Juhtum puudutas seda, et Euroopa Komisjon ei vastanud Itaalia vastu esitatud rikkumiskaebuse raames saadetud kirjadele, ja tema väidetavat õigusvastast otsust rikkumiskaebus lõpetada.

Ombudsman uuris küsimusi ja leidis, et vastusega, mille komisjon saatis kaebuse esitajale selle uurimise käigus, oli ta andnud veenva ja põhjaliku vastuse. Seega lahendas komisjon esimese küsimuse. Eelkõige leidis ombudsman, et komisjon oli piisavalt selgitanud oma otsust rikkumismenetlust mitte taasalustada. Seetõttu leidis ta seoses teise küsimusega, et haldusomavoli ei esinenud.

Ombudsman lõpetas seega uurimise.

Kohtuasi puudutas teenuslepingu lõpetamist Euroopa Komisjoni poolt. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei olnud tema kirjadele vastanud, et ta lõpetas teenuslepingu mõjuva põhjuseta ja et talle saadetud arvete tasumine oli aeglane. Samuti nõudis ta hüvitist hilinenud maksete ja kahjude eest.

Ombudsman uuris neid väiteid. Esimese puhul jõudis ta järeldusele, et kuna komisjon lõpuks kaebuse esitaja kirjadele vastas, oli küsimus lahendatud. Teise väite kohta, mis puudutab lepingu väidetavat lõpetamist mõjuva põhjuseta, järeldas ombudsman, et komisjoni haldusomavoli ei esinenud, kuna leping andis komisjonile õiguse see igal ajal lõpetada ja et igal juhul oli komisjon tõepoolest esitanud mõjuva põhjuse lepingu lõpetamiseks. Kolmanda väite osas jõudis ombudsman järeldusele, et arvete hilinenud maksmise probleemile on leitud lahendus, kuna komisjon maksis lõpuks kaebuse esitajale tehtud töö eest tasumisele kuuluvad summad ja nõustus maksma viivist. Lõpuks jõudis ombudsman seoses kahju hüvitamise nõudega järeldusele, et küsimust ei ole vaja täiendavalt uurida, kuna komisjon maksis kaebuse esitajale kantud kahju eest hüvitist ja lepingus ei olnud ette nähtud mingit hüvitist muud liiki kahju eest.

Juhtum puudutas komisjoni suutmatust vastata kaebuse esitaja kirjavahetusele liikmesriigi tasandi finantsauditi raames. Pärast ombudsmani sekkumist vastas komisjon. Ta avalikustas kaebuse esitaja taotletud dokumendi, kuid kustutas mõned isikuandmed (füüsiliste isikute nimed). Ombudsman leidis, et komisjon põhjendas määruse 45/2001 kohast väljajätmist õigesti.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni suutmatust vastata kaebuse esitaja kirjavahetusele, milles kaebuse esitaja osutas volinik Bienkowska väidetavalt ebatäpsele avaldusele tulirelvade kohta. Komisjon vastas uurimise käigus ja tunnistas ebatäpsust. Ombudsman lõpetas uurimise, kuna komisjon on astunud samme juhtumi lahendamiseks. Ombudsman soovitas komisjonil siiski kaaluda paranduse avaldamist, et tagada üldsuse täpne teavitamine.

Juhtum puudutas seda, kas EPSO vastused kaebuse esitaja murele, et ta võis oma EPSO kasutajakontoga seotud tehnilise probleemi tõttu värbamisvõimalustest ilma jääda, olid piisavad. Ombudsman uuris seda küsimust ja leidis, et EPSO poolt uurimise käigus antud vastuses käsitleti kaebuse esitaja muresid asjakohaselt. EPSO käsitles tehnilist küsimust ja kinnitas, et kaebuse esitaja ei jäänud ühestki võimalusest ilma.

Juhtum käsitles Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) otsust mitte lubada kaebuse esitajal esitada teist taotlust osalemiskutse raames, mis ei sisaldanud konkreetset taotluste esitamise tähtaega. Kaebuse esitaja soovis esitada teise taotluse pärast seda, kui ta ei olnud sama valikumenetluse raames sooritanud oma esialgse taotlusega seotud testi. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei vastanud piisavalt tema kirjadele, mis käsitlesid i) õiguslikku alust, mille alusel ei lubatud kandidaatidel valikumenetlustes uuesti kandideerida ilma konkreetsete lõpptähtaegadeta, ning ii) Hispaania testimiskeskuse tingimusi, sealhulgas töötajate käitumist.

EPSO viitas oma vastuses osalemiskutses esitatud tingimustele kui oma tegevuse õiguslikule alusele. Ta selgitas ka, et ta oli uurinud küsimust, mis puudutas töötajate käitumist testimiskeskuses.

Ombudsman leidis, et EPSO selgitus oli mõistlik ja piisav, mistõttu juhtum lõpetati.

Juhtum puudutas asjaolu, et komisjon jättis vastamata kaebuse esitaja kirjale Eesti siseriiklike kohtute väidetava ebaseadusliku tegevuse kohta. Samuti kritiseeris kaebuse esitaja selles kirjas komisjoni selle tegevusetuse pärast. Komisjon selgitas, et tal ei ole pädevust asjasse sekkuda. Ombudsman uuris asja ja leidis, et komisjoni selgitused olid õiged, kasulikud ja kooskõlas tema seadusjärgsete volitustega. Seetõttu lõpetati juhtumi menetlemine lahendatud juhtumina.

Kaebuse esitaja kirjutas EPSO-le mitu korda, paludes tal oma EPSO kasutajakonto kustutada. EPSO vastas, et ta ei saa tema kontot kustutada, sest kaks valikumenetlust, milles ta osales, on veel pooleli. Pärast seda, kui kaebuse esitaja oli EPSOga veel kaks korda ühendust võtnud, ilma et ta oleks vastust saanud, pöördus ta ombudsmani poole, väites, et EPSO ei ole vastanud, ja väites, et EPSO peaks tema konto kustutama.

Pärast ombudsmani uurimist vastas EPSO kaebuse esitajale. Ombudsman järeldas seega, et EPSO oli kaebuse esitaja väite lahendanud. EPSO teatas oma repliigis kaebuse esitajale ka seda, et nende kahe valikumenetluse andmete säilitamise tähtaeg, milles ta osales, ei ole veel möödunud ja seetõttu ei saa ta tema EPSO kasutajakontot veel kustutada. Ombudsman ei tuvastanud sellega seoses haldusomavoli ja lõpetas seega juhtumi menetlemise.  

Juhtum puudutas EPSO tegevust pärast arvutiserveri kokkuvarisemist testi ajal ning seda, kuidas EPSO käsitles kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusi ja dokumentidele juurdepääsu taotlusi.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et EPSO i) ei käsitlenud arvutiõnnetusest tulenevat olukorda nõuetekohaselt, ii) ei käsitlenud nõuetekohaselt kaebuse esitaja läbivaatamistaotlust ja iii) ei käsitlenud nõuetekohaselt kaebuse esitaja dokumentidele juurdepääsu taotlust. Seetõttu esitas ombudsman EPSO-le kolm soovitust.

EPSO nõustus ombudsmani esimese soovitusega selle kohta, kuidas lahendada tehnilisi probleeme arvutipõhise testi ajal. Teine soovitus oli, et EPSO peaks esitama kaebuse esitajale üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas ta oli tema läbivaatamistaotlust käsitlenud. Ombudsman ei pidanud EPSO vastust selles küsimuses veenvaks ja leidis, et läbivaatamistaotluse käsitlemine EPSO poolt kujutas endast haldusomavoli. EPSO ei nõustunud ombudsmani kolmanda soovitusega dokumentidele juurdepääsu võimaldamise kohta. Ombudsman leidis, et EPSO suutmatus esitada täiendavaid dokumente kujutab endast ka haldusomavoli. Lisaks kahele haldusomavoli tuvastamisele tegi ombudsman EPSO-le ka ettepaneku selle kohta, kuidas ta saaks parandada oma kandidaatide kontaktteenistust.  

Juhtum puudutas komisjoni visuaalse identiteedi logo, mida on alates 2012. aastast kasutatud komisjoni Brüsseli pressikonverentsiruumis. Kaebuse esitaja arvates kujutab üksnes inglise ja prantsuse keele kasutamine selles visuaalse identiteedi logos endast diskrimineerimist keele alusel.

ELi praegune keelte kasutamise kord hõlmab iga kodaniku õigust suhelda ELi institutsioonidega oma emakeeles ja vastavat õigust saada vastus selles keeles. Seda keelerežiimi reguleerivaid põhimõtteid kohaldatakse ka muude suhtlusvormide, näiteks väljaannete ja veebisaitide kaudu toimuva teabevahetuse suhtes. Keelekasutuse mis tahes diferentseerimine sellistes olukordades peaks olema objektiivselt põhjendatud. Seoses küsimusega, kas käesoleval juhul on olemas objektiivne põhjendus, nõustub ombudsman, et tehniliselt ei ole võimalik esitada terminit „Euroopa Komisjon” 24 keeles teleekraanil ei sõnavõtja all, kõrval ega taga.

Küsimuse kohta, kas komisjon oleks võinud valida rohkem kui kaks keelt, leiab ombudsman, et komisjonil oli mõistlik valida vaid kaks keelt. Kasutatavate keelte arvu valik sõltub sellest, kas rohkem kui kaks keelt segavad visuaalset kujutist vastuvõetamatul viisil. Asjaolu, et mõistlikud valikud võivad olla ka muud keelekombinatsioonid, ei tähenda, et inglise ja prantsuse keele valik ei olnud mõistlik.

Ombudsman leiab, et komisjoni valitud poliitika oli objektiivselt põhjendatud. Seetõttu järeldas ta, et uue visuaalse identiteedi logo kasutuselevõtmine komisjoni Brüsseli pressikonverentsiruumis ei kujuta endast haldusomavoli.