Euroopa ombudsman Jacob Söderman on kritiseerinud Euroopa Liidu Nõukogu selle eest, et ta ei ole järginud dokumentidele juurdepääsu õigust käsitlevaid eeskirju. Ombudsman on esitanud kaks soovituse projekti seoses kaebustega, mis on saadud Ühendkuningriigi asutuselt Statewatch, mis võitleb avatuse ja läbipaistvuse eest.

Esimene kaebus käsitles seda, et nõukogu ei võimaldanud juurdepääsu teatavatele kõrgema tasandi töörühma ja ELi-USA rakkerühma dokumentidele. Nõukogu oli algselt väitnud, et dokumente ei saa pidada nõukogu dokumentideks, kuna need ei olnud koostatud nõukogu ainuvastutusel. Pärast seda, kui ombudsman lükkas selle väite 1998. aasta juunis tagasi, asus nõukogu seisukohale, et asjaomased dokumendid ei olnud nõukogu valduses, vaid ainult nõukogu peasekretariaadi valduses. Seetõttu väitis nõukogu, et need dokumendid ei kuulu tema üldsuse juurdepääsu käsitlevate eeskirjade kohaldamisalasse.

Ombudsman leiab, et nõukogu seisukoht on ekslik. Tema arvates ei saa nõukogu peasekretariaati pidada eraldi institutsiooniks. See on osa nõukogust. Seetõttu on ta esitanud soovituse eelnõu, milles ta palub nõukogul kaebuse esitaja taotlus kõnealustele dokumentidele juurdepääsuks uuesti läbi vaadata.

Statewatchi teine etteheide puudutas 1) seda, et nõukogu ei võimaldanud tutvuda teatud dokumentidega, mis olid esitatud enne mitmeid tema koosolekuid, ja 2) seda, et nõukogu ei pidanud nimekirja kõigist dokumentidest, mis olid esitatud enne neid koosolekuid. Üks kõnealustest kohtumistest puudutas politseikoostööd telekommunikatsiooni pealtkuulamisel. Koosolekute päevakordades viidati kõnealustele dokumentidele kui kõigile ruumi dokumentidele, mitteametlikele dokumentidele, koosolekudokumentidele, SNi (sans numéro või nummerdamata) dokumentidele jne. Nõukogu väitis, et arvestades nende dokumentide ajutist või esialgset laadi, ei ole kõiki neid vaja lisada dokumendiregistrisse ega teha kodanikele kättesaadavaks.

Ombudsman on seisukohal, et avatuse põhimõte kohustab nõukogu võimaldama juurdepääsu kõigile dokumentidele, mida ta kaalub, välja arvatud juhul, kui sellise juurdepääsu keelamiseks esitatakse konkreetsed ja mõjuvad põhjused. Juurdepääs on siiski võimalik ainult siis, kui kodanikud teavad või saavad teada, milliseid dokumente nõukogu on kaalunud. Seetõttu peaks nõukogu pidama kõigi nende dokumentide loetelu. Ombudsmani soovituse projektis palub ta nõukogul uuesti läbi vaadata kaebuse esitaja taotlus taotletud dokumentidele juurdepääsu saamiseks. Lisaks märgib ta, et nõukogu peaks koostama loetelu kõigist dokumentidest, mis esitatakse enne nõukogu istungeid, ja tegema selle loetelu kodanikele kättesaadavaks.

Soovituste eelnõud on kättesaadavad Internetis aadressil:
http://www.ombudsman.europa.eu/recommen/en/000916.htm
ja
http://www.ombudsman.europa.eu/recommen/en/000917.htm

Lisateabe saamiseks helistage Gerhard Grillile, peaõigusametnik, tel +33 (0) 3 88 17 24 23.