1. Sissejuhatus

Kohustus austada ja kaitsta keelelist mitmekesisust Euroopa Liidus on ELi ja tema kodanike vahelistes suhetes ülimalt oluline. Ametlike keelte arvu suurenemine 24 keeleni kujutab endast väljakutset mitmekeelsuse põhimõtte rakendamisel ELi haldusasutustes.

Enamikul juhtudel on ELi institutsioonidel ELi ametlike keelte kasutamisel kaalutlusõigus. See, kuidas seda kaalutlusõigust kasutatakse, on hea halduse küsimus. Tõlkimiskulude suurenemine, aeglasem otsuste tegemine ja keeleversioonide vahelised lahknevused on ühed kõige sagedamini nimetatud praktilised probleemid. Keeleline mitmekesisus ja keeleline võrdõiguslikkus tuleb ühitada haldustõhususe ja eelarvepiirangutega.

2018. aasta juulis algatas ombudsman avaliku konsultatsiooni keelte kasutamise kohta ELi institutsioonides, organites ja asutustes, et edendada arutelu nendes küsimustes.^[1] Konsultatsiooni tulemusena esitas ombudsmani büroo 2019. aasta juulis kõigile ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele lühijuhendi kavandi ELi ametlike keelte kasutamise kohta üldsusega suhtlemisel, kutsudes neid üles esitama märkusi. Ombudsman sai 43 vastust.^[2] Käesoleva aruande eesmärk on teha kokkuvõte vastuste põhipunktidest ja sellest, kuidas ombudsman neid käsitleb.

2. Vastuste kokkuvõte

Üldised märkused

Algatuse toetamine

Kõik vastajad rõhutasid üldsusega suhtlemisel oma pühendumust mitmekeelsuse põhimõttele ning oma toetust ombudsmani algatusele seda olulist küsimust arutada ja käsitleda.

Pealkiri

- Mõned vastajad väitsid, et kavandatud pealkirjas kasutatud mõistel „ELi ametlikud keeled“ puudub õiguslik määratlus ja seetõttu võib selle kasutamine tekitada segadust. Teise võimalusena soovitasid nad kasutada kohaldatavas ELi määruses keelte kohta (määrus 1/58) kasutatud terminoloogiat, nimelt „institutsioonide ametlikud keeled ja töökeeled“.

Euroopa Ombudsmani seisukoht

- Ombudsman peab sõnastust „institutsioonide ametlikud keeled ja töökeeled” liiga legalistlikuks kõnealuse dokumendi tähenduses, mis hõlmab suhtlemist üldsusega ^[3].

- Kuna terminit „ELi ametlikud keeled“ kasutatakse enamiku institutsioonide keelepoliitikas, peab ombudsman seda käesoleva algatuse jaoks sobivamaks terminiks.

Praktiliste soovituste ulatus

-Mõned vastajad väitsid, et keelte kasutamisega seotud poliitikat võib tõlgendada poliitilise mõõtmega poliitikana, mitte puhtalt haldusküsimusena. Selleks võiks ombudsmani praktilised soovitused esitada üksnes soovituslikena, mitte ELi asutustele kohustuslikuna.

- Teised väljendasid muret selle pärast, et selliste üksikasjalike soovituste avaldamisega tekitatakse üldsuses ebarealistlikke ootusi.

Ettevõtja positsioon

- Need soovitused on mõeldud suunistena, mitte siduvate eeskirjadena. Ombudsmani algatuse eesmärk on kehtestada mitmekeelsusega seotud head haldustavad, millest saavad lõppkokkuvõttes kasu ELi kodanikud.
- Kasutatakse terminit „praktilised soovitused“, nagu seda tehti ombudsmani varasemas samalaadses väljaandes.

Praktilised soovitused vs. konkreetsed eeskirjad ja tavad

- Paljud vastajad rõhutasid, et kõigile sobivas lähenemisviisis ei saa võtta arvesse ELi institutsioonide, ametite ja ametite suurt mitmekesisust. Mõned juhtisid tähelepanu konkreetsetele eeskirjadele ja tavadele, mida nendes praktilistes soovitustes ei mainita.

- Laialdaselt toetati põhimõtet tasakaalustada keeleline mitmekesisus haldus- ja eelarvepiirangutega.

Ettevõtja positsioon

Ombudsman on sellega nõus. Nende praktiliste soovituste eesmärk on edendada arutelu ja mõttevahetust ELi haldusasutustes olulisel teemal ning need ei kujuta endast uusi eeskirju. Ombudsman leiab, et see on selgelt väljendatud.

- ELi institutsiooni, ameti, asutuse või organi tööd reguleerivad erieeskirjad, mis erinevad nendest praktilistest soovitustest, peaksid loomulikult olema ülimuslikud. Ombudsman leiab, et praktilistes soovitustes ei viita miski muule.

Sotsiaalmeedia

- Mõned vastajad väljendasid seisukohta, et eriti üldsusega suhtlemisel on sotsiaalmeedia kohalolek üha olulisem ning et peaks olema selge, kuidas need praktilised soovitused sotsiaalmeedia suhtes kehtivad.

Ettevõtja positsioon

- Ombudsman lisab nüüd sotsiaalmeedia näitena olukorra kohta, mida saaks selgitada keelepoliitikas, millele viidatakse praktilises soovituses 1.

Märkused praktiliste soovituste projekti kohta:

1. Kehtestada selge poliitika ELi ametlike keelte kasutamise kohta, määrates kindlaks, milliseid keeli millistes olukordades kasutatakse (näiteks avalikel konsultatsioonidel, haldusmenetlustes või ajakirjandussuhetes).

Märkused

- Mõned vastajad tegid ettepaneku jätta välja sõnaselged viited keelelisele „poliitikale“ või muud terminid, mida võiks mõista kui viidet siduvatele eeskirjadele.

- Üks vastaja tegi ettepaneku asendada sõnastus „millises olukorras“ sõnastusega „millistes olukordades“.

Ettevõtja positsioon

- Ombudsman on seisukohal, et arvestades ELi pühendumust mitmekeelsusele, on hea haldustava, et ELi institutsioonid, organid ja asutused kehtestavad keelepoliitika. Keelepoliitika sisu on selgelt iga organisatsiooni enda otsustada.

- Ombudsman nõustub sõnastuse kohandamise ettepanekuga.

2. Avaldage see poliitika oma veebisaidil kõigis ametlikes keeltes.

Märkused

- Kõik vastajad nõustusid selle soovitusega või märkisid, et nad on selle juba rakendanud.

– Üks vastaja tegi ettepaneku lisada fraas „kergesti kättesaadaval viisil“.

Ettevõtja positsioon

- Ombudsman nõustub kavandatud täienduse eesmärgiga, kuid lisab selle asemel fraasi „kergesti juurdepääsetavas vormingus“, mis seda eesmärki paremini hõlmab.

3. Jälgige, et poliitikat järgitaks ja kohaldataks järjepidevalt kogu organisatsioonis, näiteks nimetades ametisse määratud „keeleametniku“ või koostades korrapäraseid aruandeid.

Märkused

- Paljud vastajad olid seisukohal, et iga institutsioon, organ, asutus või amet peaks oma äranägemisel nimetama ametisse määratud „keeleametniku“.

- Mõned vastajad kirjeldasid erinevaid võimalusi keelepoliitika rakendamise jälgimiseks, näiteks eraldi osa aastaaruandes või selle ülesande andmine organisatsiooni üksusele.

Ettevõtja positsioon

- Ombudsman rõhutab, et käesolevas soovituses esitatud näited näitlikustavad üksnes vajadust organisatsiooniliste struktuuride järele, mis toetaksid häid tavasid. See, kuidas iga ELi institutsioon, organ, asutus või amet tagab hea tava kooskõlas käesoleva praktilise soovitusega, on tema otsustada.

- Ombudsman lisab kommentaarides soovitatud näiteid, nimelt: „määrates ülesande organisatsiooni üksusele või meeskonnale, nimetades ametisse määratud „keeleametniku“ või lisades aastaaruandesse vastava osa“.

4. Tagada, et keelekasutuse piirangud on objektiivsed, proportsionaalsed ja läbipaistvad, ning võtta arvesse teabe mõju ja asjakohasust konkreetsete sidusrühmade ja üldsuse jaoks. Keelepiiranguid ei tohiks kehtestada üksnes kulu- või ajapiirangute alusel.

Märkused

- Mõned vastajad leidsid, et esimene lause kajastas piisavalt vajadust proportsionaalse lähenemisviisi järele, ning tegid ettepaneku teine lause välja jätta.

- Mõned vastajad tegid ettepaneku jätta teisest lausest välja sõna „ainult”.

- Teised vastajad soovisid üksikasjalikumaid näiteid olukordadest, kus võimalikud keelepiirangud võivad olla põhjendatud.

Ettevõtja positsioon

- Selle soovitusega soovib ombudsman selgitada, et kuigi keelelisi piiranguid võib kehtestada, võttes arvesse kulu- või ajategureid, ei tohiks sellised piirangud põhineda ainult neil teguritel. Selle näite eesmärk on täpsustada, kuidas käesoleva soovituse põhieesmärki tuleks praktikas rakendada.

- Ombudsman ei kaldu esitama üksikasjalikumaid näiteid, sest piirangute kohaldamise vajadus sõltub igast konkreetsest asjaolust ja seda saab hinnata ainult asjaomane ELi institutsioon, organ, asutus või amet.

5. Keelepiirangute kohaldamise korral avaldada põhiküsimuste kokkuvõtted kõigis ametlikes keeltes või võimalikult paljudes ametlikes keeltes.

Märkused

- Kõik vastajad on selle soovitusega nõus. Mõned tõid näiteid oma sellealasest praktikast, näiteks „lühiselgitajad“ või aastaaruannete kokkuvõtted.

- Üks vastaja tegi ettepaneku lisada soovituse ette fraas „vajaduse korral“.

Ettevõtja positsioon

Ombudsman on arvamusel, et sõnastus „nii palju kui võimalik“ juba kajastab seda, et see ei ole absoluutne nõue ja et seda soovitust ei ole vaja muuta.

6. tegema kõigis ametlikes keeltes kättesaadavaks oma veebisaitide need osad, mis pakuvad üldsusele erilist huvi. See peaks hõlmama vähemalt kodulehte ja lehekülgi, mis annavad teavet selle rolli kohta.

Märkused

- Vastajad nõustusid üldiselt selle soovitusega.

- Üks vastaja tegi ettepaneku asendada sõna „koduleht“ sõnaga „kontaktteave“.

- Üks vastaja rõhutas, et seda soovitust saab kohaldada praktiliselt ainult veebisaidi „staatiliste“ osade suhtes, mitte veebisaidi „dünaamiliste“ lehekülgede suhtes, mida see soovitus võiks paremini kajastada.

Ettevõtja positsioon

- Ombudsman nõustub, et kasulik on mainida vajadust avaldada kontaktandmeid sisaldavad leheküljed kõigis ELi ametlikes keeltes, ning lisab selle soovitusele.

7. Tagada, et kodanikud, kes kirjutavad ELi haldusasutustele enda valitud ametlikus keeles, saavad mõistliku aja jooksul vastuse samas keeles.

Märkused

- Kõik vastajad ei vaidlustanud seda punkti.

Ettevõtja positsioon

Soovitus võib jääda samaks.

8. Eesmärk on teha avalikud konsultatsioonid konsultatsiooniprotsessi alguses kättesaadavaks kõigis ametlikes keeltes. Kui kõiki konsultatsioonidokumente ei ole võimalik avaldada kõigis ametlikes keeltes, selgitage, et vastuseid võetakse vastu kõigis ametlikes keeltes.

Märkused

- Mitu vastajat selgitas, et avalike konsultatsioonide tõlkimine eriteemadel kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse ei ole kulutõhus.

- Üldiselt toetasid kõik vastajad ettepanekut teha selgeks, et vastused võetakse vastu kõigis ELi ametlikes keeltes.

Ettevõtja positsioon

Soovitus võib jääda samaks.

9. Ühendada võimaluse korral tõlkeressursid, et vähendada kulusid ja tagada, et kodanikud saavad rohkem teavet rohkemates keeltes.

Märkused

- Mitmed vastajad juhtisid tähelepanu sellele, et see, kuidas nad tõlkeid käsitlevad, on sätestatud nende tööd reguleerivates eeskirjades ja seda tuleb teha Euroopa Liidu Tõlkekeskuse (CdT) kaudu.

- Mõned vastajad märkisid, et nende enda asutusesisesed tõlketeenused sobivad ainult nende konkreetsete tõlkevajaduste rahuldamiseks.

- Mõned vastajad juhtisid tähelepanu võimalustele koondada arutlusel olevad või juba kättesaadavad tõlkeressursid, näiteks institutsioonidevahelises kirjaliku tõlke täitevkomitees, justiits- ja siseküsimuste asutuste võrgustikus, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahel, ning tõlkekeskuse kasutamisele.

Ettevõtja positsioon

Soovitus võib jääda samaks.

10. Kasutada või laiendada masintõlgete kasutamist, vähemalt abivahendina inimtõlkijatele.

Märkused:

- Paljud vastajad märkisid, et nad jälgivad masintõlke arengut ja ootavad huviga võimalusi nende tehnoloogiate kasutamiseks, kui nende tööd reguleerivad eeskirjad seda võimaldavad.

- Üks vastaja tegi ettepaneku sõnastada ümber soovitus „kasutada maksimaalselt kõiki kättesaadavaid IT-vahendeid ja -tehnoloogiat“.

Ettevõtja positsioon

- Ombudsman märgib, et üldiselt on ELi institutsioonid, organid, asutused ja ametid valmis neid võimalusi uurima, ning nõustub, et „kasutada maksimaalselt ära kõiki kättesaadavaid tõlkevahendeid ja -tehnoloogiaid“ ümbersõnastamine kajastab paremini käesoleva soovituse eesmärki.

3. Järeldus & i järgmised sammud

Praktiliste soovituste eelnõu sai ELi institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt laialdase vastuse. See näitab mitte ainult selle arutelu asjakohasust, vaid ka tähtsust, mida ELi haldusasutused omistavad mitmekeelsuse teemale. Ombudsman soovib tänada kõiki vastanud ELi institutsioone, organeid ja asutusi konstruktiivsete märkuste ja koostöö eest.

Ombudsman on ajakohastanud praktilisi soovitusi, et võtta arvesse eespool kirjeldatud muudatusi (vt II lisa – lõplik versioon), ning avaldab selle dokumendi ja jagab tulemusi ELi haldusasutustega.

I LISA

Vastajate nimekiri

1. Euroopa Parlament

2. Euroopa Liidu Nõukogu

3. Euroopa Komisjon

4. Euroopa Liidu Kohus

5. Euroopa Keskpank (EKP)

6. Euroopa Kontrollikoda

7. Euroopa välisteenistus

8. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)

9. Regioonide Komitee

10. Euroopa Investeerimispank (EIP)

11. Euroopa Andmekaitseinspektor

12. Euroopa Andmekaitsenõukogu

13. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

14. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

15. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)

16. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)

17. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

18. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

19. Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

20. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

21. Euroopa Keskkonnaamet (EEA)

22. Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA)

23. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

24. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA)

25. Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

26. Euroopa Ravimiamet (EMA)

27. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)

28. Euroopa Koolitusfond (ETF)

29. Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)

30. Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL)

31. Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER)

32. Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA)

33. Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

34. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

35. Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

36. Euroopa Kaitseagentuur (EDA)

37. Euroopa Liidu Satelliidikeskus (SATCEN)

38. Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (CHAFEA)

39. Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA)

40. Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME)

41. Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA)

42. Teadusuuringute Rakendusamet (REA)

43. Ühisettevõte Clean Sky 2

 

II LISA

- Lõplik versioon -

ELi ametlike keelte kasutamine üldsusega suhtlemisel

Praktilised soovitused ELi haldusasutustele –

Nende praktiliste soovituste eesmärk on suunata ELi haldusasutusi ELi 24 ametliku keele kasutamisel üldsusega suhtlemisel. Need tulenevad Euroopa Ombudsmani korraldatud avalikust konsultatsioonist ning kajastavad ELi institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt saadud märkusi soovituste eelnõu kohta.

Iga ELi institutsioon, organ ja asutus peaks:

1. Kehtestada selge poliitika ELi ametlike keelte kasutamise kohta, määrates kindlaks, milliseid keeli millistes olukordades kasutatakse (näiteks avalikel konsultatsioonidel, haldusmenetlustes, ajakirjandussuhetes või sotsiaalmeedia kasutamisel).

2. Avaldage see poliitika oma veebisaidil kõigis ametlikes keeltes kergesti kättesaadavas vormingus.

3. Jälgige, et poliitikat järgitaks ja kohaldataks järjepidevalt kogu organisatsioonis, näiteks määrates selle ülesande üksusele või meeskonnale, luues määratud keeleametniku või kasutades aastaaruandes selleks ette nähtud jaotist.

4. Tagada, et kõik ametlike keelte kasutamise piirangud on objektiivsed, proportsionaalsed ja läbipaistvad. Keelepiiranguid ei tohiks kehtestada üksnes kulude või ajaga seotud probleemide tõttu, vaid eelkõige pärast seda, kui on hinnatud teabe mõju ja asjakohasust konkreetsete sidusrühmade ja üldsuse jaoks.

5. Keelepiirangute kohaldamise korral avaldada põhiküsimuste kokkuvõtted kõigis ametlikes keeltes või võimalikult paljudes ametlikes keeltes.

6. tegema kõigis ametlikes keeltes kättesaadavaks oma veebisaitide need osad, mis pakuvad üldsusele erilist huvi. See peaks hõlmama vähemalt kodulehte ja lehekülgi, kus antakse teavet ameti rolli ja kontaktandmete kohta.

7. Tagada, et kodanikud, kes kirjutavad ELi haldusasutustele enda valitud ametlikus keeles, saavad mõistliku aja jooksul vastuse samas keeles.

8. Eesmärk on teha avalikud konsultatsioonid konsultatsiooniprotsessi alguses kättesaadavaks kõigis ametlikes keeltes. Kui kõiki konsultatsioonidokumente ei ole võimalik avaldada kõigis ametlikes keeltes, selgitage, et vastuseid võetakse vastu kõigis ametlikes keeltes.

9. Ühendada võimaluse korral tõlkeressursid, et vähendada kulusid ja tagada, et kodanikud saavad rohkem teavet rohkemates keeltes.

10. Kasutada maksimaalselt ära kõiki kättesaadavaid tõlkevahendeid ja -tehnoloogiaid.

 

Kui soovite saada käesoleva aruande tõlget mõnda muusse ELi ametlikku keelde, võtke meiega ühendust.

 

[1] Avaliku konsultatsiooni aruanne on kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/nl/report/en/110044.

[2] Vastajate nimekiri on esitatud I lisas.

[3] Määruse 1/58 artiklis 1 on sätestatud: „Liidu ametlikud keeled ja töökeeled on bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.“ Määruses nr 1/58 ei viidata „ELi ametlikele keeltele“ ega „ELi ametlikele keeltele“ (kohtujuristi kursiiv). Selles on sätestatud, et „liidu ametlikud keeled ja institutsioonide töökeeled on...“ (rõhuasetus lisatud). Võib mõista, et kasutada tuleks ilma eesliiteta terminit „ametlik keel“ või „liidu institutsioonide ametlik keel“.
Tuleb siiski märkida, et ELi lepingu protokollis nr 2 viidatakse liidu ametlikele keeltele.