Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks õiguskontrollikomitee arvamusele komisjoni 2023. aasta septembri mõjuhinnangu aruande kavandi kohta, mis käsitleb komisjoni seadusandlikku algatust mitmeliigilise digitaalse liikuvuse teenuste kohta. Komisjon keeldus dokumendiga tervikuna tutvumise võimaldamisest, väites, et avalikustamine kahjustaks tema käimasolevat otsustusprotsessi.

Pärast seda, kui uurimisrühm oli taotletud dokumenti kontrollinud, ei olnud ombudsman veendunud, et selle avalikustamine oleks tõsiselt mõjutanud, pikendanud või raskendanud mõjuhinnangu lõpuleviimist ja komisjoni seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist. Arvestades selget kohtupraktikat, mis nõuab, et liidu institutsioonid kohaldaksid seadusandlike dokumentide suhtes eriti kõrget läbipaistvuse standardit, leidis ombudsman, et komisjoni põhjendused olid ebapiisavad ja et tema käimasoleva otsustusprotsessi kaitseks erandi kohaldamine ei olnud põhjendatud. Seetõttu leidis ta, et komisjoni keeldumine võimaldada üldsusel dokumendiga kas või osaliselt tutvuda kujutab endast haldusomavoli.

Vahepeal avaldas komisjon reisijate paketti käsitlevad seadusandlikud ettepanekud koos läbivaadatud mõjuhinnangut sisaldava komisjoni talituste töödokumendiga. Komisjoni talituste töödokumendis korratakse õiguskontrollikomitee 2023. aasta septembri arvamuse sisu ja see sisaldab ülevaadet sellest, kuidas komisjon on õiguskontrollikomitee tähelepanekuid arvesse võtnud. Arvestades, et kõnealuse õiguskontrollikomitee arvamuse sisu on nüüd avalik ja komisjon avaldas oma seadusandlikud ettepanekud, leidis ombudsman, et komisjonile soovituse esitamine ei oleks kasulik, ning lõpetas juhtumi.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon käsitles Madalmaade vastu esitatud rikkumiskaebust seoses Madalmaade õigusaktidega, mis käsitlevad kergeid elektrisõidukeid. Kaebuse esitaja oli mures, et komisjon ei ole talle kahe aasta jooksul ajakohastatud teavet esitanud.

Uurimise ajal lõpetas komisjon uurimise. Ombudsman leidis siiski, et komisjon ei suutnud tõendada, et ta oli juhtumit aktiivselt ja hoolikalt käsitlenud. Eelkõige ei esitanud komisjon veenvat põhjendust viivituse kohta juhtumi käsitlemisel, mis oleks juhtumi lõpetamise põhjendusi arvestades pidanud olema algusest peale selge. Ombudsman leidis, et tegemist oli haldusomavoliga. Kuna aga komisjon on pärast seda tunnistanud ja vabandanud viivituse pärast juhtumi lõpetamisel ning on samal ajal võtnud kohustuse parandada teabevahetust kaebuse esitajatega, leidis ombudsman, et soovituse esitamine ei oleks otstarbekas.