Kaebuse taust

1. 2013. aastal osales kaebuse esitaja avalikul konkursil EPSO/AD/262/13 tõlkijatele (AD5), kus põhikeeleks oli prantsuse keel. Ta läbis edukalt eelvalikutesti ja seetõttu kutsuti ta tõlketestidele [1].

2. 2014. aasta aprillis teatas EPSO talle, et ta sai tõlketesti A eest 19 punkti, mis jäi alla minimaalse nõutava punktisumma. Seetõttu ei olnud tema tõlketest B hinnatud ja seega ei kutsutud teda konkursi järgmisse etappi (hindamiskeskuse etappi).

3. Seejärel esitas kaebuse esitaja EPSO-le läbivaatamistaotluse. Ta väitis, et tema tõlketesti A parandamisel pidi olema tehtud teatavaid vigu. Ta palus EPSO-lt juurdepääsu oma tõlketestidele, tema töö hindamiseks kasutatud hindamistabelile ja lähtetekstidele.

4. Vastuseks edastas EPSO kaebuse esitajale tõlketestide A ja B tõlgitud teksti parandamata versiooni. Siiski keeldus ta talle algtekste edastamast, väites, et need on võetud EPSO välja töötatud andmebaasist ja neid võidakse kasutada tulevastel konkurssidel.

5. Lisaks teatas EPSO 2. mail 2014 kaebuse esitajale, et ta oli tema testitulemusi tehniliselt kontrollinud, kuid vigu ei leidnud. Seetõttu kinnitas ta, et kaebuse esitajale edastatud tulemused olid tõepoolest tema tulemused.

6. 3. mail 2014 esitas kaebuse esitaja Euroopa Ombudsmanile kaebuse EPSO keeldumise kohta talle nõutud dokumente esitada. Ta väitis, et EPSO keeldumine tähendas, et ta ei saanud kontrollida, milliseid vigu ta tegi, ega hinnata oma tulemuslikkust. Kaebuse esitaja väitis, et hoolimata ombudsmani soovitusest juhtumi 814/2012/TN kohta keeldus EPSO avaldamast tõlketestide hindamiskriteeriume. Kaebuse esitaja arvates oli see vastuolus EPSO kohustusega anda kandidaatidele hinnang nende pädevuse kohta.

Uurimine

7. Ombudsman otsustas algatada uurimise järgmise väite ja nõude kohta:

Väide:

EPSO keeldus ekslikult esitamast kaebuse esitajale tema tõlgete algtekste.

Nõue:

EPSO peaks talle edastama tema tõlgete lähtetekstid.

8. Ombudsman palus EPSO-l ka selgitada, miks ta kaldus kõrvale oma tavapärasest poliitikast anda kandidaatidele avalike konkursside tõlgete lähtetekstid.

9. Seoses kaebuse esitaja kaebusega, et EPSO keeldus hoolimata ombudsmani soovitusest juhtumi 814/2012/TN kohta esitamast kandidaatidele tõlketestide hindamiskriteeriume, teatas ombudsman kaebuse esitajale, et tema kaebuse see aspekt puudutab sama küsimust kui kaebuse 1136/2014/DK puhul. Ombudsman palus seda kaebust uurides EPSO-l kommenteerida Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse võimalikku asjakohasust kohtuasjas De Mendoza Asensi vs. komisjon ^[2].

10. Uurimise käigus sai ombudsman EPSO arvamuse kaebuse kohta ja seejärel kaebuse esitaja märkused vastuseks EPSO arvamusele.

Väide kaebuse esitaja tõlketestide lähtetekstide esitamata jätmise kohta

Ombudsmanile esitatud argumendid

11. EPSO märkis oma arvamuses, et arvestades tema jätkuvat pühendumist kõrgete läbipaistvusstandardite säilitamisele ja parandamisele, vaatas ta läbi oma poliitika tõlkijate konkurssidel kasutatavate lähtetekstide avalikustamise kohta. Selle tulemusena otsustas EPSO, et kõik tulevaste tõlkijate avalike konkursside lähtetekstid avaldatakse seejärel EPSO veebisaidil, mis tagab kandidaatidele otsese juurdepääsu. EPSO märkis ka, et ta oli juba saatnud kaebuse esitajale koopia taotletud lähtetekstidest.

12. Kaebuse esitaja tunnistas oma märkustes, et ta oli tõepoolest saanud EPSO-lt asjakohased lähtetekstid. Ta märkis, et ta mõistab ka seda, et vastavalt liidu kohtute hiljutisele kohtupraktikale ei saa EPSO hindamiskriteeriume avalikustada.

Ombudsmani hinnang

13. Ombudsman kiidab heaks EPSO valmisoleku vaadata läbi avalike konkursside tõlketestide lähtetekstide avalikustamise poliitika ning väljendab heameelt uue poliitika üle, mille kohaselt EPSO avaldab need automaatselt oma veebisaidil.

14. Seetõttu leiab ombudsman, et EPSO on küsimuse kaebuse esitajat rahuldaval viisil lahendanud.

15. Mis puudutab hindamiskriteeriumide avalikustamist, siis rõhutab ombudsman, et EPSO märkis kaebuse 1136/2014/DK uurimise raames, et tema enda arenguprogramm juba suurendas tema valikumenetluste läbipaistvust, võttes kasutusele pädevus- ja oskustepõhised testid ning oskuste passi, milles võetakse kokku nende oskuste testi tulemused. Samuti märkis ta, et kandidaadid, kes ei saa oskuste passi, kuna nad kõrvaldatakse konkursilt varasemas etapis, võivad nüüd paluda EPSO-l esitada neile märkusi. Lisaks töötab EPSO välja uut menetlust, mis võimaldab kandidaatidel, kes ei saa pädevuspassi, saada valikukomisjoni põhjendatud otsuse, mis sisaldab valikukomisjoni märkusi nende tõlgete kvaliteedi kohta. EPSO teatas, et uus menetlus võiks olla sisse seatud 2016. aastaks.

16. Seetõttu leiab ombudsman, et see aspekt ei vaja täiendavat uurimist.

Järeldus

Selle kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

EPSO on kaebuse esitajat rahuldavalt lahendanud.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

Emily O'Reilly

Strasbourg, 12. juuni 2015

[1] Tõlketestid koosnesid kahest osast: i) tõlge 2. keelest (saksa või inglise keel) prantsuse keelde (tõlketest A); ning ii) tõlge 3. keelest (saksa või inglise keel, kuid erineb 2. keelest) prantsuse keelde (tõlketest B). Iga tõlketesti minimaalne nõutav punktisumma oli 40 punkti 80st. Tõlketesti A eest minimaalse nõutava punktisumma mittesaavutamine tähendas, et tõlketesti B isegi ei hinnatud.

[2] 12. veebruari 2014. aasta otsus kohtuasjas F-127/11: Gonzalo de Mendoza Asensi vs. Euroopa Komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 99). Avaliku Teenistuse Kohus leidis oma otsuses, et valikukomisjonid ei pea kandidaatidele esitama i) oma katsete parandatud versiooni, ii) põhjendusi, miks nende vastused olid ekslikud, ega iii) kirjalike ja suuliste katsete hindamistabeleid, kuna need dokumendid moodustavad osa valikukomisjoni võrdlevast hindamisest ja on hõlmatud valikukomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega.