(koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja (1) artikli 3 lõikele 6)

Kompromiss

Kaebuse esitaja, Rootsi kodanik, osales edukalt konkursil COM/A/21/98 ja 1999. aasta juulis kanti tema nimi reservnimekirja, mis pidi kehtima kuni selle aasta lõpuni. Uutest liikmesriikidest (Austria, Soome ja Rootsi) pärit kandidaatide töölevõtmisel kohaldati nõukogu 20. märtsi 1995. aasta määruse (EÜ) nr 625/95 alusel ajutiselt (kuni 1999. aasta lõpuni) soodsaid eeskirju. Need eeskirjad kaldusid kõrvale tavapärastest eeskirjadest, eelkõige kandidaatide kvalifitseerimise osas.

Konkursi KOM/A/21/98 reservnimekirja kehtivust pikendati 2000. aasta lõpuni. Eespool nimetatud erandi kehtivusaega siiski ei pikendatud.

aasta detsembris sai kaebuse esitaja kaks suulist pakkumist komisjoni ametikohtadele, ühe Luxembourgis (infoühiskonna peadirektoraat) ja teise Brüsselis (siseturu peadirektoraat). Kaebuse esitaja väitis, et ta võttis vastu töökoha Luxembourgis, eeldades, et tema peadirektoraat ning personali ja halduse peadirektoraat korraldavad vajaliku kirjaliku pakkumise õigeaegselt, st enne aasta lõppu. Kaebuse esitaja sõnul ei osutunud see aga võimalikuks sisemise arusaamatuse tõttu, kuna pakutav ametikoht ei olnud alaline ametikoht, vaid teadustöötaja ametikoht, mis tuli veel alalisele ametikohale üle viia. Kaebuse esitajat teavitati sellest e-kirja teel 21. detsembril 1999. Kaebuse esitaja sõnul oli siis liiga hilja võtta vastu siseturu peadirektoraadi pakkumine. Kirjalik pakkumine ametikohale infoühiskonna peadirektoraadis tehti lõpuks 2000. aasta mais ja kaebuse esitaja alustas komisjonis tööd 15. septembril 2000.

15. juulil 2001 teatati kaebuse esitajale, et komisjon on otsustanud liigitada ta palgaastme A5 järku 3. Kaebuse esitaja leidis, et arvestades tema 19-aastast töökogemust, oleks ta kvalifitseerunud palgaastme A4 järku 4. Selle otsuse peale 8. oktoobril 2001 esitatud vaide jättis komisjon 27. veebruaril 2002 siiski rahuldamata.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et see tulemus ei olnud õiglane ega õige ning seetõttu tuleks seda parandada. Ta väitis, et tal ei olnud mingit võimalust end selle tulemuse eest kaitsta. Kaebuse esitaja märkis, et tagantjärele oleks ta võinud teha seda, mida inimesed komisjonis olid tema sõnul soovitanud tal sel ajal teha, st võtta vastu mis tahes ametikoht enne määruse (EÜ) nr 625/95 kehtivusaja lõppu. Arvestades, et mõned asjaomasest reservnimekirjast pärit isikud olid tegelikult tööle võetud enne 1999. aasta lõppu, väitis kaebuse esitaja, et samast reservnimekirjast pärit isikuid tuleks kohelda samamoodi. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et pakkumiskirjad, mille suhtes kohaldatakse lõplikku otsust, võidi koostada ja need kirjutati tavaliselt enne lõpliku pakkumiskirja väljastamist. Kaebuse esitaja sõnul võimaldas see kindlaks määrata pakkumise kuupäeva enne teatavaid lõpptähtaegu, et vältida selliseid olukordi nagu käesoleval juhul. Kaebuse esitaja kritiseeris asjaolu, et tema juhtumi puhul seda võimalust ei kasutatud. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et tema tulevane osakonnajuhataja teavitas teda 1999. aasta detsembris sellest, et kui klassifitseerimismenetlus ei peaks andma oodatud (st positiivset) tulemust, on tal hea võimalus saavutada selle otsuse muutmine, esitades selle peale kaebuse.

Kaebuse esitaja arvates ei olnud komisjoni lähenemisviis kooskõlas 2000. aasta valges raamatus sisalduvate väidetega, eelkõige seoses vajadusega anda töötajatele varasemate töötamisperioodide eest nõuetekohast krediiti ja läbipaistvuse olulisusega. Kaebuse esitaja väitis eelkõige, et aeglane värbamisprotsess tekitas olukordi, mis kahjustasid võimalust värvata töötajaid väljastpoolt.

Nõue

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:

Konkurss COM/A/21/98 Rootsi kodakondsusega juhtivametnikele korraldati seoses Austria, Soome ja Rootsi ühinemisega ning selle suhtes kohaldati nõukogu 20. märtsi 1995. aasta määruses (EÜ) nr 625/95 sätestatud eri- ja erakorralisi meetmeid seoses nende kodanike töölevõtmisega laienemisperioodil. See määrus kehtis kuni 31. detsembrini 1999. Sellega kalduti kõrvale mitmest personalieeskirjade artiklist ja lubati korraldada uutes liikmesriikides konkursse kodakondsuse alusel, võtta selliseid kodanikke tööle ilma vaba ametikoha eelneva asutusesisese avaldamiseta ja määrata nad kõrgemale palgaastmele ilma personalieeskirjade artiklis 31 kehtestatud piiranguteta.

Laienemisperioodi lõpus (31. detsember 1999) leiti, et komisjon võib endiselt kasutada laienemiskonkursside edukaid kandidaate, kuid töölevõtmise eri- ja ajutised meetmed, sealhulgas konkreetsed klassifitseerimiskriteeriumid, ei ole enam kohaldatavad ning et kohaldatakse tavapäraseid põhikirjalisi eeskirju. Neil asjaoludel pikendati konkursi COM/A/21/98 kehtivust.

Kaebuse esitaja oli teadlik töölevõtmise suhtes kohaldatavatest eri- ja ajutistest eeskirjadest ning nende tähtajast. Kui konkursi kehtivust ei oleks pikendatud pärast 31. detsembrit 1999, ei oleks olnud võimalik kaebuse esitajat komisjoni tööle võtta. Tegelikult, kui kaebuse esitajat oleks olnud võimalik 1999. aastal tööle võtta, oleks tema liigitamine erikriteeriumide alusel tema 18–19-aastase töökogemuse alusel olnud A4‐järk 1, mitte A4‐järk 4, nagu ta väitis. Töölevõtmine 2000. aastal toimus vastavalt sel ajal kõigile komisjoni töötajatele kehtinud õigusnormidele ja palgaastmele määramise eeskirjadele. Kaebuse esitajat koheldi täpselt samamoodi nagu kõiki teisi laienemiskonkursside kandidaate, kes võeti tööle pärast laienemisperioodi lõppu.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Ta nõustus, et teda on teavitatud komisjoni eeskirjadest äsja tööle võetud kandidaatide kohta, kuid väitis, et tal ei ole aimugi, kuidas neid eeskirju ja määrusi kohaldada. Kaebuse esitaja kordas oma seisukohta, et komisjon oleks võinud välja anda „lettre d’offre à titre indicatif”, mis oleks võimaldanud kohaldada nõukogu määruse (EÜ) nr 625/95 kohaselt sätestatud erandlikke kriteeriume.

Muud nõuded

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist selgus, et on vaja täiendavaid uurimisi.

Täiendava teabe nõudmine

Seetõttu palus ombudsman komisjonil kommenteerida kaebuse esitaja väiteid, 1) et infoühiskonna peadirektoraadis esines 1999. aasta detsembris sisemine vääritimõistmine seoses ametikoha kättesaadavusega ja et see võis muuta võimatuks kaebuse esitaja töölevõtmise enne 1999. aasta lõppu, ning 2) et komisjon oleks võinud välja anda „lettre d’offre à titre indicatif”, mis oleks võimaldanud kohaldada nõukogu määruses (EÜ) nr 625/95 sätestatud erandlikke kriteeriume. Ombudsman edastas komisjonile ka kaebuse esitaja märkuste koopia.

Komisjoni vastus

Komisjon esitas oma vastuses järgmised märkused:

Detsembris 1999 võttis kaebuse esitaja ühendust komisjoniga, et leida ametikoht tema töölevõtmiseks. Tehti ettepanek, et ta võtaks ühendust infoühiskonna peadirektoraadiga, kes kutsus ta vestlusele. Selgus, et ainus vaba ametikoht oli teadusuuringute eelarves ette nähtud ametikoht, mis oleks võimaldanud võtta teda tööle ainult ajutise teenistujana, mitte ametnikuna, ja ainult palgaastmele A6. Neil asjaoludel ei olnud võimalik kaebuse esitajat enne 31. detsembrit 1999 tööle võtta. Ametikoht, mis võimaldaks teda A5/A4 ametnikuna tööle võtta, sai vabaks alles 2000. aasta veebruaris. Pärast seadusjärgsete menetluste lõpuleviimist pakuti seda ametikohta kaebuse esitajale 2000. aasta mais.

Komisjon tegi harva tingimuslikke tööpakkumisi. Sellise pakkumise tegemise absoluutne eeltingimus oli see, et personali ja halduse peadirektoraat oleks saanud ametliku ettepaneku sobivale ametikohale töölevõtmiseks ning et ametisse nimetav asutus oleks töölevõtmise heaks kiitnud. Kaebuse esitaja puhul ei olnud sellist ametlikku ettepanekut tema töölevõtmiseks tehtud ja seetõttu ei olnud võimalik teha tingimuslikku pakkumist.

Kaebuse esitaja märkused

Oma märkustes selle vastuse kohta nõustus kaebuse esitaja, et komisjon tegutses kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega ning seega ei teinud ta vormiliselt ega õiguslikult ühtegi viga. Ta väitis siiski, et komisjon oleks võinud välja anda „lettre d’offre à titre indicatif”, kehtestades sellega tähtpäeva enne 31. detsembrit 1999. Kaebuse esitaja lisas, et komisjoni ametnikelt saadud teabe kohaselt kasutati seda võimalust seoses erandeid sisaldavate eeskirjade kehtivuse lõppemisega eelmiste ühinemiste puhul. Ta oletas, et tema puhul jäeti see võimalus tähelepanuta eelseisvate pühade tõttu või võib-olla seetõttu, et infoühiskonna peadirektoraat ning personali ja halduse peadirektoraat ei teinud koostööd.

OMBUDSMANi võimalused leida sõbralik lahendus

Pärast arvamuse ja tähelepanekute hoolikat kaalumist ei olnud ombudsman veendunud, et komisjon oli kõigile kaebuse esitaja väidetele adekvaatselt vastanud.

Sõbraliku lahenduse ettepanek

Ombudsmani põhikirja (2) artikli 3 lõike 5 kohaselt püüab ombudsman koos asjaomase institutsiooniga leida võimaluse haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

Seetõttu tegi ombudsman komisjonile järgmise sõbraliku lahenduse ettepaneku:

Euroopa Komisjon peaks kaaluma kaebuse esitaja klassifikatsiooni läbivaatamist.

Ettepanek põhines järgmistel kaalutlustel:

1 Kaebuse esitaja oli esitanud järgmised märkused: Ta nõustus infoühiskonna peadirektoraadi pakutud ametikohaga tingimusel, et tema peadirektoraat ning personali ja halduse peadirektoraat korraldavad vajaliku kirjaliku pakkumise õigeaegselt, st enne aasta lõppu. Kuid see ei osutunud võimalikuks sisemise arusaamatuse tõttu, kuna pakutav ametikoht oli uurimiskoht, mis tuli üle viia alalisele ametikohale. Sellest teavitati teda 21. detsembri 1999. aasta e-kirjaga. Siis oli liiga hilja võtta vastu veel üks suuline pakkumine, mille ta oli saanud teiselt peadirektoraadilt.

2 Ombudsman palus komisjonil sõnaselgelt kommenteerida kaebuse esitaja väidet, et infoühiskonna peadirektoraadis esines sisemine vääritimõistmine seoses kaebuse esitajale ette nähtud ametikoha kättesaadavusega. Komisjon ei esitanud oma vastuses kaebuse esitaja sündmuste ülevaatele vastuväiteid.

3 Hea haldustava oli toimida värbamismenetlustes õiglaselt. Käesoleval juhul ilmnes, et kaebuse esitajat oli ajendatud uskuma, et ta võetakse tööle infoühiskonna peadirektoraadi poolt ning et tema töölevõtmisel võidakse kohaldada määruses (EÜ) nr 625/95 sätestatud erandeeskirju, mis kehtisid kuni 1999. aasta lõpuni. Lisaks ilmnes, et töölevõtmine viibis komisjoni talituste sisemiste arusaamatuste tõttu. Komisjon näis nõustuvat kaebuse esitaja väitega, et sellest arusaamatusest tulenevaid negatiivseid tagajärgi oleks olnud võimalik vältida, tehes kaebuse esitajale tingimusliku tööpakkumise.

4 Neil asjaoludel asus ombudsman esialgsele seisukohale, et komisjoni otsus kaebuse esitaja liigitamise kohta oli ebaõiglane ja et tegemist võib olla haldusomavoli juhtumiga.

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:

Väliskonkursi edukalt läbinud isik ei andnud asjaomasele isikule õigust töölevõtmisele. Komisjon oli juba kinnitanud, et infoühiskonna peadirektoraadis ei olnud ühtegi ametikohta, mis oleks võimaldanud võtta kaebuse esitaja tööle ametnikuna palgaastmel A5/A4.

Kaebuse esitaja väitega, et oleks saanud teha tingimusliku tööpakkumise, ei saanud nõustuda. Igale tööpakkumisele pidi alati eelnema komisjoni peadirektoraadi ametlik töölevõtmise ettepanek asjakohasele vabale ametikohale ja ametisse nimetava asutuse ametlik töölevõtmise otsus. Kumbki neist tingimustest ei olnud kaebuse esitaja juhtumi puhul täidetud ja nendest menetlustest ei olnud erandeid tehtud.

Neil asjaoludel ei saanud komisjon nõustuda ombudsmani taotlusega leida sõbralik lahendus. Lisaks seaks sellise taotluse rahuldamine kahtluse alla ka teiste teiste laienemiskonkursside edukalt läbinud kandidaatide kohtlemise, keda ei saanud mingil põhjusel tööle võtta enne laienemisperioodi lõppu.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde ja esitas järgmised täiendavad märkused:

See oli kurb ja nördinud, et ta oli komisjoni arvamuse kätte saanud. Personali ja halduse peadirektoraat (R., V. ja L.) teavitas teda otse võimalusest väljastada „lettre d’offre à titre indicatif”. Tema arusaam või võib-olla ka tõlgendus oli, et seda võimalust eirati eelseisvate pühade tõttu, samuti koostöö puudumise tõttu infoühiskonna peadirektoraadi ning personali ja halduse peadirektoraadi vahel.

Otsus

1 Väidetavalt ebaõiglane ja ebaõige klassifitseerimine

1.1 Rootsi kodanik kaebuse esitaja osales edukalt konkursil COM/A/21/98 ja 1999. aasta juulis kanti tema nimi reservnimekirja. Nõukogu määruse (EÜ) nr 625/95 alusel kohaldati uutest liikmesriikidest (Austria, Soome ja Rootsi) pärit kandidaatide töölevõtmisel soodsaid eeskirju, mis kaldusid ajutiselt kõrvale tavapärastest eeskirjadest, eelkõige seoses kandidaatide liigitamisega. Kõnealuse määruse kehtivusaeg lõppes siiski 31. detsembril 1999. aasta detsembris sai kaebuse esitaja suulise pakkumise töötada komisjoni infoühiskonna peadirektoraadis. Kirjalik pakkumine tehti siiski alles 2000. aasta mais ja kaebuse esitaja alustas komisjonis tööd 15. septembril 2000. Ta määrati palgaastme A5 järku 3. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et arvestades tema 19-aastast töökogemust, ei olnud see tulemus õiglane ega õige ning seetõttu tuleks seda parandada.

1.2 Komisjon leidis, et kaebuse esitaja töölevõtmine toimus vastavalt sel ajal kõigile komisjoni töötajatele kehtinud õigusnormidele ja palgaastmetele. Ta väitis, et kaebuse esitajat koheldi täpselt samamoodi nagu kõiki teisi laienemiskonkursside kandidaate, kes võeti tööle pärast laienemisperioodi lõppu 31. detsembril 1999.

1.3 Oma märkustes komisjoni vastuse kohta täiendava teabe taotlusele nõustus kaebuse esitaja, et komisjon tegutses kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega ja seega ei teinud ta vormiliselt ega õiguslikult ühtegi viga. Seetõttu asus ombudsman seisukohale, et ei ole tõendatud, et komisjon oleks kaebaja kvalifitseerimise üle otsustamisel rikkunud talle siduvaid õigusnorme.

1.4 Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon tegutses ebaõiglaselt, märkis ombudsman, et kaebuse esitaja oli esitanud järgmised märkused: Ta nõustus infoühiskonna peadirektoraadi pakutud ametikohaga tingimusel, et tema peadirektoraat ning personali ja halduse peadirektoraat korraldavad vajaliku kirjaliku pakkumise õigeaegselt, st enne aasta lõppu. Kuid see ei osutunud võimalikuks sisemise arusaamatuse tõttu, kuna pakutud ametikoht oli uurimiskoht, mis tuli üle viia alalisele ametikohale. Sellest teavitati teda 21. detsembri 1999. aasta e-kirjaga. Siis oli liiga hilja võtta vastu veel üks suuline pakkumine, mille ta oli saanud teiselt peadirektoraadilt.

1.5 Ombudsman kutsus komisjoni selgesõnaliselt üles kommenteerima kaebuse esitaja väidet, et infoühiskonna peadirektoraadis on esinenud sisemine arusaamatus seoses kaebuse esitajale ettenähtud ametikoha kättesaadavusega. Ombudsman märgib, et komisjon ei esitanud oma vastuses kaebuse esitaja sündmuste ülevaatele vastuväiteid.

1.6 Seejärel tegi ombudsman ettepaneku leida sõbralik lahendus, mis põhineks kaebuse esitaja kirjeldatud faktidel. Komisjon lükkas selle ettepaneku tagasi. Siiski ei seadnud ta kahtluse alla kaebuse esitaja väiteid nimetatud ettepaneku aluseks olevate sündmuste kohta.

1.7 Ombudsman on seisukohal, et hea haldustava kohaselt tuleb töölevõtmismenetlustes toimida õiglaselt. Käesoleval juhul näib, et kaebuse esitaja arvas, et ta võetakse tööle infoühiskonna peadirektoraadis ja et tema töölevõtmisel võidakse kohaldada määruses (EÜ) nr 625/95 sätestatud erandeeskirju, mis kehtisid kuni 1999. aasta lõpuni. Lisaks ilmneb, et töölevõtmine viibis komisjoni talituste sisemiste arusaamatuste tõttu ning selleks ajaks, kui kaebuse esitajat teavitati, et tal ei ole veel infoühiskonna peadirektoraadis alalist ametikohta, oli kaebuse esitajal liiga hilja võtta vastu teine suuline pakkumine, mille ta oli saanud teiselt peadirektoraadilt.

1.8 Neil asjaoludel on ombudsman seisukohal, et komisjoni otsus kaebuse esitaja liigitamise kohta oli ebaõiglane ja et tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

2 Kokkuvõte

Eespool öeldut silmas pidades esitab ombudsman kooskõlas ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikega 6 komisjonile järgmise soovituse projekti:

Soovituse projekt

Komisjon peaks kaaluma kaebuse esitaja klassifikatsiooni läbivaatamist.

Komisjoni ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovituse projektist. Vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse 31. jaanuariks 2004. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda ombudsmani otsuse heakskiitmisest ja soovituse projekti rakendamiseks võetud meetmete kirjeldusest.

Strasbourg, 17. oktoober 2003

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT 1994, L 113, lk 15).

(2) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT 1994, L 113, lk 15).