Juhtum puudutas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti (CINEA) otsust lõpetada taastuvenergia transpordi valdkonna toetusleping ja nõuda tagasi kogu projektile antud rahaline toetus.

Ombudsman leidis, et CINEA ei järginud toetuslepingus sätestatud menetlust ning et oli märke sellest, et CINEA otsus ei pruukinud olla täiesti õiglane ja proportsionaalne. Võttes aga arvesse kaebuse esitaja ´si maksejõuetust ja asjaolu, et Euroopa Prokuratuur on projekti raames uurinud võimalikke eeskirjade eiramisi, ei saa eeldada, et CINEA vaataks oma otsuse praeguses etapis sisuliselt läbi. Seetõttu järeldas ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud, ja lõpetas juhtumi.

Ombudsman tegi CINEA-le parandusettepaneku tagamaks, et sarnaseid küsimusi ei tekiks tulevikus.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni otsust, millega tehti Hispaaniale erand energiadirektiivi sättest. Eeskiri näeb ette, et põhivõrguettevõtjad ei tohi omada energiasalvestusseadmeid. Otsusega tehakse erand sellest reeglist seoses pumphüdroelektrijaamade hoidlatega Kanaari saartel. Ombudsmanile esitati kaebus selle kohta, et komisjon tõlgendas eeskirja valesti ja et igal juhul ei olnud erandi tegemise tingimused täidetud.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et kuigi kaebus ei olnud põhjendamatu, ei kujutanud komisjoni tegevus endast haldusomavoli. Ombudsman tegi siiski ettepaneku, et komisjon peaks oma talitustele meelde tuletama, kui oluline on teha sisulist ja piisavalt üksikasjalikku koostööd kodanikega, kes juhivad komisjoni tähelepanu hästi põhjendatud ja üksikasjalikele mureküsimustele.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs taotlusele maavarade kaevandamise ja töötlemise projekti tunnustamiseks strateegilise projektina kriitilise tähtsusega toorainete määruse alusel ja sellega seotud komisjoni hinnangut. Komisjon leidis, et avalikustamine kahjustaks asjaomase äriühingu ärihuve, sealhulgas seetõttu, et projekti ei olnud määratletud strateegilise projektina. Muude asjaolude hulgas väitis kaebuse esitaja, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, väites, et vaidlusalused dokumendid võivad sisaldada olulist keskkonnateavet.

Ombudsman leidis oma uurimisrühma poolt vaidlusaluste dokumentidega tutvumise põhjal, et komisjonil oli mõistlik asuda seisukohale, et avalikustamine kahjustaks asjaomase äriühingu ärihuve. Lisaks, kuigi dokumendid sisaldavad teatavat teavet projekti eeldatava keskkonna- ja sotsiaalse mõju kohta, ei olnud see piisav, et tõendada ülekaalukat üldist huvi avalikustamise vastu.

Seetõttu lõpetas ombudsman uurimise, leides, et komisjoni juurdepääsu andmisest keeldumisel ei esinenud haldusomavoli.

Juhtum puudutas ühe Euroopa Komisjoni eksperdirühma, ELi energiaplatvormi tööstuse nõuanderühma koosseisu. Kuna sellesse rühma kuuluvad ainult tööstuse esindajad, tundsid kaebuse esitajad, kaks valitsusvälist organisatsiooni, muret selle üle, et rühma koosseis ei ole tasakaalus. Nad väitsid, et selline olukord annab fossiilkütuste ettevõtjatele eelisjuurdepääsu ELi energiapoliitika kujundajatele.

Ombudsman leidis, et komisjon esitas mõistliku selgituse rühma konkreetse koosseisu kohta selle loomise ajal, nimelt selle kohta, et ta vajab tööstusharu sidusrühmadelt spetsiaalset teavet IT-vahendi kohta, mis on välja töötatud üksnes nende kasutamiseks. Seda IT-vahendit on aga nüüdseks kasutatud juba üle aasta ja selle ülesehitus näib olevat stabiliseerunud. Seda ja tööstuse nõuanderühma laiemaid volitusi silmas pidades nõudis ombudsman tungivalt, et komisjon kaaluks rühma koosseisu sobivust. See on eriti oluline, arvestades, et mõned töörühmas arutatud elemendid on nüüd ELi energiaraamistiku alaline osa. Ta tegi ettepaneku olukorra parandamiseks. Ombudsmani ei veennud ka komisjoni selgitused kodanikuühiskonna vaatlejastaatusest väljajätmise kohta. Ta tegi teise parandusettepaneku selle probleemi lahendamiseks.

Ombudsman lõpetas uurimise, paludes komisjonil anda aru meetmetest, mida ta on võtnud pärast tema parandusettepanekuid.