Strasbourg, 12. juuli 2017

Strateegiline uurimine OI/6/2017/EA: Puuetega inimeste juurdepääs Euroopa Komisjoni hallatavatele veebisaitidele ja veebipõhistele vahenditele

Lugupeetud juhataja

Kirjutasin teile eelmisel aastal, et koguda teavet komisjoni hallatavate veebisaitide ja veebipõhiste vahendite juurdepääsetavuse kohta. Teie vastuse põhjal ja võttes arvesse edasisi arenguid, olen otsustanud algatada strateegilise uurimise. Lühidalt öeldes pean endiselt olema veendunud, et komisjon teeb piisavalt, et järgida ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee soovitust, mille kohaselt EL „võtab vajalikud meetmed, et tagada veebi juurdepääsetavuse standardite täielik kohaldamine“ oma veebisaitide suhtes ja „pakkuda teavet viipekeeles, punktkirjas, augmentatiivses ja alternatiivses suhtluses ning muudes puuetega inimestele kättesaadavates suhtlusvahendites, -viisides ja -vormingutes, sealhulgas kergesti loetavas vormingus, ametlikus suhtluses“.[1]

Oma 11. märtsi 2016. aasta vastuses märgite, et sellised funktsioonid nagu viipekeelne teave ja kergesti loetavad vormingud ületavad veebisisu juurdepääsetavuse suuniste (WCAG) 2.0 nõuetele vastavuse taset AA,[2] mida komisjon püüab täita. Lisate, et selliste funktsioonide pakkumine mõjutaks ressursse. Kuigi ma tunnistan, et ressursid on piiratud, usun jätkuvalt, et komitee soovituse suhtes tuleb võtta asjakohaseid järelmeetmeid. Kuigi soovituses ei nõuta kõigi veebisaitide ja veebipõhiste vahendite kättesaadavaks tegemist sellises vormingus, arvan, et oleks mõistlik – ja kooskõlas Euroopa Parlamendi 2016. aasta juuli resolutsiooniga [3] – keskenduda valdkondadele, kus kodanikud peaksid ELi haldusasutustega suhtlema. Minu büroo teeb nüüd meie veebisaidil kõigis ELi keeltes kättesaadavaks kergesti loetava selgituse ombudsmani töö ja kaebuse esitamise menetluse kohta.[4] Samuti kasutame käimasolevat veebisaidi uuendamise protsessi võimalusena täita võimalikult palju AAA-nõudeid.

Juhime tähelepanu ka sellele, et komisjoni veebisaitide juurdepääsetavust hinnatakse peamiselt veebisaidi suuremahulise ajakohastamise või uuendamise korral, konkreetse teenuse taotluse korral või pistelise hindamise kaudu. See lähenemisviis ei pruugi olla piisav, et tagada kõigi komisjoni veebisaitide ja veebipõhiste vahendite vastavus WCAG 2.0 AA-tasemele. Võib väita, et süstemaatilised hindamised on asjakohasemad. Näiteks hindas ja kinnitas väline teenuseosutaja hiljuti minu büroo veebisaidi vastavust WCAG 2.0 nõuetele vastavuse tasemele AA. Kavatsen seda harjutust korrata iga kahe aasta tagant.

Alates meie kirjavahetusest on ELi seadusandja võtnud vastu direktiivi avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse kohta. Kuigi direktiivi ei kohaldata ELi institutsioonide veebisaitide ja mobiilirakenduste suhtes, julgustatakse neid asutusi täitma direktiivi ligipääsetavusnõudeid.[5] Direktiiv sisaldab ka mitmeid kasulikke meetmeid, nagu juurdepääsetavuse avaldus ja tagasisidemehhanism, mis aitavad tagada, et avaliku sektori asutus täidab neid nõudeid. Kuigi liikmesriikidel on teksti siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks aega 23. septembrini 2018, on väidetavalt oluline, et ELi institutsioonid alustaksid ettevalmistusi kohe. Seetõttu kasutan seda võimalust, et küsida komisjonilt vastuseid tema plaanide kohta selles valdkonnas.

Uurimise jätkamiseks palun Teil vastata järgmistele küsimustele:

1. Kas komisjon kaaluks komitee soovituse nõuetekohaseks järgimiseks oma veebisaitide ja veebipõhiste vahendite osade prioriseerimist, et minna kaugemale WCAG 2.0 vastavustasemest AA? Komisjon võiks näiteks seada esikohale need veebisaitide ja veebipõhiste vahendite jaotised, mille kaudu üldsus komisjoniga suhtleb, jaotised, mis võivad pakkuda puuetega inimestele sisu poolest erilist huvi, või jaotised, mis annavad põhiteavet institutsiooni töö kohta (nt jaotis „Teave“). Komisjon võiks seada oma prioriteedid avalikult kättesaadavas ajakavas, mis hõlmab näiteks kolmeaastast ajavahemikku.

2. Oma vastuses märgite, et komisjon pakub oma koolituskataloogi osana juurdepääsetavuse kursust, mis on avatud kõigile töötajatele. Minu büroo otsustas hiljuti kehtestada veebisaitidel töötavatele töötajatele kohustusliku juurdepääsetavuse alase koolituse. Kas komisjon kaaluks sellise kohustusliku koolituse kehtestamist?

3. Kuidas kavatseb komisjon institutsioonidevahelise Interneti toimetuskomitee esimehena olla uue direktiivi järgimise hea tava eeskujuks?

4. Uues direktiivis viidatakse üksikasjaliku, põhjaliku ja selge juurdepääsetavuse avalduse avaldamisele ja korrapärasele ajakohastamisele veebisaitide ja mobiilirakenduste vastavuse kohta direktiivi sätetele, sealhulgas:

i) selgitada, millised sisu osad ei ole juurdepääsetavad [6] ja miks;

ii) võimaldada kasutajatel taotleda ligipääsmatu sisu ligipääsetavat versiooni;

iii) linkimine tagasisidemehhanismiga, et võimaldada kasutajatel juhtida tähelepanu mis tahes puudustele (ja anda tagasisidele piisav vastus mõistliku aja jooksul);

iv) seostamine täitemenetlusega, mida võib kasutada, kui tagasisidele või nõudmisel esitatud taotlusele ei anta rahuldavat vastust.

Kas komisjon kaaluks sellise vastavuskinnituse kättesaadavaks tegemist?[7] Kui ei, selgitage palun, miks mitte.

5. Kas komisjon võiks anda rohkem teavet selle kohta, kuidas tema peadirektoraadid hindavad oma veebisaitide ja veebipõhiste vahendite juurdepääsetavust? Kas see hindamine hõlmab eri meetodeid (näiteks kas see hõlmab veebipõhiste vahendite kasutamist, ekspertidega konsulteerimist ja kasutajate tagasisidet)? Kas komisjon nõuab välishindamisi? Kas komisjon kaaluks süstemaatiliste hindamiste läbiviimist pigem korrapäraselt kui „mitmesugusel viisil, näiteks kui veebisaidi taristut on oluliselt ajakohastatud, komisjoni konkreetse talituse taotlusel või kogu EÜ veebisisu juurdepääsetavuse pistelise hindamise kaudu”?

6. Uue direktiiviga nõutakse, et liikmesriigid jälgiksid korrapäraselt avaliku sektori veebisaitide juurdepääsetavust ja esitaksid selle kohta seiremetoodika alusel aruandeid. Kas komisjon kaaluks sarnast järelevalvet näiteks oma eri peadirektoraatide veebilehtede ja enda hallatavate veebipõhiste vahendite üle? Kui ei, siis palun selgitage, miks mitte.

7. Kas internetipõhiste teenuste osutajaid hõlmavate pakkumuste puhul kontrollib komisjon hankemenetluse käigus teenuseosutajate juurdepääsetavuse standardeid [8]?

8. Üks parlamendi töötaja teavitas hiljuti minu bürood oma murest, et ühise ravikindlustusskeemi veebirakendus (JSIS Online) ei ole puuetega inimestele kättesaadav. Käesolevale kirjale on lisatud tema e-kirja ja sellega seotud aruande koopia, et komisjon saaks käesoleva uurimise raames tõstatatud probleeme käsitleda. Kas komisjon püüab vastata ka WCAG 2.0 nõuetele vastavuse tasemele AA oma sisevõrkude puhul, eelkõige ühise ravikindlustusskeemi veebipõhisele rakendusele (JSIS Online)? Kuidas hindab komisjon selliste lehekülgede juurdepääsetavust?

Oleksin tänulik, kui saadaksite oma vastuse 31. oktoobriks 2017. Kui Teie töötajad vajavad selle uurimise kohta lisateavet, võivad nad võtta ühendust Elpida Apostolidouga (tel: +32 (02) 284 18 76).

Lugupidamisega,

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

Lisa: ELi töötaja e-post ja sellega seotud aruanne

[1] Asjaomase ÜRO komitee lõppjäreldused puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta ELis, 2. oktoober 2015, punktid 82–83. https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G15/226/55/PDF/G1522655.pdf?OpenElement

[2] Need suunised töötas välja World Wide Web Consortium (W3C), rahvusvaheline kogukond, kus liikmesorganisatsioonid, täistööajaga töötajad ja üldsus teevad koostööd veebistandardite väljatöötamiseks.

[3] Oma resolutsioonis julgustab parlament kõiki ELi institutsioone kasutama kodanikega suhtlemisel viipekeelt, kergesti loetavaid formaate ja punktkirja, et kaasata kodanikke institutsioonide töösse ja Euroopa projekti. Vt Euroopa Parlamendi 7. juuli 2016. aasta resolutsioon ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele (2015/2258(INI)).

[4] https://www.ombudsman.europa.eu/shortcuts/easy2read.faces

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2012 avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse kohta (ELT 2016, L 327, lk 1), põhjendus 35.

[6] Komisjon juba märgib, et kui WCAG 2.0 nõuetele vastavuse taseme AA mittejärgimiseks on põhjendatud tehnilised või praktilised põhjused, tuleks seda selgitada juurdepääsetavuse lehel. http://ec.europa.eu/ipg/standards/accessibility/index_en.htm

[7] Avaldus ombudsmani veebisaidil on kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/shortcuts/accessibility.faces

[8] Näiteks nõuab parlament oma riigihankemenetlustes veebi juurdepääsetavuse direktiivil põhinevate juurdepääsetavuse suuniste järgimist. Vt ka standard EN 301 549 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete ja teenuste riigihangeteks sobivad juurdepääsetavusnõuded Euroopas“.