Strasbourg, 26. mai 2016

Strateegiline uurimine OI/6/2016/AB, mis käsitleb Euroopa Komisjoni eeskirju ja tavasid erinõunike võimalike huvide konfliktide vältimiseks

Lugupeetud juhataja

Oma töös püüab Euroopa Komisjon õigustatult saada parimat kättesaadavat nõu, olgu see siis komisjoni seest või vajaduse korral väljastpoolt. Välisekspertide nõuanded võivad olla erinõustajad, kes osutavad volinikele otsest abi, lähtudes nende erakordsest kvalifikatsioonist ja/või nende töökogemuse ja eksperditeadmiste asjakohasusest, kvaliteedist ja tasemest [1].

Erinõustajatel on eelisjuurdepääs komisjoni kõrgeima tasandi otsustajatele ja potentsiaalselt konfidentsiaalsele teabele. Lisaks võivad nende kõrgetasemelised kogemused ja oskused anda neile otsustajatele rohkem nõu kui muudest allikatest saadud nõuanded.

Paljud inimesed töötavad vaid lühikest aega, sageli ainult mitu päeva aastas; mõned on tasustamata, mõned on pensionil, kuid paljud töötavad erinõunikuna ka väljaspool komisjoni. Kuigi see iseenesest ei takista erinõuniku olemasolu, tähendab see, et tuleb kehtestada vajalikud eeskirjad ja menetlused, et vältida erinõunike kasutamist komisjoni lubamatuks mõjutamiseks erahuvide kasuks. Lisaks, kui sõltumatu eksperdi nõuande andmiseks valitakse erinõunik, peaks komisjon tagama, et erinõunik annab sellist nõu täiesti sõltumatult mis tahes välisest rollist, mis tal võib olla. Seega tuleb kehtestada tugev süsteem huvide konfliktide kontrollimiseks.

Minu büroole esitatud kaebused on tõstatanud küsimusi komisjoni kehtestatud mehhanismide kohta huvide konfliktide hindamiseks erinõunike ametisse nimetamisel ning ma olen seda küsimust juba varem uurinud. Seetõttu ja võttes arvesse allpool esitatud kaalutlusi, leian, et süsteemse uurimise algatamiseks on alust. Minu uurimise käigus uuritakse, kuidas komisjon oma kehtivaid eeskirju kohaldab, ning samuti küsimust, kas komisjonil oleks soovitatav muuta oma kehtivaid eeskirju ja tavasid kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Sellega seoses olen seisukohal, et ELi institutsioonid ei peaks mitte ainult jätkama tööd huvide konfliktide ennetamiseks, vaid ka huvide konfliktide ilmnemiseks, ning jätkama ennetavat tegevust riskide tuvastamisel ja juhtimisel selles valdkonnas. See ei teeni mitte ainult ELi institutsioonide mainet, vaid praeguses kontekstis ka erinõunike endi mainet, kes on sageli laitmatute volituste ja kõrgeima positsiooniga isikud.

Tahaksin rõhutada, et see uurimine ei puuduta ühegi üksikisiku käitumist, vaid keskendub hoopis järgmistele süsteemsetele haldusküsimustele.

Esiteks on väljendatud muret selle üle, kui ulatuslik on komisjoni kontroll enne erinõunike ametisse nimetamist. Nagu minu eelkäija märkis: „Komisjoni, mitte tulevase erinõuniku ülesanne on kindlaks teha, kas esineb huvide konflikt, mis peaks takistama erinõuniku ametisse nimetamist”[2]. Oleks kasulik kinnitada üldsusele, et komisjon saab enne ametisse nimetamist kogu vajaliku teabe erinõuniku tulevase mandaadi ja tema ametivälise tegevuse kohta.

Erinõunike puhul, kelle volitused võivad olla väga ulatuslikud, ei pea nende ülesannete ja ametivälise tegevuse kattumine automaatselt takistama nende ametisse nimetamist. Võimalikke kattuvusi, mis ei tähenda automaatselt huvide konflikti, tuleks siiski asjakohaselt käsitleda.

Teiseks, kuna erinõunikud võivad oma ametiaja jooksul jätkata ja/või asuda täitma uusi ülesandeid erasektoris, peaks huvide konflikti hindamine olema pidev protsess. Hea haldustava on tagada, et erinõunik teavitab komisjoni oma tegevuse olulistest muudatustest ja et seejärel viiakse läbi uus huvide konflikti hindamine. Kuigi komisjon oli sellega nõus,[3] tõstatati see küsimus uuesti hiljuti minu kabinetile esitatud kaebuses. Käesolev uurimine võimaldab seega komisjonil kehtestada eeskirjad, mida nüüd kohaldatakse juhul, kui pärast erinõuniku ametisse nimetamist on tema ametiväline tegevus muutunud.

Lisaks esitab komisjon oma veebisaidil märkimisväärse hulga teavet oma erinõunike kohta, sealhulgas nende elulookirjeldused. See on juba praegu läbipaistvuse kõrge tase. Et vältida mis tahes viidet huvide konfliktile, kui seda ei ole, palun komisjonil kaaluda ennetavalt lisateabe avaldamist, eelkõige huvide konflikti hindamise kohta. Andmekaitseküsimuste lahendamiseks võiks paluda võimalikel erinõustajatel anda avalikustamiseks oma nõusolek.

Selle uurimise esimese sammuna oleksin tänulik, kui korraldaksite, et minu talitused tutvuksid kõigi 2015. ja 2016. aastal ametisse nimetatud erinõunike toimikutega. Ombudsmani kontrolli tulemusel ei saa kolmandad isikud ega muud isikud juurdepääsu dokumentidele, mida komisjon peab kontrolli käigus konfidentsiaalseks, ega nendes dokumentides sisalduvale teabele.

Kohtumine peaks andma ka võimaluse vahetada arvamusi ja esitada selgitusi selles varases etapis. Sõltuvalt komisjoni kättesaadavusest kavandan kontrolli toimumist juuni lõpus. Selle uurimise järgmise etapi määran kindlaks kontrolli käigus saadud teabe põhjal. Seetõttu ei palu ma praeguses etapis komisjonil selle kohta arvamust esitada.

Oleksin tänulik, kui Teie talitused võtaksid ühendust selle uurimise eest vastutava strateegiliste uurimiste ametniku Alice Bossière'iga (+ 32 2 283 34 01), et leppida kokku dokumentide kontrollimiseks sobiv kuupäev.

Lugupidamisega,

Emily O'Reilly

[1] Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 5.

[2] Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse kaebuse 476/2010/ANA uurimine

http://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/decision.faces/en/10719/html.bookmark

[3] Oma vastuses Euroopa Ombudsmani otsusele lõpetada kaebuse 476/2010/ANA uurimine.