Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 [1]

Kaebuse taust

1. Kaebus käsitleb menetlust, mille kohaselt Euroopa Komisjoni tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee (SCHER) võttis vastu arvamuse ahviliste kasutamise kohta teadusuuringutes.

2. 2007. aastal võttis Euroopa Parlament vastu deklaratsiooni,[2] milles kutsuti Euroopa Komisjoni üles lõpetama ahvide ja loodusest püütud ahvide kasutamine teaduslikes katsetes ning kehtestama ajakava primaatidega tehtavate teaduslike katsete järkjärguliseks lõpetamiseks. aasta mais palus komisjon direktiivi 86/609/EMÜ [3] (katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) läbivaatamise käigus komisjoni otsusega 2004/210/EÜ [4] loodud tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel esitada arvamus viimase seisukoha kohta seoses ahviliste asendamise võimalusega teadusuuringutes. Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee moodustas komisjoni taotluse käsitlemiseks spetsiaalse töörühma ning võttis töörühma arvamuse põhjal 2009. aasta jaanuaris vastu oma lõpliku seisukoha.

3. aasta oktoobris pöördus kaebuse esitaja, loomkatsete lõpetamise Euroopa koalitsioon, Euroopa Ombudsmani poole, et esitada kaebus tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee loodud töörühma koosseisu ja selle 2009. aasta jaanuaris esitatud arvamuse kohta. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et komisjon ei suutnud tagada, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee loodud töörühmal, kes uuris ahviliste teadusuuringutes asendamise võimalust, oleksid ahvilistega seotud teadusuuringute valdkonnas piisavad teadmised.

Uurimise ese

4. Ombudsman otsustas algatada uurimise järgmiste väidete kohta:

1) Komisjon ei taganud, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee poolt arvamuse esitamiseks loodud töörühmal oleksid piisavad teadmised ahvilistega seotud teadusuuringute valdkonnas.

2) Komisjon ei taganud, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee võtaks nõuetekohaselt arvesse huvirühmade esitatud tõendeid ahvilistega seotud teadusuuringute tõhususe ja nende alternatiivide kohta.

Uurimine

5. 2009. aasta jaanuaris algatas ombudsman kaebuse uurimise, paludes komisjonil esitada oma arvamus eespool nimetatud väidete kohta 30. aprilliks 2010. Ombudsman palus komisjonil selgitada ka järgmist:

1) töörühma ekspertide valimise kord ja (objektiivsed) kriteeriumid;

2) kas ta andis nõusoleku välisekspertide valimiseks töörühma vastavalt komisjoni otsuse 2008/721/EÜ [5] artikli 7 lõikele 2;

3) kuidas oli "ilmne", et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee kaalus kõiki asjakohaseid panuseid ja võttis arvesse neid elemente, mida ta pidas asjakohaseks.

Ombudsman palus komisjonil esitada ka koopiad komisjoni otsuse 2008/721/EÜ artikli 12 alusel vastu võetud kodukorrast ja mis tahes muust materjalist, mis käsitleb otsuse II lisa punkti 3 alapunktis a (töörühmade loomine ja korraldus) ja punkti 3 alapunktis b (välisekspertide kaasamine) nimetatud eeskirju.

6. Komisjon saatis oma arvamuse 8. aprillil 2010. Arvamus edastati kaebuse esitajale, kes esitas oma märkused 2. juunil 2010.

7. Selleks et täielikult mõista komisjoni ning tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee vastutust, rolli ja pädevust, otsustas ombudsman tutvuda komisjoni toimikuga. Kontrollkäik toimus 26. juulil 2011 [6].

Ombudsmani analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

8. ELi kodanike ELi institutsioonide, organite ja asutuste töös osalemise ulatuse ja intensiivsuse suurendamine tugevdab ELi demokraatlikku olemust [7].

9. Võrdsuse ja läbipaistvuse põhimõtetel põhinev osalusdemokraatia suurendab kodanike usaldust ELi ja ELi haldusasutuste vastu. Suurem usaldus ELi ja ELi haldusasutuste vastu on ELi ja selle haldusasutuste tõhususe suurendamise põhielement.

10. Kodanike osalemine on eriti oluline sellistes valdkondades nagu tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee koostatud õigusloome-eelsed arvamused seoses direktiivi 86/609/EMÜ võimaliku läbivaatamisega, millel on tihe seos õigusloomeprotsessiga.

11. Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades. Institutsioonid peavad seega kindlaks määrama, milliste asjakohaste vahenditega antakse kodanikele ja esindusühendustele võimalus teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti.

12. Osalusdemokraatia elluviimise täpne viis, see tähendab sobiv vahend igas konkreetses olukorras, sõltub asjaomase liidu meetme eripärast. See hõlmab ka selle kindlaksmääramist, millal ja kuidas on konkreetses protsessis osalemine asjakohane.

13. Liidu institutsioonidel on osalusdemokraatia rakendamise täpse viisi üle otsustamisel tingimata kaalutlusruum. Seda enam on see nii tehniliselt keerukates valdkondades. Siiski peaksid nad alati tagama, et nad saavad objektiivselt põhjendada, kuidas nad on seda kaalutlusõigust kasutanud.

A. Väide, et komisjon ei taganud, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee loodud töörühmal oleksid piisavad teadmised ahvilistega seotud teadusuuringute valdkonnas

Ombudsmanile esitatud argumendid

14. Komisjon märkis oma arvamuses, et 2008. aasta mais palus komisjon tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel esitada arvamus ahviliste kasutamise kohta biomeditsiinilistes uuringutes ning toodete ja seadmete tootmisel ja katsetamisel. Arvestades taotluse eripära, otsustas tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee luua töörühma, mis koosneb valdkonna teadusekspertidest. See töörühm moodustati siiski enne komisjoni otsuse 2008/721/EÜ vastuvõtmist. Seetõttu on komisjoni otsus 2004/210/EÜ käesoleval juhul töörühma moodustamiseks asjakohane õiguslik alus.

15. Komisjoni otsuse 2004/210/EÜ kohaselt võivad teaduskomiteed kutsuda oma töösse osalema väliseksperte, kellel on asjakohased teaduslikud teadmised ja asjatundlikkus. Samuti võivad nad luua konkreetseid töörühmi, kui konkreetse teaduskomitee volituste täitmiseks on vaja väliseksperte. Edasi märgitakse otsuses, et kui komitee võtab vastu teaduslikke arvamusi, tugineb ta töörühma eksperditeadmistele. Täiendavad suunised töörühmade kohta on esitatud kodukorras,[8] mille kohaselt juhib töörühma selle moodustanud teaduskomitee liige (antud juhul tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee liige) ning töörühma liikmed, assotsieerunud liikmed ja väliseksperdid määrab esimees teaduskomiteega konsulteerides. Kodukord võimaldab kutsuda teaduskomitee või selle töörühma töösse osalema ka eri- ja asjakohaste teadmistega väliseksperte.

16. Järelikult kuulus käesoleval juhul SCHERi pädevusse otsus luua töörühm, mis aitaks tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel koostada teaduslikku arvamust ahviliste kasutamise kohta teadusuuringutes. Töörühma liikmed ja eksperdid määras töörühma esimees, konsulteerides tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteega. Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee pädevusse kuulus ka otsus kutsutud ekspertide teaduslike teadmiste ja eksperditeadmiste asjakohasuse kohta. Komisjon pidi üksnes nõustuma tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee algatusega kutsuda osalema eksperte. Komisjon rõhutas, et ekspertide valimisel olid asjakohased kõlblikkuskriteeriumid i) asjakohased teaduslikud teadmised (komisjoni otsuse 2004/210EÜ artikli 8 lõige 1) ning ii) konkreetsed ja asjakohased teadmised (kodukorra punkt 9). Komisjoni otsuses 2004/210/EÜ ei ole siiski sätestatud ekspertide valimise erimenetlust.

17. Kaebuse esitaja väite sisu kohta selgitas komisjon, et SCHER tegi kõigepealt kindlaks eksperdid, keda kutsutakse osalema ahviliste teadusuuringutes kasutamise töörühmas, vaadates läbi teaduskirjanduse. Sellele järgnes avalik teabenõue, mis avaldati komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi veebisaidil 15. mail 2008. Konkursikutse tulemusena esitati a) 628 teadusartiklit ja 84 kirjalikku märkust ning b) kontaktid teadusmaterjale esitanud teadusasutustega. See menetlus võimaldas tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel määrata kindlaks eksperdirühma, kes viib läbi asjakohaseid uuringuid valdkondades, kus ta pidas vajalikuks eriteadmisi.

18. Pärast seda, kui komisjon oli kontrollinud a) kodukorra järgimist, b) töörühma moodustamise kokkusobivust olemasoleva eelarvega ja c) erihuvi puudumist, mida võiks pidada töörühma liikmete sõltumatust kahjustavaks seoses küsimustega, mida töörühm peab kaaluma, nõustus ta kutsuma tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee määratud eksperdid. Ekspertide teaduslike teadmiste ja eksperditeadmiste hindamine kuulus siiski tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee pädevusse.

19. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee on sõltumatu teaduskomitee ning vastavalt komisjoni otsusele 2004/210/EÜ on selle organi ülesanne otsustada töörühma loomise ja koosseisu üle, et abistada teda komisjoni taotletud arvamuse ettevalmistamisel. Seetõttu ei olnud komisjoni ülesanne valida ja määrata töörühma eksperte. Tegelikult oli komisjoni ülesanne kontrollida vastavust komisjoni otsuse 2004/210/EÜ sätetele ja töökorrale. Komisjon oli veendunud, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee oli nõuetekohaselt kohaldanud kõiki kohaldatavaid eeskirju ja menetlusi. Lisaks ei olnud komisjonil teavet, mis oleks seadnud kahtluse alla SCHERi tehtud otsuste sisu asjakohasuse. Samuti ei olnud komisjonil põhjust ega alust mitte nõustuda tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee otsusega määrata kõnealused eksperdid või taotleda täiendavate või erinevate ekspertide määramist töörühma. Lõpuks leidis komisjon, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee suutis esitada põhjendatud arvamuse, milles käsitleti kõiki tema arvamuse taotluses tõstatatud küsimusi.

20. Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Nõukogu märkis, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee kutsus eksperdid töörühma kokkuleppel komisjoniga. Seepärast oli komisjoni ülesanne tagada, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee valiks väliseksperdid, kellel on asjakohased teaduslikud teadmised ja asjatundlikkus. Oma arvamuses nõustus komisjon, et tal on õigus lükata tagasi tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee kutsutud eksperdid, kui ta märkis, et tal „ei ole põhjust ega põhjust tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee valikuga mitte nõustuda”. Seega on küsimus selles, kas komisjon jõudis sellele järeldusele õigesti. Kaebuse esitaja ei väitnud kunagi, et komisjoni ülesanne oli eksperdid ise välja valida. Tema ülesanne oli tagada, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee oleks kutsunud sobivaid eksperte.

21. Kaebuse esitaja märkis ka, et kui komisjon otsustas taotleda teaduslikku arvamust ahviliste kasutamise kohta teadusuuringutes, oli tema käsutuses kolm teaduskomiteed. Ta otsustas kasutada tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteed, kuigi see ei sobinud ülesande täitmiseks nii oma pädevuse kui ka liikmesuse poolest. Kaebuse esitaja väitis, et ülejäänud kaks teaduskomiteed ei olnud sobivamad. Kuna tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel puudusid vajalikud eksperditeadmised, otsustas ta luua töörühma. Kaebuse esitaja sõnul oli see õige samm. Siiski oli oluline, et töörühma eksperditeadmised vastaksid komisjoni poolt tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteele antud volitustele ning et kasutataks parimaid olemasolevaid eksperte volituste kõigis aspektides. Seetõttu oli eriti oluline, et komisjon täidaks oma ülesannet tagada vastavalt komisjoni otsusele 2004/210/EÜ välisekspertide parim kasutamine. Esiteks ei olnud tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel endal ahvilistega seotud teadusuuringute alaste eksperditeadmiste puudumise ja selle alternatiivide tõttu head võimalused teada, kes on parimad eksperdid. Seetõttu ei saanud komisjon lihtsalt eeldada, et SCHERi valik oli asjakohane. Teiseks ei olnud tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel võimalik töörühma antud nõuandeid hinnata. Sellest tulenevalt andis töörühm nõu otse komisjonile ja viimane tugines oma seadusandlikus ettepanekus sellele nõuandele.

Ombudsmani hinnang

22. Teaduskomiteede, näiteks tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee töö on oluline osa komisjoni õigusloome-eelsest tööst [9]. Teaduskomiteed tagavad, et komisjon saab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikke teaduslikke nõuandeid [10]. Selliste komiteede töö peab põhinema i) tehnilise tipptaseme, ii) sõltumatuse ja erapooletuse ning iii) läbipaistvuse [11] põhimõtetel.

23. Kõigepealt heidab kaebuse esitaja komisjonile ette selliste teaduskomiteede loomist, millel ei ole põhjalikke eksperditeadmisi väga konkreetsetes teadusvaldkondades, näiteks ahviliste teadusuuringutes kasutamise valdkonnas. Ombudsman märgib, et komiteedel peab olema oma liikmete kaudu piisav asjatundlikkus, et mõista ja hinnata mitmesuguseid teadusküsimusi. See ei tähenda siiski, et sellised komiteed ei peaks, kui nad seda vajalikuks peavad, küsima konkreetsetes küsimustes nõu isikutelt, kellel on nendes konkreetsetes küsimustes põhjalikud teadmised. Ombudsman rõhutab sellega seoses, et on väga oluline, et sellistel komiteedel oleks i) tehniline suutlikkus määrata täpselt kindlaks valdkonnad, kus nende teaduslikke teadmisi tuleb täiendada välisekspertide nõuannetega, ja ii) suutlikkus täielikult mõista neile antud täiendavaid teaduslikke nõuandeid [12].

24. Ombudsman rõhutab, et komisjonidel on ulatuslik kaalutlusõigus, et teha kindlaks i) nende vajadused seoses välisekspertide abiga ja ii) kõige sobivamad eksperdid sellise abi andmiseks. Ombudsman märgib ka, et otsus konsulteerida välisekspertidega ja eriekspertide valimine tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee poolt tähendas, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee pidi teaduslikult hindama oma vajadusi ja konkreetsete välisekspertide suutlikkust neid vajadusi rahuldada. Ombudsman rõhutab, et tema uurimise eesmärk ei ole asendada tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee tehtud ja komisjoni poolt heaks kiidetud teaduslikku hindamist. Pigem uurib ombudsman, kas metoodika, mida tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee kasutas ahviliste teadusuuringutes kasutamise valdkonna ekspertide nimetamiseks, oli kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ja hea halduse põhimõtetega ning kas tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee tegi ilmseid hindamisvigu.

25. Ombudsman rõhutab, et ülesannet teha täpselt kindlaks valdkonnad, kus komisjon vajab välisekspertide nõu, ja sellele järgnevat ülesannet valida väliseksperdid, kes seda nõu annaksid, ei tohi mõjutada soov saavutada uuritavates küsimustes eelnevalt kindlaks määratud tulemus. Pigem peaksid komiteed neid ülesandeid täitma objektiivse, eelnevalt kindlaksmääramata analüüsi põhjal, millised on uuritavad küsimused, millist abi nad vajavad, et täielikult mõista nende ees seisvaid probleeme, ja millised eksperdid on selle abi andmiseks kõige sobivamad.

26. Kui tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee otsustas 2008. aasta aprillis luua töörühma, et aidata tal koostada arvamust ahviliste kasutamise kohta teadusuuringutes, nimetas ta ühe oma liikmetest töörühma esimeheks (edaspidi „esimees”). Koostöös tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee teadussekretariaadiga määras juhataja kindlaks teatavad väliseksperdid ja saatis neile seejärel e-posti teel teabe taotletud arvamuse kohta. Esimees soovis, et ekspertide esimene rida määraks kindlaks teised eksperdid, keda võiks kutsuda töörühma liikmeks, arvestades nende eriteadmisi, mis hõlmavad kõnealuse teema kohta üldise ülevaate andmiseks vajalikke valdkondi.

27. Ekspertide esimese rühma vastuste ja soovituste põhjal määras eesistuja 2008. aasta aprillist maini kindlaks täiendavad pädevusvaldkonnad, mida tuleb käsitleda, ning püüdis määrata kindlaks täiendavad väliseksperdid nendes valdkondades.

28. Sellega seoses moodustas tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee oma 6. mai 2008. aasta plenaaristungil töörühma, kuhu kuulus vastavalt asjakohasele koosolekuaruandele „kaks tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee liiget, kaks eelmise Sanco tervise ja loomade heaolu komitee välisliiget ning üks tööstuse välisliige”. Koosoleku aruandes märgiti ka, et „[e]simeses [töörühmas], mis toimub juuni lõpus/juuli alguses, otsustatakse, milliseid muid eksperditeadmisi on lõpuks vaja.” Samuti otsustati, et avaldatakse avalik konsultatsioon „töövolituste” teemal ja teabenõue, mis annab laiemale üldsusele võimaluse teema kohta märkusi esitada ja sellele kaasa aidata [13]. Samuti nähti ette, et see võimaldab tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel määrata kindlaks töörühma jaoks vajalikud täiendavad eksperdid. Need kaalutlused kanti tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee 15. juuli 2011. aasta täiskogu istungi protokolli.

29. Oma 9. septembri 2008. aasta täiskogu istungil jõudis tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee järeldusele, et nagu nähtub selle koosoleku asjakohasest protokollist, on hõlmatud kõik arvamuse ettevalmistamiseks vajalikud eriteadmised.

30. Ombudsman märgib kõigepealt, et esimehe teatised esimesele ekspertide rühmale olid sõnastatud neutraalselt, mis tähendab, et esimees ei võtnud tehtavate uuringute tulemuste suhtes eelnevalt kindlaks määratud seisukohta. Pigem püüdis eesistuja objektiivsel ja eelnevalt kindlaksmääramata viisil kindlaks teha, milliseid küsimusi tuleb uurida ja millist abi on vaja nende küsimuste täielikuks mõistmiseks.

31. Ombudsman tunneb siiski muret metoodika pärast, mida eesistuja kasutas, et teha kindlaks eksperdid, kes sellist abi osutaksid. Nagu eespool märgitud, peab tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee töö olema kooskõlas i) tipptaseme, ii) sõltumatuse ja erapooletuse ning iii) läbipaistvuse põhimõtetega. Tipptaseme põhimõte tähendab, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee abistamiseks valitud isikud peaksid olema asjaomase valdkonna kõige edukamad eksperdid. Sobiva isiku valimine tähendab seega olemasolevate kandidaatide võrdlevat hindamist. Ombudsman ei kahtle, et kui eesistuja püüdis kindlaks teha ekspertide esimest rida ja kui ekspertide esimene rida püüdis kindlaks teha täiendavaid eksperte, tegutsesid nad kõik heas usus ja parimal võimalikul viisil. Kuigi ombudsman möönab, et on võimalik, et eesistuja on tegelikult valinud töörühma kuulumiseks kõige sobivamad eksperdid,[14] leiab ta siiski, et õige metoodika kohaselt ei olnud esimehe kasutatav ekspertide valimise süsteem sobiv, et tagada i) tipptase, ii) sõltumatus ja erapooletus ning iii) läbipaistvus ekspertide valimisel. Ombudsman on seisukohal, et põhimõtteliselt ei ole tagatud, et eesistuja oli teadlik kõigist asjaomase valdkonna asjaomastest ekspertidest. Kuigi esimese ekspertide rühma hilisemad nõuanded selle kohta, kes veel oleks võinud olla sobiv ekspert, aitasid seda probleemi mõnevõrra leevendada, ei taganud need nõuanded taas, et arvesse võeti kõiki asjaomaseid eksperte. Ombudsman on seisukohal, et õige viis teha kindlaks võimalikult suur arv eksperte, kellel on vajalikud teadmised, oleks olnud avalikustada komisjoni vajadus ekspertide järele ja avaldada kutse, milles kutsutakse eksperte üles väljendama oma huvi töörühma kuulumise vastu. Alles siis oli võimalik läbi viia täielik võrdlev hindamine, et teha kindlaks, millised kandidaadid sobivad kõige paremini tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteele vajalike nõuannete andmiseks.

32. Võrdlev hindamine oleks pidanud olema nõuetekohaselt dokumenteeritud, et näidata, et valitud on kõige sobivamad kandidaadid [15]. See hinnang oleks pidanud olema üldsusele kättesaadav, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse vajadust järgida andmekaitse-eeskirju [16].

33. Ombudsman märgib, et käesoleval juhul esitas komisjon avaliku teabenõude. Taotlus avaldati komisjoni tervise- ja tarbijapoliitika peadirektoraadi veebisaidil 15. mail 2008. Selle tulemusena esitati rohkem kui 600 teadusartiklit ja 84 kirjalikku märkust. Komisjoni sõnul võimaldas see menetlus tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel määrata kindlaks eksperdirühma, mis hõlmaks nõutavaid teadusliku pädevuse valdkondi. Ombudsman nõustub, et kõnealuste dokumentide hoolikas läbivaatamine esimehe ja esimese astme ekspertide poolt oleks oluliselt hõlbustanud asjaomaste ekspertide väljaselgitamist. Siiski on selline ekspertide kindlaksmääramise meetod paratamatult ebakindel ja võib-olla mittetäielik. Ombudsmani arvates oleks vaja seda täiendada, avaldades ka konkursikutse, mille eesmärk on teha kindlaks asjaomased eksperdid.

34. Tuleb rõhutada, et konkursikutse, mille konkreetne eesmärk on teha kindlaks asjaomased eksperdid, ei piira esimehe kaalutlusõigust otsustada, kes nimekirjast on sobiv ekspert. Samuti tuleb rõhutada, et eespool kirjeldatud menetlus lihtsustaks oluliselt eesistuja ülesannet valida eksperte, tehes talle kättesaadavaks kõigi võimalike kandidaatide nimed.

35. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et asjaomastelt ekspertidelt oma huvi väljendamise nõudmisega seotud formaalsused ei pea olema koormavamad kui need, mille komisjon võttis vastu teabenõude avaldamisel oma veebisaidil 15. mail 2008.

36. Asjaolu, et asjaomaseid eksperte ei kutsutud avalikult üles oma huvi väljendama, tähendab, et komisjon ei saa käesoleval juhul tagada, et ta vastab osalusdemokraatia nõuetele (vt eespool punktid 8–13).

37. Eespool esitatud kaalutluste põhjal koostab ombudsman soovituse projekti.

B. Väide, et komisjon ei taganud, et SCHER võttis nõuetekohaselt arvesse huvirühmade esitatud tõendeid

Ombudsmanile esitatud argumendid

38. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei suutnud tagada, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee võtaks nõuetekohaselt arvesse huvirühmade esitatud tõendeid ahvilistega seotud teadusuuringute ja nende alternatiivide tõhususe kohta. Ta väitis, et kuigi tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel oli õigus teha oma otsus, eiras ta asjakohaseid materjale, eelkõige suurt hulka kaebuse esitaja tarnitud eelretsenseeritud artikleid. Samuti ei esitanud ta kättesaadavate tõendite üksikasjalikku analüüsi.

39. Komisjon märkis oma arvamuses, et SCHERil ei ole kohustust võtta arvesse huviorganisatsioonide esitatud tõendeid. Tegelikult võtab tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee oma ülesannete täitmisel alati arvesse kõiki asjakohaseid panuseid ning võtab oma kaalutlusõiguse piires arvesse asjaolusid, mida ta peab asjakohaseks, eelkõige neid, mida ta peab teaduslikult piisavalt heaks. Komisjoni sõnul on ilmne, et SCHER tegi seda käesolevas asjas hoolsalt ja õiglaselt. Ta lisas, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee jääb oma järelduste tegemisel täiesti sõltumatuks. Komitee peaks oma arvamustes keskenduma komisjoni tõstatatud küsimusele, mitte käsitlema täiendavaid küsimusi, mida sidusrühmad oma vastustes mainivad, tegema kokkuvõtte kõigist avalikest arvamustest või vastama individuaalsetele mureküsimustele. Seetõttu leidis komisjon, et kaebuse esitaja väide põhineb tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee ülesande ja olemuse ning komisjoni vastutuse ja volituste vääral mõistmisel seoses tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteega.

40. Vastuseks ombudsmani küsimusele, miks oli ilmne, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee võttis arvesse kõiki asjakohaseid arvamusi, märkis komisjon, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee avaldas 15. mail 2008 oma veebisaidil teabenõude. Ta sai 628 asjakohast teadusartiklit ja 84 kirjalikku märkust valitsusvälistelt organisatsioonidelt, tööstuselt, akadeemilistelt ringkondadelt, avaliku sektori asutustelt ja üksikisikutelt. Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee sekretariaat laadis vastused üles oma intranetti koos automaatsete teadetega töörühma liikmetele. Töörühm arutas neid panuseid oma 5. juuni, 16. juuli, 30. septembri ja 22. oktoobri 2008. aasta koosolekutel. Nendel koosolekutel osalesid komisjoni esindajad. Seejärel korraldas tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee 6. novembril 2008 avaliku kuulamise, mille käigus kuulati ära 48 eri sidusrühmade esindajat, st 15 akadeemiliste ringkondade esindajat, 7 loomade heaoluga tegelevate valitsusväliste organisatsioonide esindajat, 6 teadusasutuste esindajat, 6 tööstusharu esindajat, 6 avaliku sektori asutuste liiget, 6 valitsusametnikku ja 2 muude valitsusväliste organisatsioonide esindajat. Lisaks avalikul ärakuulamisel peetud aruteludele nõustus tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee täiendavate kirjalike märkuste ja märkustega kuni 12. novembrini 2008. Töörühma liikmed arutasid neid märkusi koos ärakuulamise tulemustega 12. novembril ja 10. detsembril 2008 toimunud koosolekutel. Nendel koosolekutel osalesid komisjoni esindajad.

41. Komisjon rõhutas, et ahvilistega seotud teadusuuringute ja nende alternatiivide tõhususe osas on tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee arvamuse sisust ilmne, et ta käsitles seda küsimust, mida loomade heaolu rühmad oma märkustes konkreetselt mainisid (vt lõpliku arvamuse punktid 3.1.3 nakkushaiguste kohta ja 3.1.4 neuroteaduste kohta). Kokkuvõttes märkis komisjon, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee võttis arvesse kõiki sidusrühmade esitatud asjakohaseid seisukohti. Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee kohaldatud ja komisjoni kontrollitud töökord tagas kõigi huvirühmade esitatud asjakohaste tõendite ja panuste nõuetekohase arvessevõtmise. Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee pidi esitama sõltumatu teadusliku arvamuse. Kuigi tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel ei palutud seda teha, käsitles ta oma arvamuses ka ahvilistega seotud teadusuuringute tõhususega seotud küsimusi ja nende alternatiive, mille tõstatasid teatavad huvirühmad.

42. Kaebuse esitaja nõustus oma märkustes, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee ja selle töörühm olid kohustatud arvesse võtma panuseid ainult siis, kui need olid asjakohased ja teaduslikult piisavalt kvaliteetsed. Samuti pidi tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee otsustama konkreetsete panuste kaalu üle ja tegema nende põhjal järeldused. Komisjon märkis siiski ainult seda, et ta sai 628 asjakohast teadusartiklit ja 84 kirjalikku märkust ning võttis neid arvesse. Selles ei täpsustatud, kui palju teadusartikleid ja kirjalikke märkusi SCHER või selle töörühm tagasi lükkas, kuna need olid asjakohatud või ebapiisava teadusliku kvaliteediga. Samuti ei täpsustanud ta, kas tagasilükatud vastuseid esitasid loomakaitserühmad, ning kui jah, siis kui paljud neist tagasi lükati ja millistel põhjustel. Samuti ei täpsustanud ta, kes filtreerimise läbi viis ja milliste kriteeriumide alusel.

43. Kaebuse esitaja küsis ka, kas komisjoni avaldusi tuleks mõista nii, et iga töörühma liige loeb läbi kõik 628 artiklit ja 84 kirjalikku märkust. Ta lisas, et komisjon peaks selgitama, kui suurt osa neist materjalidest töörühma koosolekutel arutati. Sellega seoses lisas kaebuse esitaja, et kuigi komisjon väidab, et ta osales kõigil töörühmade koosolekutel, ei esitanud ta nende koosolekute protokolle.

44. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei saa tõendada, et protsess oli õiglane ja objektiivne, märkides lihtsalt, et kogu talle esitatud teavet „võeti arvesse”. Ta lisas, et parim viis kindlaks teha, kas töörühm võttis arvesse kogu talle esitatud asjakohast teavet, on vaadata läbi lõplik arvamus. Ta väitis, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee lõplikus arvamuses on väga vähe tõendeid selle kohta, et töörühm võttis tõepoolest arvesse loomade kaitsega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide esitatud materjali, mis näitab ahvilistega seotud teadusuuringute ebatõhusust või alternatiivide kättesaadavust ja potentsiaali. Samuti ei mainita kaebuse esitaja arvates lõplikus arvamuses mahukaid tõendeid alternatiivsete uurimismeetodite kättesaadavuse ja potentsiaali kohta. Kaebuse esitaja oli seetõttu arvamusel, et töörühm lihtsalt eiras tõendeid, mis ei sobinud paradigmasse, mida tema „asjatundmatud liikmed” toetasid, nimelt et ahvilistega seotud teadusuuringud ja alternatiivid ei toimi. Kaebuse esitaja väitis, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee või selle töörühm oleks pidanud i) kaaluma kõiki asjakohaseid panuseid objektiivselt ja õiglaselt, ii) arutama asjakohaseid ja vastandlikke seisukohti ning iii) lõpuks oma järeldusi põhjendama. Selle asemel oli töörühm oma seisukohtades ja lõppjäreldustes väga valiv. Isegi kui töörühm kaalus erinevaid panuseid, nagu komisjon väitis, ei ole seda lõplikus arvamuses piisavalt tõendatud.

Ombudsmani hinnang

45. Kuigi nagu eespool märgitud, ei esitanud komisjon kutset, milles kutsuti asjaomaseid eksperte üles väljendama oma huvi töörühma liikmeks saamise vastu, esitas ta kutse asjakohaste dokumentide esitamiseks. Selle tulemusena sai ta 628 asjakohast teadusartiklit ja 84 kirjalikku märkust. Ombudsman avaldab komisjonile tunnustust selle eest, et ta on seda käesoleval juhul teinud.

46. Kaebuse esitaja väidab siiski, et komisjon ei võtnud nõuetekohaselt arvesse kõiki talle esitatud dokumente.

47. Ombudsman rõhutab, et ta ei saa asendada oma hinnangut teadusliku hinnanguga eksperdirühmale, mis on moodustatud eesmärgiga anda nõu väga spetsiifilises ja tehnilises valdkonnas, nagu käesoleval juhul ahviliste kasutamine teadusuuringutes. Ombudsmani analüüs piirdub seega selle kontrollimisega, kas dokumentide läbivaatamiseks kasutatud menetlused olid asjakohased ja kas on tõendeid tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee ilmse vea kohta.

48. Ombudsman märgib, et kõik tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteelt saadud vastused tehti kättesaadavaks kõigile töörühma liikmetele. Töörühm tuli enne arvamuse eelnõu üldsusele kättesaadavaks tegemist kokku neli korda. Lisaks korraldas ta ka avaliku arutelu, mille käigus võisid arvamuse sisu käsitlevasse arutellu anda oma panuse ka üldsuse esindajad. Enne lõpliku arvamuse vastuvõtmist 2009. aasta jaanuaris toimus veel kaks töörühma koosolekut.

49. Komisjoni toimikus nende meetmete kohta, mida ombudsmani talitused kontrollisid, dokumenteeritakse üksikasjalikult lõpliku arvamuse vastuvõtmiseni viinud protsessi eri etapid. Komisjoni toimik sisaldab arvukaid arvamuse eelnõusid koos töörühma liikmete tehtud muudatuste ja ettepanekutega (näidatud jälgitavates muudatustes). See sisaldab ka üksikasju toimunud arutelude kohta. Töörühma liikmete reageeringud oma asutusesiseses e-kirjavahetuses tõendavad panuste põhjalikku ja struktureeritud kaalumist. Lisaks rõhutab ombudsman, et komisjoni toimik sisaldab mitut üksikasjalikku käsitsi kirjutatud märkust, mis ombudsmani arvates [17] näitavad, et töörühm viis läbi kõnealuse teema eri aspektide põhjaliku ja struktureeritud analüüsi.

50. Töörühma hoolsuse kohta märgib ombudsman, et komisjon taotles esialgu arvamuse vastuvõtmist 2008. aasta oktoobri lõpuks. Seetõttu nägi tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee ette, et töörühm tuleb kokku neli korda [18]. Lõpuks toimus siiski kuus töörühma koosolekut ja lõplik arvamus võeti vastu alles 2009. aasta jaanuaris. Läbivaadatud komisjoni toimiku põhjal leiab ombudsman, et töörühma täiendavad koosolekud ja sellest tulenev viivitus lõpliku arvamuse esitamisel tulenes vajadusest täiendavalt arutada töörühmale laekunud esildisi.

51. Ombudsman leiab, et asjaolu, et tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee lõplik arvamus ei sisalda viiteid talle esitatud konkreetsetele dokumentidele ega nendes dokumentides võetud konkreetsetele seisukohtadele, ei ole tõend selle kohta, et ta ei ole talle esitatud ulatuslikke dokumente nõuetekohaselt arvesse võtnud.

52. Nendel asjaoludel ja eelkõige uurimise käigus saadud teabe põhjal ei tuvastanud ombudsman ühtegi menetluslikku ega ilmset hindamisviga selles, kuidas töörühm (ja tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee) käsitles 2008. aasta aprillist novembrini saadud vastuseid, märkusi ja tähelepanekuid ning võttis neid arvesse oma arvamuse koostamisel ahviliste kasutamise kohta teadusuuringutes.

53. Eespool esitatud järeldusi arvesse võttes leiab ombudsman, et kaebuse esitaja teise väite puhul ei ole tegemist haldusomavoliga.

C. Soovituse projekt

Kaebuse uurimise põhjal esitab ombudsman komisjonile järgmise soovituse projekti:

Komisjon peaks kaaluma teaduskomiteede loomist käsitlevate eeskirjade muutmist, et nõuda, et a) kui ta peab vajalikuks kasutada väliseksperte ja b) parimate võimalike kandidaatide kindlakstegemist silmas pidades avaldab ta kutse, milles kutsutakse eksperte üles oma huvist teatama.

Komisjoni ja kaebuse esitajat teavitatakse sellest soovituse projektist. Vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 saadab komisjon üksikasjaliku arvamuse 30. septembriks 2012. Üksikasjalik arvamus võiks koosneda soovituse projekti heakskiitmisest ja selle rakendamise kirjeldusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 6. juuni 2012

---

[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.

[2] Kirjalik deklaratsioon: 40/2007, ELT 2008, C 187, lk 168.

[3] EÜT 1986, L 358, lk 1.

[4] Komisjoni 3. märtsi 2004. aasta otsus 2004/210/EÜ, millega moodustatakse teaduskomiteed tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades (ELT L 66, lk 45).

[5] Komisjoni 5. augusti 2008. aasta otsus, millega luuakse teaduskomiteede ja ekspertide nõuandev struktuur tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/210/EÜ (ELT 2008, L 241, lk 21). Otsuse vastuvõtmise kuupäev parandati 5. septembriks 2009 parandusega, mis avaldati ELTs 2010 L 244, lk 34.

[6] Konfidentsiaalsuse huvides ei saa kontrollitud dokumentide täpset sisu avalikustada. Seetõttu viitab ombudsman sellisele sisule ainult niivõrd, kuivõrd selline viitamine tagab endiselt dokumentides sisalduva teabe konfidentsiaalsuse.

[7] Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ning et otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15 on sätestatud, et hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult.

[8] Tarbekaupade teaduskomitee, tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee ning tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee kodukord, SCs/01/04 lõplik, vastu võetud 7. septembril 2004, lisatud komisjoni arvamusele käesoleva kaebuse kohta.

[9] Käesoleval juhul oli tegemist direktiivi 86/609/EMÜ (katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) võimaliku läbivaatamisega.

[10] Komisjoni otsuse 2004/210/EÜ põhjenduses 6 tunnistatakse, et "usaldusväärsed ja õigeaegsed teaduslikud nõuanded on tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud komisjoni ettepanekute, otsuste ja poliitika oluline nõue".

[11] Komisjoni otsuse 2004/210/EÜ põhjenduses 7 on sätestatud, et "teaduskomiteede nõuanded tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud küsimustes peavad põhinema pädevuse, sõltumatuse ja erapooletuse ning läbipaistvuse põhimõtetel".

[12] Komisjoni otsuse 2004/210/EÜ põhjenduses 8 on sätestatud, et "on oluline, et teaduskomiteed kasutaksid parimal viisil väliseksperte nii ELis kui ka mujal".

[13] Avalik arutelu ja teabenõue avaldati tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee veebisaidil ning see kestis paralleelselt 15. maist kuni 6. juunini 2008. Komisjoni arvutuste kohaselt sai ta umbes 700 teadusartiklit ja 140 kirjalikku märkust. Komisjon leidis, et nendest artiklitest 628 ja märkustest 84 on eriti asjakohased.

[14] Määratud eksperdid olid teadusringkondade aktiivsed liikmed, kes töötasid ülikoolides, uurimiskeskustes, heategevusorganisatsioonides, valitsusvälistes organisatsioonides, meditsiini- ja bioloogilistes asutustes ning konsultatsiooniorganisatsioonides.

[15] Ombudsman ei ole komisjoni toimikus näinud ühtegi tõendit selle kohta, et võimalike kandidaatide kohta oleks läbi viidud põhjalik võrdlev hindamine.

[16] Ombudsman märgib, et teaduskomiteede 2008. aasta töökorra punktis 9.7 on sõnaselgelt sätestatud, et töörühmades osalevate nõustajate ja välisekspertide valikuprotsess „tuleks nõuetekohaselt dokumenteerida, et dokumenteerida protsessi läbipaistvus”.

[17] Jällegi ei ole ombudsmanil nende väga tehnilise ja spetsialiseeritud olemuse tõttu võimalik kontrollida nende teaduslikku adekvaatsust.

[18] Nagu nähtub ühest esimesest e-kirjast, mille tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee sekretariaat saatis teadusekspertidele 2008. aasta aprillis.