Kaebuse taust

1. Kreeka valitsus teatas 27. juunil 2008 Euroopa Komisjonile oma kavatsusest erastada äriühingute Olympic Airlines ja Olympic Airways Services teatavad varad. See hõlmas Olympic Airlinesi likvideerimist ja töötajate koondamist. Kuigi eeldati, et uus erainvestor võtab mõned neist töötajatest üle, ei olnud müügitingimustes sellekohast kohustust ette nähtud. Kreeka valitsus teatas siiski mitmest meetmest nende töötajate toetamiseks, kes erastamise tagajärjel vallandatakse ja keda uus erainvestor ei säilita. septembril 2008 jõudis komisjon järeldusele, et erastamiskava ei sisaldanud riigiabi [1].

2. Esialgne kava müüa teatavad varad avaliku pakkumismenetluse teel ei olnud finantskriisi tõttu edukas. Kreeka valitsus alustas seega otseseid läbirääkimisi huvitatud investoriga ja teatas 9. märtsil 2009, et Marfin Investment Group Holding SA oli nõustunud maksma müüdavate varade eest 177 miljonit eurot. märtsil 2009 kiitis komisjon muudetud erastamiskava [2] heaks. septembril 2009 lõpetas Olympic Airlines tegevuse ja uus lennuettevõtja Olympic Air alustas lende.

3. augustil 2009 kirjutasid kaebuse esitajad, Saksamaal elav Olympic Airlinesi töötaja ja tema abikaasa (R.) komisjoni energeetika ja transpordi peadirektoraadile (DG TREN). Nad kaebasid, et Olympic Airlinesi Saksa töötajaid oli diskrimineeritud. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et seaduse 3717/2008 vastuvõtmisega rakendas Kreeka valitsus toetusmeetmeid Olympic Airlinesi endiste töötajate suhtes, kes kaotasid erastamise tagajärjel oma töökoha. Need hõlmasid hüvitisi, ennetähtaegselt pensionile jäämise kava ja avaliku sektori töökohtade pakkumist. Meetmeid kohaldati siiski ainult Kreekas elavate töötajate suhtes. Komisjon, kes kiitis erastamise riigiabi otsusega heaks, oli selle eest vähemalt osaliselt vastutav ja peaks seetõttu võtma kiireloomulisi meetmeid diskrimineerimise lõpetamiseks.

4. Kaebuse esitajad ei saanud komisjonilt vastust. Seejärel pöördusid nad 23. septembril 2009 Euroopa Ombudsmani poole.

5. Pärast ombudsmani sekkumist vastas transpordi ja energeetika peadirektoraat kaebuse esitajatele 1. oktoobril 2009. Ta märkis, et komisjon ei analüüsinud töötajate õiguste küsimust riigiabi otsuste tegemisel 2008. aasta septembris ja 2009. aasta märtsis. On tõsi, et 2008. aasta otsuses märkis komisjon, et Kreeka Vabariik oli otsustanud võtta mitu toetusmeedet nende töötajate kasuks, kes koondatakse asjaomaste äriühingute likvideerimise tõttu. Need meetmed ei olnud aga osa müügimenetlusest ja komisjoniga ei konsulteeritud. Seetõttu leidis transpordi ja energeetika peadirektoraat, et ta ei saa käimasolevat müügiprotsessi kaebuse esitajate esitatud põhjustel tühistada. Ta lisas, et vastuseks Kreeka ametiasutuste taotlusele märkis komisjon, et direktiivi 2001/23 [3] artiklid 3 ja 4 (töötajate õiguste kaitse kohta ettevõtete üleminekul) ei ole käesoleval juhul kohaldatavad. See ei takistanud aga liikmesriigi kohtul või Euroopa Kohtul jõuda teistsugusele järeldusele.

6. Lisaks märkis transpordi ja energeetika peadirektoraat, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat vastutab Kreeka ja muude riikide töötajate võrdset kohtlemist käsitlevate küsimuste eest. Ta mainis mitmeid seadusandlikke meetmeid, mis võivad selles kontekstis asjakohased olla (direktiiv 2009/38 [4] Euroopa töönõukogu kohta, direktiiv 2002/14 [5] töötajate teavitamise ja nõustamise kohta ning direktiiv 98/59 [6] massiliste koondamiste kohta). Lõpetuseks tuletas transpordi ja energeetika peadirektoraat meelde, et nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 39 ja määruses (EMÜ) nr 1612/68,[7] ei tohi ELi kodanikke seoses tööle pääsemise või töötingimustega diskrimineerida kodakondsuse alusel. See kehtib siiski ainult piiriüleste olukordade puhul, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki.

7. Kaebuse esitajad kinnitasid oma seisukohta, et komisjoni ülesanne on kontrollida, kas erastamisprotsess on kooskõlas ELi õigusega, sealhulgas seda, kas nii kavas endas kui ka kava rakendamise ajal järgiti mittediskrimineerimise põhimõtet. Lisaks väljendasid nad üllatust seoses transpordi ja energeetika peadirektoraadi viitega tööhõive peadirektoraadi pädevusele tõstatatud küsimustes. Kui see oleks tõsi, oleks ka tööhõive peadirektoraat pidanud asjasse sekkuma.

8. Edasises kirjavahetuses komisjoniga lisasid kaebuse esitajad koopia komisjoni otsusest erastamiskava kohta, samuti Kreeka seadused 3710/2008 (millega kehtestati erieeskirjad majanduslikes raskustes olevate ja riigiabi saanud avalik-õiguslike äriühingute likvideerimiseks) ja 3717/2008 (mis käsitlevad Olympic Airlinesi töötajate sotsiaaltoetusmeetmeid). Nad lisasid ka koopiad kirjavahetusest Saksamaa diskrimineerimisvastase ametnikuga, keda nad olid palunud sekkuda, kuid kes keeldus tegutsemast. R. märkis oma kirjades, et riigiabi otsusele lisatud protokolli kohaselt nõustusid otsusega nii komisjoni peasekretariaat, kes vastutab ELi õiguse nõuetekohase kohaldamise tagamise eest, kui ka tööhõive peadirektoraat. Protokollis märgiti isegi, et tööhõive peadirektoraadi märkusi on arvesse võetud. Kaebuse esitajate arvates tähendas see, et riigiabi otsuses nimetatud sotsiaaltoetusmeetmeid tuleks rakendada mittediskrimineerival viisil. Meetmetest said kasu ainult Kreeka töötajad. Seega oli kummaline, et komisjon, kes oli nendest asjaoludest teadlik, ei kasutanud EÜ asutamislepingu artiklist 226 [8] tulenevaid volitusi sellise diskrimineerimise vältimiseks. Lisaks oli kummaline, et komisjon oli nõustunud sarnase kavaga 2002. aastal erastatud Olympic Cateringi 200 töötaja jaoks, samas kui ligikaudu 500 endist Olympic Airlinesi töötajat, kes olid töötanud väljaspool Kreekat, ei saanud mingit sotsiaalabi. 29. oktoobril 2009 teavitasid kaebuse esitajad ombudsmani ka sellest, et nad olid esitanud komisjonile rikkumiskaebuse, sest Kreeka ametiasutused ei olnud nende lähenemisviisidele reageerinud.

Uurimise ese

9. Seda arvesse võttes esitasid kaebuse esitajad järgmised väited ja väited.

Väited:

1) Komisjon jättis nende 31. augusti 2009. aasta kirjale sisuliselt vastamata.

2) Komisjon ei võtnud asjakohaseid meetmeid seoses Olympic Airlinesi nende töötajate diskrimineerimisega, kes ei ela Kreekas.

Nõuded:

1) Olympic Airlinesi erastamine tuleks peatada seniks, kuni on rakendatud asjakohased ohutusmeetmed kõigi ametist vabastatavate Olympic Airlinesi töötajate suhtes.

2) Komisjon peaks tagama, et Olympic Airlinesi töötajad, kes ei ela Kreekas, saavad samu hüvitisi, mis on sätestatud sotsiaalpaketis, mida Kreeka andis Kreekas elavatele töötajatele. Kõnealustele soodustustele viidatakse 2008. aasta riigiabi otsuses. Teise võimalusena peaks komisjon algatama Kreeka suhtes artikli 226 kohase menetluse.

10. Komisjon vastas R-i kirjale 1. oktoobril 2009, lahendades sellega esimese väite. Mis puudutab esimest väidet, siis Olympic Airlinesi likvideerimine viidi lõpule 29. septembril 2009, mistõttu komisjonil oli erastamisprotsessi peatamiseks liiga hilja tegutseda. Seetõttu ei hõlmanud ombudsmani uurimine ka seda väidet.

11. 6. mai 2010. aasta kirjas väitsid kaebuse esitajad, et Saksamaa kohtud ja muud osalejad ei saa tunnistada kehtivaks Olympic Airlinesi likvideerimise erimenetlust, nagu on ette nähtud Kreeka seadusega nr 3710/2008, enne kui on lahendatud küsimus, kas ELi õigust on rikutud. Kuni selle ajani tuleks erastamisprotsess kuulutada lõpetamata protsessiks. Ombudsman leiab, et kaebuse esitajad võisid seega soovida esitada komisjonile veel ühe nõude. Nagu eespool juba märgitud, viidi Olympic Airlinesi asjaomaste varade müük lõpule 29. septembril 2009, mistõttu komisjonil ei olnud võimalik kaebuse esitajate taotlust täita. Kaebuse esitajate täiendavat väidet seetõttu uurimise alla ei võetud.

12. R. esitas 16. mail 2010 täiendavad märkused. Ta väitis, et nõudes Olympic Airlinesi teatavate varade müüki ja teostades selle üle järelevalvet, edendas komisjon Kreeka riigi pankrotti. Ta väitis, et üldsust tuleks teavitada komisjoni ja Kreeka valitsuse halvast juhtimisest ning et erastamine tuleks tunnistada mittetäielikuks, kuni mitteresidentidest töötajate ebavõrdne kohtlemine on lõpetatud. Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõike 4 kohaselt peab väitele eelnema asjakohane eelnev administratiivne lähenemine asjaomasele institutsioonile või asutusele. Ombudsman märgib siiski, et näib, et kaebuse esitajad ei ole seda väidet komisjoniga peetud kirjavahetuses tõstatanud. Seega on väide ja sellega seotud nõue praegu vastuvõetamatud. Kaebuse esitajatel on siiski vabadus seda väidet ja sellega seotud väidet uuendada, olles eelnevalt pöördunud komisjoni poole. Kui kaebuse esitajad sooviksid esitada väiteid ja väiteid Kreeka ametiasutuste käitumise kohta, ei saaks ombudsman nendega tegeleda, kuna ta saab hinnata üksnes seda, kas ELi institutsioonide, organite või asutuste tegevuses on esinenud haldusomavoli.

13. R. väitis 25. mai 2010. aasta kirjas, et nii komisjon kui ka Kreeka Vabariik rikkusid läbipaistvuse põhimõtet, kui nad ei selgitanud nõuetekohaselt tema kaebuse rahuldamata jätmise põhjuseid. Seetõttu väitis ta, et komisjon ja Kreeka peaksid esitama põhjaliku selgituse tema kaebuse tagasilükkamise kohta ja põhjendama oma tegevusetust. Kuivõrd see väide ja nõue on suunatud Kreeka Vabariigi vastu, ei kuulu need ombudsmani pädevusse. Mis puudutab komisjoni, siis leiab ombudsman, et need kajastavad asjaolu, et kaebuse esitajad ei olnud komisjoni selgitustega rahul ja on seega käesoleva uurimisega juba hõlmatud.

Uurimine

14. Kaebus esitati 23. septembril 2009. Ombudsman algatas 27. oktoobril 2009 uurimise ja palus komisjonilt arvamust teise väite ja teise väite kohta.

15. Komisjon saatis oma arvamuse ingliskeelse originaali 23. märtsil 2010 ja saksakeelse tõlke 7. aprillil 2010. 8. aprillil 2010 edastati see kaebuse esitajatele märkuste esitamiseks. Kaebuse esitajad esitasid ajavahemikus 8. maist kuni 24. detsembrini 2010 mitu kirja, mis sisaldasid nende märkusi.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide, et ei ole võetud asjakohaseid meetmeid seoses Olympic Airlinesi töötajate väidetava diskrimineerimisega, kelle elukoht ei ole Kreekas, ja sellega seotud nõue

Ombudsmanile esitatud argumendid

16. Kaebuse esitajad väitsid, et komisjon, kes vastutas ELi õiguse nõuetekohase kohaldamise tagamise eest ja oli nõustunud Kreeka esitatud erastamiskavaga, oleks pidanud takistama Olympic Airlinesi nende töötajate diskrimineerimist, kes ei ela Kreekas. Sellega seoses tuginesid kaebuse esitajad ELi aluslepingutes sätestatud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelule ja direktiivile 2000/43,[9] mille eesmärk on keelata diskrimineerimine rassilise ja etnilise päritolu alusel.

17. Kaebuse esitajad väitsid sisuliselt, et Kreeka võetud toetusmeetmete rakendamine kujutas endast kaudset diskrimineerimist, sest neid ei laiendatud töötajatele, kes elasid teistes ELi liikmesriikides, kus Olympic Airlines tegutses. Asjaomased töötajad olid peamiselt nende riikide kodanikud, kus nad töötasid. Enamik töötajaid, kes sotsiaalmeetmetest kasu ei saanud, ei olnud seega Kreeka kodanikud. Lisaks väitsid kaebuse esitajad, et diskrimineerimine oli rassiliselt või etniliselt motiveeritud, ning juhtisid tähelepanu sellele, et enamik väljaspool Kreekat elavatest töötajatest ei olnud Kreeka õigeusu kiriku liikmed. Samuti ei jaganud nad sama maailmavaadet kui nende Kreeka kolleegid, kes olid Kreeka poliitikaga palju tihedamalt seotud. Oma seisukoha toetuseks tõid kaebuse esitajad mitu näidet, rõhutades kreeklaste ja sakslaste kultuurilisi erinevusi. Nad viitasid eelkõige erastamisele eelnenud vahejuhtumile, kus Kreeka töötajaid edutati ja mitte-Kreeka töötajaid ei edutatud.

18. Komisjon märkis oma arvamuses kõigepealt, et EÜ artiklis 39 [10] ja määruses 1612/68 sätestatud vaba liikumise eeskirju saavad kasutada ainult võõrtöötajad. Komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal näis R. siiski olevat Saksamaa kodanik, kes töötas Saksamaal. Lisaks puudutas kaebus Saksa õiguse alusel sõlmitud töölepingut. Seetõttu ei kuulunud juhtum vaba liikumist käsitlevate sätete kohaldamisalasse. Sama järeldus kehtib väidetava diskrimineerimise kohta, mis tuleneb Kreeka sotsiaalkava kohaldamisest ja selle võimalikust mõjust väljaspool Kreekat.

19. Igal juhul ei olnud Kreeka valitsuse võetud sotsiaalmeetmed osa müügiprotsessist, millest teatati komisjonile riigiabi eeskirjade alusel. Komisjon viitas uuesti oma väitele direktiivi 2001/23 kohaldatavuse kohta. Ta viitas ka kolmele ELi direktiivile töösuhete kohta, mida ta oli juba maininud oma 1. oktoobri 2010. aasta kirjas. Eelkõige märkis ta, et direktiiv 98/59 (massiliste koondamiste kohta) on siseriiklikku õigusesse üle võetud nii Kreekas kui ka Saksamaal. Seega pidid riiklikud ametiasutused tagama nende eeskirjade nõuetekohase kohaldamise ja tööandjale pandud kohustuste täitmise.

20. Rassilise, etnilise või usulise diskrimineerimise kohta märkis komisjon, et direktiiv 2000/43 ei ole käesolevas asjas kohaldatav. See direktiiv käsitleb üksnes diskrimineerimist rassilise või etnilise päritolu alusel, mida käesolevas asjas ei käsitletud.

21. Kaebuse esitajad viitasid oma märkustes kahele kirjale, mille R oli komisjonile saatnud 24. ja 31. detsembril 2009. Nendes kirjades juhtis R tähelepanu diskrimineerimise ulatusele, võrreldes summasid, mida töötajad võivad saada. Saksamaal ulatuks hüvitis kahe ja poole kuu palgani, samas kui Kreekas võib see olla kuni 50 korda suurem. Vastuseks komisjoni väidetele, mille kohaselt reguleeris R-i lepingut Saksa õigus, märkis ta ka seda, et Olympic Airlinesi filiaalid väljaspool Kreekat olid tegelikult Ateena kontrolli all ega olnud autonoomsed. Kreeka aga varjus põhimõtte taha, et sotsiaalmeetmeid kohaldatakse ainult elanike suhtes. Seetõttu palus R. komisjonil algatada rikkumismenetluse või teise võimalusena selgitada üksikasjalikult, miks need asjaolud ei ole vastuolus ELi õigusega. Ta palus ka, et üldsust teavitataks Olympic Airlinesi halvast juhtimisest.

22. Kaebuse esitajad rõhutasid ka, et Olympic Airlinesi erastamine, sealhulgas sotsiaalsete toetusmeetmete pakkumine Kreekas elavatele töötajatele, oleks olnud laitmatu, kui Olympic Airlines oleks tegutsenud ainult Kreekas. Kuid see ei olnud nii. Tegelikult töötas väljaspool Kreekat 500 töötajat. Oli ebaõiglane ja diskrimineeriv, et need töötajad ei saanud kasutada toetusmeetmeid, mis olid kättesaadavad nende endistele kolleegidele Kreekas üksnes seetõttu, et nad ei elanud selles riigis. R. lisas, et Prantsusmaa töötajad said ühe aasta palgale vastavaid makseid. Ta juhtis tähelepanu sellele, et ta oli komisjoni sellest asjaolust teavitanud, ja kordas oma palvet, et komisjon lõpetaks sellise ebavõrdse kohtlemise.

23. Lõpuks märkisid kaebuse esitajad, et nad palusid komisjonil esitada üksikasjalikum selgitus oma järelduse kohta, et direktiiv 2000/43 ei ole kohaldatav.

24. Komisjon rõhutas oma 30. märtsi 2010. aasta kirjas, et direktiivi 2000/43 eesmärk on kaitsta kodanikke diskrimineerimise eest teatavate rassiliste tunnuste või rahvusvähemusse kuulumise alusel. Komisjoni sõnul ei olnud neid põhjusi kaebuse esitajate tõstatatud juhtumi puhul võimalik tuvastada. Lisaks on direktiivi 2000/43 artikli 3 lõikes 2 täpsustatud, et see ei ole kohaldatav ebavõrdsele kohtlemisele kodakondsuse alusel. Vastuseks R. täiendavatele kirjadele, mille eesmärk oli veenda komisjoni, et tegemist on rassilise või etnilise diskrimineerimise juhtumiga, selgitas komisjon, et a) kaebuse esitajad ei ole näidanud, miks tuleks eeldada, et kreeklaste ja sakslaste vahel on rassiline või etniline erinevus, ning et b) puuduvad tõendid selle kohta, et ebavõrdne kohtlemine põhineks tegelikult sellistel väidetavatel rassilistel või etnilistel erinevustel. Sama kehtib usutunnistuse alusel diskrimineerimise kohta esitatud argumentide kohta.

25. R. vaidles sellele analüüsile vastu ja esitas taas üksikasjalikud argumendid selle kohta, miks ta leidis, et direktiivi 2000/43 on rikutud.

26. Veel ühes kirjas kordas komisjon oma eespool esitatud hinnangut. Ta tuletas kaebuse esitajatele siiski ka meelde, et liikmesriigid on kohustatud direktiivi 2000/43 siseriiklikku õigusesse üle võtma ja et seetõttu kuulub selles sätestatud põhimõtete kohaldamine siseriikliku õiguse valdkonda. Kui kaebuse esitajad on endiselt veendunud, et selline diskrimineerimine on toimunud, peaksid nad esitama selle küsimuse siseriiklikele kohtutele, kes olid pädevad neid sätteid üksikjuhtudel kohaldama.

27. Seejärel märkis R., et ta on esitanud Saksamaa kohtule kaebuse väidetava diskrimineerimise kohta. Ta märkis siiski ka, et komisjon ei olnud ikka veel „teavitanud konstruktiivselt” ega selgitanud, miks ta ei nõudnud, et Kreeka täidaks (nende arvates) 17. septembri 2008. aasta riigiabiotsuses antud lubadust võtta vastu sotsiaalpakett kõigi Olympic Airlinesi töötajate jaoks.

Ombudsmani hinnang

28. Käesolevas kaebuses seavad kaebuse esitajad sisuliselt kahtluse alla komisjoni otsuse lükata tagasi nende kaebus ELi õiguse väidetava rikkumise kohta Kreeka Vabariigi poolt, kes otsustas piirata rahalist toetust, mida Kreeka seadus 3717/2008 andis Kreekas elavatele endistele Olympic Airlinesi töötajatele. Komisjon leidis, et diskrimineerivat kohtlemist ei toimunud, sest a) vaba liikumist käsitlevaid sätteid ei kohaldatud; b) samuti ei kohaldatud direktiivi 2000/43/EÜ võrdse kohtlemise põhimõtte kohta sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust; ning c) riigiabi käsitlevas otsuses esitatud väide, et Olympic Airlinesi endised töötajad saaksid kasu sotsiaaltoetusmeetmetest, ei olnud tegelikult otsuse osa. Ombudsman käsitleb neid kaebuse kolme aspekti järgemööda.

29. Ombudsman tuletab meelde, et tema uurimine selles kontekstis piirdub selle uurimisega, kas komisjon tegutses rikkumiskaebuse käsitlemisel talle siduvate eeskirjade ja põhimõtete kohaselt ning kas ta tegutses oma õigusliku pädevuse piires. Tema uurimine ei tähenda selle küsimuse läbivaatamist, kas siseriiklikud õigusaktid, tavad ja kohtuotsused võivad olla vastuolus ühenduse õigusega. Lisaks tuletab ombudsman meelde, et komisjonil on kaalutlusõigus otsustada, kas algatada Euroopa Kohtus menetlus seoses liikmesriigi väidetava ELi õigusest tulenevate kohustuste rikkumisega.

a) Vaba liikumist käsitlevate sätete rikkumine

30. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab vaba liikumist käsitlevate sätete kohaldamiseks asjaomase isiku olukord kuuluma nende sätete esemelisse kohaldamisalasse. See tähendab, et asjaomane isik peab olema tegelikult kasutanud oma õigust vabalt liikuda, st peab olema kolinud teise riiki [11]. Seega saab komisjon tuvastada ebaseaduslikku diskrimineerimist vaba liikumist käsitlevate ELi eeskirjade alusel ja seega kaaluda meetmete võtmist sellise diskrimineerimise eest vastutava liikmesriigi vastu üksnes juhul, kui kontrollitav liikmesriigi meede mõjutab inimeste vaba liikumist.

31. Komisjon märkis, et kaebuse esitajad ei kuulu kohaldamisalasse, sest nad ei kasutanud oma vaba liikumise õigust. Kaebuse esitajad ei ole seda väidet vaidlustanud ega tõendanud, et teised Olympic Airlinesi töötajad väljaspool Kreekat olid võõrtöötajad, kelle suhtes kohaldatakse ELi vaba liikumise eeskirju. Asjaolu, et Olympic Airlinesi filiaalid teistes liikmesriikides peale Kreeka ei pruukinud olla sõltumatud, vaid tegutsesid tegelikult Ateenas asuva äriühingu peakorteri tellimuste alusel, ei ole selles kontekstis oluline. Eespool öeldut silmas pidades järeldab ombudsman, et komisjoni analüüs, mille kohaselt vaba liikumise sätted ei ole käesoleval juhul kohaldatavad, on õige.

32. Näib kasulik lisada, et see ei tähenda, et kaebuse esitajad jäeti ilma igasugusest kaitsest. Nagu komisjon märkis, on EL vastu võtnud mitu töötajate kaitset käsitlevat direktiivi, mida liikmesriigid peavad rakendama. Igal juhul märgib ombudsman, et R-ile ja teistele olümpiatöötajatele Saksamaal näivad olevat Saksa õiguse alusel makstud hüvitist, st kahe ja poole kuu töötasu. Lisaks ilmneb kaebuse esitajate esitatud teabest, et endised Olympic Airlinesi töötajad Prantsusmaal on saanud Prantsuse õiguse kohast kaitset. Selles mõttes tuleb mõista Kreeka tolleaegse transpordiministri Hatzidakise 2008. aastal tehtud avaldust, mille kohaselt „kõik töötajad on kaitstud, olenemata sellest, kas nad töötavad siin või välismaal … ja töötajad välismaal on kaitstud vastavalt töölepingule, mille nad on allkirjastanud”, millele R viitas oma viimases ombudsmanile saadetud kirjas. Kaebuse esitajad ei ole tõendanud, et eespool nimetatud ELi õiguse sätted andsid neile õiguse saada Kreeka õigusega ette nähtud hüvitisi.

33. Seetõttu järeldab ombudsman, et kaebuse selle aspektiga seoses haldusomavoli ei esinenud.

b) Direktiivi 2000/43 rikkumine

34. Kaebuse esitajad väitsid, et Kreeka on rikkunud direktiivi 2000/43, diskrimineerides Olympic Airlinesi töötajaid väljaspool riiki rassiliste või etniliste erinevuste tõttu. Samuti väitsid nad, et on toimunud diskrimineerimine usutunnistuse alusel. Komisjon lükkas need väited tagasi, väites, et direktiiv ei ole käesoleval juhul kohaldatav ja et direktiivi rakendamiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide jõustamine kuulub igal juhul siseriiklike ametiasutuste pädevusse.

35. Ombudsman märgib, et usutunnistuse alusel diskrimineerimine ei näi kuuluvat direktiivi 2000/43 kohaldamisalasse. Igal juhul leiab ta, et komisjon leidis õigesti, et miski ei viita diskrimineerimisele rassi, etnilise päritolu või usutunnistuse alusel. Kaebuse esitajad ei ole esitanud veenvaid argumente, mis näitaksid, et erinev kohtlemine põhines otsusel eristada rühm (näiteks Saksamaal elavad Olympic Airlinesi töötajad) põhjusel, et nad ei jaganud sama usku või olid rassiliselt või etniliselt erinevad Kreekas elavatest töötajatest. Argumendid, millega R. põhjendas oma väidet etniliste, rassiliste ja usuliste erinevuste olemasolu kohta asjaomaste rühmade vahel, põhinesid peamiselt asjaomaste isikute kodakondsusel. Kuid nagu komisjon õigesti märkis, välistab direktiivi artikli 3 lõige 2 direktiivi kohaldamisalast igasuguse erineva kohtlemise kodakondsuse alusel. Sellega seoses näib olevat kasulik märkida, et kaebuse esitajate kirjavahetus Saksamaa diskrimineerimisvastase ametiga viitab sellele, et viimane leiab ka, et direktiivi 2000/43 rakendavat seadust ei ole käesoleval juhul rikutud.

36. Seetõttu järeldab ombudsman, et kaebuse selle aspektiga seoses haldusomavoli ei esinenud.

c) Komisjoni riigiabi otsuse rikkumine

37. Kaebuse esitajad tuginesid komisjoni 17. septembri 2008. aasta riigiabi otsuses esitatud väitele, et Kreeka Vabariik võtab teatavaid meetmeid erastamise tagajärjel koondatud töötajate kaitseks [12]. Näib, et kaebuse esitajad leiavad, et Kreeka ametiasutused lubasid seega tagada sellise kaitse kõigile Olympic Airlinesi endistele töötajatele, olenemata nende elukohast, ning et selle lubaduse täitmata jätmine kujutas endast komisjoni riigiabi otsuse rikkumist.

38. Juba praegu on kaheldav, kas Kreeka ametiasutused tõepoolest lubasid kaitsta kõiki Olympic Airlinesi töötajaid. Komisjoni riigiabi otsuse punktis 76 on selgelt sätestatud, et meetmed, mida Kreeka ametiasutused pidid võtma Olympic Airlinesi töötajate kasuks, kes oleksid erastamise otsesel tagajärjel koondatud, ei olnud osa komisjonile teatatud projektist. Igal juhul leidis komisjon, et need meetmed ei kujutanud endast riigiabi. Sellega seoses tuleks meenutada, et komisjoni volitused selles valdkonnas põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 107. Seetõttu piirdub komisjoni analüüs selle kindlakstegemisega, kas kavandatud meetmed kujutavad endast riigiabi või mitte. Seega ei saa nõustuda kaebuse esitajate väitega, mis põhineb komisjoni riigiabi otsusel.

39. On tõsi, et tööhõive peadirektoraadilt küsiti arvamust seoses komisjoni hinnanguga projektile, mille Kreeka ametiasutused talle edastasid. Ei ole selge, millega see arvamus seotud on. Võttes aga arvesse komisjoni pädevuse piire, nagu eespool kirjeldatud, ja komisjoni järjekindlat väidet, et töötajate õiguste küsimus ei olnud erastamise heakskiitmisel komisjoni analüüsi osa, näib tõenäoline, et tööhõive peadirektoraadiga konsulteeriti ainult direktiivi 2001/23 (töötajate õiguste kaitse kohta ettevõtete üleminekul) artiklite 3 ja 4 kohaldatavuse küsimuses. Isegi kui tööhõive peadirektoraadiga oli Kreeka ametiasutuste poolt Olympic Airlinesi kasuks kavandatud meetmete osas juba konsulteeritud, ei mõjuta see järeldust, et komisjoni otsus piirdus selle hindamisega, kas asjaomane projekt hõlmas riigiabi.

40. Igal juhul, nagu nähtub käesoleva hinnangu punktidest a ja b, ei esinenud ebaseaduslikku diskrimineerimist. Seega ei saa nõustuda kaebuse esitajate väitega, et komisjon oleks pidanud sellise diskrimineerimise lõpetama.

41. Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse selle aspektiga seoses ei esinenud haldusomavoli.

B. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Komisjoni hinnang kaebuse esitajate rikkumiskaebusele ei sisaldanud haldusomavoli.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 28. veebruar 2011

---

[1] Riigiabi juhtumid N 321/2008, Olympic Airlines, N 322/2008 ja N 323/2008, Olympic Airways Services, 17. september 2008, ELT C 18, lk 9. Otsuse tekst on kreeka keeles kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/ transports_2008.htm

[2] Riigiabi juhtum N 83/2009, K(2009) 1824 (lõplik), ELT 2010, C 25, lk 15. Otsuse tekst on inglise keeles kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/eu_law/state_aids/transports-2009/n083-09.pdf

[3] Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 2001, L 82, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 98).

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT 2009, L 122, lk 28).

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT 2002, L 80, lk 29; ELT eriväljaanne 05/04, lk 255).

[6] Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1998, L 225, lk 16; ELT eriväljaanne 05/03, lk 327).

[7] Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, lk 2).

[8] Nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 258.

[9] Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT 2000, L 180, lk 22; ELT eriväljaanne 05/04, lk 331).

[10] Nüüd ELTL artikkel 45.

[11] Vt nt kohtuasi 175/78 R vs. Saunders [1979] EKL 1129, punkt 46; kohtuasi 299/05 Friedrich Kemzow vs. Republik Österreich [1997] EKL I-2629, punkt 16, ja liidetud kohtuasjad C-64 ja 65/96 Land Nordrhein-Westfalen vs. Kari Uecker ja Land Nordrhein-Westfalen vs. Vera Jacquet [1997] EKL I-3171, punkt 16.

[12] Käesolev lõige on sõnastatud järgmiselt: "(76) Kreeka Vabariik kehtestab rea sotsiaalseid meetmeid töötajate jaoks, kes koondatakse, kui Olympic Airlines algatab likvideerimismenetluse. Need meetmed ei ole osa teatatud müügiprotsessist ega Pantheoni ja erainvestori(te) vahelistest tehingutest ning need ei ole mingil viisil Pantheoniga seotud. Meetmed puudutavad üksnes töötajaid, kes koondatakse Olympic Airlinesi tegevuse lõpetamise tõttu; seetõttu ei anna need ettevõtjale otsest ega kaudset eelist ega mõjuta turgu." (Ombudsmani talituste tõlge - otsuse tekst on kättesaadav ainult kreeka keeles).