Strasbourg, 29. märts 2004

Lugupeetud hr O.

juulil 2002 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse seoses Teie liigitamisega Euroopa Komisjoni poolt seoses Teie töölevõtmisega Euroopa Komisjoni.

30. augustil 2002 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile.

septembril 2002 saatsite mulle oma kaebuse kohta täiendavaid dokumente. Edastasin need täiendavad dokumendid komisjonile 1. oktoobril 2002.

Komisjon saatis oma arvamuse 4. detsembril 2002. Edastasin selle Teile 9. detsembril 2002 koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 31. jaanuaril 2003.

Kirjutasin 10. veebruaril 2003 komisjonile, et küsida Teie kaebuse kohta lisateavet. Komisjon saatis oma vastuse 28. märtsil 2003. Edastasin selle Teile 31. märtsil 2003 koos palvega esitada märkused, mille Te saatsite 6. mail 2003.

mail 2003 kirjutasin komisjonile, et pakkuda selles küsimuses sõbralikku lahendust. Komisjon saatis oma arvamuse kõnealuse ettepaneku kohta 29. juulil 2003. Edastasin selle Teile 31. juulil 2003 koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 30. septembril 2003.

17. oktoobril 2003 esitasin komisjonile soovituse projekti. Komisjon saatis oma üksikasjaliku arvamuse 20. jaanuaril 2004. Edastasin selle Teile 27. jaanuaril 2004 koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 3. märtsil 2004.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

 

Kompromiss

Kaebuse esitaja, Rootsi kodanik, osales edukalt Euroopa Komisjoni korraldatud konkursil COM/A/21/98 ja 1999. aasta juulis kanti tema nimi reservnimekirja, mis pidi kehtima kuni selle aasta lõpuni. Nõukogu määruse (EÜ) nr 626/95 (1) alusel kohaldati uutest liikmesriikidest (Austria, Soome ja Rootsi) pärit kandidaatide töölevõtmisel soodsaid eeskirju, millega tehti ajutiselt (kuni 1999. aasta lõpuni) erand tavapärastest eeskirjadest, eelkõige kandidaatide liigitamise osas.

Konkursi KOM/A/21/98 reservnimekirja kehtivust pikendati 2000. aasta lõpuni. Eespool nimetatud erandi kehtivusaega siiski ei pikendatud.

aasta detsembris sai kaebuse esitaja kaks suulist pakkumist komisjoni ametikohtadele, ühe Luxembourgis (infoühiskonna peadirektoraat) ja teise Brüsselis (siseturu peadirektoraat). Kaebuse esitaja väitis, et ta nõustus ametikohaga Luxembourgis, eeldades, et infoühiskonna peadirektoraat ning personali ja halduse peadirektoraat korraldavad vajaliku kirjaliku pakkumise õigeaegselt, st enne aasta lõppu. Kaebuse esitaja sõnul ei osutunud see aga võimalikuks sisemiste arusaamatuste tõttu, kuna talle pakutud ametikoht ei olnud alaline ametikoht, vaid teadusasutuse ametikoht, mis tuli veel muuta alaliseks ametikohaks. Kaebuse esitajat teavitati sellest e-kirja teel 21. detsembril 1999. Kaebuse esitaja sõnul oli siis liiga hilja tulla tagasi siseturu peadirektoraadi pakkumise juurde. Kirjalik pakkumine ametikohale infoühiskonna peadirektoraadis tehti lõpuks 2000. aasta mais ja kaebuse esitaja alustas komisjonis tööd 15. septembril 2000.

15. juulil 2001 teatati kaebuse esitajale, et komisjon on otsustanud liigitada ta palgaastme A5 järku 3. Kaebuse esitaja leidis, et arvestades tema 19-aastast töökogemust, oleks ta kvalifitseerunud palgaastme A4 järku 4. Komisjon lükkas siiski 27. veebruaril 2002 tagasi kaebuse esitaja 8. oktoobril 2001 esitatud asutusesisese kaebuse tema liigitamist käsitleva otsuse peale.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et see tulemus ei olnud õiglane ega õige ning seetõttu tuleks see parandada. Ta väitis, et tal ei olnud mingit võimalust end selle negatiivse tulemuse eest kaitsta. Kaebuse esitaja märkis, et tagantjärele oleks võinud olla parem, kui ta oleks teinud seda, mida komisjoni töötajad olid tema sõnul soovitanud tal sel ajal teha, st võtnud vastu mis tahes ametikoha enne määruse (EÜ) nr 626/95 kehtivusaja lõppu. Arvestades, et mõned asjaomasest reservnimekirjast pärit isikud olid tegelikult tööle võetud enne 1999. aasta lõppu, väitis kaebuse esitaja, et samast reservnimekirjast pärit isikuid tuleks kohelda samamoodi. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et pakkumiskirjad, mille suhtes kohaldatakse lõplikku otsust, võidi koostada ja need kirjutati tavaliselt enne lõpliku pakkumiskirja väljastamist. Kaebuse esitaja sõnul võimaldas see kindlaks määrata pakkumise kuupäeva enne teatavaid lõpptähtaegu, et vältida selliseid olukordi nagu käesoleval juhul. Kaebuse esitaja kritiseeris asjaolu, et tema juhtumi puhul seda võimalust ei kasutatud. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et tema tulevane osakonnajuhataja teavitas teda 1999. aasta detsembris sellest, et kui klassifitseerimismenetlus ei peaks andma oodatud (st positiivset) tulemust, on tal hea võimalus saavutada selle otsuse muutmine, esitades selle peale kaebuse.

Kaebuse esitaja arvates ei olnud komisjoni lähenemisviis kooskõlas 2000. aasta valges raamatus sisalduvate väidetega, eelkõige seoses vajadusega anda töötajatele varasemate töötamisperioodide eest nõuetekohast krediiti ja läbipaistvuse olulisusega. Kaebuse esitaja väitis eelkõige, et aeglane värbamisprotsess tekitas olukordi, mis kahjustasid võimalust värvata töötajaid väljastpoolt.

Nõue

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:

Konkurss COM/A/21/98 Rootsi kodakondsusega juhtivametnikele korraldati seoses Austria, Soome ja Rootsi ühinemisega ning selle suhtes kohaldati nõukogu 20. märtsi 1995. aasta määruses (EÜ) nr 626/95 sätestatud eri- ja erakorralisi meetmeid seoses nende kodanike töölevõtmisega laienemisperioodil. See määrus kehtis kuni 31. detsembrini 1999. Sellega kalduti kõrvale mitmest personalieeskirjade artiklist ja lubati korraldada uutes liikmesriikides konkursse kodakondsuse alusel, võtta selliseid kodanikke tööle ilma vaba ametikoha eelneva asutusesisese avaldamiseta ja määrata nad kõrgemale palgaastmele ilma personalieeskirjade artiklis 31 kehtestatud piiranguteta.

Laienemisperioodi lõpus (31. detsember 1999) leiti, et komisjon võib endiselt kasutada laienemiskonkursside edukaid kandidaate, kuid töölevõtmise eri- ja ajutised meetmed, sealhulgas konkreetsed klassifitseerimiskriteeriumid, ei ole enam kohaldatavad ning et kohaldatakse tavapäraseid põhikirjalisi eeskirju. Neil asjaoludel pikendati konkursi COM/A/21/98 kehtivust.

Kaebuse esitaja oli teadlik töölevõtmise suhtes kohaldatavatest eri- ja ajutistest eeskirjadest ning nende tähtajast. Kui konkursi kehtivust ei oleks pikendatud pärast 31. detsembrit 1999, ei oleks olnud võimalik kaebuse esitajat komisjoni tööle võtta. Tegelikult, kui kaebuse esitajat oleks olnud võimalik 1999. aastal tööle võtta, oleks tema liigitamine erikriteeriumide alusel tema 18–19-aastase töökogemuse alusel olnud A4‐järk 1, mitte A4‐järk 4, nagu ta väitis. Töölevõtmine 2000. aastal toimus vastavalt sel ajal kõigile komisjoni töötajatele kehtinud õigusnormidele ja palgaastmele määramise eeskirjadele. Kaebuse esitajat koheldi täpselt samamoodi nagu kõiki teisi laienemiskonkursside kandidaate, kes võeti tööle pärast laienemisperioodi lõppu.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Ta nõustus, et teda on teavitatud komisjoni eeskirjadest äsja tööle võetud kandidaatide kohta, kuid väitis, et tal ei ole aimugi, kuidas neid eeskirju ja määrusi kohaldada. Kaebuse esitaja kordas oma seisukohta, et komisjon oleks võinud välja anda „lettre d’offre à titre indicatif”, mis oleks võimaldanud kohaldada nõukogu määruse (EÜ) nr 626/95 kohaselt sätestatud erandlikke kriteeriume.

Täiendavad uurimised

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist selgus, et on vaja täiendavaid uurimisi.

Täiendava teabe nõudmine

Seetõttu palus ombudsman komisjonil kommenteerida kaebuse esitaja väiteid, 1) et infoühiskonna peadirektoraadis esines 1999. aasta detsembris sisemine vääritimõistmine seoses ametikoha kättesaadavusega ja et see muutis võimatuks kaebuse esitaja töölevõtmise enne 1999. aasta lõppu, ning 2) et komisjon oleks võinud välja anda „lettre d’offre à titre indicatif”, mis oleks võimaldanud kohaldada nõukogu määruses (EÜ) nr 626/95 sätestatud erandlikke kriteeriume. Ombudsman edastas komisjonile ka kaebuse esitaja märkuste koopia.

Komisjoni vastus

Komisjon esitas oma vastuses järgmised märkused:

Detsembris 1999 võttis kaebuse esitaja ühendust komisjoniga, et leida ametikoht tema töölevõtmiseks. Tehti ettepanek, et ta võtaks ühendust infoühiskonna peadirektoraadiga, kes kutsus ta vestlusele. Selgus, et ainus vaba ametikoht oli teadusuuringute eelarve, mis oleks võimaldanud teda tööle võtta ainult ajutise teenistujana, mitte ametnikuna, ja ainult palgaastmele A6. Neil asjaoludel ei olnud võimalik kaebuse esitajat enne 31. detsembrit 1999 tööle võtta. Ametikoht, mis võimaldas teda tööle võtta A5/A4 ametnikuna, sai vabaks alles 2000. aasta veebruaris. Pärast seadusjärgsete menetluste lõpuleviimist pakuti seda ametikohta kaebuse esitajale 2000. aasta mais.

Komisjon tegi harva tingimuslikke tööpakkumisi. Sellise pakkumise tegemise absoluutne eeltingimus oli, et personali ja halduse peadirektoraat peab olema saanud ametliku ettepaneku sobivale ametikohale töölevõtmiseks ning et ametisse nimetav asutus on töölevõtmise heaks kiitnud. Kaebuse esitaja puhul ei olnud sellist ametlikku ettepanekut tema töölevõtmiseks tehtud ja seetõttu ei olnud võimalik teha tingimuslikku pakkumist.

Kaebuse esitaja märkused

Oma märkustes selle vastuse kohta nõustus kaebuse esitaja, et komisjon tegutses kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega ning seega ei teinud ta vormiliselt ega õiguslikult ühtegi viga. Ta väitis siiski, et komisjon oleks võinud välja anda „lettre d’offre à titre indicatif”, kehtestades sellega tähtpäeva enne 31. detsembrit 1999. Kaebuse esitaja lisas, et komisjoni ametnikelt saadud teabe kohaselt kasutati seda võimalust seoses erandeeskirjade kehtivuse lõppemisega eelmiste ühinemiste puhul. Ta oletas, et asjaolu tõttu, et asjaomasel ajal olid puhkepäevad peatsed, või võib-olla seetõttu, et infoühiskonna peadirektoraat ning personali ja halduse peadirektoraat ei teinud koostööd, jäeti see võimalus tema puhul tähelepanuta.

OMBUDSMANi võimalused leida sõbralik lahendus

Pärast arvamuse ja tähelepanekute hoolikat kaalumist ei olnud ombudsman veendunud, et komisjon oli kõigile kaebuse esitaja väidetele adekvaatselt vastanud.

Sõbraliku lahenduse ettepanek

Ombudsmani põhikirja (2) artikli 3 lõike 5 kohaselt püüab ombudsman koos asjaomase institutsiooniga leida võimaluse haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

Seetõttu tegi ombudsman komisjonile järgmise sõbraliku lahenduse ettepaneku:

Euroopa Komisjon peaks kaaluma kaebuse esitaja klassifikatsiooni läbivaatamist.

Ettepanek põhines järgmistel kaalutlustel:

1 Kaebuse esitaja oli esitanud järgmised märkused: Ta nõustus infoühiskonna peadirektoraadi pakutud ametikohaga tingimusel, et tema peadirektoraat ning personali ja halduse peadirektoraat korraldavad vajaliku kirjaliku pakkumise õigeaegselt, st enne aasta lõppu. Kuid see ei osutunud võimalikuks sisemise arusaamatuse tõttu, kuna talle pakutav ametikoht oli teadustöö ametikoht, mis tuli veel muuta alaliseks ametikohaks. Sellest teavitati teda 21. detsembri 1999. aasta e-kirjaga. Siis oli liiga hilja tulla tagasi teise suulise pakkumise juurde, mille ta oli saanud teiselt peadirektoraadilt.

2 Ombudsman palus komisjonil sõnaselgelt kommenteerida kaebuse esitaja väidet, et infoühiskonna peadirektoraadis esines sisemine vääritimõistmine seoses kaebuse esitajale ette nähtud ametikoha kättesaadavusega. Komisjon ei esitanud oma vastuses kaebuse esitaja sündmuste ülevaatele vastuväiteid.

3 Hea haldustava oli toimida värbamismenetlustes õiglaselt. Käesoleval juhul ilmnes, et kaebuse esitajat oli ajendatud uskuma, et ta võetakse tööle infoühiskonna peadirektoraadi poolt ning et tema töölevõtmisel võidakse kohaldada määruses (EÜ) nr 626/95 sätestatud erandeeskirju, mis kehtisid kuni 1999. aasta lõpuni. Lisaks ilmnes, et töölevõtmine viibis komisjoni talituste sisemiste arusaamatuste tõttu. Komisjon näis nõustuvat kaebuse esitaja väitega, et sellest arusaamatusest tulenevaid negatiivseid tagajärgi oleks olnud võimalik vältida, tehes kaebuse esitajale tingimusliku tööpakkumise.

4 Neil asjaoludel asus ombudsman esialgsele seisukohale, et komisjoni otsus kaebuse esitaja liigitamise kohta oli ebaõiglane ja et tegemist võib olla haldusomavoli juhtumiga.

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:

Väliskonkursi edukalt läbinud isik ei andnud asjaomasele isikule õigust töölevõtmisele. Komisjon oli juba kinnitanud, et infoühiskonna peadirektoraadis ei olnud ühtegi ametikohta, mis oleks võimaldanud võtta kaebuse esitaja tööle ametnikuna palgaastmel A5/A4.

Kaebuse esitaja väitega, et oleks saanud teha tingimusliku tööpakkumise, ei saanud nõustuda. Igale tööpakkumisele pidi alati eelnema komisjoni peadirektoraadi ametlik ettepanek asjakohasele vabale ametikohale töölevõtmiseks ja ametisse nimetava asutuse ametlik töölevõtmise otsus. Kumbki neist tingimustest ei olnud kaebuse esitaja juhtumi puhul täidetud ja nendest menetlustest ei olnud erandeid tehtud.

Neil asjaoludel ei saanud komisjon nõustuda ombudsmani taotlusega leida sõbralik lahendus. Lisaks seaks sellise taotluse rahuldamine kahtluse alla ka teiste teiste laienemiskonkursside edukalt läbinud kandidaatide kohtlemise, keda ei saanud mingil põhjusel tööle võtta enne laienemisperioodi lõppu.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde ja esitas järgmised täiendavad märkused:

See oli kurb ja nördinud, et ta oli komisjoni arvamuse kätte saanud. Personali ja halduse peadirektoraat teavitas teda otse (R., V. ja L.).

Soovituse eelnõu

Soovituse projekt

Ombudsman jõudis talle esitatud tõendite põhjal järeldusele, et sõbralik lahendus ei ole võimalik. Seetõttu esitas ombudsman vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 komisjonile järgmise soovituse projekti:

Euroopa Komisjon peaks kaaluma kaebuse esitaja klassifikatsiooni läbivaatamist.

Ühe erandiga põhines soovituse projekt samadel kaalutlustel kui ombudsmani ettepanek sõbraliku lahenduse kohta. Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon oleks võinud teha tingimusliku tööpakkumise, selgitas komisjon, et mis tahes selline pakkumine sõltus ametikoha olemasolust ja et see tingimus ei olnud kaebuse esitaja puhul täidetud. Seda selgitust silmas pidades otsustas ombudsman oma soovituse projekti toetuseks juhtumi sellele aspektile mitte tugineda.

Komisjoni üksikasjalik arvamus

Komisjon kordas oma üksikasjalikus arvamuses ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepaneku suhtes võetud seisukohta. Komisjon väljendas siiski kahetsust, et varasemas etapis ei olnud selge, et infoühiskonna peadirektoraadis ei olnud ühtegi vaba ametikohta.

Kaebuse esitaja märkused

Oma märkustes jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja palus ombudsmanil hoolitseda selle eest, et komisjon võtaks täieliku vastutuse selle eest, kuidas ta on küsimust käsitlenud.

Otsus

1 Väidetavalt ebaõiglane ja ebaõige klassifitseerimine

1.1 Rootsi kodanik kaebuse esitaja osales edukalt konkursil COM/A/21/98 ja 1999. aasta juulis kanti tema nimi reservnimekirja. Nõukogu määruse (EÜ) nr 626/95 alusel kohaldati uutest liikmesriikidest (Austria, Soome ja Rootsi) pärit kandidaatide töölevõtmisel soodsaid eeskirju, mis kaldusid ajutiselt kõrvale tavapärastest eeskirjadest, eelkõige seoses kandidaatide liigitamisega. Kõnealuse määruse kehtivusaeg lõppes siiski 31. detsembril 1999. aasta detsembris sai kaebuse esitaja suulise pakkumise töötada komisjoni infoühiskonna peadirektoraadis. Kirjalik pakkumine tehti siiski alles 2000. aasta mais ja kaebuse esitaja alustas komisjonis tööd 15. septembril 2000. Ta määrati palgaastme A5 järku 3. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et arvestades tema 19-aastast töökogemust, ei olnud see tulemus õiglane ega õige ning seetõttu tuleks seda parandada.

1.2 Komisjon leidis, et kaebuse esitaja töölevõtmine toimus vastavalt sel ajal kõigile komisjoni töötajatele kehtinud õigusnormidele ja palgaastmetele. Ta väitis, et kaebuse esitajat koheldi täpselt samamoodi nagu kõiki teisi laienemiskonkursside kandidaate, kes võeti tööle pärast 31. detsembrit 1999.

1.3 Oma märkustes komisjoni vastuse kohta täiendava teabe taotlusele möönis kaebuse esitaja, et komisjon tegutses kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega ning seega ei teinud ta vormiliselt ega õiguslikult ühtegi viga.

1.4 Põhjendamaks oma väidet, et komisjon tegutses ebaõiglaselt, esitas kaebuse esitaja järgmised märkused: Ta nõustus infoühiskonna peadirektoraadi pakutud ametikohaga tingimusel, et see peadirektoraat ning personali ja halduse peadirektoraat korraldavad vajaliku kirjaliku pakkumise õigeaegselt, st enne aasta lõppu. Kuid see ei osutunud võimalikuks sisemise arusaamatuse tõttu, kuna ametikoht, mida talle pakuti, oli teadustöö ametikoht, mis tuli veel muuta alaliseks ametikohaks. Sellest teavitati teda 21. detsembri 1999. aasta e-kirjaga. Siis oli liiga hilja võtta vastu veel üks suuline pakkumine, mille ta oli saanud teiselt peadirektoraadilt.

1.5 Ombudsman kutsus komisjoni selgesõnaliselt üles kommenteerima kaebuse esitaja väidet, et infoühiskonna peadirektoraadis on esinenud sisemine arusaamatus seoses kaebuse esitajale ettenähtud ametikoha kättesaadavusega. Ombudsman märgib, et ei oma vastuses sellele kutsele ega sellele järgnenud kirjavahetuses ei ole komisjon vaidlustanud kaebuse esitaja aruannet sündmuste kohta.

1.6 Ombudsman on seisukohal, et hea haldustava kohaselt tuleb töölevõtmismenetlustes toimida õiglaselt. Käesoleval juhul näib, et kaebuse esitaja arvas, et ta võetakse tööle infoühiskonna peadirektoraadi poolt ja et tema töölevõtmisel võidakse kohaldada määruses (EÜ) nr 626/95 sätestatud erandeeskirju, mis kehtisid kuni 1999. aasta lõpuni. Lisaks ilmneb, et töölevõtmine viibis komisjoni talituste sisemiste arusaamatuste tõttu ning selleks ajaks, kui kaebuse esitajat teavitati, et tal ei ole veel infoühiskonna peadirektoraadis alalist ametikohta, oli tal liiga hilja võtta vastu teine suuline pakkumine, mille ta oli saanud teiselt peadirektoraadilt.

1.7 Neil asjaoludel leidis ombudsman, et komisjoni otsus kaebuse esitaja liigitamise kohta oli ebaõiglane ja et tegemist oli haldusomavoli juhtumiga.

1.8 Eeltoodu põhjal ja kooskõlas ombudsmani tööd reguleerivate eeskirjadega tegi ombudsman ettepaneku leida sõbralik lahendus, kutsudes komisjoni üles kaaluma kaebuse esitaja klassifikatsiooni läbivaatamist. Komisjon lükkas selle ettepaneku tagasi. Seejärel esitas ombudsman komisjonile soovituse projekti, mille kohaselt peaks komisjon kaaluma kaebuse esitaja klassifikatsiooni läbivaatamist. Komisjon lükkas ka selle soovituse projekti tagasi.

1.9 Ombudsman taunib komisjoni suhtumist käesolevasse juhtumisse. Käesoleva uurimise käigus juhiti komisjoni tähelepanu mitmel korral kaebuse esitaja väitele, et infoühiskonna peadirektoraadis valitses sisemine vääritimõistmine seoses kaebuse esitajale ette nähtud ametikoha kättesaadavusega. Sellest hoolimata ei esitanud komisjon selle küsimuse kohta märkusi. Ombudsman on seisukohal, et selline lähenemisviis ei ole kooskõlas kohustustega, mille ELi õigus paneb ühenduse institutsioonidele seoses nende suhetega nii Euroopa Ombudsmani kui ka kaebuse esitajatega.

2 Kokkuvõte

2.1 Ombudsmani poolt kõnealuse kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal tuleb teha järgmine kriitiline märkus:

Hea haldustava kohaselt tuleb töölevõtmismenetlustes toimida õiglaselt. Käesoleval juhul näib, et kaebuse esitaja arvas, et ta võetakse tööle infoühiskonna peadirektoraadi poolt ja et tema töölevõtmisel võidakse kohaldada määruses (EÜ) nr 626/95 sätestatud erandeeskirju, mis kehtisid kuni 1999. aasta lõpuni. Lisaks ilmneb, et töölevõtmine viibis komisjoni talituste sisemiste arusaamatuste tõttu ning selleks ajaks, kui kaebuse esitajat teavitati, et tal ei ole veel infoühiskonna peadirektoraadis alalist ametikohta, oli tal liiga hilja võtta vastu teine suuline pakkumine, mille ta oli saanud teiselt peadirektoraadilt. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

2.2 Ombudsman märgib, et käesolev juhtum puudutab ametniku töölevõtmist seoses Austria, Soome ja Rootsi ühinemisega Euroopa Liiduga ning selliste töölevõtmismenetluste jaoks kehtestatud erieeskirju. Lisaks näib, et ombudsmani tuvastatud haldusomavoli juhtum ei tõstata põhimõttelisi küsimusi, kuna see näib olevat põhjustatud komisjoni asjaomaste talituste vigadest konkreetsel juhul. Seega, kuigi ombudsman on täiesti teadlik raskustest, mida komisjoni lähenemisviis on kaebuse esitajale põhjustanud, on ta seisukohal, et ei ole asjakohane esitada eriaruannet Euroopa Parlamendile, keda teavitatakse juhtumist ombudsmani 2004. aasta aruandes.

2.3 Seoses eespool punktis 1.9 esitatud märkusega leiab ombudsman, et on asjakohane juhtida sellele küsimusele Euroopa Parlamendi tähelepanu 2004. aasta aruandes osana üldisest hinnangust komisjoni suhetele Euroopa Ombudsmani ja kaebuse esitajatega.

2.4 Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Nõukogu 20. märtsi 1995. aasta määrus nr 626/95, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmise suhtes kohaldatavad eri- ja ajutised meetmed seoses Austria, Soome ja Rootsi ühinemisega (EÜT 1995, L 66, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3).

(2) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT 1994, L 113, lk 15).