Lugupeetud eesistuja

Kirjutan Teile seoses komisjoni 1. juuli 2022. aasta kirjaga, mis oli vastus minu 24. veebruari 2022. aasta teabenõudele. Selles taotluses palusin Teil esitada oma seisukohad mitmes taaste- ja vastupidavusrahastu läbipaistvuse ja aruandekohustusega seotud küsimuses. Need puudutasid riiklike taaste- ja vastupidavuskavade läbipaistvust ja nende hindamist; taaste- ja vastupidavusrahastu teavitamis-, teabevahetus- ja avalikustamisnõuded; ning vahendite kasutamise järelevalveks kehtestatud mehhanismid.

Oma vastuses tunnistas komisjon, kui olulised on taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel ranged läbipaistvuse ja vastutuse standardid. Nagu teate, on minu büroo vahepeal saanud mitu kaebust selle kohta, kuidas komisjon käsitles üldsuse juurdepääsu taotlusi riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega seotud dokumentidele.^[1] On julgustav lugeda, et komisjon uurib jätkuvalt võimalusi taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud dokumentide ennetava avaldamise edasiseks suurendamiseks.

Minu uurimisrühm on komisjoni vastust hoolikalt analüüsinud ja selle põhjal olen nüüd kindlaks teinud teatavad küsimused, mille kohta soovin saada komisjonilt lisaselgitusi. Esitasin sellekohased küsimused käesoleva kirja lisas.

Oleksin tänulik, kui vastaksite komisjoni seisukohtadele nendes küsimustes võimaluse korral 1. detsembriks 2022. Kui on vaja täiendavat teavet või selgitusi, võivad komisjoni töötajad võtta ühendust Leticia Díez Sáncheziga.

Lugupidamisega,

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 5. oktoober 2022

Lisa

1. Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning nende hindamise läbipaistvus

Komisjon selgitab oma vastuses, et taaste- ja vastupidavusrahastu määrus ei sisalda klauslit riiklike kavade avaldamise kohta. Komisjon lisab, et „alates hetkest, mil kavad kajastuvad nõukogu rakendusotsuses, muutub nende täitmine liidu eelarve täitmise küsimuseks“.

Kas komisjon võiks selgitada, millised riiklike kavade osad on nõukogu rakendusotsuses kajastatud?

Komisjon märgib ka, et kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 25 jagati liikmesriikide ametlikult esitatud kavasid Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Komisjon märkis oma aruandes taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta,^[2] et ta esitas kõigi Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud kavade ingliskeelsed masintõlked, et hõlbustada nende läbivaatamist.

Kas komisjon oleks valmis avalikustama need riiklike kavade tõlked koos asjakohaste lahtiütlustega?

Lisaks märgib komisjon, et ta on saanud 110 taotlust juurdepääsuks taaste- ja vastupidavusrahastut käsitlevatele dokumentidele ning et vastuseks avalikustas ta ligikaudu 1600 dokumenti, mis on seotud erinevate riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega.

Kas komisjon võiks märkida nende dokumentide laadi, millele ta andis üldsuse juurdepääsu? Kas komisjon on taotluse alusel avalikustatud dokumentide suurt arvu silmas pidades kindlaks teinud dokumentide kategooriad, mille ennetavat avalikustamist ta kaaluks?

2. Teave, teabevahetus ja avalikustamine

Komisjon märgib, et tal ei ole õiguslikku alust kohustada kõiki liikmesriike järgima riiklikest kavadest teavitamisel, nende edastamisel ja avalikustamisel ning taastefondide kasutamisel ühist lähenemisviisi. Saan aru, et liikmesriigid lisasid oma kavadesse ülevaate oma riiklikest kommunikatsioonistrateegiatest ning et komisjon kontrollis, kas need kommunikatsioonistrateegiad vastasid taaste- ja vastupidavusrahastu määruses ning määruses (EL) 2021/241 ^[3] määratletud ELi vahendite suhtes kohaldatavatele minimaalsetele nähtavuse ja kommunikatsiooninõuetele.

Kas komisjon võiks selgitada, kuidas ta hindas riiklike kavade teavitamis-, teabevahetus- ja avalikustamisnõudeid? Selleks võib komisjon viidata enne hindamist koostatud sisesuunistele ja kontrollnimekirjadele.

3. Järelevalvemehhanismid

Komisjon selgitab oma vastuses, et ta teeb vahe-eesmärkide ja sihtide järelauditeid ning järelevalve- ja kontrollisüsteemide süsteemiauditeid.

Kas komisjon võiks täpselt selgitada, milliseid kontrolli- ja auditimehhanisme ta rakendab ja millistel tingimustel neid kasutatakse?

Lisaks märgib komisjon, et liikmesriikidelt võidakse nõuda juurdepääsu võimaldamist lõplikke vahendite saajaid käsitlevatele andmetele kontrolli ja auditi eesmärgil. Viitan oma eelmisele kirjale, milles küsisin komisjonilt, millistel tingimustel ta nõuab liikmesriikidelt üksikasjalikku aruannet vahendite lõplike saajate kohta.

Kas komisjon võiks palun selgitada, millistel asjaoludel võib komisjon esitada taotluse andmete saamiseks lõplike vahendite saajate kohta?

Lõpuks märgib komisjon, et rahaliste vahendite lõplikke saajaid käsitleva teatava teabe avaldamine võib olla kohustuslik vastavalt teatavatele ELi õigusnormidele, näiteks seoses rahapesuvastase võitlusega.

Kas komisjon võiks selgitada, millist teavet peaksid liikmesriigid avaldama ja milliste eeskirjade alusel?

[1] Need puudutavad taani ja rootsi keelt.

(https://www.ombudsman.europa.eu/en/case/en/61681), prantsuse (https://www.ombudsman.europa.eu/en/case/en/61897), hollandi (https://www.ombudsman.europa.eu/en/case/en/61847) ja saksa (https://www.ombudsman.europa.eu/en/case/en/60962) riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad.

[2] https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/com_2022_75_1_et.pdf. 

[3] Ibid.