Kompromiss: 1170/2021/OAM

Juhtumi pealkiri: Euroopa Komisjoni keeldumine anda üldsusele täielik juurdepääs dokumentidele, mis käsitlevad Hispaania esitatud statistilisi andmeid pestitsiidide toimeainete kohta

Kuupäev: Reede, 15. oktoober 2021

Asukoht: Videokonverents

Kohal viibinud

Euroopa Komisjoni Eurostat

Direktor (valdkondlik ja piirkondlik statistika)

Põllumajanduse ja kalanduse üksuse juhataja

Üksuse juhataja asetäitja (põllumajandus ja kalandus)

Üksuse juhataja (õigusküsimused; Dokumendihaldus)

Üksuse juhataja asetäitja (õigusküsimused; Dokumendihaldus)

Õigusametnik (õigusküsimused; Dokumendihaldus)

Euroopa Komisjoni peasekretariaat

Üksuse juhataja asetäitja (läbipaistvus, dokumendihaldus ja amp; juurdepääs dokumentidele)

Õigus- ja poliitikaametnik (läbipaistvus, dokumendihaldus ja amp; juurdepääs dokumentidele)

vanemekspert – institutsioonidevaheliste suhete koordinaator (eetika, hea haldus ja amp; suhted Euroopa Ombudsmaniga)

Euroopa Ombudsmani uurimisdirektoraat

Fergal O’REGAN, peaõigusekspert

Jennifer KING, õigusekspert

Oana MARIN, uurimisametnik

Michaela GEHRING, uurimisametnik

Viola PENDL, uurimispraktikant

Koosoleku eesmärk

Kohtumine toimus seoses uurimisega, mis käsitles kaebust, et komisjon ei võimaldanud üldsusele täielikku juurdepääsu dokumentidele, mis olid seotud pestitsiidide toimeainete statistiliste tulemustega, mille Hispaania edastas komisjonile 2011., 2012., 2013. ja 2018. aasta kohta. Eesmärk oli saada täiendavat teavet komisjoni otsuse kohta jätta dokumendid täielikult avalikustamata.

Sissejuhatus ja menetlusteave

Osalejad tutvustasid end ja Euroopa Ombudsmani uurimisrühm tänas komisjoni kohtumisega nõustumise eest. Uurimisrühm kirjeldas ombudsmani korraldatavate kontrollikoosolekute suhtes kohaldatavat õigusraamistikku, eelkõige seda, et ombudsman ei avalda komisjoni poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet ilma komisjoni eelneva nõusolekuta.

Uurimisrühm selgitas, et koosoleku kohta koostatakse aruanne ning et eelnõu saadetakse komisjonile läbivaatamiseks, et tagada selle faktiline täpsus ja täielikkus. Koosoleku aruanne vormistatakse seejärel lõplikult ja esitatakse kaebuse esitajale võimalike märkuste esitamiseks.

Vahetatud teave

Üldteave

Komisjoni esindajad selgitasid, et kinnitav otsus, mis viis taotletud dokumentide osalise avalikustamiseni, võeti vastu, võttes arvesse erinevaid eeskirju, sealhulgas määrust 1049/2001,^[1] Århusi määrust ^[2] ja statistilise konfidentsiaalsuse kaitse eeskirju ^[3].

Komisjoni esindajad rõhutasid statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtte tähtsust, mis on ELi tasandil statistika tegemise alus. Liikmesriigid edastavad komisjonile selle põhimõtte alusel statistikat, mis omakorda võimaldab avaldada andmeid, sealhulgas pestitsiidide ja muu keskkonnateabe kohta. Liikmesriigi poolt konfidentsiaalseks märgitud andmete avalikustamine andmete koostaja selgesõnalise nõusoleku vastaselt mõjutaks negatiivselt töösuhteid riiklike ametiasutustega. See nõuaks asjaomase liikmesriigi selgesõnalise seisukoha ümberlükkamist kindlate õiguslike argumentide alusel.

Käesoleval juhul rõhutas komisjon vajadust tõlgendada läbipaistvuse põhimõtet kooskõlas statistilise konfidentsiaalsuse põhimõttega. Seoses dokumentide väljajäetud osadega leidis komisjon, et avalikku huvi teenib kõige paremini statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtte kaitsmine. Komisjon ei leidnud põhjust lükata ümber nende Hispaania ametiasutuste vastuväiteid, kellelt dokumendid pärinevad.

Århusi määruse kohaldamise kohta

Uurimisrühm küsis, kuidas komisjon võttis arvesse Århusi määruse kohaldamist, arvestades, et määrus loob eelduse, et keskkonda sattuvaid heitmeid käsitleva teabe puhul esineb ülekaalukas avalik huvi. Eelkõige on määruse (EÜ) nr 223/2009 põhjenduses 28 ja määruse (EÜ) nr 1185/2009 ^[4] põhjenduses 12 konkreetselt märgitud, et statistilise konfidentsiaalsuse eeskirju tuleks kohaldada Århusi määruse kohaldamist piiramata.

Komisjoni esindajad rõhutasid, et osaline juurdepääs taotletud dokumentidele anti pärast konsulteerimist teabe esitanud liikmesriigiga. Lisaks märkis komisjon, et puuduvad suunised või kohtupraktika, mis aitaksid kindlaks määrata, kuidas kohaldada Århusi määrust koostoimes statistilise konfidentsiaalsuse eeskirjadega. Komisjoni esindajad selgitasid, et nad on neid põhjendusi arvesse võtnud, kuid rõhutasid, et samal ajal keelatakse määrusega (EÜ) nr 223/2009 konfidentsiaalsete andmete kasutamine muudel kui statistilistel eesmärkidel, mis on äärmiselt oluline andmeid esitavate isikute usalduse säilitamiseks ^[5].

Komisjon püüdis leida õiget tasakaalu erinevate kaalul olevate huvide vahel. Selle protsessi tulemusena tagati võimalikult laialdane juurdepääs, sealhulgas näiteks teave toimeaine glüfosaadi kohta.

Komisjon konsulteeris ka Hispaania ametiasutustega, kes olid kõnealused statistilised andmed esitanud. Algetapis olid Hispaania ametiasutused taotletud dokumentide avalikustamise vastu. Kinnitavas etapis edastas komisjon taotleja argumendid ja palus riiklikel ametiasutustel kaaluda kõiki aspekte, sealhulgas ELi eeskirju üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, Århusi määruse artikli 6 lõiget 1, asjakohast kohtupraktikat ja aja möödumist. Hispaania ametiasutused nõustusid, et mõned andmed võib avalikustada, kuid olid vastu andmete avaldamisele statistilise konfidentsiaalsuse alusel – nimelt pärinesid vastavad andmed ainult ühest või mõnest äriühingust ja nende avalikustamine võimaldaks neid tuvastada. Komisjon kaalus, kas liikmesriik oli esitanud nõuetekohaselt põhjendatud vastuväited, ega leidnud põhjust oma hinnangut kahtluse alla seada.

Vajadus kaitsta ärihuve ^[6]

Uurimisrühm küsis, kuidas komisjon oli kontrollinud määruse 1049/2001 kohase erandi kohaldamist. Eelkõige seda, kas aja möödumist võeti arvesse, kui komisjon hindas, kas 2011.–2013. aasta andmed on praegu veel tundliku äriteabega. 

Komisjoni esindajad vastasid, et komisjon palus riiklikel ametiasutustel kaaluda kõiki aspekte, sest andmeid kogub ja komisjonile edastab liikmesriik. Käesoleval juhul olid Hispaania ametiasutused seisukohal, et vastavad andmed peaksid jääma konfidentsiaalseks.

Komisjoni esindajad lisasid, et andmete liigitamine konfidentsiaalseks statistiliseks teabeks ei ole kohaldatavate eeskirjade kohaselt ajaliselt piiratud.

Lisaks kinnitas komisjon, et ta ei ole võtnud ühendust statistiliste üksustega (komisjon ei tea statistiliste üksuste identiteeti) ega palunud liikmesriigil võtta ühendust statistiliste üksustega, et saada nende seisukoht selle kohta, kas kustutatud andmed jäävad tundlikuks äriteabeks, või nende nõusolek nende andmete avalikustamiseks. Komisjon ei saanud taotleda iga asjaomase äriühingu nõusolekut, kuna see roll kuulub riiklikule statistikaasutusele, kust teave pärineb.

Dokumentides sisalduva teabe kohta

Uurimisrühm küsis avalikustatud dokumentide konfidentsiaalsusmärgistuse kohta. Komisjoni esindajad võtsid pärast koosolekut selle küsimuse suhtes järgmised järelmeetmed:

„Andmemärgid on lisaks arvulistele väärtustele oluline osa andmete esitamisest. Lipudel on standardtähendused, mis on määratletud SDMX (Statistical Data and Metadata eXchange) reeglites. Lisateavet leiab siit (https://sdmx.org/?page_id=3215).

Lipud liigitatakse kahte kategooriasse: vaatluse olek ja konfidentsiaalsuse olek (andmete edastamise faili kaks erinevat veergu).  

Konfidentsiaalsusstaatus

Pestitsiidistatistika puhul kasutatakse sissetulevate andmefailide andmete konfidentsiaalsuse tähistamiseks kolme eri lippu:

• A: Esmane konfidentsiaalsus väikeste arvude tõttu. Lahter märgistatakse konfidentsiaalsena, kui selle lahtri kogusummas on vähem kui m ühikut („liiga vähe ühikuid“). „Väikese arvu” piirid võivad erineda statistikavaldkondade, riikide jne lõikes. Hispaania puhul on see 1–3 ühikut.
• G:   Esmane konfidentsiaalsus ühe või kahe üksuse domineerimise tõttu. Seda kasutatakse juhul, kui üks või kaks ühikut moodustavad rohkem kui x % lahtri kogusummast. x väärtus võib erineda statistikavaldkondade või riikide lõikes, olla mõjutatud õigusaktidest jne. Hispaania puhul on see sõltuvalt aastast 85–90 %.
• D: Teisese konfidentsiaalsuse seadmine ja haldamine andmesaatja poolt: Kasutatakse andmete saatja poolt täiendavate tähelepanekute märkimiseks andmekogumisse (lisaks konfidentsiaalsele statistilisele teabele), et vastuvõtja teaks, et ta peaks need tähelepanekud järgnevates töötlemisetappides (eelkõige levitamisel) maha suruma, et kolmandad isikud ei saaks kaudselt maha arvata tähelepanekuid, mis on tegelikult märgistatud tähega C.

Need märked aitavad Eurostatil mõista, mis on andmete konfidentsiaalsuse põhjus ning kuidas/kas andmeid saab koondada ja avaldada. Pärast andmete töötlemist teisendatakse need kolm märget C-lippudeks, mis tähendab „konfidentsiaalne statistiline teave“: Konfidentsiaalne statistiline teave (esmane konfidentsiaalsus) tuvastatavate vastajate tõttu. Samuti tuleks võtta meetmeid, et vältida mitte ainult otsest juurdepääsu, vaid ka kaudset mahaarvamist või arvutamist teiste kasutajate ja isikute poolt, tõenäoliselt käsitades ja käsitledes täiendavaid tähelepanekuid konfidentsiaalsetena (teisese konfidentsiaalsuse haldamine). Pärast andmete töötlemist ei ole märked A, G ja D Eurostati veebisaidil avalikult levitatavates andmetes nähtavad.

Need lipud võeti kasutusele pärast põllumajanduse keskkonnastatistika töörühmaga konsulteerimist 2017. aasta detsembris.  Eurostat tegi ettepaneku võtta uued märgised kasutusele alates 2016. aasta andmete edastamisest. Kõik konsultatsioonile vastanud liikmesriigid nõustusid võtma 2016. aastal pestitsiidide müügiandmete edastamisel kasutusele uued konfidentsiaalsusmärgised.

Vaatluse staatus

• M: puuduv väärtus; andmeid ei saa olla: Kasutatakse tühjade lahtrite tähistamiseks, kuna statistilist väärtust ei ole võimalik koguda (nt konkreetne toimeaine, mida riigis ei kasutata)“

Üldiselt märkisid komisjoni esindajad, et liikmesriikide esitatud aruannete põhjal avaldab komisjon juba koondandmeid müüdud pestitsiidide ja toimeainete koguste kohta. Avalikes huvides on saada neid andmeid jätkuvalt riiklikelt ametiasutustelt ja jätkata nende koondatult avalikustamist. Seetõttu on statistilise konfidentsiaalsuse säilitamine nii oluline. Samuti on käimas arutelud kaasseadusandjatega pestitsiide käsitleva statistika parandamise üle [7].

 

Koosoleku kokkuvõte

Ombudsmani uurimisrühm tänas komisjoni esindajaid nende aja ja esitatud selgituste eest ning koosolek lõppes.

 

Brüssel, 15. oktoober 2021

Fergal O’Regan Oana Marin

Peaõigusekspert Uurimisametnik

 

[1] Määrus 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=celex%3A32001R1049

[2] Määrus 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32006R1367

[3] Vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) V peatükile: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32009R0223

[4] Määrus 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32009R1185.

[5] Määruse 223/2009 põhjenduses 23 on sätestatud, et „[k]onfidentsiaalset teavet, mida siseriiklikud ja ühenduse statistikaasutused koguvad Euroopa statistika tegemiseks, tuleks kaitsta, et võita ja säilitada selle teabe esitamise eest vastutavate isikute usaldus”. Sama määruse põhjenduses 27 on sätestatud, et „[k]onfidentsiaalsete andmete kasutamine eesmärkidel, mis ei ole eranditult statistilised, näiteks halduslikel, õiguslikel või maksualastel eesmärkidel, või statistiliste üksuste kontrollimiseks peaks olema rangelt keelatud“.

[6] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimesele taandele.

[7] Vt https://www.europarl.europa.eu/legislative-train/theme-a-european-green-deal/file-saio ja https://eur-lex.europa.eu/legal-content/SV/ALL/?uri=PI_COM:Ares(2021)2206803.