Kaebuse taust

1. Käesolev juhtum käsitleb teavet, mida Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) annab avalike konkursside kandidaatidele. Kaebuse esitaja, kes on Itaalia kodanik, osales avalikul konkursil EPSO/AD/137/08, mille eesmärk oli koostada reservnimekiri itaalia keelt emakeelena kõnelevate jurist-lingvistide töölevõtmiseks [1]. Võistlus jagati kaheks kanaliks: Euroopa Kohtu kanal ja Euroopa Parlamendi/nõukogu kanal. Kaebuse esitaja valis Euroopa Parlamendi/nõukogu kanali, mille jaoks oli konkursil ette nähtud 11 edukat kandidaati.

2. Kaebuse esitaja läbis edukalt eelvalikutestid ning 13. märtsil ja 30. aprillil 2009 kutsus EPSO ta 29. mail 2009 kirjalikele testidele. Konkursiteate punkti II.B.3 kohaselt koosnesid kirjalikud katsed kolmest osast, nimelt katsetest a, b ja c. Käesoleva etteheite aluseks olev kriteerium a seisnes itaaliakeelse õigusteksti parandamises, mis sisaldas grammatika-, süntaksi-, stiili- ja õigusterminoloogiavigu. Testi eesmärk oli kontrollida kandidaadi põhikeele (kaebuse esitaja puhul itaalia keele) laitmatut oskust ja tema suutlikkust end õigusterminoloogias väljendada. Kirjaliku katse a minimaalne nõutav punktisumma oli 20 punkti 40st.

3. EPSO teatas 7. oktoobril 2009 kaebuse esitajale, et hindepunkt, mille ta sai kirjalikul katsel a, oli 19 punkti 40st. Kuna kaebuse esitaja ei saanud minimaalset nõutavat punktisummat, ei hinnatud tema kirjalikke teste b ja c [2] ning ta kõrvaldati avalikust konkursist.

4. 16. oktoobri 2009. aasta e-kirjas palus kaebuse esitaja EPSO-l anda talle juurdepääs tema testile. EPSO edastas 29. oktoobril 2009 kaebuse esitajale tema testi a) ja valikukomisjoni hindamislehe märgistamata koopia.

5. Hindamisleht sisaldas testi sisu lühikirjeldust (itaaliakeelse õigusteksti parandus, mis sisaldab vigu grammatikas, süntaksis, stiilis ja õigusterminoloogias), testi hindamise eesmärki (st selle hindamist, kas kandidaat valdas suurepäraselt oma põhikeelt ja oli võimeline end õigusterminoloogias väljendama), valikukomisjoni antud hinnet ja selle üldist hinnangut kandidaadi testile. Seoses selle hindamisega sisaldas hindamisleht järgmist nelja võimalust:

„Suurepärane korrektsioon

Suurepärane võime avastada vigu. Itaalia õigusmõistete suurepärane mõistmine ja valdamine.

Hea korrektsioon

Hea itaalia keele oskus. Ainult kerge kvaliteedikontroll, mis on nõutav tegelikes töötingimustes.

Rahuldav korrektsioon

Kvaliteedikontroll ja muudatused, mis on vajalikud tegelikes töötingimustes.

Ebapiisav korrigeerimine

Läbivaadatud tekst ei vasta nõutavale standardile.”

Kaebuse esitaja puhul märkis valikukomisjon, et parandus ei ole piisav.

6. 30. oktoobril ja 9. novembril 2009 saatis kaebuse esitaja EPSO-le kirja. Ta rõhutas, et ta nõudis oma testi a koopiat koos parandustega, ning väitis, et läbipaistvuse põhimõtet silmas pidades on tal õigus saada seda teavet, nimelt põhjendusi, miks valikukomisjon otsustas eraldada tema testile a ainult 19 punkti 40st.

7. EPSO teatas 3. ja 17. novembri 2009. aasta e-kirjades kaebuse esitajale, et tema taotluse käsitlemisel järgib ta läbipaistvuse põhimõtet ja dokumentidele juurdepääsu reguleerivaid eeskirju. Valikukomisjoni töö konfidentsiaalsuse tõttu [3] ei saanud EPSO siiski avaldada täpsemat teavet kaebuse esitaja testi a kohta, näiteks anda talle juurdepääsu parandatud koopiale ja/või muule lisateabele.

8. Kaebuse esitaja ei olnud eespool esitatud vastusega rahul ja pöördus seetõttu ombudsmani poole.

Uurimise ese

9. Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja väitega, et EPSO jättis talle ekslikult andmata nõutud selgitused talle antud hinnete kohta. Ombudsmani uurimine käsitles ka kaebuse esitaja väidet, et EPSO peaks andma talle asjakohast teavet, mis võimaldaks tal mõista valikukomisjoni hinnangut, tema tehtud vigu ja teada õigeid vastuseid ning valikukomisjoni kasutatud kriteeriume ja hindamismeetodit.

10. Käesoleva uurimise algatamisel palus ombudsman EPSO-l vastata järgmistele küsimustele:

(1) Kas EPSO võiks konkursi laadi (jurist-lingvistid) ja konkreetsemalt vaidlusalust kirjalikku katset (vigu sisaldava teksti parandamine) arvestades märkida, kas valikukomisjoni liikmetele, kes hindasid kirjalikku katset a, anti "õige katse" näidis?

(2) Kui õiget testimudelit ei esitatud, siis kas EPSO võiks selgitada, kas hindajatele anti konkreetsed juhised hindamiskriteeriumide kohta? Kas nad said juhiseid vigade tõsiduse kohta ja selle kohta, kuidas neid vigu iga arvesse võetud kriteeriumi puhul hinnata?

(3) Kas EPSO võiks selgitada: i) kuidas vastab hindamislehel esitatud kaebuse esitaja testi hinnang hindamis- ja hindamiskriteeriumidele; ja ii) igale kriteeriumile antud punktide jaotus?

(4) Kuna EPSO põhjendas oma seisukohta valikukomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega, siis kas EPSO võiks selgitada, kuidas on konfidentsiaalsuse huvi tasakaalus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 kaitstud õigusega heale haldusele, täpsemalt isiku õigusega tutvuda tema toimikuga ja administratsiooni kohustusega põhjendada oma otsuseid? EPSO peaks selgitama ka seda, kuidas tema seisukoht käesolevas menetluses on kooskõlas vastusega, mille ta andis ombudsmani soovituse projektile Euroopa Ombudsmani omaalgatuslikus uurimises OI/5/2005/PB, kus EPSO teatas, et teeb ettepaneku, et valikukomisjonid kasutaksid hindamislehe näidist, mis sisaldab a) avaldatud konkursiteates sätestatud hindamiskriteeriume, sealhulgas erinevaid elemente, mida valikukomisjon iga kriteeriumi puhul lõpuks hindab, ja saavutatud soorituse taset, ning b) lisaks koondpunktisummale osapunkte, mille valikukomisjon on andnud iga konkursiteates täpsustatud kriteeriumi eest.

Lisaks palus ombudsman EPSO-l edastada talle koopia i) valikukomisjoni liikmetele antud suunistest ja/või juhistest hindamiskriteeriumide kohta, kui need on olemas, ning ii) hindamislehest või mis tahes muust asjakohasest dokumendist, mis sisaldab kaebuse esitajale testi a eest antud hinde jaotust [4].

Uurimine

11. märtsil 2010 palus ombudsman EPSO-l kommenteerida kaebuse esitaja väidet ja väidet. EPSO saatis 25. juunil 2010 oma arvamuse, mis edastati kaebuse esitajale. 30. juulil 2010 saatis kaebuse esitaja EPSO arvamuse kohta oma märkused.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. EPSO väidetav suutmatus esitada nõutud selgitusi kaebuse esitaja kirjaliku katse a hindamise ja sellega seotud nõude kohta

Ombudsmanile esitatud argumendid

12. Oma väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et EPSO peaks talle esitama vähemalt hindamistabeli, mis näitaks, et kõnealust katset, nimelt avaliku konkursi EPSO/AD/137/08 katset a, tegelikult parandati.

13. EPSO kirjeldas oma arvamuses kirjaliku katse a sisu ja eesmärki. Kandidaatidel paluti parandada itaalia keeles kirjutatud õigusteksti, mis sisaldab vigu grammatikas, süntaksis, stiilis ja õigusterminoloogias. Testi eesmärk oli kontrollida kandidaadi põhikeele (kaebuse esitaja puhul itaalia keele) laitmatut oskust ja kandidaadi suutlikkust end õigusterminoloogias väljendada.

14. EPSO selgitas, et valikukomisjon otsustas kasutada olemasolevat õigusakti, mida muudeti, lisades teatava arvu vigu, mille kandidaadid pidid kindlaks tegema ja parandama. Iga katsedokumenti hindas anonüümselt vähemalt kaks hindajat, kes said valikukomisjonilt suunised. Käesolevad suunised, nagu ka valikukomisjoni poolt hindajatele antud juhised, moodustavad lahutamatu osa valikukomisjoni tööst, mis vastavalt personalieeskirjadele kuulub valikukomisjoni arutelude konfidentsiaalsuse alla.

15. Nagu eespool nimetatud suunistes kirjeldatud, otsustas valikukomisjon anda kandidaatide tehtud paranduste eest teatava arvu punkte. Punktide arv oli erinev, sõltudes vigade laadist, nagu grammatika, süntaksi, stiili ja õigusterminoloogiaga seotud vead, mis on esitatud konkursiteate punktis II.B.3, nende tõsidusest ja iga paranduse kvaliteedist. Lisaks nägi valikukomisjon ette „karistuspunktid“halbade paranduste korral ja „lisapunktid“paranduste eest, mis parandasid algset teksti. Selleks et järgida konkursiteadet, milles oli ette nähtud 0–40 punkti testi a eest, koostas valikukomisjon ümberarvestustabeli, milles valikukomisjoni antud punktid vastasid koondpunktisummale vahemikus 4–40 punkti.

16. Pärast hindajate märkuste kontrollimist määras valikukomisjon kindlaks iga kandidaadi testi a tulemused. Iga tulemus esitati hindamislehel, mis edastati kandidaatidele, kes seda taotlesid. Mis puudutab kaebuse esitaja testi a, siis pidas valikukomisjon seda teiste kandidaatide tulemustega võrreldes mitterahuldavaks. EPSO lisas, et kaebuse esitajale edastatud hindamisleht ei sisaldanud mitte ainult tema testile a antud koondpunktisummat, nimelt 19 punkti 40st, vaid ka selgitust selle kohta, et „läbivaadatud tekst ei vasta nõutavale standardile“.

17. Lisaks rõhutas EPSO, et võttes arvesse testi a olemust ning asjaomaste oskuste ja võimete vastastikust sõltuvust, ei pidanud valikukomisjon asjakohaseks anda iga kriteeriumi eest punkte lisaks igale katsedokumendile antud kogupunktisummale. Konkursiteates ei olnud ühtegi sätet, mis nõuaks selliste osaliste punktide andmist. Valikukomisjoni lähenemine iga katse eest koondpunktisumma andmisele oli seega täielikult kooskõlas konkursiteatega. Nagu liidu kohtud on järjepidevalt märkinud, oli see kooskõlas ka valikukomisjonide ulatusliku kaalutlusõigusega katsete hindamisel.

18. Mis puudutab ombudsmani küsimust, kuidas tasakaalustada valikukomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse põhimõtet ELi põhiõiguste harta artikliga 41 kaitstud õigusega heale haldusele, täpsemalt üksikisiku õigusega tutvuda oma toimikuga ja administratsiooni kohustusega põhjendada oma otsuseid, siis tugines EPSO liidu kohtute praktikale, mille kohaselt ei saa avaliku konkursi kandidaadid tugineda läbipaistvuse üldpõhimõttele, et vaidlustada personalieeskirjade III lisa artikli 6 kohaldatavust valikukomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse suhtes.

19. Lisaks kommenteeris EPSO seejärel oma põhjendamiskohustust ja väitis, et liidu kohtute praktikas tunnistatakse, et üksikotsuse põhjendamise kohustuse eesmärk on anda asjaomasele isikule teavet, mis on vajalik, et teha kindlaks, kas otsus on põhjendatud või mitte. Sellega seoses rõhutas EPSO, et vastavalt liidu kohtute praktikale on teataval katsel kandidaadi saadud punktisumma piisav põhjendus valikukomisjoni otsuse põhjendamiseks. Käesoleval juhul teavitas EPSO kaebuse esitajat hinnangust, mille valikukomisjon andis tema testile a, ja teatas talle, et ta ei saanud konkursi järgmisse etappi pääsemiseks kindlaksmääratud arvu punkte.

20. Ka seoses valikukomisjoni otsustega rõhutas EPSO, et põhjendamiskohustust tuleb siiski ühitada vajadusega säilitada oma töö konfidentsiaalsus. See ei hõlma valikukomisjoni liikmete vastu võetud seisukohtade ega kandidaatide isiklike või võrdlevate hinnangutega seotud elementide avalikustamist.

21. Eespool öeldut arvesse võttes väitis EPSO, et ta täitis täielikult valikukomisjoni otsuse põhjendamise kohustuse. Lisaks rõhutas EPSO, et valikukomisjoni ülesanne ei ole juhtida kandidaatide tähelepanu nende vigade tõsidusele, nagu see on koolieksamite puhul.

22. Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et EPSO arvamus ei ole rahuldav. Kaebuse esitaja rõhutas oma õigust saada absoluutse kindlusega teada: i) et tema testi a) parandati, kuna seda ei olnud võimalik EPSO poolt talle edastatud dokumentide põhjal kinnitada; ning ii) põhjused, miks tema testi a) peeti mitterahuldavaks.

Ombudsmani hinnang

23. Ombudsman tuletab meelde, et ta on juba käsitlenud mitmeid EPSO vastu esitatud kaebusi, mis käsitlevad värbamiskonkursside läbipaistvust ja põhjendamiskohustust [5]. Kaebuse 14/2010/ANA lõpetamise otsuses märkis ombudsman järgmist (vt otsuse punktid 32–36):

- Kui kandidaadilt nõutakse lisateavet EPSO korraldatud avalikul konkursil osalemise kohta, tuleb seda teha keerulistel kaalutlustel. Põhjendamiskohustuse raames peab EPSO ühitama valikukomisjoni töö salajasuse läbipaistvuse nõuetega [6].

- Ühelt poolt andis Euroopa Kohus valikukomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse mõistele kaugeleulatuva tõlgenduse, märkides, et hindamiskriteeriumid on kandidaatide teenete võrdleva hindamise lahutamatu osa ja kuuluvad seega menetluse konfidentsiaalsuse alla samamoodi nagu valikukomisjoni hinnangud. Kandidaadile antud punktid väljendavad iga kandidaadi kohta tehtud väärtushinnanguid ning saadud punktide edastamine kujutab endast adekvaatset põhjendust, millel põhinevad komisjoni otsused [7].

Teisest küljest rõhutab ombudsman järjekindlalt Euroopa Liidu lepingu [8] artiklis 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu [9] artikli 15 lõikes 1 sätestatud läbipaistvuse aluspõhimõtte tähtsust. Praegu on üldtunnustatud seisukoht, et otsustamisprotsessi läbipaistvus tugevdab institutsioonide demokraatlikku olemust ja suurendab üldsuse usaldust Euroopa halduse vastu [10].

- Juba enne Lissaboni lepingu jõustumist, mis tugevdas läbipaistvuse põhimõtet ja andis sellele uue dünaamilisuse, rõhutas ombudsman EPSO-le, et vajadus suurema avatuse järele värbamismenetlustes on palju laiaulatuslikum kui vajadus üldise avatuse järele, ükskõik kui oluline see ka ei oleks. Sellised vajadused hõlmavad olulisi konkreetseid probleeme seoses õiguskaitse, võrdsuse, proportsionaalsuse ja liidu huviga värvata võimalikult võimekaid, tõhusaid ja ausaid ametnikke [11].

- Sellega seoses võttis EPSO pärast ombudsmani omaalgatuslikku uurimist OI/5/2005/PB ELi värbamismenetluste läbipaistvuse kohta kohustuse teha valikukomisjonidele ettepanek kasutada kirjalike katsete puhul hindamislehe näidist, mille kandidaadid saavad taotluse korral ja mis sisaldab a) avaldatud konkursiteadetes sätestatud hindamiskriteeriume (sealhulgas erinevaid elemente, mida valikukomisjon iga kriteeriumi puhul lõpuks hindab) ja saavutatud soorituse taset (mis varieerub suurepärasest ebapiisavani) ning b) lisaks koondpunktisummale osapunkte, mille valikukomisjon on andnud iga konkursiteates nimetatud kriteeriumi eest [12].

24. Käesoleval juhul märgib ombudsman, et EPSO teavitas 7. oktoobri 2009. aasta kirjaga kaebuse esitajat testi a eest saadud hinnetest. Pärast täiendava teabe nõudmist saatis EPSO talle 29. oktoobril 2009 ka täiendavaid dokumente, nagu testi a koopiad ja asjakohane hindamisleht. Hindamisleht sisaldas kaebuse esitajale antud koondhinnet, st 19 punkti 40st, ja ametlikku hinnangut tema soorituse taseme kohta.

25. EPSO ei esitanud aga kaebuse esitajale tema punktide üksikasjalikku jaotust, kuna valikukomisjon otsustas mitte anda osalisi punkte iga kriteeriumi eest. EPSO põhjendas seda sellega, et võttes arvesse testi a olemust ning asjaomaste oskuste ja võimete vastastikust sõltuvust, ei pidanud valikukomisjon asjakohaseks anda iga kriteeriumi eest punkte lisaks igale katsedokumendile antud kogupunktisummale. Lisaks rõhutas EPSO, et konkursiteates ei ole ühtegi sätet, mis nõuaks selliste osaliste punktide andmist. Eespool öeldut arvesse võttes jõudis EPSO järeldusele, et valikukomisjoni lähenemisviis iga katse eest koondpunktisumma andmiseks oli täielikult kooskõlas konkursiteatega ja ka ulatusliku kaalutlusõigusega, mis valikukomisjonidel on seoses katsete hindamisega, nagu on kinnitatud liidu kohtute praktikas. EPSO viitas ka valikukomisjoni töö salajasusele ja õigusliku põhjendamiskohustuse piiridele.

26. EPSO eespool esitatud argumendid ei veena ombudsmani täielikult. Ombudsman on muidugi täiesti teadlik kohtupraktikast, millele EPSO viitab seoses valikukomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse ja õigusliku põhjendamiskohustuse piiridega. Ta märgib, et 8. juuli 2010. aasta kohtuotsuses võttis Avaliku Teenistuse Kohus olukorra kokku järgmiselt [13]:

„Otsus, millega konkursikomisjon kinnitab, et kandidaat ei läbinud katset, väljendab siiski konkursikomisjoni võrdlevaid hinnanguid. Arvestades konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsust ja ulatuslikku kaalutlusõigust konkursikatsete tulemuste hindamisel, ei saa konkursikomisjonilt nõuda, et ta põhjendaks, miks kandidaat katsel ei osalenud, täpsustaks, millised kandidaadi vastused loeti ebapiisavaks, ega selgitaks, miks neid vastuseid peeti ebapiisavateks. Järelikult kujutab erinevatel katsetel saadud punktide edastamine endast põhimõtteliselt adekvaatset põhjendust, millel põhinesid apellatsioonikoja otsused.

Konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus ja ulatuslik kaalutlusõigus ei tähenda siiski, et konkursi kandidaate, kes seda taotlevad, ei või vajaduse korral teavitada suulise katse konkursiteates esitatud iga hindamiskriteeriumi eest saadud punktidest.”

27. Käesolev kohtuasi puudutab eespool viidatud teises lõigus nimetatud võimalust.

28. Sellega seoses tuletab ombudsman meelde, nagu ta tegi ka EPSO-le käesoleva uurimise algatamiseks saadetud kirjas, et EPSO võttis endale selge kohustuse teha valikukomisjonidele ettepanek kasutada hindamislehte, milles on esitatud komisjoni poolt iga konkursiteates nimetatud kriteeriumi eest antud osalised punktid.

29. Käesoleval juhul on selge, et EPSO seda kohustust ei täitnud. Seetõttu ei ole võimalik anda kaebuse esitajale üksikasjalikumat teavet kui see, mille ta on juba saanud. Seetõttu teeb ta selle kohta kriitilise märkuse.

30. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja peamine mure oli saada teavet selle kohta, kas andmekaitsenõukogu viis tegelikult läbi tema kõnealuse testi tegeliku hindamise, ning kui see oli nii, siis kas see hindamine viidi läbi nõuetekohaselt ja täpselt.

31. Ombudsman uuris asjakohaseid tõendeid, mille EPSO uurimise käigus esitas, ja kinnitas, et juhatus viis läbi hindamise, mis oli täpne, põhjalik ja kooskõlas EPSO arvamuses kirjeldatud meetodiga.

B. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal teeb ombudsman järgmise kriitilise märkuse:

Vastuseks ombudsmani omaalgatuslikule uurimisele OI/5/2005/PB võttis EPSO kohustuse julgustada valikukomisjone tagama, et kandidaadid saaksid testide ja katsete hindamise kohta üksikasjalikumat teavet. Käesoleval juhul ei ole EPSO selle kohustuse täitmiseks midagi ette võtnud. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

Ombudsman kaalub praegu võimalust algatada täiendav omaalgatuslik uurimine EPSO valikumenetluste läbipaistvuse taseme kohta.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 7. veebruar 2012

---

[1] Avaliku konkursi EPSO/AD/137/08 teade, ELT 2008, C 263A, lk 1.

[2] Vt konkursiteate EPSO/AD/137/08 punkt II.B.3.

[3] Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade III lisa artikkel 6.

[4] Ombudsman rõhutas, et teavet, mida EPSO võib pidada konfidentsiaalseks, kaebuse esitajale ei avaldata.

[5] Vt näiteks Euroopa Ombudsmani otsused kaebuste 1251/2009/(CK)ANA ja 14/2010/ANA kohta.

[6] Otsus kohtuasjas T-72/01: Pyres vs. komisjon (EKL 2003, lk II-861, punktid 70–71).

[7] Otsus kohtuasjas C-254/95 P: Euroopa Parlament vs. Angelo Innamorati (EKL 1996, lk I-3423, punktid 28–31).

[8] "Käesolev leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik."

[9] "Hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult."

[10] Euroopa Ombudsmani otsus EPSOt käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/4/2007/(ID)MHZ kohta, punkt 32.

[11] Soovituse projekt Euroopa Personalivaliku Ametile omaalgatusliku uurimise OI/5/2005/PB kohta, mis käsitleb ELi värbamismenetluste läbipaistvust, punkt 1.8.

[12] Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Personalivaliku Ametit käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/5/2005/PB lõpetamise kohta, punkt 23.

[13] 18. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas F-17/08: Wybranowski vs. komisjon.