Lugupeetud hr M.
Te esitasite 12. ja 27. novembril 1998 Euroopa ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu. Väitsite, et komisjon ei ole Teie esitatud kaebust nõuetekohaselt käsitlenud. Kaebus käsitles piimakvoodi määramist Saksamaa ametiasutuste poolt määruse 1078/77 (1) alusel ja komisjoni väidetavat tegevusetust.
18. detsembril 1998 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 5. märtsil 1999 ja ma edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille ma sain 12. aprillil 1999.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.
Arusaamatuste vältimiseks on oluline meelde tuletada, et EÜ asutamisleping annab Euroopa ombudsmanile õiguse uurida võimalikke haldusomavoli juhtumeid ainult ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Euroopa Ombudsmani põhikirjas on konkreetselt sätestatud, et ombudsmanile ei või esitada kaebust ühegi muu asutuse ega isiku tegevuse peale.
Ombudsmani uurimised Teie kaebuse kohta on seega suunatud selle uurimisele, kas Euroopa Komisjoni tegevuses on esinenud haldusomavoli.

Kompromiss

Kaebuse esitaja omandas maa, mille suhtes kehtis endise omaniku turustamata jätmise kohustus. Vastavalt nõukogu 17. mai 1977. aasta määrusele nr 1078/77 (edaspidi „turustamata jätmise kava”) võisid piimatootjad kohustada mitte tootma piima nelja kuni viie aasta jooksul, mille eest neile maksti hüvitist. Pärast maa ostmist ja rentimist taotles kaebuse esitaja komisjonilt ja Saksamaa põllumajandusministeeriumilt piimakvoodi määramist eespool nimetatud määruse alusel. Kaebuse esitaja väidab, et mõlemad asutused ei tegutsenud, kuna talle ei ole ikka veel eraldatud individuaalset kvooti. Seejärel pöördus ta ombudsmani poole.

Nõue

Komisjoni arvamus
Oma arvamuses esitas komisjon kaebuse kohta järgmised märkused:
Piimatootjad, kes juba müüsid üle esmase kvoodi, nagu kaebuse esitaja, ja kes võtsid üle põllumajandusettevõtte, mille suhtes kehtis turustamiskeelu kava alusel turustamiskeelu kohustus, võisid saada erikvoodi nn SLOM III määruse 2055/93 (2) alusel, tingimusel et
· piimatootja oli turustamiskeelu perioodil sellise põllumajandusettevõtte või selle osa üle võtnud ja allkirjastanud kirjaliku kohustuse seda kohustust täita, või
· piimatootja võttis pärimise teel või muul sarnasel viisil osa või kogu põllumajandusettevõtte üle piimatootjalt, kes oli turustamiskeelu või muutmiskohustuse selle põllumajandusettevõtte kohustusperioodi jooksul üle võtnud
· ja piimatootja on esitanud taotluse erikvoodi eraldamiseks vastavalt SLOM III määruses ette nähtud menetlusele kõnealuses määruses sätestatud tähtaja jooksul.
Individuaalsete kvootide eraldamine vastavalt SLOM III määrusele oli liikmesriikide pädevuses. Kaebuse esitaja väidab, et on esitanud sellise taotluse pädevale riiklikule asutusele, kuid ei ole esitanud mingit teavet oma taotluse tulemuste kohta. Kaebuse esitajalt saadud teabe põhjal tundus siiski üsna selge, et isegi kui ta oleks esitanud taotluse õigeaegselt pädevale riiklikule asutusele, oleks see tagasi lükatud, sest ta ei vastanud eespool loetletud põhitingimustele konkreetse kvoodi eraldamiseks. Kuna kaebuse esitaja võttis maa üle 1990. aastal ja hiljem, ei oleks ta saanud vastaval ajavahemikul turustamata jätmise kohustust üle võtta, sest selline kohustus lõppes hiljemalt 1980. aastate keskel. Samuti ei omandanud ta maad pärimise teel ega sarnastel tingimustel, sest ta oli selle ostnud ja rentinud.
Kaebuse esitaja märkused
Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Ta märkis järgmist:
1993. aastal taotles ta individuaalse kvoodi määramist komisjonile, kes edastas taotluse föderaalsele põllumajandusministeeriumile. Viimane ei olnud selles küsimuses otsust teinud.
Kaebuse esitaja viitas piimakvoodi omandamise tingimustele SLOM III määruse nr 2055/93 alusel. Ta väitis, et kui maa ostjal või üürnikul ei ole ilmselt õigust kvooti taotleda, on need isikud tegelikult ebasoodsamas olukorras võrreldes nendega, kes on maa pärinud ja kellel on õigus kvooti taotleda.

Otsus

1 Saksamaa ametiasutuste tegevusetus
EÜ asutamislepinguga antakse Euroopa ombudsmanile õigus uurida võimalikke haldusomavoli juhtumeid ainult ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Euroopa Ombudsmani põhikirjas on konkreetselt sätestatud, et ombudsmanile ei või esitada kaebust ühegi muu asutuse ega isiku tegevuse peale. Ombudsman ei saa seega uurida kaebuse esitaja väidet, et Saksamaa ametiasutused ei tegutsenud ja ei andnud kaebuse esitajale piimakvooti.
2 SLOM-erikvoodi määramine ja komisjoni väidetav tegevusetus
2.1 Kaebuse esitaja on seisukohal, et talle oleks tulnud määrata kvoot ja et komisjon ei ole selle suhtes meetmeid võtnud.
2.2 Komisjon juhib tähelepanu sellele, et SLOM III määruse kohane individuaalkvootide eraldamine on liikmesriikide pädevuses.
2.3 Seoses kaebuse esitaja väitega, et tal on õigus kvoodile, vastas komisjon, et taotlus kvoodi eraldamiseks määruse 2055/93 raames tuleb esitada enne 1. novembrit 1993 asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele. Näib, et selleks kuupäevaks ei ole sellist taotlust esitatud. Komisjoni sõnul on tõenäoline, et kui kaebuse esitaja taotlus oleks esitatud Saksamaa pädevatele asutustele õigel ajal, oleks see tagasi lükatud, sest kaebuse esitaja ei vastanud SLOM III määruses sätestatud vajalikele kriteeriumidele. Näis, et kaebuse esitaja võttis maa üle 1990. aastal ja hiljem. Seega ei saanud ta vastava perioodi jooksul üle võtta turustamata jätmise kohustust, kuna selline kohustus lõppes hiljemalt kaheksakümnendate aastate keskel, ega omandada maad pärimise teel või sarnasel viisil, kuna ta ostis ja rentis selle.
2.4 Kuna individuaalkvootide määramine ei kuulu komisjoni pädevusse ja kuna komisjon on vastanud kaebuse esitaja taotlustele, ei näi olevat tõendeid, mis viitaksid sellele, et komisjon ei ole selles osas toiminud kooskõlas talle siduvate eeskirjadega. Seega puuduvad tõendid haldusomavoli kohta seoses kaebuse selle aspektiga.
3 Väidetav ebasoodne olukord maa ostja või rentnikuna seoses piimakvoodi omandamisega SLOM III määruse alusel
Kaebuse esitaja tõstatas selle küsimuse kõigepealt oma märkustes. Kuna ombudsman ei paistnud seadvat kahtluse alla määruse kehtivust, ei pidanud ta vajalikuks uurida seda väidet, mis näib puudutavat ühenduse õigusaktide sisu. Ombudsman märgib, et kaebuse esitajal on võimalus pöörduda selles küsimuses petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole.
4 Euroopa Ombudsmani poolt kõnealuse kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal
näib, et Euroopa Ühenduste Komisjoni haldusomavoli ei ole esinenud. Seetõttu sulgeb ombudsman toimiku.
Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.
Lugupidamisega,
Jacob SÖDERMAN

---

(1) EÜT L 131, 26.5.1977, lk 2.

(2) EÜT L 187, 29.7.1993, lk 8.