Kaebuse taust

1. Kõnealune juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Investeerimispank (EIP) käsitles kaebust projekti kohta, mida ta kaasrahastas Madagaskaril nikli-koobalti kaevandamiseks ja töötlemiseks (edaspidi „projekt”)^[1]. Kaebuse esitaja tõstatas küsimusi seoses projekti vastavusega keskkonna-, ohutus- ja tervishoiunõuetele. EIP käsitles kaebust oma kaebuste lahendamise mehhanismi osakonna (edaspidi „EIP-CM“) kaudu.

2. Kaebuse esitaja ei olnud rahul ajaga, mis EIP-l kulus tema kaebuse kohta lõpliku otsuse tegemiseks. Samuti tundis ta muret, et EIP ei ole suutnud tagada projekti sõltumatut järelevalvet. Seda seetõttu, et EIP jälgis projekti elluviimist väliskonsultandi (edaspidi „konsultant“) abiga, kelle tasud ja kulud tasus projekti teostav äriühing (edaspidi „projekti elluviija“). Kaebuse esitaja arvates kujutas see endast huvide konflikti.

3. Kaebuse esitaja pöördus nende küsimuste tõstatamiseks ombudsmani poole 2017. aasta jaanuaris.

Ombudsmani soovitused ^[2]

Kui kaua kaebuse menetlemine aega võttis?

4. Ombudsman leidis, et tõsised viivitused selle juhtumi käsitlemisel EIP poolt olid peamiselt tingitud EIP sisemistest töömeetoditest. Ta järeldas, et EIP ei teinud kaebuse kohta otsust mõistliku aja jooksul. Tegemist oli haldusomavoliga.

5. Võttes arvesse asjaolu, et EIP oli juba võtnud meetmeid mitme probleemi lahendamiseks, vaadates ombudsmani uurimise käigus läbi EIP-CMi poliitika ja menetlused, [3] esitas ombudsman EIP-le järgmise soovituse:

Ombudsman väljendab heameelt EIP jõupingutuste üle parandada eeskirju selle kohta, kuidas EIP-CM kaebusi menetleb. Ta loodab, et selle uued põhimõtted ja menetlused aitavad kõrvaldada uurimise käigus tuvastatud puudusi. Kui EIP-CMi ja teiste EIP osakondade vahel on erimeelsusi, peaks EIP küsimuse võimalikult kiiresti lahendama, esitades selle vajaduse korral halduskomiteele.

6. Oma vastuses märkis EIP, et tema muudetud eeskirjad käsitlevad EIP-CMi ja EIP grupi osakondade vahelist koostööd. Uute menetlustega kehtestatakse nendele osakondadele märkuste esitamiseks ranged tähtajad,^[4] samas kui uue poliitikaga tagatakse nendest tähtaegadest kinnipidamine ^[5]. Läbivaadatud eeskirjad ei võimalda enam EIP asjaomaste osakondade ja EIP-CMi vahelisi korduvaid konsultatsioone. Samuti on kehtestatud rangem raamistik sisekonsultatsioonide jaoks, mis viiakse läbi enne seda, kui EIP haldus- ja kontrollimehhanism esitab lõppjärelduste aruande kõrgemale juhtkonnale teadmiseks või otsuse tegemiseks ^[6]. Lisaks tagatakse läbivaadatud eeskirjadega, et EIP-CMi ja EIP osakondade vahelised võimalikud erimeelsused lahendatakse kiiresti ^[7].

7. Kaebuse esitaja ei esitanud märkusi EIP vastuse kohta juhtumi selle aspekti kohta.

Projekti järelevalve

8. Ombudsman leidis, et olukord, kus projekti üle järelevalvet teostava konsultandi tasud maksis projekti elluviija, kelle tegevust ta pidi jälgima, võib tekitada põhjendatud kahtlusi konsultandi sõltumatuse ja objektiivsuse suhtes. See võib omakorda tekitada põhjendatud kahtlusi, kas EIP-l oli võimalik projekti nõuetekohaselt jälgida, kuna ta tugines osaliselt konsultatsioonifirma koostatud järelevalvearuannetele. Kuna EIP ei olnud veenvalt käsitlenud kaebuse esitaja muret selle üle, kas projekti järelevalve oli piisavalt sõltumatu, tuvastas ombudsman haldusomavoli.

9. Ombudsman esitas seega EIP-le järgmise soovituse:

Kui projekti rakendamise järelevalvesse kaasatakse väline äriühing ning selle tasud ja kulud tasub/maksavad projekti elluviija(d), peaks EIP tagama, et tal on asjakohased kaitsemeetmed sellest olukorrast tulenevate riskidega tegelemiseks.

10. EIP vastas, et hoolitseb selle eest, et tema tavasid ja protsesse kasutatakse tõhusalt, et tagada selle soovituse järgimine.

11. EIP väitis, et parimate pangandustavade kohaselt on projektivahendite kasutamise eest tasuva väliskonsultandi kasutamine projekti elluviimise järelevalveks laenuandjate nimel projektide finantseerimise toimingute, eelkõige laenuandjate rühma rahastatavate toimingute tavapärane praktika, nagu käesolevas asjas. EIP arvates ei saa sellistel tingimustel väliskonsultandi kaasamine põhimõtteliselt tekitada huvide konflikti.

12. EIP sõnul vaatas ta ombudsmani uurimise valguses oma tavad ja protsessid põhjalikult läbi, et tagada nende kooskõla tema soovitusega. EIP kinnitas ombudsmanile, et ta on juba kehtestanud asjakohased kaitsemeetmed tagamaks, et laenuandjate valitud konsultatsioonifirmad töötavad laenuandjate huvides. See toimub nii konsultatsioonifirmade valimisel ^[8] kui ka pärast konsultatsioonifirmade valimist ^[9]. Nõukogu võttis siiski kohustuse tugevdada valikuprotsessi järgmiselt. EIP teeb järgmist:

• i) vaadata läbi ja vajaduse korral täpsustada lepingute sõnastust, et vältida võimalikku vääritimõistmist seoses konsultatsioonifirmade sõltumatusega projektide hindamisel, järelevalves ja aruandluses;
• ii) tugevdada konsultatsioonifirmade järelevalvet, et tagada suurem rõhuasetus sõltumatusele;
• iii) tugevdada konsultatsioonifirmade töö tulemuste jälgimist, sealhulgas seoses nende sõltumatusega;
• iv) tagada, et kui see on võimalik ja vajalik, saab kohaldada konsultatsioonifirmade asendamist reguleerivaid lepingusätteid, kui nende sõltumatus seatakse tõsiselt kahtluse alla;
• v) lisada võimaluse korral lepingutingimus, millega nähakse ette, et ainult laenuandjad võivad taotleda konsultatsioonifirmadele maksmise peatamist või sellest keeldumist. 

13. Oma märkustes EIP vastuse kohta väitis kaebuse esitaja, et EIP oli teinud „tõsise vea“, nõustudes, et projekti jälginud konsultatsioonifirmale maksab projekti elluviija. Ta märkis, et selle projekti nõuetekohase järelevalve puudumisel on tõsised keskkonnaalased ja sotsiaalsed tagajärjed. Ta ei nõustunud EIP seisukohaga, et see tava ei tähenda huvide konflikti. Asjaolu, et EIP pakkus välja mitu meedet oma töö selle aspekti parandamiseks, oli selge tõend selle kohta, et see tava on vale. Kaebuse esitaja palus ka, et EIP kohaldaks kavandatud meetmeid konkreetse projekti suhtes, mille üle ta kaebas.

Ombudsmani hinnang pärast soovitusi

14. Seoses oma esimese soovitusega tunnustab ombudsman EIP jõupingutusi kaebuste käsitlemise parandamiseks ning väljendab heameelt EIP ‑CMi poliitika ja menetluste läbivaatamise üle. Ta hindab tulevikus saadud kaebuste põhjal uue poliitika ja menetluste tõhusust.

15. Seoses oma teise soovitusega võtab ombudsman teadmiseks EIP kehtestatud kaitsemeetmed ja tervitab tema vastuses esitatud lisameetmeid.

16. Kõnealuse projekti puhul tuvastas ombudsman haldusomavoli, et EIP ei olnud veenvalt käsitlenud kaebuse esitaja muret selle üle, kas projekti järelevalve oli piisavalt sõltumatu. EIP on püüdnud ombudsmani soovitusele antud vastuses seda puudust kõrvaldada, esitades sel ajal kehtinud kaitsemeetmed. Ombudsmani soovituse täielikuks järgimiseks, mis puudutas EIP tava üldiselt, määras EIP kindlaks edasised meetmed, mida ta kavatseb võtta. Selle põhjal on ombudsman seisukohal, et EIP on tema soovitusega nõustunud. Nende meetmete tõhusust saab jällegi kontrollida ainult nende kaebuste alusel, millega ombudsman tegeleb.

17. Seoses kaebuse esitaja taotlusega, et EIP kohaldaks kavandatud meetmeid projekti suhtes, mille üle ta kaebas, leiab ombudsman, et arvestades sätestatud meetmete laadi, ei ole see praeguses etapis tõenäoliselt teostatav. Lõppkokkuvõttes on see siiski EIP enda otsustada.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Euroopa Investeerimispank on ombudsmani soovitused heaks kiitnud. Ombudsman teeb EIP tehtud paranduste tõhususe kindlaks tulevaste kaebuste põhjal.

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 27. märts 2019

[1] http://www.eib.org/en/projects/pipelines/pipeline/20060398

[2] Ombudsmani soovituse täistekst on kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/recommendation/en/107214

[3] EIP võttis 2018. aasta novembris vastu EIP grupi kaebuste lahendamise korra läbivaadatud poliitika (http://www.eib.org/attachments/strategies/complaints_mechanism_policy_en.pdf) ja EIP grupi kaebuste lahendamise korra (http://www.eib.org/attachments/consultations/eib_complaints_mech_procedures_en.pdf).

^[4] Näiteks esitavad EIP grupi asjaomased osakonnad märkused 10–15 tööpäeva jooksul alates ringlusse laskmisest (menetluste punkt 1.6.1).

[5] Poliitika asjakohane osa on järgmine: „[…] protsessi ei saa takistada konsultatsioonile vastamata jätmine. Kui tähtajaks märkusi ei esitata, liigub EIP-CM vaikiva kokkuleppe alusel järgmisse etappi.“(Poliitika punkt 6.3.2).

[6] Eelkõige EIP halduskomiteele (menetluse punktid 1.6, 1.7 ja 1.8). 

[7] Sellistel juhtudel esitab EIP peainspektor lõppjärelduste aruande ja asjaomaste osakondade vastuse viivitamata EIP halduskomiteele otsuse tegemiseks (menetluste punkt 1.8.2). 

[8] Näiteks osaleb EIP valikuprotsessis aktiivselt konsultatsioonifirmade pädevuse väljatöötamises ja kokkuleppimises, samuti kokkuleppe saavutamises võimalike väljavalitavate konsultatsioonifirmade nimekirja osas; samuti hindab ta pakkumisi ja teeb lõpliku valiku koos teiste laenuandjatega.

[9] Pärast konsultatsioonifirmade valimist võib EIP lepingu läbi vaadata ja seda kommenteerida, tagamaks, et lepingu tingimustes on selgesõnaliselt sätestatud kohustused, mille kohaselt valitud konsultatsioonifirma täidab ülesandeid laenuandjate huvides ja nende nõuete kohaselt. Näiteks sisaldab leping tavaliselt klauslit, milles kirjeldatakse konsultatsioonifirma hoolsuskohustust laenuandjate ees. Sel eesmärgil, kui leitakse, et konsultatsioonifirma ei toimi nõuetekohaselt, on laenuandjatel üldjuhul lepinguline õigus nõuda muudatust.