Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja, Ühendkuningriigis asuv valitsusväline organisatsioon, mis tegutseb loomade õiguste valdkonnas, on mures ühisavalduse ja sellega seotud suuniste pärast, mille Euroopa Komisjon ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) avaldasid 2014. aasta oktoobris. Ühisavalduse pealkiri on „REACH-määruse ja kosmeetikatoodete määruse vahelise seose selgus“[1].

2. Kosmeetikatoodete määruse [2] kohaselt peavad kosmeetikatootjad ja importijad tagama, et ELi turul kättesaadavaks tehtud kosmeetikatooted on ohutud. Siiski keelatakse loomkatsete kasutamine kosmeetikatoodete määruse ohutusnõuete täitmiseks (katsetamiskeeld). Kui kosmeetikatoote ohutuse tõendamiseks on kasutatud loomkatseid kas lõpptoote või selle koostisainetega, ei tohi kosmeetikatoodet ELi turule lasta (turustamiskeeld kehtib).  

3. REACH-määruses (kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine)[3] käsitletakse kemikaalidest tulenevaid ohte inimeste tervisele ja keskkonnale. REACH-määrusega võib teatavatel tingimustel (tavaliselt viimase abinõuna) nõuda, et loomkatsed annaksid teavet selliste riskide kohta. Kuna REACH-määrus ei vabasta kosmeetikatoodetes kasutatavaid kemikaale ohutusnõuetest, võib nii kosmeetikatoodete määrust kui ka REACH-määrust kohaldada samaaegselt teatavate kosmeetikatoodete koostisainete suhtes. Selle probleemi lahendamiseks leidsid komisjon ja ECHA, et nad peavad selgitama kahe määruse vahelist seost. Nad tegid seda, avaldades ühisavalduse, mille üle kaevati.

4. Ühisavalduse kõige olulisemad osad olid järgmised:

• „Ainult kosmeetikatoodetes kasutatavate ainete registreerijad ei tohi teha loomkatseid REACH-määruse inimeste tervise näitajate teabenõuete täitmiseks, välja arvatud katsed, mida tehakse ainega kokkupuutuvatele töötajatele avalduvate riskide hindamiseks. Töötajad on selles kontekstis need, kes tegelevad kemikaalide tootmise või käitlemisega tööstusettevõttes, mitte professionaalsed kasutajad, kes kasutavad kosmeetikatooteid oma ettevõtte osana (nt juuksurid).
• Registreerijatel, kes registreerivad aineid, mida kasutatakse mitmel eesmärgil, mitte ainult kosmeetikatoodetes, on lubatud teha loomkatseid viimase abinõuna kõigi inimeste tervise näitajate puhul.
• Registreerijatel on lubatud teha loomkatseid viimase abinõuna kõigi keskkonnaalaste näitajate puhul.“

5. 2015. aasta aprillis kirjutas kaebuse esitaja komisjonile ja ECHA-le, paludes neil ühisavaldus tagasi võtta. Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul komisjoni ja ECHA vastusega sellele kirjale ning kaebuse esitaja saatis teise vastuse 2016. aasta mais, pöördus ta 2016. aasta juulis ombudsmani poole.

Uurimine

6. Ombudsman algatas kaebuse suhtes uurimise ja tuvastas järgmised probleemid:

1) komisjon ja ECHA tegid ühisavalduse, mis sisaldab suuniseid, mis on vastuolus kosmeetikatoodete määruse ja ELi õigusega;

2) komisjonil ja ECHA-l ei olnud õiguslikku pädevust ühisavaldust koostada;

3) Ühisavalduse tulemuseks on teatavate kosmeetikatoodete ekslik märgistamine loomkatsetest vabana, mis ajab tarbijad segadusse ja eksitab neid.

7. Uurimise käigus sai ombudsman komisjonilt ja ECHA-lt kaebuse kohta ühise vastuse ning seejärel kaebuse esitaja kommentaarid vastuseks sellele vastusele. Uurimise läbiviimisel on ombudsman võtnud arvesse poolte esitatud argumente ja arvamusi.

Ühisavaldus sisaldab väidetavalt suuniseid, mis on vastuolus liidu õigusega.

Ombudsmanile esitatud argumendid

8. Kaebuse esitaja väitis, et ühisavaldus sisaldab kosmeetikatoodete määruse loomkatseid käsitlevate sätete ekslikku tõlgendust.

9. Kaebuse esitaja märkis oma kaebuses, et tema tõstatatud sisulisi küsimusi ei mõjutanud üldse Euroopa Kohtu otsus, mis oli sel ajal menetluses kohtuasjas C-592/14: European Federation for Cosmetic Ingredients. Kaebuse esitaja viitas siiski selles kohtuasjas kohtujurist Bobeki poolt Euroopa Kohtule esitatud ettepanekule. See kohtuasi puudutas kosmeetikatoodete määruse loomkatsetega seotud keeldude tõlgendamist. Kohtujurist jõudis oma ettepanekus järeldusele, et „turustamiskeeldu tuleb mõista nii, et see takistab loomkatsete tulemustele tuginemist kosmeetikatoodete määruse nõuete täitmiseks“[4]. Kaebuse esitaja sõnul oli ühisavaldus selle arvamuse vastu.

10. Kaebuse esitaja väitis ka, et ühisavalduses nimetatud kolme juhtumit ei tohiks pidada kosmeetikatoodete määruses sätestatud keeldude kohaldamisalast välja jäävateks. Eelkõige oli kaebuse esitaja arvamusel, et töötajate kokkupuude kosmeetikatoote tootmise ajal on lahutamatult seotud lõpliku kosmeetikatootega. Seega peaks kosmeetikatoodete määruse loomkatsete keeld hõlmama loomkatseid, mida kasutatakse sellise kokkupuute mõju hindamiseks.

11. Oma ühises vastuses kaebusele esitasid komisjon ja ECHA oma arusaama Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-592/14 [5] (selleks ajaks, kui ombudsman palus komisjonilt ja Euroopa Kemikaaliametilt vastust, oli Euroopa Kohus kohtuasjas otsuse teinud).

12. Komisjoni ja ECHA vastuse kohaselt otsustas Euroopa Kohus, et kosmeetikatoodete määrus keelab lasta liidu turule kosmeetikatooteid, mis sisaldavad koostisainet, mida on loomadel katsetatud, kui saadud andmeid kasutatakse kosmeetikatoodete määruse tähenduses nende toodete ohutuse tõendamiseks nende turustamisel liidus. Komisjon ja ECHA märkisid siiski, et kontrollikoja menetluses olev kohtuasi puudutas loomkatseid, mis viidi läbi väljaspool ELi, et järgida kolmandate riikide eeskirju. Nad väitsid, et Euroopa Kohus ei uurinud kosmeetikatoodete määruse loomkatsete keelu ja REACH-määruse vahelist seost. Seega ei olnud võimalik öelda, kas Euroopa Kohus jõuaks sarnasele järeldusele, kui tal palutaks tõlgendada kosmeetikatoodete määruse loomkatsete keelu ja REACH-määruse vahelist seost.

13. Komisjon ja ECHA väitsid, et loomkatseid, mida tehakse viimase abinõuna REACH-määruse nõuete täitmiseks, ei saa käsitada katsena hiilida mööda kosmeetikatoodete määruses sätestatud keeldudest (nagu võib olla loomkatsete tegemine väljaspool ELi kooskõlas kolmandate riikide kosmeetikaalaste õigusaktidega). Kosmeetikatoodete koostisainete loomkatsed oleksid seega lubatud, et järgida muid ELi õigusakte (nt REACH-määrus). Eelkõige viitasid komisjon ja ECHA komisjoni 2013. aasta märtsi teatisele [6] ,, milles ta märkis: „Komisjon on seisukohal, et loomkatseid, mis on selgelt ajendatud vastavusest kosmeetikatoodetega mitteseotud õigusraamistikele, ei tohiks pidada tehtuks, "et täita käesoleva direktiivi/määruse nõudeid". Saadud loomkatsete andmed ei tohiks tingida turustamiskeeldu ja neile võib hiljem tugineda kosmeetikatoodete ohutuse hindamisel.“.

14. Komisjon ja ECHA selgitasid, et kuigi REACH-määrus ei keela loomkatseid, nõutakse selles, et ettevõtjad tagaksid, et loomkatseid tehakse üksnes viimase abinõuna. Nad märkisid, et ECHA on avaldanud põhjalikud suunised, et aidata registreerijatel loomkatseid vältida või vähendada.

15. Lisaks märkisid nad, et pärast ombudsmani otsust juhtumi 1606/2013/AN [7] kohta nõuab ECHA süstemaatiliselt, et loomkatseid kavandavad ettevõtted esitaksid tõendid selle kohta, et nad on kaalunud alternatiivseid meetodeid. Need tõendid avaldatakse koos teabega katsetamisettepaneku kohta ECHA veebisaidil. Kui selliseid tõendeid ei lisata, lükatakse registreerimistaotlus tagasi.

16. Kosmeetikatoodete tootmisega tegelevate töötajate tervise ja ohutuse kohta märkisid komisjon ja ECHA, et kosmeetikatoodete määrus seda küsimust ei hõlma. REACH-määruse kohaselt peavad registreerijad tõendama töötajate tervise piisavat kaitset kosmeetikatoodete tootmise ajal. Töötajate ainega kokkupuutest tulenevate riskide hindamiseks võib olla vaja teha loomkatseid.

17. Seoses ainetega, mida võib kasutada ka muul otstarbel kui kosmeetikatoodete koostisainena, märkisid komisjon ja ECHA, et viimase abinõuna võib REACH-määruse alusel siiski teha loomkatseid, et hinnata riske inimeste tervisele.

18. Lisaks piirdub kosmeetikatoodete määruse kohaldamisala eeskirjadega, millega tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Seega ei kuulu loomkatsed keskkonnariskide hindamiseks kosmeetikatoodete määruse kohaldamisalasse.

19. Komisjon ja ECHA jõudsid seega järeldusele, et ühisavalduse olemasolev tekst on õige.

20. Kaebuse esitaja vastas, et Euroopa Kohtu hinnangul algatab tootja või importija turustamiskeelu, kui ta tugineb kosmeetikatoote ohutushinnangus loomkatsete tulemustele. Nende testide asukoht ja algne eesmärk ei oma turustamiskeelu kohaldamise seisukohast tähtsust. Seega ei olnud ühisavaldus kooskõlas Üldkohtu arutluskäiguga.

21. Kaebuse esitaja leidis, et kuigi kohus tegi otsuse konkreetselt väljaspool ELi, mitte ELis tehtud loomkatsete küsimuses, andis kohtu põhjendus kohtuasjas C-592/14 piisavalt selgust, et järeldada, et ühisavaldus on vastuolus ELi õigusega ja tuleks tagasi võtta.

Ombudsmani hinnang

Sissejuhatus

22. Loomade heaolu on väärtus, mida toetab Euroopa Liit [8]. Euroopa Liidu toimimise lepingus on sõnaselgelt sätestatud, et nii EL kui ka selle liikmesriigid „pööravad poliitika kujundamisel täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele”[9]. Mure loomade heaolu pärast on viinud loomkatsete piiramiseni ja tehakse jõupingutusi, et teha kindlaks muud meetodid loomkatsete asendamiseks [10]. Üldiselt on ELi eeskirjades sätestatud, et loomkatsed tuleks asendada, neid tuleks vähendada või täiustada [11]. ELi seadusandja praegune seisukoht on siiski, et „elusloomade kasutamine on jätkuvalt vajalik inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmiseks“[12] teatavates valdkondades, näiteks uute ravimite väljatöötamiseks.

23. Veel üks valdkond, kus loomkatseid peetakse endiselt vajalikuks, on keemiliste ainete riskihindamine, mida reguleeritakse REACH-määrusega. Kui teavet kemikaali ohutuse kohta ei ole võimalik esitada olemasolevate andmete jagamise teel [13] või kasutades muid meetodeid ja lähenemisviise kui loomkatsed,[14] võib loomkatseid lubada viimase abinõuna, kui ECHA on need heaks kiitnud [15].

24. Kosmeetika valdkonnas on seadusandja siiski asunud seisukohale, et „saab järk-järgult võimalikuks tagada kosmeetikatoodetes kasutatavate koostisainete ohutus, kasutades alternatiivseid meetodeid, mis ei ole loomkatsed”[16]. Pärast loomkatsete eeskirjade järkjärgulist karmistamist viimase kahe aastakümne jooksul jõustusid 2013. aasta märtsis kosmeetikatoodete täielikud katsetamis- ja turustamiskeelud [17].

25. Arvestades, et REACH-määrus (koos aine laia määratlusega)[18] ja kosmeetikatoodete määrus võivad mõlemad olla kohaldatavad teatavate kosmeetikatoodete koostisainete suhtes, on arusaadav vajadus selgitada seost REACH-määruse kohase võimaliku nõude vahel kasutada teatavatel piiratud asjaoludel loomkatseid ja kosmeetikatoodete määruses sätestatud loomkatsete keeldude vahel. Sellised selgitused peavad siiski olema kooskõlas seaduse ja Euroopa Kohtu praktikaga.

Ühisavaldus ja sellega seotud suunised

26. Ühisavalduses kirjeldatakse komisjoni ja ECHA arusaama REACH-määruse ja kosmeetikatoodete määruse vahelisest seosest. Selles on sätestatud, et ettevõtjatelt võidakse nõuda loomkatsete kasutamist, et esitada teavet aine kohta REACH-määruse alusel kolme liiki juhtudel. Need kolm juhtumit on järgmised: töötajate kokkupuude, mittekosmeetilised kasutusviisid ja keskkonnariskid. Ühisavalduses märgitakse (rõhuasetus lisatud):

„Euroopa Komisjon on nüüd koostöös ECHAga selgitanud turustamiskeelu ja REACH-määruse teabenõuete vahelist seost järgmiselt:

• Registreerijad, kes registreerivad aineid, mida kasutatakse üksnes kosmeetikatoodetes, ei tohi teha loomkatseid, et täita REACH-määruse inimeste tervise näitajate teabenõudeid, välja arvatud katsed, mida tehakse ainega kokku puutuvatele töötajatele avalduvate riskide hindamiseks. Töötajad on selles kontekstis need, kes tegelevad kemikaalide tootmise või käitlemisega tööstusettevõttes, mitte professionaalsed kasutajad, kes kasutavad kosmeetikatooteid oma ettevõtte osana (nt juuksurid).
• Registreerijatel, kes registreerivad aineid, mida kasutatakse mitmel eesmärgil, mitte ainult kosmeetikatoodetes, on lubatud teha loomkatseid viimase abinõuna kõigi inimeste tervise näitajate puhul.
• Registreerijatel on lubatud teha loomkatseid viimase abinõuna kõigi keskkonnanäitajate puhul.

Seetõttu ei kohaldata kosmeetikatoodete määruses sätestatud katsetamis- ja turustamiskeelde katsete suhtes, mis on REACH-määruse kohaselt nõutavad keskkonnaalaste tulemusnäitajate, töötajate kokkupuute ja ainete mittekosmeetilise kasutuse jaoks.

Üksnes kosmeetikatoodetes kasutamiseks registreeritud ainete registreerijad peavad siiski võimaluse korral esitama REACH-määruse kohaselt nõutava teabe, kasutades loomkatsete alternatiive (nt arvutimodelleerimine, analoogmeetod, tõendite kaalukus jne).“

27. Ühisavalduses ei ole märgitud, et loomkatsete andmeid, mis on saadud ühel kolmest eespool nimetatud juhtumist REACH-määruse alusel tehtud katsete tulemusel, saab hiljem kasutada kosmeetikatoodete ohutuse hindamiseks kosmeetikatoodete määruse alusel.

28. Ühisavalduse hoolikas lugemine näitab, et see puudutab ainult loomkatsete andmeid, mida kasutatakse REACH-määrusest tulenevate teabenõuete täitmiseks (vt allajoonitud teksti eespool tsiteeritud väljavõttes). See ei puuduta loomkatsete andmeid, mida kasutatakse kosmeetikatoodete määruse kohaste teabenõuete täitmiseks (ühisavaldus käsitleb üksnes seda, kuidas REACH-määrust tõlgendatakse ja kohaldatakse kosmeetikatoodete määruse valguses, ega puuduta kosmeetikatoodete määruse tõlgendamise ja kohaldamisega ning selle loomkatsete keeldudega seotud küsimusi).

29. Oluline on selgeks teha, et REACH-määruse ja kosmeetikatoodete määruse rakendamise järelevalve eest vastutavad esmajoones eri asutused. Kuigi kemikaaliamet ja komisjon vastutavad REACH-määruse kohaldamise eest,^[19] ei ole kemikaaliametil kosmeetikatoodete määruse rakendamisel mingit rolli. Kosmeetikatoodete määruse rakendamise eest vastutavad komisjoni abiga pigem liikmesriigid (riiklikud ametiasutused vastutavad ohutushinnangute läbivaatamise ja juba turul olevate kosmeetikatoodete kontrollimise eest)^[20].

30. Neid erinevaid kohustusi arvesse võttes on arusaadav, et ühisavaldus, milles ECHA väljendab koos komisjoniga oma seisukohta ja mis avaldatakse ECHA veebisaidil, keskendub üksnes REACH-määruse kohaldamisele, mille eest vastutab peamiselt ECHA. See ei puuduta kosmeetikatoodete määruse tõlgendamist ja kohaldamist, kuna ECHA-l ei ole selles osas mingit rolli.

31. Kuna kohtuasjas C-592/14 tehtud otsus käsitleb kosmeetikatoodete määruses loomkatsetele kehtestatud keeldude tõlgendamist, mida kohaldatakse katsete suhtes „käesoleva [st kosmeetikatoodete] määruse nõuete täitmiseks“ [21], ega käsitle loomkatseid REACH-määruse nõuete täitmiseks, ei sisalda ühisavaldus tegelikult ühtegi sõnastust, mis oleks vastuolus kaebuse esitaja arusaamaga sellest kohtuotsusest.

32. Seega, kuigi kaebuse esitajal võib olla kahtlusi seoses sellega, kuidas komisjon ja ECHA tõlgendavad kohtuasjas C-592/14 tehtud otsust, leiab ombudsman, et käesoleva juhtumi lahendamiseks ei ole vaja selle otsuse kohta seisukohta võtta. Kohtuotsus ei käsitle REACH-määruse nõudeid, samas kui ühisavaldus puudutab üksnes REACH-määruse nõudeid.

Ühisavalduses nimetatud kolm võimalikku loomkatsete erijuhtu

33. Ühisavalduses määratakse kindlaks kolme liiki juhtumid, mille puhul võib viimase abinõuna olla vaja teha loomkatseid, et täita REACH-määruse nõudeid. Ühisavalduses selgitatakse, et kosmeetikatoodete määruse sätted ei asenda ega kahjusta REACH-määruse nõudeid.

34. Esimene juhtum on seotud töötajate kokkupuutega. Ombudsman nõustub komisjoni ja ECHAga, et kosmeetikatoodete määrus ei hõlma kosmeetikatoote tootmisega seotud ohutusküsimusi. Inimeste tervisele avalduvale ohutusele viidates viidatakse kosmeetikatoodete määruses sõnaselgelt „turul kättesaadavaks tehtud kosmeetikatootele“[22]. Kosmeetikatoodete tootmisel võivad töötajatele avalduda oluliselt erinevad ja potentsiaalselt võimendatud riskid (näiteks seetõttu, et nad käitlevad suures koguses lahjendamata koostisosi) võrreldes tarbijate või isegi kutseliste lõppkasutajatega (nt juuksurid). Keemilistest koostisosadest tootmisprotsessi käigus tulenevaid võimalikke riske tuleb seega hinnata REACH-määruse kontekstis, ning kõik sellega seoses tehtavad loomkatsed alluvad REACH-määruse eeskirjadele ja piirangutele.

35. Kosmeetikatoodete määruse kohaldamisel tõstatab loomkatsed „töötajate kokkupuute“ kontekstis küsimuse kosmeetikatoote võimaliku märgistamise kohta. Kui kosmeetikatoode sisaldab koostisainet, mida on katsetatud loomadel REACH-määruse alusel, et hinnata ohtu töötajatele, ei saa lõplikku kosmeetikatoodet märgistada kui „loomkatsetest vaba”[23]. Samuti võib juhtuda, et sõltuvalt sellest, kuidas tootja või importija kohtuasja C-592/14 tõlgendab, ei ole tal lubatud lisada selliste katsete tulemusi kosmeetikatoodete ohutuse tõendamiseks kosmeetikatoodete ohutuse hinnangusse, mis esitatakse kosmeetikatoodete määruse alusel liikmesriigi ametiasutusele. Ühisavalduses ei viidata siiski märgistamise küsimusele ega REACH-määruse alusel tehtud katsete kasutamisele, millele tuginetakse kosmeetikatoodete ohutuse hindamisel.

36. Teine juhtum puudutab kemikaale, mida kasutatakse nii kosmeetikatoodete koostisainetena kui ka muude toodete koostisainetena. Ühisavalduses märgitakse, et REACH-määruses võidakse nõuda loomkatseid nende „kahesuguse kasutusega“ kemikaalidega (viimase abinõuna anda REACH-määruse alusel teavet võimalike riskide kohta inimeste tervisele). Selline REACH-määruse kohane katsetamine ei ole kosmeetikatoodete määrusega keelatud.

37. Kosmeetikatoodete määruse alusel tekib märgistamisprobleem, kui loomkatseid on tehtud kahesuguse kasutusega kemikaalide puhul. Kui „kahesuguse kasutusega“ koostisainet on katsetatud loomadel REACH-määruse alusel, ei saa lõplikku kosmeetikatoodet märgistada kui „loomkatsetest vaba“. Samuti võib juhtuda, et tootjal või importijal ei pruugi olla lubatud lisada selliste katsete tulemusi kosmeetikatoodete ohutushinnangusse, mis esitatakse liikmesriigi ametiasutusele kosmeetikatoodete määruse alusel. Ühisavalduses ei ole aga jällegi mainitud märgistamise küsimust ega REACH-määruse alusel tehtud katsete kasutamist, mis esitati kosmeetikatoodete ohutuse hindamise raames kosmeetikatoodete määruse alusel liikmesriigi ametiasutusele.

38. Kolmas juhtum puudutab keskkonnariske. Komisjon ja ECHA märgivad õigesti, et kosmeetikatoodete määrus käsitleb üksnes riske inimeste tervisele ega hõlma keskkonnariske. REACH-määruses võidakse nõuda, et teatavad kosmeetikatoodetes kasutatavad koostisained läbiksid keskkonnariski hindamise, mis võib viimase abinõuna hõlmata loomkatseid.

39. Jällegi, kui sellised loomkatsed on tehtud REACH-määruse alusel, ei saa lõplikku kosmeetikatoodet märgistada kui „loomkatsetest vaba“. Samuti võib juhtuda, et tootjal või importijal ei pruugi olla lubatud lisada selliste katsete tulemusi kosmeetikatoodete ohutushinnangusse, mis esitatakse liikmesriigi ametiasutusele kosmeetikatoodete määruse alusel. Ka selles ühisavalduses ei viidata märgistamise küsimusele ega REACH-määruse alusel tehtud katsete kasutamisele, mis on esitatud kosmeetikatoodete ohutuse hindamise raames, mis on kosmeetikatoodete määruse alusel esitatud liikmesriigi ametiasutusele.

40. Ühisavaldus ei sisalda seega suuniseid, mis oleksid vastuolus kosmeetikatoodete määruse või liidu õigusega. Seega järeldab ombudsman, et kaebuse selle aspekti puhul haldusomavoli ei esinenud.

41. Täielikkuse huvides märgib ombudsman, et oma vastuses ombudsmanile (kuid mitte käesolevas uurimises vaidlusaluses ühisavalduses) väljendasid komisjon ja ECHA seisukohta, mis on vastuolus kaebuse esitaja esitatud tõlgendusega juhtumile C-592/14. Uurimise käigus ombudsmanile saadetud vastuses näivad komisjon ja ECHA nõustuvat, et teatavatel juhtudel võib ettevõte kosmeetikatoodete ohutuse hindamisel tugineda loomkatsete tulemustele. Käesolev kohtuasi puudutab siiski üksnes väidet, et ühisavaldus on ekslik. Ombudsman märgib, et komisjoni ja ECHA ühisavaldus ei sisalda tegelikult mingit seisukohta selle kohta, kas loomkatsed võivad kosmeetikatoodete määruse tähenduses olla kunagi vastuvõetavad.

Õiguslik pädevus ühisavalduse tegemiseks

Ombudsmanile esitatud argumendid

42. Kaebuse esitaja väitis, et komisjonil ja ECHA-l ei ole õiguslikku pädevust anda suuniseid kosmeetikatoodete määruse ja REACH-määruse vahelise seose kohta.

Ombudsmani hinnang

43. Ombudsman nõustub, et ECHA-l ei ole seoses kosmeetikatoodete määruse kohaldamisega mingit rolli ega vastutust. Seega ei peaks ECHA püüdma anda juhiseid selle kohaldamiseks. Ombudsman märgib siiski, et ühisavalduses antakse mittesiduvaid suuniseid kemikaalide tootjatele või turustajatele, kes võivad kuuluda nii REACH-määruse kui ka kosmeetikatoodete määruse kohaldamisalasse. Ühisavalduses selgitatakse selles kontekstis, kuidas REACH-määrust nende ainete suhtes kohaldatakse. REACH-määruse kohaldamine kuulub ilmselgelt nii komisjoni kui ka ECHA vastutusalasse. Seega on täiesti asjakohane, et nii komisjon kui ka ECHA esitaksid selles küsimuses oma seisukohad.

44. Ühisavaldus ei kujuta endast tootjate või turustajate õiguste ja kohustuste õiguslikult siduvat tõlgendust. Lisaks ei mõjuta asjaolu, et komisjon ja ECHA võivad selliseid suuniseid anda, nende suuniste õigsust [24]. Euroopa Kohtu ülesanne on anda liidu õigusele lõplik tõlgendus.

45. Seega puudus kaebuse selle aspektiga seoses haldusomavoli.

Ühisavaldus, mis väidetavalt tõi kaasa ebaõige märgistamise loomkatsetest vabana

Ombudsmanile esitatud argumendid

46. Kaebuse esitaja väitis, et ühisavalduse tulemusena võidakse teatavad kosmeetikatooted, mille koostisainete suhtes tehti loomkatseid ühel ühisavalduses nimetatud kolmest juhtumiliigist, ekslikult märgistada kui „loomkatsetest vabad“. See võib tarbijaid segadusse ajada ja eksitada.

47. Oma vastustes kaebuse esitaja poolt käesoleva uurimise käigus tõstatatud küsimustele väljendasid komisjon ja ECHA seisukohta, et toodet „ei tohi märgistada kui „loomkatsetest vaba“, kui see sisaldab ainet, mida on loomadel mis tahes põhjusel katsetatud, sealhulgas ühel kolmest ühisavalduses nimetatud juhtumist“.

48. Kaebuse esitaja märkis, et seda ei ole ühisavalduses sõnaselgelt selgitatud.

Ombudsmani hinnang

49. Ombudsman hindab komisjoni ja ECHA selgitusi selles küsimuses.

50. Seoses küsimusega, kas need selgitused tuleb lisada ühisavaldusse, märgib ombudsman, et kuna kosmeetikatoodete märgistamise küsimus kuulub üksnes kosmeetikatoodete määruse kohaldamisalasse, ei oleks asjakohane, et ECHA, kellel ei ole kosmeetikatoodete määruse kohaldamisel mingit rolli, avaldaks avalikult oma seisukohti kosmeetikatoodete märgistamise küsimuses. Seega ei nõustu ombudsman, et ühisavaldust tuleb selles osas selgitada.

Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman kaebuse järgmise järeldusega:

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kemikaaliameti haldusomavoli ei esinenud.

Sellest otsusest teavitatakse kaebuse esitajat, komisjoni ja ECHAt.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 21.7.2017

 

[1] Kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/view-article/-/journal_content/title/clarity-on-interface-between-reach-and-the-cosmetics-regulation

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT 2009, L 342, lk 59).

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1).

[4] Kohtujurist Bobeki 17. märtsi 2016. aasta ettepanek kohtuasjas European Federation for Cosmetic Ingredients, C-592/14, ECLI:EU:C:2016:179, punkt 139.

[5] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. september 2016, European Federation for Cosmetic Ingredients, C-592/14, ECLI:EU:C:2016:703.

[6] Kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52013DC0135

[7] Otsus juhtumi 1606/2013/AN kohta, kuidas Euroopa Kemikaaliamet kohaldab loomkatseid käsitlevaid eeskirju, kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/decision.faces/en/60909/html.bookmark.

[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT 2010, L 276, lk 33) põhjendus 2.

[9] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 13.

[10] Vt otsus juhtumi 1609/2016/JAS kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni vastust Euroopa kodanikualgatusele „Lõpp loomkatsetele“, punktid 16–17, kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/decision.faces/en/78182/html.bookmark.

[11] http://ec.europa.eu/environment/chemicals/lab_animals/3r/alternative_en.htm

[12] Direktiivi 2010/63/EL põhjendus 10.

[13] Vt REACH-määruse III jaotis.

[14] REACH-määruse artikkel 13.

[15] REACH-määruse artikkel 40.

[16] Kosmeetikatoodete määruse põhjendus 42.

[17] Lisateave: https://ec.europa.eu/growth/sectors/cosmetics/animal-testing_et

[18] REACH-määruse artikli 3 lõige 1: „aine – looduslik või tootmisprotsessi teel saadud keemiline element või selle ühendid, kaasa arvatud selle püsivuse säilitamiseks vajalikud lisaained ja tootmisprotsessist tulenevad lisandid, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada aine püsivust mõjutamata või selle koostist muutmata “.

[19] REACH-määruse artikkel 75.

[20] Kosmeetikatoodete määruse artikkel 22.

[21] Kosmeetikatoodete määruse artikkel 18.

[22] Kosmeetikatoodete määruse artikkel 3.

[23] Kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõige 3.

[24] Kuigi oleks mõistlik eeldada, et nii ECHA kui ka komisjon tegutsevad ise kooskõlas ühisavalduse sisuga, ei ole ECHA-l seoses kosmeetikatoodete määrusega mingit rolli ning komisjonil on vaid toetav roll liikmesriikide ametiasutuste suhtes.