- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Birgitte Holsti märkused OI/3/2003/JMA kohta (12. mai 2004)
Kirjavahetus - Kuupäev Kolmapäev | 12 mai 2004
Juhtum OI/3/2003/JMA - Alguskuupäev: Kolmapäev | 19 november 2003 - Otsuse kuupäev: Kolmapäev | 04 juuli 2007
Lugupeetud ...
Euroopa koolid – haridus- ja koolitusprogramm
Viitan oma eilsele märkusele ja lisaksin veel mõned märkused.
Komisjon kirjutab:
„Kuna iga juhtumit uuritakse eraldi, ei ole puuetega õpilastele teenuste osutamisel individuaalseid eelarvepiiranguid.“
See võib olla teooria, nagu te lugesite seda SEN reeglitest 811-D-1999 FR.doc, mille ma teile saatsin. Praktikas on aga Euroopa koolid kehtestanud konkreetsele õpilasele antavate erivajadustega õpilaste tugiteenuste tundide arvu ülempiiri. Luksemburgis kasutab koolijuht hr Feix ühele õpilasele antavat individuaalset toetust, mille ülemmäär on 8 tundi nädalas. Kui laps ei suuda koolis 8-tunnise toetusega toime tulla, palutakse tal koolist lahkuda. Kui õpilane suudaks koolis toime tulla, kuid ainult 12-tunnise iganädalase toetusega, keeldub juht siiski oma enda kehtestatud ülemmäära murdmast ja õpilasel palutakse lahkuda (näiteks Downsi sündroomi lapse juhtum (vt minu eilne e-kiri) lasteaia sektsioonis, kellele oleks tulnud klassiruumis anda rohkem tunde toetust, võttes seega survet klassiõpetajalt, kes tundis last koormana, kuigi see on väga hästi toimiv laps).
Viitan teie soovituse projektile kaebuses 1391/2002/JMA ja juhin komisjoni tähelepanu sellele, et on palju odavam lubada õpiraskustega õpilastel käia Euroopa koolides isegi 16 tundi nädalas, kui lasta neil ELi ametnike lastel käia erakoolides (võib-olla isegi individuaalse toetusega) koos keskkoolitasudega, mida komisjon peab maksma, nagu ombudsman soovitab.
Muide, kui mu poeg alustas esimest primaarset SEN-i tuge juba 1995. aastal, anti talle SEN-i õpetaja poolt individuaalset tuge 18 tundi nädalas. Need olid päevad, mil koolid püüdsid hoida hariduslike erivajadustega õpilaste programmi saladuses, et säästa raha muudel eesmärkidel, ning hariduslike erivajadustega õpilaste programmist said kasu ainult kooli kõige paremini informeeritud keeleosakonnad.
Koolid kohaldavad SENi eeskirju üha piiravamalt ja seda piiravat lähenemisviisi on selgelt näha hr Rieffi raportis SENi programmi kohta, mille ma teile eile manusena saatsin.
Nii et selle asemel, et teha rohkem õpiraskustega õpilaste integreerimiseks, püüavad kooli administraatorid lapsi välja pigistada.
Ma võin teile palju rohkem öelda, kui soovite. Ma olen selle kõige keskmes siin Luxembourgis.
Tõesti sinu oma,
Birgitte Holst