Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja, Ühendkuningriigis asuv valitsusväline organisatsioon, mis tegutseb loomade õiguste valdkonnas, on mures ühisavalduse ja sellega seotud suuniste pärast, mille Euroopa Komisjon ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) avaldasid 2014. aasta oktoobris. Ühisavalduse pealkiri on „Clarity on interface between REACH and the Cosmetics Regulation“(REACH-määruse ja kosmeetikatoodete määruse vahelise seose selgus) [1].

2. Kosmeetikatoodete määruse [2] kohaselt peavad kosmeetikatootjad ja -importijad tagama, et ELi turul kättesaadavaks tehtud kosmeetikatooted on ohutud. Sellega keelatakse siiski loomkatsete kasutamine kosmeetikatoodete määruse ohutusnõuete täitmiseks (nn katsetamiskeeld). Kui kosmeetikatoote ohutuse tõendamiseks on kasutatud loomkatseid – kas lõpptoote või selle koostisainetega –, ei tohi kosmeetikatoodet ELi turule lasta (nn turustamiskeeld).  

3. REACH-määruses („Kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine”)[3] käsitletakse kemikaalidest tulenevaid riske inimeste tervisele ja keskkonnale. REACH-määrusega võidakse teatavatel tingimustel (tavaliselt viimase abinõuna) nõuda loomkatseid, et anda teavet selliste riskide kohta. Kuna REACH-määrusega ei vabastata kosmeetikatoodetes kasutatavaid kemikaale selle ohutusnõuetest, võib nii kosmeetikatoodete määrust kui ka REACH-määrust kohaldada samaaegselt teatavate kosmeetikatoodete koostisainete suhtes. Selle probleemi lahendamiseks leidsid komisjon ja ECHA, et nad peavad selgitama kahe määruse vahelist seost. Nad tegid seda, avaldades ühisavalduse, mille üle nad kaebasid.

4. Ühisavalduse kõige asjakohasemad osad on järgmised:

• „Ainult kosmeetikatoodetes kasutatavate ainete registreerijad ei tohi teha loomkatseid, et täita REACHi määruse kohaseid teabenõudeid inimeste tervisega seotud näitajate kohta, välja arvatud katsed, mida tehakse ainega kokkupuutuvatele töötajatele avalduvate riskide hindamiseks. Selles kontekstis tähendavad töötajad isikuid, kes on seotud kemikaalide tootmise või käitlemisega tööstusettevõttes, mitte professionaalseid kasutajaid, kes kasutavad kosmeetikatooteid oma äritegevuse osana (nt juuksurid).
• Registreerijatel, kes registreerivad aineid, mida kasutatakse mitmel otstarbel, mitte ainult kosmeetikatoodetes, on lubatud viimase abinõuna teha loomkatseid kõigi inimeste tervisega seotud näitajate puhul.
• Registreerijatel on lubatud teha loomkatseid viimase abinõuna kõigi keskkonnanäitajate puhul.“

5. 2015. aasta aprillis kirjutas kaebuse esitaja komisjonile ja ECHA-le, paludes neil ühisavaldus tagasi võtta. Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul komisjoni ja ECHA vastusega sellele kirjale ning veel ühe kirjaga, mille kaebuse esitaja saatis 2016. aasta mais, pöördus kaebuse esitaja 2016. aasta juulis ombudsmani poole.

Uurimine

6. Ombudsman algatas kaebuse uurimise ja tuvastas järgmised probleemid:

1) komisjon ja ECHA tegid ühisavalduse, mis sisaldab suuniseid, mis on vastuolus kosmeetikatoodete määruse ja ELi õigusega;

2) komisjonil ja ECHA-l ei olnud õiguslikku pädevust ühisavalduse esitamiseks;

3) Ühisavaldus toob kaasa selle, et teatavad kosmeetikatooted märgistatakse ekslikult loomkatseteta kosmeetikatoodetena, mis ajab tarbijaid segadusse ja eksitab neid.

7. Uurimise käigus said ombudsman komisjonilt ja ECHA-lt kaebuse kohta ühise vastuse ning seejärel kaebuse esitaja märkused selle vastuse kohta. Uurimise läbiviimisel on ombudsman võtnud arvesse poolte esitatud argumente ja arvamusi.

Ühisavaldus sisaldab väidetavalt liidu õigusega vastuolus olevaid suuniseid

Ombudsmanile esitatud argumendid

8. Kaebuse esitaja väitis, et ühisavaldus sisaldab kosmeetikatoodete määruse loomkatseid käsitlevate sätete ekslikku tõlgendust.

9. Kaebuse esitaja märkis oma kaebuses, et tema tõstatatud sisulisi küsimusi ei mõjutanud üldse Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-592/14: European Federation for Cosmetic Ingredients. Kaebuse esitaja viitas siiski selles kohtuasjas kohtujurist Bobeki poolt Euroopa Kohtule esitatud ettepanekule. See kohtuasi puudutas kosmeetikatoodete määruse loomkatsetega seotud keeldude tõlgendamist. Kohtujurist jõudis oma ettepanekus järeldusele, et „turustamiskeeldu tuleb mõista nii, et see takistab kosmeetikatoodete määruse nõuete täitmisel tuginemist loomkatsete tulemustele”[4]. Kaebuse esitaja sõnul oli ühisavaldus selle arvamusega vastuolus.

10. Kaebuse esitaja väitis ka, et ühisavalduses nimetatud kolme juhtumit ei tohiks pidada väljapoole kosmeetikatoodete määruses sätestatud keelde jäävaks. Eelkõige oli kaebuse esitaja arvamusel, et töötajate kokkupuude kosmeetikatoote tootmise ajal on lahutamatult seotud valmis kosmeetikatootega. Seega peaks sellise kokkupuute mõju hindamiseks kasutatavad loomkatsed olema hõlmatud kosmeetikatoodete määruse loomkatsete keeluga.

11. Oma ühises vastuses kaebusele väljendasid komisjon ja ECHA oma arusaama Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-592/14 [5] (selleks ajaks, kui ombudsman küsis komisjonilt ja Euroopa Kemikaaliametilt vastust, oli Euroopa Kohus teinud juhtumi kohta otsuse).

12. Komisjoni ja ECHA vastuse kohaselt otsustas Euroopa Kohus, et kosmeetikatoodete määrus keelab lasta liidu turule kosmeetikatooteid, mis sisaldavad koostisainet, mida on loomadel katsetatud, kui saadud andmeid kasutatakse kosmeetikatoodete määruse tähenduses nende toodete ohutuse tõendamiseks nende liidus turustamise eesmärgil. Komisjon ja ECHA märkisid siiski, et Euroopa Kohtu menetluses olev kohtuasi puudutas loomkatseid, mis viidi läbi väljaspool ELi, et järgida kolmandate riikide eeskirju. Nad väitsid, et Euroopa Kohus ei olnud uurinud kosmeetikatoodete määruse loomkatsete keelu ja REACH-määruse vahelist seost. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha, kas Euroopa Kohus jõuab sarnasele järeldusele, kui tal palutakse tõlgendada kosmeetikatoodete määruse loomkatsete keelu ja REACH-määruse vahelist seost.

13. Komisjon ja ECHA väitsid, et loomkatseid, mida tehakse viimase abinõuna REACH-määruse nõuete täitmiseks, ei saa pidada katseks hoida kõrvale kosmeetikatoodete määruses sätestatud keeldudest (nagu võib olla loomkatsete tegemine väljaspool ELi kooskõlas kolmandate riikide kosmeetikaalaste õigusaktidega). Kosmeetikatoodete koostisainete loomkatsed oleksid seega lubatud, et järgida muid ELi õigusakte (nt REACH-määrus). Eelkõige viitasid komisjon ja ECHA komisjoni 2013. aasta märtsi teatisele [6] ,, milles märgiti: „Komisjon on seisukohal, et loomkatseid, mis on selgelt ajendatud kosmeetikatoodetega mitteseotud õigusraamistike järgimisest, ei tohiks pidada käesoleva direktiivi/määruse nõuete täitmiseks läbiviiduks.” Saadud loomkatsete andmed ei tohiks kaasa tuua turustamiskeeldu ja neid võib seejärel kasutada kosmeetikatoodete ohutuse hindamisel.“

14. Komisjon ja ECHA selgitasid, et kuigi REACH-määrus ei keela loomkatseid, kohustab see ettevõtjaid tagama, et loomkatseid tehakse üksnes viimase abinõuna. Nad märkisid, et ECHA on avaldanud ulatuslikud suunised, et aidata registreerijatel loomkatseid vältida või vähendada.

15. Lisaks märkisid nad, et pärast ombudsmani otsust juhtumi 1606/2013/AN [7] kohta nõuab ECHA süstemaatiliselt loomkatseid kavandavatelt ettevõtetelt tõendeid selle kohta, et nad on kaalunud alternatiivseid meetodeid. Need tõendid avaldatakse koos teabega katsetamisettepaneku kohta ECHA veebisaidil. Kui selliseid tõendeid ei lisata, lükatakse registreerimistaotlus tagasi.

16. Kosmeetikatoodete tootmisega seotud töötajate tervise ja ohutuse kohta märkisid komisjon ja ECHA, et kosmeetikatoodete määrus seda küsimust ei hõlma. REACH-määruse kohaselt peavad registreerijad tõendama töötajate tervise piisavat kaitset kosmeetikatoodete tootmise ajal. Ainega kokkupuutest töötajatele tulenevate riskide hindamiseks võib olla vaja teha loomkatseid.

17. Ainete kohta, mida võib kasutada ka muul otstarbel kui kosmeetikatoodete koostisosana, märkisid komisjon ja ECHA, et viimase abinõuna võib inimeste tervisele avalduvate riskide hindamiseks siiski teha loomkatseid REACH-määruse alusel.

18. Lisaks piirdub kosmeetikatoodete määruse kohaldamisala eeskirjadega, millega tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Seega ei kuulu kosmeetikatoodete määruse kohaldamisalasse loomkatsed keskkonnariskide hindamiseks.

19. Komisjon ja ECHA järeldasid seega, et ühisavalduse olemasolev tekst on õige.

20. Kaebuse esitaja vastas, et kohtu sõnul käivitab tootja või importija turustamiskeelu, kui ta tugineb kosmeetikatoote ohutuse hindamisel loomkatsete tulemustele. Nende katsete asukoht ja algne eesmärk ei oma turustamiskeelu kehtestamisel tähtsust. Ühisavaldus ei olnud seega kooskõlas Euroopa Kohtu arutluskäiguga.

21. Kaebuse esitaja leidis, et kuigi kohus tegi otsuse konkreetselt väljaspool ELi, mitte ELis tehtud loomkatsete küsimuses, olid kohtu põhjendused kohtuasjas C-592/14 piisavalt selged, et järeldada, et ühisavaldus on vastuolus ELi õigusega ja tuleks tagasi võtta.

Ombudsmani hinnang

Sissejuhatus

22. Loomade heaolu on väärtus, mida Euroopa Liit toetab [8]. Euroopa Liidu toimimise lepingus on sõnaselgelt sätestatud, et nii EL kui ka selle liikmesriigid „pööravad poliitika kujundamisel täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele”[9]. Mure loomade heaolu pärast on viinud loomkatsetele piirangute kehtestamiseni ja tehakse jõupingutusi muude loomkatsete asendamise meetodite kindlakstegemiseks [10]. Üldiselt on ELi eeskirjadega ette nähtud, et loomkatsed tuleks asendada, neid tuleks vähendada või täiustada [11]. ELi seadusandja praegune seisukoht on siiski, et „elusloomade kasutamine on jätkuvalt vajalik inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmiseks”[12] teatavates valdkondades, näiteks uute ravimite väljatöötamiseks.

23. Teine valdkond, kus loomkatseid peetakse endiselt vajalikuks, on keemiliste ainete riskihindamine, mida reguleeritakse REACH-määrusega. Kui kemikaali ohutuse kohta ei ole võimalik teavet anda olemasolevate andmete jagamise [13] või muude meetodite ja lähenemisviiside kui loomkatsete [14] kasutamise kaudu, võib viimase abinõuna lubada loomkatseid, kui ECHA selle heaks kiidab [15].

24. Kosmeetikatoodete valdkonnas on seadusandja siiski asunud seisukohale, et „kosmeetikatoodetes kasutatavate koostisainete ohutust on võimalik järk-järgult tagada alternatiivsete meetoditega, mille puhul ei kasutata loomi”[16]. Pärast loomkatsete eeskirjade järkjärgulist karmistamist viimase kahe aastakümne jooksul jõustusid 2013. aasta märtsis kosmeetikatoodete täielikud katsetamis- ja turustamiskeelud [17].

25. Arvestades, et REACH-määrust (milles on esitatud mõiste „ained“ lai määratlus)[18] ja kosmeetikatoodete määrust võib kohaldada nii teatavate kosmeetikatoodete koostisainete suhtes, on mõistetav vajadus selgitada seost REACH-määruse kohase võimaliku nõude (kasutada teatavatel piiratud asjaoludel loomkatseid) ja kosmeetikatoodete määruses sätestatud loomkatsete keeldude vahel. Sellised selgitused peavad siiski olema kooskõlas seaduse ja Euroopa Kohtu praktikaga.

Ühisavaldus ja sellega seotud suunised

26. Ühisavalduses kirjeldatakse komisjoni ja ECHA arusaama REACH-määruse ja kosmeetikatoodete määruse vahelisest seosest. Selles on sätestatud, et ettevõtjatelt võidakse nõuda loomkatsete kasutamist, et anda REACH-määruse alusel aine kohta teavet kolme liiki juhtumite puhul. Need on kolme liiki juhtumid: töötajate kokkupuute juhtumid, mittekosmeetilised kasutusviisid ja keskkonnariskid. Ühisavalduses märgitakse (rõhuasetus lisatud):

„Euroopa Komisjon on koostöös ECHAga selgitanud turustamiskeelu ja REACHi teabenõuete vahelist seost järgmiselt:

• Üksnes kosmeetikatoodetes kasutatavate ainete registreerijad ei tohi teha loomkatseid, et täita REACHi määruse kohaseid teabenõudeid inimeste tervise näitajate kohta, välja arvatud katsed, mida tehakse ainega kokkupuutuvatele töötajatele avalduvate riskide hindamiseks. Selles kontekstis tähendavad töötajad isikuid, kes on seotud kemikaalide tootmise või käitlemisega tööstusettevõttes, mitte professionaalseid kasutajaid, kes kasutavad kosmeetikatooteid oma äritegevuse osana (nt juuksurid).
• Registreerijatel, kes registreerivad aineid, mida kasutatakse mitmel otstarbel, mitte ainult kosmeetikatoodetes, on lubatud viimase abinõuna teha loomkatseid kõigi inimeste tervisega seotud näitajate puhul.
• Registreerijatel on lubatud teha loomkatseid viimase abinõuna kõigi keskkonnaalaste näitajate puhul.

Seetõttu ei kohaldata kosmeetikatoodete määruses sätestatud katsetamis- ja turustamiskeelde katsete suhtes, mis on REACH-määruse kohaselt vajalikud keskkonnanäitajate, töötajate kokkupuute ja ainete mittekosmeetilise kasutuse jaoks.

Üksnes kosmeetikatoodetes kasutamiseks registreeritud ainete registreerijad peavad siiski võimaluse korral esitama REACH-määruse kohaselt nõutava teabe, kasutades loomkatsete alternatiive (nt arvutimodelleerimine, analoogmeetod, tõendite kaalukus jne).”

27. Ühisavalduses ei ole märgitud, et loomkatsete andmeid, mis on saadud REACH-määruse alusel tehtud katsetest ühel eespool nimetatud kolmest juhtumist, võib hiljem kasutada kosmeetikatoodete ohutuse hindamiseks kosmeetikatoodete määruse alusel.

28. Ühisavalduse hoolikas lugemine näitab, et see puudutab üksnes loomkatsete andmeid, mida kasutatakse REACH-määruse kohaste teabenõuete täitmiseks (vt eespool tsiteeritud väljavõtte allajoonitud tekst). See ei puuduta loomkatsete andmeid, mida kasutatakse kosmeetikatoodete määruse kohaste teabenõuete täitmiseks (ühisavaldus käsitleb ainult seda, kuidas REACH-määrust tõlgendatakse ja kohaldatakse kosmeetikatoodete määruse valguses, ega käsitle küsimusi, mis on seotud kosmeetikatoodete määruse ja selle loomkatsete keeldude tõlgendamise ja kohaldamisega).

29. On oluline, et oleks selge, et REACH-määruse ja kosmeetikatoodete määruse rakendamise järelevalve eest vastutavad peamiselt eri asutused. Kuigi REACH-määruse kohaldamise eest vastutavad ECHA ja komisjon,^[19] ei ole ECHA-l kosmeetikatoodete määruse rakendamisel mingit rolli. Kosmeetikatoodete määruse rakendamise eest vastutavad komisjoni abiga hoopis liikmesriigid (liikmesriikide ametiasutused vastutavad ohutushinnangute läbivaatamise ja juba turul olevate kosmeetikatoodete kontrollimise eest)^[20].

30. Neid erinevaid ülesandeid arvestades on mõistetav, et ühisavaldus, milles ECHA väljendab koos komisjoniga oma seisukohta ja mis avaldatakse ECHA veebisaidil, keskendub üksnes REACH-määruse kohaldamisele, mille eest ECHA peamiselt vastutab. See ei puuduta kosmeetikatoodete määruse tõlgendamist ja kohaldamist, kuna ECHA-l ei ole selles osas mingit rolli.

31. Kuna kohtuasjas C-592/14 tehtud otsus puudutab kosmeetikatoodete määruse loomkatsete keeldude tõlgendamist, mida kohaldatakse katsetele „selle [st kosmeetikatoodete] määruse nõuete täitmiseks“ [21] ja mis ei puuduta loomkatseid REACH-määruse järgimiseks, ei sisalda ühisavaldus tegelikult ühtegi sõnastust, mis oleks vastuolus kaebuse esitaja arusaamaga sellest kohtuotsusest.

32. Seega, kuigi kaebuse esitajal võib olla kahtlusi seoses sellega, kuidas komisjon ja ECHA tõlgendavad otsust kohtuasjas C-592/14, leiab ombudsman, et ta ei pea käesoleva juhtumi lahendamiseks selle kohtuotsuse kohta seisukohta võtma. Kohtuotsus ei käsitle REACH-määruse nõudeid, samas kui ühisavaldus puudutab üksnes REACH-määruse nõudeid.

Ühisavalduses nimetatud kolm võimalikku loomkatset

33. Ühisavalduses määratakse kindlaks kolme liiki juhtumid, mille puhul võib viimase abinõuna olla vaja teha loomkatseid, et täita REACH-määruse nõudeid. Ühisavalduses selgitatakse, et kosmeetikatoodete määruse sätted ei asenda ega kahjusta REACH-määruse nõudeid.

34. Esimene juhtum on seotud töötajate kokkupuutega. Ombudsman nõustub komisjoni ja ECHAga, et kosmeetikatoodete määrus ei hõlma kosmeetikatoote tootmisega seotud ohutusküsimusi. Viidates inimeste tervise ohutusele, viidatakse kosmeetikatoodete määruses sõnaselgelt „turul kättesaadavaks tehtud kosmeetikatootele“[22]. Kosmeetikatoodete tootmisel võivad töötajatel olla oluliselt erinevad ja potentsiaalselt võimendatud riskid (näiteks seetõttu, et nad käitlevad suures koguses lahjendamata koostisosi) võrreldes tarbijate või isegi kutseliste lõppkasutajatega (nt juuksurid). Seega tuleb tootmisprotsessi käigus keemilistest koostisosadest tulenevaid võimalikke ohte hinnata REACH-määruse kontekstis ning selles kontekstis tehtavate loomkatsete suhtes kohaldatakse REACH-määruse eeskirju ja piiranguid.

35. Kosmeetikatoodete  määruse kohaldamisel tõstatab loomkatsed töötajate kokkupuute kontekstis küsimuse kosmeetikatoote võimaliku märgistamise kohta. Kui kosmeetikatoode sisaldab koostisainet, mida on REACH-määruse alusel katsetatud loomadel, et hinnata ohtu töötajatele, ei saa lõplikku kosmeetikatoodet märgistada kui loomkatsetest vaba toodet [23]. Samuti võib juhtuda, et tootjal või importijal ei pruugi sõltuvalt sellest, kuidas ta kohtuasja C-592/14 tõlgendab, olla lubatud lisada selliste katsete tulemusi kosmeetikamääruse kohaselt liikmesriigi ametiasutusele esitatavasse kosmeetikaohutuse hindamisse, et tõendada kosmeetikatoote ohutust. Ühisavalduses ei viidata aga märgistamise küsimusele ega REACH-määruse alusel tehtud katsete kasutamisele kosmeetikatoodete ohutuse hindamisel.

36. Teine juhtum puudutab kemikaale, mida kasutatakse nii kosmeetikatoodete koostisainetena kui ka muude toodete koostisainetena. Ühisavalduses märgitakse, et REACH-määrusega võidakse nõuda loomkatseid nende kahesuguse kasutusega kemikaalidega (et anda viimase abinõuna REACH-määruse kohast teavet võimalike ohtude kohta inimeste tervisele). Selline katsetamine REACH-määruse alusel ei ole kosmeetikatoodete määrusega keelatud.

37. Kosmeetikatoodete määruse kohaselt tekib märgistamise probleem, kui loomkatseid on tehtud kahesuguse kasutusega kemikaalide puhul. Kui kahesuguse kasutusega koostisainet on REACH-määruse alusel loomadel katsetatud, ei saa lõplikku kosmeetikatoodet märgistada kui loomkatsetest vaba. Samuti võib juhtuda, et tootjal või importijal ei ole lubatud lisada selliste katsete tulemusi kosmeetikamääruse kohaselt liikmesriigi ametiasutusele esitatavasse kosmeetikaohutuse hindamisse. Ühisavalduses ei viidata aga kordagi märgistamise küsimusele ega REACH-määruse alusel tehtud katsete kasutamisele, kui need esitatakse kosmeetikatoodete ohutuse hindamise raames liikmesriigi ametiasutusele kosmeetikatoodete määruse alusel.

38. Kolmas juhtum on seotud keskkonnariskidega. Komisjon ja ECHA märgivad õigesti, et kosmeetikatoodete määrus käsitleb üksnes riske inimeste tervisele ega hõlma keskkonnariske. REACH-määrusega võidakse nõuda, et teatavad kosmeetikatoodetes kasutatavad koostisained läbiksid keskkonnariski hindamise, mis võib viimase abinõuna hõlmata loomkatseid.

39. Jällegi, kui sellised loomkatsed on tehtud REACH-määruse alusel, ei saa lõplikku kosmeetikatoodet märgistada kui loomkatsetest vaba toodet. Samuti võib juhtuda, et tootjal või importijal ei ole lubatud lisada selliste katsete tulemusi kosmeetikamääruse kohaselt liikmesriigi ametiasutusele esitatavasse kosmeetikaohutuse hindamisse. Samas ei ole ühisavalduses kordagi viidatud märgistamise küsimusele ega REACH-määruse alusel tehtud katsete kasutamisele, mis on esitatud liikmesriigi ametiasutusele kosmeetikatoodete määruse alusel esitatud kosmeetikatoodete ohutuse hindamise raames.

40. Ühisavaldus ei sisalda seega suuniseid, mis oleksid vastuolus kosmeetikatoodete määruse või liidu õigusega. Ombudsman järeldab seega, et kaebuse selle aspektiga seoses haldusomavoli ei esinenud.

41. Täielikkuse huvides märgib ombudsman, et oma vastuses ombudsmanile (kuid mitte käesolevas uurimises vaidlusaluses ühisavalduses) väljendasid komisjon ja ECHA seisukohta, mis on vastuolus kaebuse esitaja esitatud juhtumi C-592/14 tõlgendusega. Uurimise käigus ombudsmanile saadetud vastuses näivad komisjon ja ECHA nõustuvat, et teatavatel juhtudel võib ettevõte kosmeetikaohutuse hindamisel tugineda loomkatsete tulemustele. Käesolev kohtuasi puudutab siiski üksnes väidet, et ühisavaldus on ekslik. Ombudsman märgib, et komisjoni ja ECHA ühisavaldus ei sisalda tegelikult mingit seisukohta selle kohta, kas loomkatsed võivad kunagi olla kosmeetikatoodete määruse tähenduses vastuvõetavad.

Ühisavalduse tegemise õigus

Ombudsmanile esitatud argumendid

42. Kaebuse esitaja väitis, et komisjonil ja ECHA-l ei ole õiguslikku pädevust anda välja suuniseid kosmeetikatoodete määruse ja REACH-määruse vahelise seose kohta.

Ombudsmani hinnang

43. Ombudsman nõustub, et ECHA-l ei ole kosmeetikatoodete määruse kohaldamisega seoses mingit rolli ega vastutust. Seega ei peaks ECHA püüdma anda juhiseid selle kohaldamise kohta. Ombudsman märgib siiski, et ühisavalduses antakse mittesiduvaid suuniseid kemikaalide tootjatele või turustajatele, kes võivad kuuluda nii REACH-määruse kui ka kosmeetikatoodete määruse kohaldamisalasse. Ühisavalduses selgitatakse sellega seoses, kuidas REACH-määrust nende ainete suhtes kohaldatakse. REACH-määruse kohaldamine kuulub selgelt nii komisjoni kui ka ECHA vastutusalasse. Seega on täiesti asjakohane, et nii komisjon kui ka ECHA esitavad selles küsimuses oma seisukohad.

44. Ühisavaldus ei kujuta endast tootjate või turustajate õiguste ja kohustuste õiguslikult siduvat tõlgendust. Lisaks ei mõjuta asjaolu, et komisjon ja ECHA võivad selliseid suuniseid välja anda, nende suuniste õigsust [24]. Euroopa Kohtu ülesanne on anda liidu õigusele lõplik tõlgendus.

45. Seega ei esinenud kaebuse selle aspektiga seoses haldusomavoli.

Ühisavaldus, mis väidetavalt põhjustab ebaõiget märgistamist loomkatsetest vabana

Ombudsmanile esitatud argumendid

46. Kaebuse esitaja väitis, et ühisavaldus võib viia selleni, et teatavad kosmeetikatooted, mille koostisosade suhtes tehti loomkatseid ühel ühisavalduses nimetatud kolmest juhtumiliigist, märgistatakse ekslikult kui „loomkatsetest vabad“. See võib tarbijaid segadusse ajada ja eksitada.

47. Oma vastustes kaebuse esitaja poolt käesoleva uurimise käigus tõstatatud küsimustele väljendasid komisjon ja ECHA seisukohta, et toodet „ei tohi märgistada kui loomkatsetest vaba toodet, kui see sisaldab ainet, mida on loomadel mis tahes põhjusel katsetatud, sealhulgas üks kolmest ühisavalduses nimetatud juhtumist“.

48. Kaebuse esitaja märkis, et seda ei ole ühisavalduses sõnaselgelt selgitatud.

Ombudsmani hinnang

49. Ombudsman hindab komisjoni ja ECHA antud selgitusi selles küsimuses.

50. Seoses küsimusega, kas need selgitused tuleb lisada ühisavaldusse, märgib ombudsman, et kuna kosmeetikatoodete märgistamise küsimus kuulub üksnes kosmeetikatoodete määruse kohaldamisalasse, ei oleks asjakohane, et ECHA, kellel ei ole kosmeetikatoodete määruse kohaldamisel mingit rolli, esitaks avalikult oma seisukohad kosmeetikatoodete märgistamise küsimuses. Seega ei nõustu ombudsman sellega, et ühisavaldust tuleb selles osas selgitada.

Järeldus

Selle kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kemikaaliameti haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitajat, komisjoni ja ECHAt teavitatakse sellest otsusest.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 21. juuli 2017

 

[1] Kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/view-article/-/journal_content/title/clarity-on-interface-been-reach-and-the-cosmetics-regulation

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT 2009, L 342, lk 59).

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1).

[4] Kohtujurist Bobeki ettepanek, esitatud 17. märtsil 2016, European Federation for Cosmetic Ingredients, C-592/14, ECLI:EU:C:2016:179, punkt 139.

[5] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. september 2016, European Federation for Cosmetic Ingredients, C-592/14, ECLI:EU:C:2016:703.

[6] Kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52013DC0135

[7] Otsus juhtumi 1606/2013/AN kohta, kuidas Euroopa Kemikaaliamet kohaldab loomkatsete eeskirju, kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/decision.faces/en/60909/html.bookmark

[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT 2010, L 276, lk 33) põhjendus 2.

[9] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 13.

[10] Vt otsus juhtumi 1609/2016/JAS kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni vastust ja Euroopa kodanikualgatuse „Stop Vivisection“ järelmeetmeid, punktid 16–17, kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/decision.faces/en/78182/html.bookmark.

[11] http://ec.europa.eu/environment/chemicals/lab_animals/3r/alternative_en.htm

[12] Direktiivi 2010/63/EL põhjendus 10.

[13] Vt REACH-määruse III jaotis.

[14] REACH-määruse artikkel 13.

[15] REACH-määruse artikkel 40.

[16] Kosmeetikatoodete määruse põhjendus 42.

[17] Lisateave on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/growth/sectors/cosmetics/animal-testing_en.

[18] REACH-määruse artikli 3 lõige 1: „Aine – looduslik või mis tahes tootmisprotsessis saadud keemiline element või selle ühendid, kaasa arvatud püsivuse säilitamiseks vajalikud lisaained ja tootmisprotsessist tulenevad lisandid, kuid välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, ilma et see mõjutaks aine püsivust või muudaks selle koostist “.

[19] REACH-määruse artikkel 75.

[20] Kosmeetikatoodete määruse artikkel 22.

[21] Kosmeetikatoodete määruse artikkel 18.

[22] Kosmeetikatoodete määruse artikkel 3.

[23] Kosmeetikatoodete määruse artikli 20 lõige 3.

[24] Kuigi oleks mõistlik eeldada, et nii ECHA kui ka komisjon tegutsevad ise kooskõlas ühisavalduse sisuga, ei ole ECHA-l seoses kosmeetikatoodete määrusega mingit rolli ja komisjonil on liikmesriikide ametiasutustele üksnes toetav roll.