Lugupeetud hr S. 17.
märtsil 1998 esitasite kaebuse Euroopa Ombudsmanile seoses Teie mittelubamisega avalikule konkursile EUR/A/121 A7 administraatorite töölevõtmiseks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.
15. juunil 1998 edastasin kaebuse Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu”) peasekretärile. Nõukogu saatis oma arvamuse 4. augustil 1998 ja ma edastasin selle Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused. Sain 12. augustil 1998 teie märkused nõukogu arvamuse kohta.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromiss

Kaebuse esitaja
sõnul olid asjakohased faktid järgmised:
Kaebuse esitaja esitas taotluse osaleda avalikul konkursil EUR/A/121 A7 administraatorite töölevõtmiseks nõukogu peasekretariaati (EÜT C 363 A, 3. detsember 1996). Pärast eelvalikutesti edukat sooritamist ja täieliku kandideerimisavalduse esitamist 1. detsembriks 1997 teatati talle personali- ja haldusdirektoraadi 2. veebruari 1998. aasta kirjaga, et tal ei lubata kirjalikel testidel osaleda. See otsus põhines asjaolul, et vastavalt tema taotluses ja sellele lisatud dokumentides esitatud teabele ei esitanud ta piisavaid tõendeid selle kohta, et ta oli 3. detsembriks 1996 omandanud kaks aastat täistööajaga või samaväärse osalise tööajaga töökogemust, nagu on kirjeldatud konkursiteate punkti IV.B alapunktis d.
Kaebuse esitaja esitas 7. veebruari 1998. aasta kirjaga selle otsuse peale kaebuse. Ta juhtis tähelepanu sellele, et konkursiteates sisalduvad eeskirjad töökogemuse nõude kohta on ebaselged, ning esitas oma töökogemust tõendavaid täiendavaid dokumente, paludes tema kandidatuuri uuesti läbi vaadata. Konkursikomisjon jättis 9. märtsi 1998. aasta kirjaga tema kaebuse rahuldamata põhjendusel, et tal ei ole piisavalt tõendeid kaheaastase töökogemuse kohta ja et pärast 1. detsembrit 1997 esitatud dokumentaalseid tõendeid ei saa arvesse võtta. Täpsemalt ei aktsepteerinud valikukomisjon tema Euroopa Kolledži magistrikraadi töökogemusena. Lisaks leidis ta, et ta ei esitanud oma 11. novembri 1997. aasta algses taotluses ühtegi tõendit DPhili õpingute kohta Sussexi ülikoolis. Samuti ei esitanud ta tõendeid selle kohta, et ta oli vastu võtnud erinevad tööpakkumised, millele ta oma taotluses viitas.
Seetõttu esitas kaebuse esitaja kaebuse Euroopa Ombudsmanile. Esiteks väitis ta, et konkursiteade oli ebaselge ja ebamäärane nii töökogemuse nõude kui ka tõendina vastuvõetavate asjaolude osas. Seega olid kriteeriumid, mille alusel tema üle kohut mõisteti, meelevaldsed ja läbipaistmatud. Teiseks väitis kaebuse esitaja, et teda koheldi teistest riikidest pärit kandidaatidega võrreldes diskrimineerivalt, kuna Ühendkuningriigis on värbamismenetlustes erinev kultuur, kus kaebuse esitaja sõnul puudub tava pidada üksikasjalikku arvestust varasemate töösuhete kohta. Lõpuks väitis kaebuse esitaja, et valikukomisjon oleks pidanud tema kandidatuuri uuesti läbivaatamisel arvesse võtma täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, mille ta lisas oma 7. veebruari 1998. aasta kirjale.

Nõue

Nõukogu arvamus
Oma arvamuses viitas nõukogu konkursiteatele, milles sätestati konkursil osalemise tingimused. Selle teatise punkti IV.B alapunkti d kohaselt oli teatise avaldamise kuupäeval, mis oli 3. detsember 1996, nõutav vähemalt kaheaastane töökogemus pärast lõpetamist. Töökogemus pidi olema saadud planeerimise, teadusuuringute, halduse või järelevalve valdkonnas ning kandidaadid pidid esitama dokumentaalsed tõendid selle kohta, et nad vastavad sellele tingimusele. Lisaks esitati konkursiteates mitu näidet selle kohta, milliseid dokumentaalseid tõendeid peeti asjakohaseks.
Oma arvamuses loetles nõukogu ükshaaval dokumendid, mille kaebuse esitaja oli koos oma avaldusega saatnud ja mida valikukomisjon pidas töökogemuse tõendamiseks ebapiisavaks. Kaebuse esitaja palus oma kandidatuur uuesti läbi vaadata, sest ta leidis konkursiteate punkti IV.B alapunkti d alusel, et tema kraadiõpinguid/teadustöid Sussexi ülikoolis ja Euroopa Kolledžis võib lugeda töökogemuseks.
Esimese väite kohta märkis nõukogu, et konkursiteate punkti IV.B alapunkt d ei anna mingit alust eksitavaks tõlgendamiseks. Selles tekstis ei olnud sellist sõnade kombinatsiooni nagu „kraadiõpe/teadustöö”, nagu väitis kaebuse esitaja, mis võib tekitada segadust. Konkursiteates mainiti õpinguid teises punktis ja need erinesid selgelt töökogemusest. Just selle ühemõttelise eristuse kohaselt täitis kaebuse esitaja oma kandideerimisavalduse, jättes kraadiõppe töökogemusest kõrvale. Valikukomisjon kohaldas kõikide kandidaatide suhtes võrdselt kriteeriume, mille kohaselt ei arvestata kraadiõpinguid töökogemuse arvestamisel samaväärsena. Seetõttu ei leitud valikukomisjoni eeskirjades ühtegi diskrimineerimise elementi.
Seoses kaebuse esitaja väidetava diskrimineerimisega, mis tuleneb Ühendkuningriigi erinevast värbamiskultuurist ja töökogemuse tõendamisest, märkis nõukogu, et see ei ole põhjendatud, kuna kõigil teistel Ühendkuningriigist pärit kandidaatidel ei paistnud olevat probleeme konkursiteate selle nõude täitmisega. Lisaks sellele ilmneb kaebuse esitaja selgitustest, et ta nõudis põhimõtteliselt Ühendkuningriigi kandidaatidele esitatavate konkurentsinõuete leebemat kohaldamist.
Lõpuks märkis nõukogu, et 22. oktoobri 1997. aasta kutses, mis saadeti eelvalikutesti edukalt läbinud isikutele, teatati neile, et pärast 1. detsembrit 1997 saadetud dokumente ei võeta arvesse.
Kaebuse esitaja märkused
Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Kõigepealt märkis ta, et tema üldine märkus kraadiõppe kohta ei puudutanud tõendeid, vaid pigem asjaolu, et konkursiteates ei antud juhiseid kraadiõppe poliitika kohta. Ta märkis ka, et valikukomisjon märkis oma 9. märtsi 1998. aasta kirjas, et „te ei esita tõendeid oma DPhili õpingute kohta Sussexi ülikoolis oma 11. novembri 1997. aasta avaldusega”, mis kaebuse esitaja sõnul viitab sellele, et DPhili uuringud on põhimõtteliselt samaväärsed töökogemusega. Kaebuse esitaja väitis seoses oma väitega, et töökogemust tõendavad erinevad kultuurid Euroopas, et see on tõsine poliitiline küsimus, mida ELi värbamismenetlused peaksid tunnistama. Kuna ta ei olnud selliste värbamismenetlustega tuttav, tegi ta ettepaneku, et tulevastes konkursiteadetes tuleks asjaomaseid menetlusi rohkem selgitada.
Lõpuks leidis kaebuse esitaja, et arvestades eelvalikutesti tegemiseks kulunud aega, raha ja vaeva, on teatav hüvitis asjakohane.

Otsus

1 Konkursiteates esitatud väidetavad meelevaldsed ja läbipaistmatud valikukriteeriumid
1.1 Kaebuse esitaja väitis, et konkursiteade oli ebaselge ja ebamäärane nii töökogemuse nõude kui ka tõendina vastuvõetavate kriteeriumide osas. Seega olid kriteeriumid, mille alusel tema üle kohut mõisteti, meelevaldsed ja läbipaistmatud. Nõukogu märkis, et konkursiteade, täpsemalt selle punkti IV alapunkti B alapunkt d, mis viitab töökogemusele, ei anna mingit alust eksitavaks tõlgendamiseks.
1.2 Ombudsman leiab, et konkursiteade oli töökogemuse nõude osas selge ja ühemõtteline. Konkursiteate punkti IV.B alapunktis d (konkursil osalemise eritingimusi käsitlevas osas) oli selgelt sätestatud, et nõutakse „vähemalt kaheaastast erialast töökogemust pärast lõpetamist käesoleva teate avaldamise kuupäeva seisuga või vajaduse korral pärast seda, kui on omandatud punkti IV.B alapunktis a osutatud samaväärne erialane töökogemus (8 aastat).”
1.3 Lisaks märgiti konkursiteates, et töökogemus peab olema omandatud planeerimise, teadusuuringute, halduse või järelevalve valdkonnas ning kandidaadid peavad esitama asjakohased dokumentaalsed tõendid selle kohta, et nad vastavad kõnealusele tingimusele. Konkursiteates nimetati dokumentaalsete tõenditena palgatõendeid, töötõendeid, lepinguid või töölevõtukirju. Lisaks märgib ombudsman, et konkursiteate punkti IV.B alapunktis d ei viidatud kraadiõppele ega teadustööle. Seetõttu ei olnud alust käsitada magistriõpinguid või teadustööd samaväärse töökogemusena.
1.4 Käesoleval juhul näib, et valikukomisjon lükkas kaebuse esitaja taotluse tagasi, kuna ühelt poolt ei võetud tema kraadiõpet ja teadustööd töökogemusena vastu ning teiselt poolt ei esitanud ta nõutava kaheaastase töökogemuse kohta piisavaid dokumentaalseid tõendeid. Täpsemalt oli kaebuse esitaja lisanud erinevaid tööpakkumisi, kuid ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oli need pakkumised vastu võtnud. Kaebuse esitaja tunnistas oma 7. veebruari 1998. aasta kirjas ka seda, et ta ei esitanud piisavaid tõendeid.
1.5 Neil põhjustel leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väide, et konkursiteade oli mitmetähenduslik ning et tema kandidatuuri hinnati meelevaldsete ja läbipaistmatute kriteeriumide alusel, ei ole põhjendatud. Seetõttu näib, et nõukogu ei ole kaebuse esitaja taotluse hindamisel haldusomavoli toime pannud.
2 Väidetav diskrimineerimine
2.1 Kaebuse esitaja väitis, et teda koheldi teistest liikmesriikidest pärit taotlejatega võrreldes diskrimineerivalt, kuna Ühendkuningriigis on töökogemuse kohta tõendite säilitamise kultuur erinev. Nõukogu märkis, et see väide ei olnud põhjendatud, kuna kõigil teistel Ühendkuningriigist pärit kandidaatidel ei paistnud olevat probleeme konkursiteate selle nõude täitmisega.
2.2 Praeguses olukorras tähendab võrdse kohtlemise põhimõte seda, et kõik eri liikmesriikidest pärit kandidaadid peaksid võrdselt esitama dokumentaalsed tõendid oma töökogemuse kohta. Nõukogu rikuks seda põhimõtet, kui ta kohaldaks Ühendkuningriigist pärit kandidaatide suhtes teistsuguseid ja vähem rangeid kriteeriume, välja arvatud juhul, kui selleks on mõistlikud põhjused. Siiski ei ole alust arvata, et Ühendkuningriigist pärit kandidaate tuleks seoses nende töökogemust tõendavate dokumentide esitamise kohustusega kohelda erinevalt. Seetõttu ei ole kaebuse esitaja väide põhjendatud ja juhtumi selle aspektiga seoses ei tuvastatud haldusomavoli.
3 Väidetav kaebuse esitaja poolt pärast 1. detsembrit 1997 esitatud täiendavate dokumentide arvesse võtmata jätmine
3.1 Kaebuse esitaja väitis, et valikukomisjon oleks pidanud arvesse võtma täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, mille ta lisas oma 7. veebruari 1998. aasta kirjale, milles palus tema kandidatuur uuesti läbi vaadata. Nõukogu viitas 22. oktoobri 1997. aasta kutsele, mis saadeti kõigile eelvalikutesti edukalt läbinud kandidaatidele. Kirjas oli selgelt märgitud, et pärast 1. detsembrit 1997 saadetud dokumente ei võeta arvesse.
3.2 Ombudsman märgib, et selles kirjas oli tõepoolest täpsustatud, et "pärast kuupäeva (1. detsember 1997) saadetud tõendavaid dokumente ei võeta arvesse". Kaebuse esitaja oli seega teadlik asjaolust, et ta pidi esitama tõendavad dokumendid enne seda tähtaega. Seetõttu näib, et nõukogu ei ole toime pannud haldusomavoli, kui ta ei võtnud arvesse kaebuse esitaja poolt pärast seda kuupäeva esitatud tõendavaid dokumente.
4 HüvitisetaotlusKaebuse esitaja märkis
oma märkustes, et arvestades ime raisatud touncilit, raha ja jõupingutusi eelvalikutestil osalemiseks, oli teatav hüvitis asjakohane. Sellega seoses juhib ombudsman kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et ta võib alati esitada nõukogule reisikulude hüvitamise taotluse.
5 Järeldus Euroopa Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal
näib, et nõukogus ei ole esinenud haldusomavoli. Seetõttu otsustas ombudsman juhtumi lõpetada.
Otsusest teavitatakse ka Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri.
Teie siiralt
Jacob SÖDERMAN