(koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja (1) artikli 3 lõikele 6)

Kokkuvõte

2005. aastal algatas Euroopa Ombudsman omaalgatusliku uurimise Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud ELi värbamismenetluste läbipaistvusega seotud küsimustes (2).

Tegemist on teise omaalgatusliku uurimisega, mille ombudsman viib läbi ELi värbamise läbipaistvuse küsimuses. Esimene toimus aastatel 1997–1999 (3) ja selle tulemusel võttis Euroopa Komisjon kasutusele mitu konkreetset tava, mis suurendavad ELi värbamise läbipaistvust. Selle tulemusena koostas ombudsman ka eriaruande Euroopa Parlamendile (1999)(4).

Oma vastuses esimesele omaalgatuslikule uurimisele jagas komisjon seisukohta, et kuna töölevõtmise menetlus on esimene ja paljude kandidaatide jaoks ainus otsene kontakt ühenduse administratsiooniga, on oluline, et see kontakt oleks positiivne. Seda kaalutlust väljendas ka Euroopa Parlament oma hilisemas resolutsioonis ombudsmani 2000. aasta eriaruande kohta (5). Resolutsioonis avaldas parlament tunnustust ombudsmani eriaruandele, „eelkõige seoses kodanike kui värbamismenetluste kandidaatide mulje parandamisega Euroopa institutsioonidest”, ning märkis, et „läbipaistvuse põhimõtet tuleb kohaldada kogu valikumenetluse vältel”. Parlament tegi muu hulgas ettepaneku, et „kandidaate tuleks hindamiskriteeriumidest viivitamata ja sobivas vormis automaatselt teavitada”.

Kui EPSO 2003. aastal tööd alustas, säilitas ta komisjoni poolt juba kehtestatud meetmed, et suurendada töölevõtmise läbipaistvust. Ombudsman on siiski jätkuvalt saanud kandidaatidelt kaebusi värbamismenetluste väidetava läbipaistmatuse kohta. Kordunud on kaks omavahel seotud küsimust: Esiteks jäävad salajaseks hindamiskriteeriumid, mille valikukomisjonid on kandidaatide hindamiseks sõnastanud. Teiseks ei ole paljude kandidaatide jaoks selge, kuidas konkursikomisjonid saavad kandidaadi eksamiks lõpliku punktisumma, seda enam, et nende katsete eri osade eest saadud punkte hoitakse samuti salajas.

Ombudsman on seisukohal, et need salastamistavad põhinevad lähenemisviisil, mis näib olevat kodanikega suhtlemisel kas varasem või lihtsalt eirab Euroopa Liidu praegust pühendumust avalikule haldusele, mis austab täielikult läbipaistvuse, vastutuse ja hea halduse põhimõtteid. Seetõttu on ombudsman teinud ka käesoleva omaalgatusliku uurimise käigus mitu katset veenda EPSOt, et tema siin viidatud salastamistavad ei ole kooskõlas eespool nimetatud põhimõtetega ja kujutavad endast seega haldusomavoli EÜ asutamislepingu artikli 195 tähenduses. Ombudsmani ja EPSO vaheline peamine kirjavahetus selles küsimuses on kättesaadav ombudsmani veebisaidil ja sellega saab tutvuda aadressil http://www.ombudsman.europa.eu/initiatives/en/default.htm.

Alljärgnev tekst on osaliselt selle kirjavahetuse kokkuvõte.

OMBUDSMANi arvamused, mis on seotud tema soovituse eelnõuga

Uurimise eesmärk – juurdepääs teabele ELi värbamisel

1.1 Käesolev uurimine puudutab esiteks kandidaatide õigust tutvuda hindamiskriteeriumidega, mille valikukomisjonid on sõnastanud kirjalike ja suuliste katsete hindamiseks; ning teiseks teabe avalikustamine selle kohta, kuidas konkursikomisjonid saavad katsete eest lõpliku punktisumma, eelkõige andes teavet katsete eri osade eest antud punktide kohta.

1.2 "Hindamiskriteeriumid" on käesolevas uurimises (6) määratletud järgmiselt:

a) konkursiteates sätestatud tingimuste aluseks olevad üldkriteeriumid katse eesmärgi ja/või sisu kohta;

b) punktide andmise kriteeriumid, näiteks küsimuste kaalumine;

c) kirjalike katsete märgistamise juhendite vormis kriteeriumid.

EPSO seisukoht

1.3 EPSO on ombudsmanile teatanud, et punktis A nimetatud üldkriteeriumid ei kuulu salastatuse nõude alla ja need tuleb kandidaatidele teatavaks teha, et nad oleksid teadlikud kõikidest asjaoludest, millele konkursikomisjon oma hinnangus tugineb, ning et nad saaksid vajaduse korral selle hinnangu vaidlustada.

1.4 Seoses punktides B ja C esitatud kriteeriumidega on EPSO esitanud avalikustamise keelamiseks peamiselt kahte liiki argumente:

Esiteks on EPSO leidnud, et kohtupraktikas on alati leitud, et eespool punktides B ja C nimetatud kriteeriumid hõlmavad kandidaatide teenete võrdlevat hindamist, mille viivad läbi valikukomisjonid, ning seega kuuluvad need valikukomisjonide menetluste konfidentsiaalsuse alla (7).

Teiseks on EPSO viidanud mitmele praktilisele või halduslikule kaalutlusele ja probleemile, eelkõige i) asjaolule, et valikukomisjon võib kriteeriume B ja C muuta enne asjaomase hinde saamist, ii) sellele, et kandidaatidele hindamiskriteeriumide B ja C kohta antav teave võib olla eksitav ega pruugi olla neile õigesti arusaadav, ning iii) sellele, et lisateabe esitamine võib suurendada kandidaatide esitatud kaebuste arvu.

Ombudsmani järeldused

1.5 Esimese argumendiga seoses teatas ombudsman EPSO-le oma järeldusest, et amet võib põhimõtteliselt ja kui väga erilised asjaolud seda ei takista, avaldada kriteeriumide B ja C lõplikud versioonid kandidaatidele, kes taotlevad neid pärast saadud hinde saamist (8). See järeldus põhines praegu kohaldatavate ja praktikas mõistetavate asjakohaste õigus- ja halduseeskirjade põhjalikul analüüsil.

1.6 Teise rühma argumentide kohta järeldas ombudsman, et need ei ole veenvad. Ombudsmani üksikasjalikud märkused on esitatud eespool nimetatud täiendava uurimise kirja punktis 1, mille ta saatis EPSO-le 3. juulil 2007 (9). Siinkohal tuletatakse meelde ainult kahte punkti. Esiteks soovitab ombudsman avalikustada valikukomisjonide poolt vastu võetud lõplikud hindamiskriteeriumid, mitte valikukomisjoni arutelud, mille tulemusel need kriteeriumid vastu võeti. Teiseks ei sõltu teabe ja dokumentidega tutvumise õigus administratsiooni hinnangust selle kohta, kas asjaomane teabesaaja võib või ei pruugi asjaomasest teabest "õigesti aru saada".

1.7 Seoses argumendiga, et kaebuste arv võib suureneda, kui kandidaadid saavad rohkem teavet oma testi hindamise kohta, on ombudsman seisukohal, et õigusriigi põhimõttega ei ole kooskõlas jätta haldusmenetluses osalevatele isikutele teavet andmata, et takistada või heidutada neid kasutamast oma õigust esitada kaebus sellise menetluse tulemuse peale. Lisaks on ombudsman juba teavitanud EPSOt asjaolust, et ta algatab üksnes uurimisi,„mis on tema arvates põhjendatud”(EÜ asutamislepingu artikli 195 lõike 1 teine lõik). Mida rohkem teavet uued kaebused sisaldavad, seda paremini saab ombudsman hinnata, kas uurimise algatamiseks on tegelikult alust. Seevastu teabe puudumine, mis tuleneb praegusest salastamistavast, toob tavaliselt kaasa uurimise algatamise, kas või ainult selleks, et võimaldada ombudsmanil küsimust õiglaselt hinnata (10). Isegi kui EPSO väide kaebuste arvu kohta on õige, tooks kandidaatide parem teavitamine tõenäoliselt kaasa ombudsmani uurimiste vähenemise. Sellised uurimised nõuavad nii EPSO-lt kui ka ombudsmanilt palju aega. Ühenduse eelarvevahendite tõhusa kasutamise huvides peaks EPSO seega püüdma vähendada selliste päringute arvu, andes kandidaatidele rohkem ja paremat teavet.

Avalikustamise nõue ja selle alused

1.8 Lisaks eeltoodule on ombudsman EPSO-le rõhutanud, et vajadus suurema avatuse järele värbamismenetlustes on palju laiaulatuslikum kui üldine avatuse tegevuskava, ükskõik kui oluline see ka ei oleks. Sellised vajadused hõlmavad olulisi eriküsimusi seoses õiguskaitse, võrdsuse, proportsionaalsuse ja ühenduse huviga värvata võimalikult võimekaid, tõhusaid ja ausaid ametnikke (11). Oma analüüsis juhtis ombudsman eelkõige tähelepanu sellele, mis on tema arvates vastuolu personalieeskirjades sisalduva asjakohase konfidentsiaalsussätte eesmärgi ja EPSO praeguse konfidentsiaalsuspraktika vahel.

1.9 Personalieeskirjade salastatuse sättes on sätestatud, et "valikukomisjoni menetlus on salajane". Kohtupraktikas on kinnitatud, et see konfidentsiaalsussäte kehtestati eesmärgiga tagada konkursikomisjonide sõltumatus ja nende menetluste objektiivsus (12).

1.10 On ütlematagi selge, et ombudsman jagab täielikult ja kõhklemata EPSO seisukohta, et need olulised eesmärgid on saavutatud. Ombudsman ei ole siiski saanud ühtegi veenvat argumenti, mis näitaks, kuidas juhatuste "sõltumatust" või "menetluse objektiivsust" kahjustaks see, kui hagejatele avaldataks juhatuste poolt vastu võetud lõplikud hindamiskriteeriumid või teave punktide üksikasjaliku jaotuse kohta. Selline avalikustamine ei võimaldaks kandidaatidel mõjutada juhtorganite tööd ega takistaks neil objektiivset tööd teha.

Praegune EPSO reform

1.11 Reformiprotsessi "EPSO arengukava"raames uurib ja rakendab EPSO praegu olulisi meetmeid ELi värbamismenetluste parandamiseks. Nagu EPSO ise on märkinud, on mitme selle programmi raames võetava meetme eesmärk suurendada värbamismenetluste läbipaistvust ja peakski seda tegema. Need hõlmavad üksikasjalikumat teavet, mis tuleb lisada konkursiteadetesse, ning suuremat standardimist ja professionaalsust valikukomisjonide töös.

1.12 Ombudsman soovib tervitada ja kindlalt toetada seda reformiprotsessi, mis mitte ainult ei too kandidaatidele konkreetset kasu, vaid tugevdab ka EPSO positsiooni keskse ja peamise institutsioonilise otsustajana ELi värbamisel.

1.13 Lisaks soovib ombudsman juhtida tähelepanu sellele, et praegune reformiprotsess annab tegelikult suurepärase võimaluse kaotada käesolevas omaalgatuslikus uurimises käsitletud salastamistavad. See ei näitaks mitte ainult kõige selgemal võimalikul viisil EPSO tõelist pühendumist ELi värbamismenetluste läbipaistvuse suurendamisele. Nende valikukomisjonide jaoks, kes teavad, et nende vastuvõetud kriteeriumid võidakse taotluse korral avalikustada, oleks sellise salajasuse kaotamine samuti oluline stiimul rakendada täielikult kutsealaseid töömeetodeid, mida EPSO praegu määratleb ja mille vastuvõtmist ta soovib edendada.

Soovituse eelnõu

EPSO peaks kandidaatidele nende taotluse korral avalikustama valikukomisjonide poolt kirjalike või suuliste katsete jaoks vastu võetud hindamiskriteeriumid, kui need on olemas, ning lisaks avaldama kandidaatidele nende taotluse korral neile nende soorituse eest antud võimalike punktisummade üksikasjaliku jaotuse.

Vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab EPSO üksikasjaliku arvamuse 31. oktoobriks 2008. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda ombudsmani soovituse projekti heakskiitmisest ja soovituse projekti rakendamiseks võetud meetmete kirjeldusest.

Strasbourg, 22. juuli 2008

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, lk 15), muudetud 14. märtsi 2002. aasta otsusega artiklite 12 ja 16 väljajätmise kohta (EÜT L 92, lk 13).

(2) Ombudsmani kodulehe rubriigis „Omaalgatuslikud uurimised (2005-)” aadressil http://www.ombudsman.europa.eu/initiatives/en/default.htm on esitatud käesoleva uurimise põhikiri, sealhulgas avakiri (kuupäevaga 10.10.2005).

(3) Vt ombudsmani koduleht: http://www.ombudsman.europa.eu/recommen/en/971004.htm

(4) Vt ombudsmani koduleht: http://www.ombudsman.europa.eu/special/pdf/en/971004.pdf

(5) Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta, mis esitati Euroopa Parlamendile pärast komisjoni töölevõtmismenetluse osaks olevat salajasuse omaalgatuslikku uurimist (C5-0082/2000 - 2000/2048 (COS)).

(6) Nende hindamiskriteeriumide üksikasjalik kirjeldus on esitatud ombudsmani 3. juuli 2007. aasta täiendava uurimise kirjas EPSO-le (http://www.ombudsman.europa.eu/initiatives/en/default.htm).

(7) EPSO viitab sisuliselt kohtuasjale C-254/95 P: parlament vs. Innamorati (EKL 1996, lk I-03423).

(8) Ombudsmani täielik analüüs on esitatud EPSO-le 3. juulil 2007 saadetud täiendava uurimise kirja punktis 2 (http://www.ombudsman.europa.eu/initiatives/en/default.htm).

(9) http://www.ombudsman.europa.eu/initiatives/en/default.htm.

(10) On ütlematagi selge, et ombudsmanipoolne toimikuga tutvumine saab seda teabepuudust parandada ainult erandjuhul, kuna asjaomast teavet tuleb uurida kaebuse esitaja esitatud konkreetsete väidete ja argumentide valguses.

(11) Vt ombudsmani 3. juuli 2007. aasta täiendava uurimise kirja EPSO-le (http://www.ombudsman.europa.eu/initiatives/en/default.htm) punkt 3.

(12) Kohtuasi C-254/95 P: parlament vs. Innamorati, EKL 1996, lk I-03423, punkt 24.