Lisand

pärast rida „Eelarverida A 4301 (...)” ja enne rida „Euroopa koolid”:

Kahekordne lapsetoetus

Komisjon ei maini ka puudega laste kahekordset lapsetoetust. Uute personalieeskirjade artikli 67 lõikes 3 on sätestatud:

„Ülalpeetava lapse toetust võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega kahekordistada, tuginedes meditsiinilistele dokumentidele, mis tõendavad, et asjaomasel lapsel on vaimne või füüsiline puue, mis põhjustab ametnikule suuri kulutusi.”

Üldises rakendusdirektiivis tõlgendab komisjon seda õigust järgmiselt:

„L'allocation pour enfant à charge peut être doublée par décision spéciale et motivée de l'autorité investie du pouvoir de nomination prise sur la base de documents médicaux probants et établissant que l'enfant impose au fonctionnaire de lourdes charges résultant d'un handicap mental ou physique dont l'enfant est atteint.

Les démarches à entreprendre et le déroulement de la procédure sont les suivants :

Le fonctionnaire (ou l'agent) introduit auprès de l'unité compétente (vt punkt 2.d) une demande écrite accompagnée d'un rapport médical ainsi que des documents qui démontrent que la condition "lourdes charges" est bien remplie. L'existence des lourdes charges est constatée lorsque la différence entre les revenus de toute nature de l'enfant et les dépenses non remboursables pour son entretien excède 20% du montant imposable de la rémunération du fonctionnaire avec comme minimum le montant de la double allocation pour enfant à charge; (...)”. (DSG allajoonimine)

Riiklikul tasandil näevad ELi liikmesriigid üldiselt ette kindlasummalise puudega lapse toetuse, mis ei ole seotud sissetulekuga ega sõltu tegelike kulude tõendamisest. See hüvitis on ette nähtud igat liiki igapäevaste kulude katmiseks, mida on raske tõendada ja mis teataval määral kompenseerivad puudest põhjustatud suuri häireid ja stressi tavaelus. Üldjuhul lisanduvad põhitoetusele lisatoetused, mis on seotud puude astme või lapse vajadustega ja perekonna tegeliku koormusega, kuid ei ole kunagi seotud sissetulekuga.

Komisjoni tõlgendus puuetega laste seadusjärgsest õigusest lisatoetusele on diskrimineeriv, äärmiselt bürokraatlik, jäik ja piirav. Isegi kui praktikas ei kohaldata seda reeglit väga rangelt ja 20% piirmäär võib olla paindlik (komisjoni ametniku sõnul), on rakenduseeskirjad puudega lastega peresid käsitlevate siseriiklike sätetega võrreldes siiski diskrimineerivad. See muudab puudega lastega ametnikud veelgi sõltuvamaks võimul oleva ametniku heast tahtest ja paneb neile rohkem bürokraatiat. Milliseid dokumente peab ametnik oma nõude põhjendamiseks esitama? Veelgi kummalisem on see, et see konkreetne õigusnormi tõlgendus toob praktikas kaasa selle, et eelarvepunkti A 4301 ja ravikindlustussüsteemi ajutise toetuse lünkade täitmiseks kasutatakse esmast seadusjärgset õigust.