Ursula von der Leyen

Esimees

Euroopa Komisjon

Lugupeetud eesistuja

Tunnustan Euroopa Komisjoni olulist tööd taaste- ja vastupidavusrahastu loomisel, millel on juba üle 700 miljardi euro kättesaadavaks tegemisega oluline roll COVID-19 pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõjuga tegelemisel ning Euroopa aitamisel sellest enneolematust kriisist tugevamana välja tulla.

Pandeemia puhkemisest alates olen rõhutanud, et EL peab säilitama kõrged läbipaistvuse ja vastutuse standardid, ning olen jälginud ELi haldusasutuste sellealast tööd. Arvestades selle suure laenu- ja toetussumma olulist rolli, peab rahaliste vahendite kasutamine olema läbipaistev ^[1] ja ma tervitan komisjoni pühendumust selles valdkonnas.^[2] On tõepoolest väga oluline anda kättesaadavat teavet laenude ja toetuste ning nende kaudu toetatavate projektide kohta.

Üldsust tuleks veenda, et liikmesriigid täidavad kõiki laenude ja toetustega seotud tingimusi. See on eriti oluline, arvestades nende keskkonnaeesmärke ja kasvavat muret selle pärast, kuidas ELi eelarvet võidakse teatavates liikmesriikides kasutada õigusriigi põhimõtte õõnestamiseks.

Just selles kontekstis olen välja toonud mõned küsimused, mida ma oleksin tänulik, kui komisjon saaks selgitada. Käesolevale kirjale on lisatud küsimused.

Oleksin tänulik, kui saaksite võimaluse korral vastata komisjoni seisukohtadele nendes küsimustes 24. maiks 2022. Kui on vaja täiendavat teavet või selgitusi, võivad komisjoni töötajad võtta ühendust Leticia Díez Sánchezi ja Patricia López Martíniga.

Lugupidamisega,

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 24. veebruar 2022

Lisa

1) Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning nende hindamise läbipaistvus

On väljendatud muret riiklike taaste- ja vastupidavuskavade üle peetavate läbirääkimiste ja nende heakskiitmise ebapiisava läbipaistvuse pärast.^[3] Ombudsman on varem komisjoniga suheldes tõstatanud küsimuse, et komisjon peaks tagama, et läbipaistvusnõuded moodustavad läbirääkimiste osa, võttes arvesse kaalul olevaid olulisi avalikke huve [4].

Milliseid mehhanisme on komisjon kehtestanud, et tagada riiklike kavade üle peetavate läbirääkimiste läbipaistvus? Milliseid läbipaistvusmeetmeid kavatseb komisjon tulevikus võtta, et võimaldada avalikku kontrolli liikmesriikide vahe-eesmärkide ja reformide hindamise üle?

Seoses dokumentidele juurdepääsuga uurib ombudsman praegu, kas komisjon on seni jätnud vastamata kordustaotlusele üldsuse juurdepääsuks Saksamaa kava hindamisega seotud dokumentidele.^[5] Kas komisjon on võtnud meetmeid, et hõlbustada tulevaste sarnaste taotluste menetlemist?

2) Teavitamine, suhtlemine ja avalikustamine

Taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega ^[6] kehtestatakse liikmesriikidele rahastamise avalikustamise kohustus. Oma suunistes liikmesriikidele ^[7] kutsus komisjon liikmesriikide valitsusi üles esitama oma taaste- ja vastupidavuskavades riikliku kommunikatsioonistrateegia ülevaate.

Kas komisjon võiks selgitada, millist teavet peavad liikmesriigid kättesaadavaks tegema ja kuidas seda teha, et täita määruses sätestatud teavitamis-, teabevahetus- ja avalikustamisnõudeid?

Suuniste kohaselt peavad liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd, et suurendada teadlikkust rahastust. Näiteks peaksid liikmesriigid, kes loovad oma taaste- ja vastupidavuskavade ja nendega seotud projektide jaoks spetsiaalse veebiruumi, edastama lingi komisjonile. Kuigi komisjoni veebisaidil on juba palju teavet, võib kodanikel olla keeruline seal esitatud teabes orienteeruda. Kas komisjon kavatseb muuta riiklikke kavasid ja projekte käsitleva teabe üldsusele kättesaadavamaks, näiteks spetsiaalse veebisaidi kaudu, kus on loetletud kõik vastavad riiklikud lingid? Milliseid muid meetmeid (kui üldse) kaalub komisjon rahastut käsitleva teabe levitamiseks?

Kas komisjon kavatseb oma kommunikatsioonistrateegia raames teha kättesaadavaks teabe läbiviidud auditite kohta, kui need on lõpule viidud ja nende suhtes on võetud meetmeid?

3) Järelevalvemehhanismid

Taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega antakse liikmesriikidele keskne roll ELi finantshuvide kaitsmisel. Liikmesriigid peavad tagama liidu ja siseriiklike õigusaktide järgimise, sealhulgas huvide konfliktide, korruptsiooni ja pettuste tulemusliku ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise ning topeltrahastamise vältimise. Komisjon peaks omakorda tagama, et riiklikud kontrollimehhanismid täidavad seda kohustust tõhusalt.

Milliseid mehhanisme kasutatakse liikmesriikide auditi- ja kontrollimehhanismide nõuetekohase toimimise järelevalveks, et veenda üldsust rahastu nõuetekohases kasutamises? Millistel tingimustel nõuab komisjon liikmesriikidelt üksikasjalikku aruannet vahendite lõplike saajate kohta?

[1] Selleks valmistab minu büroo koostöös OECDga ja Euroopa ombudsmanide võrgustiku abiga praegu ette dokumenti „Hea tava põhimõtted valitsuse läbipaistvuse tagamiseks taastevahendite kasutamisel“, mis avaldatakse lähikuudel.

[2] Euroopa Komisjoni vastus Euroopa Ombudsmani kirjale selle kohta, kuidas komisjon käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis käsitlevad Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava taaste- ja vastupidavusrahastu raames, aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/correspondence/en/148333.

[3] Vt „Recovery Files by Follow the Money“, mis on kättesaadav aadressil https://www.ftm.eu/articles/recovery-files-eu-transparency?utm_source=twitter&utm_medium=social&utm_campaign=BrusselsRefuses.

[4] Sellest teavitati komisjoni seoses juurdepääsuga COVID-19 kriisiga seotud dokumentidele, mis on kättesaadavad aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/141706.  

[5] Vt https://www.ombudsman.europa.eu/en/case/en/60962.

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu

[7] Komisjoni talituste töödokument „Suunised liikmesriikidele: taaste- ja vastupidavuskavad“, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/document_travail_service_part1_v2_en.pdf