- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani kiri president Junckerile, millega algatatakse strateegiline uurimine OI/6/2017/EA puuetega inimeste juurdepääsu kohta Euroopa Komisjoni hallatavatele veebisaitidele ja veebipõhistele vahenditele
Kirjavahetus - Kuupäev Kolmapäev | 12 juuli 2017
Juhtum OI/6/2017/EA - Alguskuupäev: Kolmapäev | 12 juuli 2017 - Otsuse kuupäev: Neljapäev | 20 detsember 2018 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Komisjon ( Institutsiooni poolt lahendatud ) - Riik Prantsusmaa
|
Jean-Claude Juncker esimees Euroopa Komisjon |
Strasbourg, 12.7.2017
Strateegiline uurimine OI/6/2017/EA: Puuetega inimeste juurdepääs Euroopa Komisjoni hallatavatele veebisaitidele ja veebipõhistele vahenditele
Lugupeetud juhataja!
Kirjutasin Teile eelmisel aastal, et koguda teavet komisjoni hallatavate veebisaitide ja veebipõhiste vahendite juurdepääsetavuse kohta. Teie vastuse põhjal ja võttes arvesse edasisi arenguid, otsustasin algatada strateegilise uurimise. Lühidalt öeldes pean endiselt olema veendunud, et komisjon teeb piisavalt, et järgida ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee soovitust, mille kohaselt EL „võtab vajalikud meetmed, et tagada veebi juurdepääsetavuse standardite täielik kohaldamine“ oma veebisaitide suhtes ning „pakkub teavet viipekeeles, reljeefses punktkirjas, augmentatiivses ja alternatiivses suhtluses ning muudes puuetega inimestele kättesaadavates suhtlusvahendites, -viisides ja -vormingutes, sealhulgas kergesti loetavas vormingus, ametlikus suhtluses“.[1]
Oma 11. märtsi 2016. aasta vastuses märgite, et sellised funktsioonid nagu teave viipekeeles ja kergesti loetavas vormingus lähevad kaugemale veebisisu juurdepääsetavuse suuniste 2.0 vastavustasemest AA,[2] mida komisjon soovib täita. Lisate, et selliste funktsioonide pakkumine mõjutaks ressursse. Kuigi tunnistan, et ressursid on piiratud, usun jätkuvalt, et komisjoni soovituse suhtes tuleb võtta asjakohaseid järelmeetmeid. Kuigi soovituses ei nõuta kõigi veebisaitide ja veebipõhiste vahendite kättesaadavaks tegemist nendes vormingutes, oleks minu arvates mõistlik – ja kooskõlas Euroopa Parlamendi 2016. aasta juuli resolutsiooniga [3] – keskenduda valdkondadele, kus kodanikelt oodatakse ELi haldusasutustega suhtlemist. Minu büroo teeb nüüd meie veebisaidil kõigis ELi keeltes kättesaadavaks kergesti loetava selgituse ombudsmani töö ja kaebuse esitamise korra kohta.[4] Kasutame ka käimasolevat veebisaidi uuendamise protsessi kui võimalust täita võimalikult palju AAA-nõudeid.
Juhite tähelepanu ka sellele, et komisjoni veebisaitide juurdepääsetavust hinnatakse peamiselt veebisaidi olulise ajakohastamise või uuendamise korral, konkreetse talituse taotlusel või pistelise hindamise kaudu. See lähenemisviis ei pruugi olla piisav tagamaks, et kõik komisjoni veebisaidid ja veebipõhised vahendid vastavad WCAG 2.0 AA-tasemele. On vaieldav, et süstemaatilised hindamised on asjakohasemad. Näiteks hindas ja kinnitas väline teenuseosutaja hiljuti minu büroo veebisaidi vastavust vastavustasemele AA WCAG 2.0. Kavatsen seda harjutust korrata iga kahe aasta tagant.
Alates meie kirjavahetusest on liidu seadusandja võtnud vastu direktiivi avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse kohta. Kuigi direktiivi ei kohaldata ELi institutsioonide veebisaitide ja mobiilirakenduste suhtes, julgustatakse neid asutusi järgima direktiivi ligipääsetavusnõudeid.[5] Direktiiv sisaldab ka mitmeid kasulikke meetmeid, nagu juurdepääsetavuse avaldus ja tagasisidemehhanism, mis aitavad tagada, et avaliku sektori asutus täidab neid nõudeid. Kuigi liikmesriikidel on teksti siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks aega 23. septembrini 2018, on väidetavalt oluline, et ELi institutsioonid alustaksid ettevalmistusi kohe. Seepärast kasutan seda võimalust, et küsida komisjonilt vastuseid tema plaanide kohta selles valdkonnas.
Uurimise jätkamiseks palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Kas komisjon kaaluks komitee soovituse asjakohaseks järgimiseks oma veebisaitide ja veebipõhiste vahendite osade prioriseerimist, et minna kaugemale WCAG 2.0 vastavustasemest AA? Komisjon võiks näiteks seada esikohale need veebisaitide ja veebipõhiste vahendite jaotised, mille kaudu üldsus suhtleb komisjoniga, need jaotised, mis võivad sisu poolest pakkuda erilist huvi puuetega inimestele, või need jaotised, mis annavad põhiteavet institutsiooni töö kohta (nt jaotis „Teave“). Komisjon võiks oma prioriteedid esitada näiteks avalikult kättesaadavas ajakavas, mis hõlmab kolmeaastast ajavahemikku.
2. Oma vastuses märgite, et komisjon pakub oma koolituskataloogi osana juurdepääsetavuse kursust, mis on avatud kõigile töötajatele. Minu büroo otsustas hiljuti kehtestada veebisaitidel töötavatele töötajatele kohustusliku juurdepääsetavuse alase koolituse. Kas komisjon kaaluks sellise kohustusliku koolituse kehtestamist?
3. Kuidas kavatseb komisjon institutsioonidevahelise internetitoimetuskomitee esimehena olla uue direktiivi järgimise hea tava eeskujuks?
4. Uues direktiivis osutatakse üksikasjaliku, põhjaliku ja selge juurdepääsetavuse avalduse avaldamisele ja korrapärasele ajakohastamisele selle kohta, kas veebisaidid ja mobiilirakendused vastavad direktiivi sätetele, sealhulgas:
i) selgitades, millised sisu osad ei ole juurdepääsetavad [6] ja miks;
ii) võimaldada kasutajatel taotleda ligipääsmatu sisu juurdepääsetavat versiooni;
iii) tagasisidemehhanismiga sidumine, et võimaldada kasutajatel juhtida tähelepanu mis tahes tõrgetele (ja anda tagasisidele mõistliku aja jooksul piisav vastus);
iv) seotus täitemenetlusega, mida võib kasutada juhul, kui tagasisidele või nõudetaotlusele vastatakse ebarahuldavalt.
Kas komisjon kaaluks sellise vastavuskinnituse kättesaadavaks tegemist?[7] Kui ei, siis palun selgitage, miks mitte.
5. Kas komisjon võiks anda rohkem teavet selle kohta, kuidas peadirektoraadid hindavad oma veebisaitide ja veebipõhiste vahendite juurdepääsetavust? Kas selles hinnangus kombineeritakse eri meetodeid (näiteks kas see hõlmab veebipõhiste vahendite kasutamist, konsulteerimist ekspertidega ja kasutajate tagasisidet)? Kas komisjon nõuab välishindamist? Kas komisjon kaaluks süstemaatiliste hindamiste tegemist pigem korrapäraselt kui „mitmesugusel viisil, näiteks kui veebisaidi taristut on oluliselt ajakohastatud, komisjoni konkreetse talituse taotlusel või EÜ veebisisu juurdepääsetavuse pisteliste hindamiste kaudu“?
6. Uues direktiivis nõutakse, et liikmesriigid jälgiksid korrapäraselt avaliku sektori veebisaitide juurdepääsetavust ja esitaksid selle kohta seiremetoodika alusel aruandeid. Kas komisjon kaaluks sarnast järelevalvet, näiteks oma eri peadirektoraatide veebilehtede ja hallatavate veebipõhiste vahendite üle? Kui ei, siis palun selgitage, miks mitte.
7. Kas komisjon kontrollib internetipõhiste teenuste osutajaid hõlmavate pakkumuste puhul hankemenetluse käigus teenuseosutajate juurdepääsetavuse standardeid?[8]
8. Parlamendi töötaja teavitas hiljuti minu bürood oma murest, et ühise ravikindlustusskeemi veebipõhine rakendus (JSIS Online) ei ole puuetega inimestele kättesaadav. Lisan koopia tema e-kirjast ja sellega seotud aruandest, et komisjon saaks käesoleva uurimise raames tõstatatud probleemid lahendada. Kas komisjon püüab täita ka sisevõrkude vastavustaseme AA WCAG 2.0 nõudeid, eelkõige ühise ravikindlustusskeemi (JSIS Online) veebipõhist taotlust? Kuidas hindab komisjon selliste lehekülgede juurdepääsetavust?
Oleksin tänulik, kui saadaksite oma vastuse 31. oktoobriks 2017. Kui Teie töötajad vajavad uurimise kohta lisateavet, võivad nad võtta ühendust Elpida Apostolidouga (tel: +32 (02) 284 18 76).
Teie siiralt,
Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
Lisa: ELi töötaja e-posti aadress ja sellega seotud aruanne
[1] ÜRO asjaomase komitee 2. oktoobri 2015. aasta lõppjäreldused puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta ELis, punktid 82–83. https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G15/226/55/PDF/G1522655.pdf?OpenElement
[2] Need suunised töötas välja rahvusvaheline veebikonsortsium (World Wide Web Consortium, W3C), kus liikmesorganisatsioonid, täiskohaga töötajad ja üldsus teevad koostööd veebistandardite väljatöötamiseks.
[3] Oma resolutsioonis julgustab parlament kõiki ELi institutsioone kasutama kodanikega suhtlemisel viipekeelt, kergesti loetavat vormingut ja punktkirja, et kaasata kodanikke institutsioonide töösse ja Euroopa projekti. Vt Euroopa Parlamendi 7. juuli 2016. aasta resolutsioon ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee kokkuvõtlikele märkustele (2015/2258(INI)).
[4] https://www.ombudsman.europa.eu/shortcuts/easy2read.faces
[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2012 avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse kohta (ELT 2016, L 327, lk 1), põhjendus 35.
[6] Komisjon juba märgib, et kui WCAG 2.0 vastavustaseme AA mittejärgimiseks on põhjendatud tehnilised või praktilised põhjused, tuleks seda selgitada juurdepääsetavuse lehel. http://ec.europa.eu/ipg/standards/accessibility/index_en.htm
[7] Avaldus ombudsmani veebisaidil on kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/shortcuts/accessibility.faces
[8] Näiteks nõuab parlament oma riigihankemenetlustes veebi juurdepääsetavuse direktiivil põhinevate juurdepääsetavuse suuniste järgimist. Vt ka standard EN 301 549 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete ja teenuste riigihangetele sobivad ligipääsetavusnõuded Euroopas“.