult juhtumi sisu, vastas kõigile kaebuse esitajate küsimustele ja tegi juhtumi kohta põhjendatud otsuse. Lisaks uuris komisjon hoolikalt küsimust, kas Madalmaade ametiasutused olid tegelikult oma 2004. aasta kohustusi täitnud.

24. Kaebuse esitajad juhtisid oma märkustes tähelepanu sellele, et Madalmaade valitsus maksis konsortsiumile tööde eest, võõrandades maad, mille konsortsium lõpuks omandas. Nad kordasid, et 500 miljoni euro suuruse projekti, mida Madalmaade ametiasutused on korduvalt kirjeldanud kui lahutamatut tervikut, pidid Madalmaade ametiasutused korraldama ELi tasandil hankemenetluse. Pakkumismenetlus oleks pidanud olema juba toimunud ja seda ei tohiks korraldada osade kaupa ajavahemikus 2014–2020, nagu komisjon on märkinud. Maa müük süvendustööde eesmärgil oleks pidanud toimuma vabatahtlikkuse alusel, kusjuures kruusa eest oleks kruusa omanikule lepingu alusel hüvitist makstud. Kaebuse esitajad väitsid, et puuduvad andmed, mis näitaksid, et üleujutuste eest kaitsmise ja muude ehitustööde suhtes oleks korraldatud hankemenetlus. Samuti väitsid nad, et Madalmaade ametiasutuste 1. detsembri 2009. aasta kirjas ei olnud väga selge, millised konkreetsed projekti osad tuleb ELi tasandil hankemenetluses välja kuulutada. Eriti ebaselge oli see, miks mõned osad tuli välja kuulutada ja teised mitte. Nad juhtisid tähelepanu ka sellele, et nad ei nõustunud komisjoni 16. veebruari 2010. aasta kirjas esitatud väitega, et projekti muid osi ei peetud riiklikeks ehitustöödeks, sest süvendustöid teostas konsortsium maa-aladel, mis olid juba suures osas tema omandis.

25. Lõpuks juhtisid kaebuse esitajad tähelepanu sellele, et komisjoni väidet, et ehitustööd kuulutatakse hankemenetluses välja alles mõnda aega ajavahemikus 2014–2020, ei toetanud Madalmaade ametiasutuste esitatud tagatised ega dokumendid, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha, millised tööd on seotud ja miks mainiti ajavahemikku 2014–2020. Samuti ei selgitanud komisjon, miks pakkumismenetlust ei korraldatud varasemas etapis. Seetõttu ei saa öelda, et komisjon oleks Madalmaade ametiasutuste tegevust põhjalikult uurinud.

Ombudsmani hinnang

26. Ombudsman tunnistab, et komisjonil on rikkumiskaebuste menetlemise üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Ombudsman leiab siiski, et hea haldustava on see, kui komisjon selgitab kaebuse esitajatele, kuidas ta kasutab oma ulatuslikku kaalutlusõigust. Nii toimides ei piiraks komisjon oma kaalutlusõigust. Pigem suurendaks see üldsuse usaldust selle toimimisviiside vastu, suurendades seeläbi selle legitiimsust ja tõhusust.

27. Oma 1. detsembri 2009. aasta kirjas kaebuse esitajatele selgitasid Madalmaade ametiasutused, et komisjon oli oma 2003.–2004. aasta uurimises asunud seisukohale, et üleujutuste eest kaitsvaid töid (mis hõlmasid jõe laiendamist) ja mitmeid nendega seotud töid tuleb käsitada riiklike ehitustöödena, mille suhtes tuleb seetõttu korraldada hankemenetlus, mis on avatud konkurentidele. Lisaks selgitasid nad, et pärast komisjoniga konsulteerimist kohandasid nad projekti nii, et "konkreetselt kirjeldatud "üleujutuste eest kaitsvad osad" ja nendega ühendatuks peetavad ehitustööd"[9] kuulutatakse välja pakkumismenetlus kooskõlas ELi riigihanke-eeskirjadega. Madalmaade ametiasutused väitsid, et pärast kõnealust kohandamist lõpetas komisjon ametlikult oma uurimise. Seejärel andsid nad ülevaate projekti konkreetsetest osadest, mis tuleb vastavalt komisjoniga 2004. aastal kokkulepitule [10] avalikuks pakkumismenetluseks välja kuulutada. Nad selgitasid, et ülejäänud tsiviilehitustööd, mida konsortsium teeb, ei kvalifitseeru riiklikeks ehitustöödeks, mille suhtes kohaldatakse riigihanke-eeskirju. Nad lisasid, et komisjoniga 2004. aastal sõlmitud kokkuleppeid on täielikult järgitud.

28. Oma 29. jaanuari 2010. aasta kirjas kaebuse esitajatele kordas komisjon seda, mida Madalmaade ametiasutused olid juba 1. detsembri 2009. aasta kirjas kaebuse esitajatele edastanud, nimelt seda, et projekti teatavaid osi (jõeehitustööd, tsiviilehitustööd ja loomastiku kaitse meetmed) tuleb käsitada riiklike ehitustöödena ELi riigihanke-eeskirjade tähenduses ning et nende kohta korraldatakse ELi tasandil hankemenetlus. Oma arvamuses kaebuse kohta esitas komisjon täiendavaid selgitusi hankemenetluse ajastamise kohta, juhtides tähelepanu sellele, et asjaomased tööd kuulutatakse välja ajavahemikuks 2014–2020.

29. Nii Madalmaade ametiasutuste 1. detsembri 2009. aasta vastusest kui ka komisjoni 29. jaanuari 2010. aasta vastusest kaebuse esitajatele ilmneb, et 2004. aastal oli komisjon arvamusel, et projekti teatavate osade suhtes tuli korraldada pakkumismenetlus kooskõlas ELi riigihanke-eeskirjadega. Seejärel võtsid Madalmaade ametiasutused kohustuse korraldada projekti asjaomaste osade suhtes pakkumismenetlus ja komisjon lõpetas juhtumi nende kohustuste alusel. Sellises olukorras saab ELi riigihanke-eeskirjade rikkumisega olla tegemist üksnes juhul, kui asjaomaste ehitustööde leping(ud) sõlmitakse ettevõtja(te)ga ilma avalikku hankemenetlust korraldamata. Ombudsmanile kättesaadavast teabest aga ei nähtu, et leping(ud) oleks(id) selliselt sõlmitud. Kaebuse esitajad ei ole väitnud, et asjaomaste ehitustööde leping(ud) on juba sõlmitud ilma hankemenetlust korraldamata. Kaebuse esitajad märkisid oma märkustes üksnes seda, et puuduvad andmed, mis näitaksid, et Maasi üleujutuskaitse ja muud riigihanke-eeskirjadele alluvad tööd olid hankemenetluses välja kuulutatud. Nagu komisjon on märkinud, näib pigem, et Madalmaade ametiasutused kavatsevad algatada asjaomaste ehitustööde hankemenetluse alles mingil hetkel ajavahemikus 2014–2020.

30. Arvestades, et praeguses etapis ei ole komisjonile esitatud teavet selle kohta, et asjaomaste ehitustööde lepingud on sõlmitud ilma pakkumiskutset välja kuulutamata ja seega ELi riigihanke-eeskirju rikkudes, leiab ombudsman, et praeguses etapis ei ole käesoleva kaebuse edasine uurimine põhjendatud ning et on asjakohane juhtum lõpetada.

31. Ombudsman soovib siiski juhtida kaebuse esitajate tähelepanu asjaolule, et kui neil on teavet, mis näitab, et asjaomaste ehitustööde lepingud sõlmiti ilma hankemenetlust korraldamata – millisel juhul võib olla tegemist ELi riigihanke-eeskirjade rikkumisega –, on neil võimalus esitada Euroopa Komisjonile uus rikkumiskaebus ja juhul, kui nad leiavad, et nende kaebust käsitletakse ebarahuldavalt, esitada ombudsmanile uus kaebus.

32. Lõpuks märgib ombudsman, et oma rikkumiskaebuses ja sellele järgnenud kirjades komisjonile rõhutasid kaebuse esitajad mitmeid sundvõõrandamise küsimusi. Täpsemalt väitsid nad, et kruusa sisaldava maa omanikele ei makstud asjakohast hüvitist. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et sundvõõrandamise küsimused, sealhulgas sundvõõrandatud maa eest makstud hind, ei kuulu komisjoni pädevusse [11]. Nagu komisjon oma 29. jaanuari 2010. aasta kirjas kaebuse esitajatele õigesti märkis, saavad selliste küsimustega tegeleda ainult Madalmaade pädevad asutused, sealhulgas õigusasutused.

B. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Käesoleva kaebuse edasised uurimised ei ole praeguses etapis õigustatud.

Kaebuse esitajaid ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 7. märts 2012

---

[1] Esimese, 22. jaanuaril 2009 komisjonile esitatud rikkumiskaebuse saatis advokaat ainult ühe kaebuse esitaja (M.) nimel. Mitmes hilisemas komisjonile saadetud kirjas mainib advokaat siiski, et ta tegutseb oma klientide nimel (mitmuses). Ombudsmanile esitatud kaebuses viitab kinnisvarabüroo kirjadele, mille advokaat saatis komisjonile klientide nimel. Seetõttu kasutatakse käesolevas otsuses järjepidevuse huvides sõna "kaebuse esitajad" (mitmuses).

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).

[3] Direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 7 on sätestatud piirmäärad, mille ületamise korral tuleks ehitustööde, asjade või teenuste riigihankelepingud sõlmida vastavalt kõnealuse direktiivi eeskirjadele. Ehitustööde riigihankelepingute puhul oli direktiivi artikli 7 punktis c sätestatud piirmäär (2004. aastal) 6 242 000 eurot ilma käibemaksuta. Praegune künnis on 5 miljonit eurot (http://ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/rules/current/index_en.htm).

[4] Kaebuse esitajad väitsid, et hüvitis, mida konsortsium ja Madalmaade ametiasutused maksid maa eelmistele omanikele, oli võrdne põllumajandusmaa väärtusega ega vastanud kruusa sisaldava maa tegelikule netoväärtusele (mis oli suurem).

[5] Katseprojekt „EU Pilot” käivitati 2008. aasta aprillis komisjoni 5. septembri 2007. aasta teatise „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine”(KOM(2007) 502 lõplik) alusel. EU Piloti eesmärk on käsitleda rikkumismenetlusi tõhusamalt ja kiiremini.

[6] KOM(2002) 141 lõplik, EÜT C 244, lk 5.

[7] Oma arvamuses kaebuse kohta juhtis komisjon tähelepanu sellele, et Madalmaade ametiasutuste 1. detsembri 2009. aasta vastust ei lisatud kaebuse esitajate kaebusele. Ombudsman märgib, et 9. detsembril 2010 saatsid kaebuse esitajad ombudsmani büroo palvel e-kirja täiendavate tõendavate dokumentidega, nimelt koopiad kirjavahetusest komisjoni talitustega. See e-kiri sisaldas ka koopiat Madalmaade ametiasutuste 1. detsembri 2009. aasta vastusest. Eksituse tõttu ei lisatud seda e-kirja ja selle lisasid 20. detsembri 2010. aasta e-kirjale, millega ombudsmani büroo saatis president Barrosole uurimise algatamise kirja ja kaebuse koopia. Ombudsman märgib siiski, et kogu kirjavahetus, mis oli lisatud kaebuse esitajate 9. detsembri 2010. aasta e-kirjale ombudsmani büroole, oli lisatud ka komisjoni arvamusele kaebuse kohta. Kõik kaebuse toimikus sisalduvad dokumendid, sealhulgas Madalmaade ametiasutuste 1. detsembril 2009 saadetud kiri, on seega komisjoni valduses. Ombudsman märgib, et komisjon lisas oma arvamusele ainult esimese nimetatud kirja kolmest leheküljest.

[8] Ombudsman märgib, et komisjoni lisatud dokument ei ole kirja koopia, vaid lihtne Wordi dokument, millel puudub kuupäev.

[9] hollandi keeles: „specifiek beschreven 'hoogwaterbeschermingsonderdelen' en civiele werken die daar verbonden aan werden geacht”

[10] Need puudutasid järgmist: i) pinnase liigutamine (6 miljonit kuupmeetrit mulda); ning ii) tsiviilehitustööd, mis koosnevad a) uute kaide ehitamisest, b) olemasolevate kaide kõrguse tõstmisest, c) uue jalgrattatee rajamisest ja d) mitmesugustest meetmetest, mille eesmärk on kaitsta loomastikku.

[11] Täpsemalt, isegi kui sundvõõrandatud maaomanikele makstava hüvitise summa oleks küsitav, ei oleks see ELi riigihanke-eeskirjade järgimise seisukohast oluline. ELi riigihanke-eeskirju järgitakse, kui asjaomaseid avalikke töid tehakse vastavalt avalikule pakkumismenetlusele.