Strasbourg, 26. mai 2016

Strateegiline uurimine OI/6/2016/AB, mis käsitleb Euroopa Komisjoni eeskirju ja tavasid erinõunike võimalike huvide konfliktide vältimiseks

Lugupeetud juhataja!

Oma töös püüab Euroopa Komisjon õigustatult saada parimat kättesaadavat nõu kas komisjoni seest või vajaduse korral väljastpoolt. Välisekspertide nõuanded võivad olla erinõunikud, kes pakuvad volinikele otsest abi, lähtudes nende erakordsest kvalifikatsioonist ja/või nende töökogemuse ja asjatundlikkuse asjakohasusest, kvaliteedist ja tasemest [1].

Erinõunikel on eelisjuurdepääs komisjoni kõrgeima tasandi otsustajatele ja võimalik, et ka konfidentsiaalsele teabele. Lisaks võidakse nende kõrgetasemeliste kogemuste ja oskuste tõttu anda neile otsustajatele nõu rohkem kui muudest allikatest.

Paljud inimesed töötavad ainult lühikest aega, sageli ainult mitu päeva aastas; mõned on tasustamata, mõned on pensionil, kuid paljud töötavad erinõunikuna ka väljaspool komisjoni. Kuigi see iseenesest ei takista erinõuniku määramist, tähendab see, et tuleb kehtestada vajalikud eeskirjad ja menetlused, et vältida erinõunike kasutamist komisjoni lubamatuks mõjutamiseks erahuvide kasuks. Lisaks, kui sõltumatu eksperdiarvamuse andmiseks valitakse erinõunik, peaks komisjon tagama, et erinõunik annab sellist nõu täiesti sõltumatult mis tahes välisest rollist, mis tal võib olla. Seega tuleb luua usaldusväärne süsteem huvide konfliktide kontrollimiseks.

Minu büroole esitatud kaebused on tõstatanud küsimusi mehhanismide kohta, mida komisjon kasutab erinõunike nimetamisel huvide konfliktide hindamiseks, ning ma olen seda küsimust juba varem uurinud. Seetõttu ja võttes arvesse allpool esitatud kaalutlusi, leian, et süsteemse uurimise algatamiseks on alust. Uurin, kuidas komisjon oma kehtivaid eeskirju kohaldab, ning uurin ka seda, kas komisjonil oleks soovitav muuta oma kehtivaid eeskirju ja tavasid kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Sellega seoses olen seisukohal, et ELi institutsioonid ei peaks mitte ainult jätkama tööd huvide konfliktide, vaid ka huvide konfliktide esinemise ennetamiseks ning peaksid jätkuvalt olema ennetavad riskide tuvastamisel ja juhtimisel selles valdkonnas. See ei teeni mitte ainult ELi institutsioonide mainet, vaid praeguses kontekstis ka erinõunike endi mainet, kes on sageli laitmatu kvalifikatsiooniga ja kõrgeima mainega isikud.

Tahaksin rõhutada, et see uurimine ei puuduta ühegi isiku käitumist, vaid keskendub selle asemel järgmistele süsteemsetele haldusküsimustele.

Esiteks on väljendatud muret seoses komisjoni poolt enne erinõunike ametisse nimetamist läbiviidava uurimise ulatusega. Nagu mu eelkäija märkis, „on komisjoni, mitte tulevase erinõuniku ülesanne teha kindlaks, kas esineb huvide konflikt, mis peaks takistama erinõuniku ametisse nimetamist”[2]. Oleks kasulik kinnitada üldsusele, et komisjon saab enne erinõuniku ametisse nimetamist kogu vajaliku teabe erinõuniku tulevase mandaadi ja tema ametivälise tegevuse kohta.

Erinõunike puhul, kelle volitused võivad olla väga laiad, ei pea nende ülesannete ja parlamendivälise tegevuse kattumine automaatselt takistama nende ametisse nimetamist. Võimalikke kattuvusi, mis ei tähenda automaatselt huvide konflikti, tuleks siiski asjakohaselt käsitleda.

Teiseks, kuna erinõunikud võivad oma ametiaja jooksul jätkata ja/või asuda täitma uusi ülesandeid erasektoris, peaks huvide konflikti hindamine olema pidev protsess. Hea haldustava on tagada, et erinõunik teavitab komisjoni olulistest muudatustest oma tegevuses ja et seejärel viiakse läbi uus huvide konflikti hindamine. Kuigi komisjon oli nõustunud seda tegema,[3] tõstatati see küsimus uuesti hiljuti minu büroole esitatud kaebuses. Käesolev uurimine võimaldab seega komisjonil kehtestada eeskirjad, mida nüüd kohaldatakse juhul, kui pärast erinõuniku ametisse nimetamist on toimunud muutusi erinõuniku töövälises tegevuses.

Lisaks esitab komisjon oma veebisaidil märkimisväärsel hulgal teavet oma erinõunike, sealhulgas nende elulookirjelduste kohta. See on juba praegu läbipaistvuse kõrge tase. Kuid selleks, et vältida mis tahes vihjeid huvide konflikti kohta, kui seda ei ole, palun komisjonil kaaluda ennetavalt lisateabe avaldamist, eelkõige huvide konflikti hindamise kohta. Andmekaitseküsimuste lahendamiseks võiks paluda tulevastel erinõunikel anda avalikustamiseks oma nõusolek.

Esimese sammuna selles uurimises oleksin tänulik, kui saaksite korraldada, et minu talitused tutvuksid kõigi 2015. ja 2016. aastal ametisse nimetatud erinõunike toimikutega. Kinnitame, et ombudsmani kontrolli tulemusel ei saa kolmandad isikud ega muud isikud juurdepääsu dokumentidele, mida komisjon peab kontrolli käigus konfidentsiaalseks, ega sellistes dokumentides sisalduvale teabele.

Kohtumine peaks andma ka võimaluse vahetada arvamusi ja anda selgitusi praeguses varases etapis. Sõltuvalt komisjoni kättesaadavusest kavandan kontrolli, mis toimub juuni lõpus. Järelepärimise järgmise etapi määran kindlaks kontrolli käigus saadud teabe põhjal. Seetõttu ei palu ma praeguses etapis komisjonil selles küsimuses arvamust esitada.

Oleksin tänulik, kui Teie talitused võtaksid ühendust käesoleva uurimise eest vastutava strateegiliste uurimiste ametniku Alice Bossière'iga (+ 32 2 283 34 01), et leppida kokku sobiv kuupäev dokumentide kontrollimiseks.

Teie siiralt,

Emily O'Reilly

[1] Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 5.

[2] Euroopa Ombudsmani otsus kaebuse 476/2010/ANA uurimise lõpetamise kohta

http://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/decision.faces/en/10719/html.bookmark

[3] Oma vastuses Euroopa Ombudsmani otsusele kaebuse 476/2010/ANA uurimise lõpetamise kohta.