- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Otsus juhtumi 682/2014/JF kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni nõuet, et isikud, kes taotlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, esitaksid oma postiaadressi
Otsus
Juhtum 682/2014/JF - Alguskuupäev: {0} Teisipäev | 20 mai 2014 - Soovitus Reede | 16 detsember 2016 - Otsuse kuupäev: {0} Teisipäev | 19 detsember 2017 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Komisjon ( Tuvastatud on haldusomavoli ) - Riik Hispaania
Euroopa Komisjon keeldus registreerimast taotlust üldsuse juurdepääsuks organisatsiooni Access Info Europe dokumentidele, kuna organisatsioon ei olnud esitanud postiaadressi. Access Info Europe kaebas, et komisjonil ei tohiks lubada küsida postiaadressi kelleltki, kes taotleb üldsuse juurdepääsu dokumentidele.
Ombudsman võttis teadmiseks komisjoni halduslikud põhjused postiaadressi taotlemiseks. Komisjon väitis, et ilma postiaadressi esitamise nõudeta saavad üksikisikud hõlpsasti (ja kuritahtlikult) esitada taotluse väljamõeldud identiteedi, ebaselge identiteedi või kolmanda isiku identiteedi all. Selliseid konkreetseid juhtumeid on olnud juba mitmeid. Komisjon esitas ka õigusliku argumendi. Ta väitis, et tal on õiguslik kohustus saata (teatada) oma otsused dokumentidele juurdepääsu kohta paberkandjal.
Ombudsman ei kahelnud faktilistes asjaoludes. Ta leidis siiski, et postiaadressi nõude kohaldamine kõigi juurdepääsu taotlevate isikute suhtes on ebaproportsionaalne. Kui taotlus näib olevat esitatud valeidentiteedi alusel, võib komisjon lihtsalt paluda isikul saata talle postiaadress, isikutunnistus või muu identifitseerimisvahend.
Komisjoni seisukoht, et ta on õiguslikult kohustatud saatma kõik oma otsused paberkandjal, ei ole veenev. Ombudsman juhtis tähelepanu sellele, et komisjoni praktika on 21. sajandi jaoks arhailine ja et seda ei ole võimalik märgata paljudes teistes identsetes või sarnastes haldusmenetlustes ELi haldusasutustes.
Ombudsman esitas oma järelduste põhjal asjakohased soovitused. Komisjon lükkas need tagasi. Uurimise lõpetamise otsuses tegi ombudsman parandusettepanekuid komisjoni tavade ajakohastamiseks. Samuti palus ta komisjonil uuesti lõplikult registreerida ja menetleda konkreetset dokumentidele juurdepääsu taotlust, mida hageja soovis endiselt taotleda.
Ombudsmani soovitus [1] (2016)
1. Oma soovituses palus ombudsman komisjonil mitte enam nõuda, et kõik taotlejad esitaksid oma postiaadressi, kui kirjavahetuseks on esitatud sobiv alternatiivne aadress.
2. Samuti soovitas ta, et komisjon registreeriks kaebuse esitaja taotluse ja käsitleks seda viivitamata.
3. Lõpetuseks tegi ta parandusettepaneku, et komisjon kaaluks alternatiivseid veebipõhiseid süsteeme või elektroonilisi vahendeid üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotlusi käsitlevatest otsustest teatamiseks.
Ombudsmani hinnang pärast soovitust
4. Komisjon lükkas tagasi ombudsmani soovituse mitte enam nõuda kõigilt taotlejatelt postiaadressi esitamist, kui kirjavahetuseks on esitatud sobiv alternatiivne aadress. Ta kordas sisuliselt oma varasemates märkustes esitatud argumente ja rõhutas, et „[k]omisjon juhib lugupidavalt tähelepanu sellele, et tal on vabadus otsustada kõige sobivama otsustest teatamise süsteemi kasutamise üle määruse 1049/2001 alusel, tingimusel et see süsteem vastab õiguslikele nõuetele [...]”.
5. Komisjon teatas ombudsmanile, et ta ei ole järginud ombudsmani soovitust registreerida kaebuse esitaja taotlus ja käsitleda seda viivitamata. Ta märkis siiski, et kui kaebuse esitaja on endiselt huvitatud oma taotluse registreerimisest, teeb ta seda nüüd.
6. Komisjon vastas ombudsmani ettepanekule alternatiivsete veebipõhiste süsteemide kohta, märkides, et „[k]ui komisjon ei välista võimalikke tulevasi muudatusi selles, kuidas ta oma haldusotsustest teatab, puuduvad praegu rahuldavad alternatiivsed viisid õiguskindluse tagamiseks, üldsuse juurdepääsu õiguse kuritarvitamise vältimiseks ...“.
7. Kokkuvõttes ei ole komisjon ombudsmani soovitusi ega tema parandusettepanekuid heaks kiitnud.
8. Ombudsman avaldab kahetsust komisjoni seisukoha üle selles juhtumis, mida ta peab faktide ja õiguse osas valeks. Ta on eriti mures selle pärast, et komisjoni vastus on vastuolus tema enda soovitusega, et ELi haldusasutused võtavad digiajastu täielikult omaks ja maksimeerivad elektroonilise side kasutamist.
9. Ombudsman on täielikult toetanud tava kontrollida juhtumipõhiselt nende isikute isikusamasust, kes taotlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, kui on alust kahtlustada, et seda õigust kuritarvitatakse. Siiski ei austata igal juhul selle alusel tegutsedes kodanikke ja nende põhiõigusi, mis tulenevad ELi põhiõiguste hartast. Ombudsman on selles uurimises andnud nõu alternatiivsete töömeetodite kohta ning teinud seda oma aluslepingust tulenevate volituste täitmisel, et avastada haldusomavoli ja anda soovitusi selle lõpetamiseks. Ombudsman avaldab sügavat kahetsust, et Euroopa Komisjon on selle nõuande ümber lükanud, viidates selgelt sellele, et seni, kuni tema süsteemid ja menetlused on seaduslikud, ei ole tema arvates vaja kaaluda parandusi kodanike hüvanguks ja kooskõlas hea halduse üldpõhimõtetega.
10. Uurimise lõpetamisel teeb ombudsman lisaks haldusomavoli kohta tehtud järelduste kinnitamisele veel ühe parandusettepaneku.
11. Seoses konkreetse taotlusega üldsuse juurdepääsuks dokumentidele võib ombudsman kinnitada, et kaebuse esitaja on endiselt huvitatud taotletud dokumentidest. Ombudsman avaldab veel kord sügavat kahetsust, et komisjon on otsustanud eirata kõiki väga selgeid märke jätkuvast soovist tagada üldsuse juurdepääs taotletud dokumentidele. Korduvate taotluste ja menetlusformaalsuste nõudmine, kui need on ebavajalikud ja neil ei ole ilmset kasulikku eesmärki, näitab, et kodanike põhiõigusi ei austata. Seepärast palutakse komisjonil taotlus käesoleva otsuse kättesaamisel ametlikult registreerida ning menetleda seda kiiresti ja igal juhul määruses 1049/2001 ette nähtud tähtaja jooksul.
Järeldused
Ombudsman lõpetab selle kaebuse uurimise järgmiste järeldustega:
Komisjoni nõue, et kõik isikud, kes taotlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, peavad esitama oma postiaadressi paberposti saatmiseks, on haldusomavoli.
Komisjoni suutmatus registreerida ja vastata kaebuse esitaja dokumentidele juurdepääsu taotlusele oli haldusomavoli juhtum.
Lisaks eespool esitatud järeldustele teeb ombudsman järgmised parandusettepanekud:
Ombudsman palub komisjonil taotleda käesoleva juhtumiga seotud küsimuste vastastikust hindamist määruse 1049/2001 artiklis 15 sätestatud institutsioonidevahelises komitees.
Artiklis 15 on sätestatud:
„1. Institutsioonid töötavad välja head haldustavad, et hõlbustada käesoleva määrusega tagatud juurdepääsuõiguse kasutamist.
2. Institutsioonid moodustavad institutsioonidevahelise komitee, et uurida parimaid tavasid, käsitleda võimalikke konflikte ja arutada edasisi arenguid seoses üldsuse juurdepääsuga dokumentidele.“
Ombudsman teeb ettepaneku, et e-posti teel saadud taotluste puhul lepitaks kokku, et vastutus selle sidevahendi usaldusväärsuse eest lasub taotluse esitajal, mis tähendab näiteks, et see saatja peab valima usaldusväärse e-posti süsteemi, teavitama institutsiooni võimalikest probleemidest seoses mahupiirangutega ja kontrollima, kas institutsiooni saadud kirjavahetus filtreeritakse rämpspostina. See peaks leevendama institutsioonide võimalikke muresid seoses kõnealustest otsustest teatamisega.
Kui ollakse jätkuvalt seisukohal, et otsuste saatmine e-posti teel ei ole kooskõlas õiguslike nõuetega, teeb ombudsman ettepaneku, et artikli 15 lõike 2 komitee viiks läbi selle seisukoha vastastikuse hindamise, mis võiks konkreetselt käsitleda ka väidet, et praegu puudub alternatiiv otsuste saatmisele paberkandjal. Seda tehes julgustatakse komisjoni võtma arvesse näiteks ELi ambitsioonikat digitaalset tegevuskava, mille komisjon käivitas seitse aastat tagasi. Lisaks julgustatakse võtma arvesse haldusasutuste poolt kogu Euroopas kasutatavate elektrooniliste sidesüsteemide, sealhulgas elektrooniliste allkirjade laialdast kasutamist.
Ombudsman soovib, et teda teavitataks sellise vastastikuse hindamise tulemustest 2018. aasta esimese kvartali lõpuks.
Kõnealuse artikli 15 lõike 2 komitee (parlament ja nõukogu) teisi osalisi teavitatakse käesolevast otsusest ja ettepanekutest eraldi.
Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni presidenti teavitatakse sellest otsusest.
Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
Strasbourg, 19. detsember 2017
[1] Lisateavet kaebuse tausta, poolte argumentide ja ombudsmani uurimise kohta leiate ombudsmani lahenduse ja soovituse ettepaneku täistekstist ning sellega seotud arvamustest ja märkustest, mis on kättesaadavad aadressil:
https://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/caseopened.faces/en/54427/html.bookmark
Soovituses järgiti katset lahendada juhtum lahendusettepaneku abil, millest suurema osa lükkas komisjon siiski tagasi. Komisjon lihtsalt loobus nõudest nõuda isikutelt, et nad teataksid dokumenditaotluste esitamisel oma kutsetegevuse valdkonna.