Kaebuse taust

1. Käesolev juhtum käsitleb EPSO keeldumist lubada kaebuse esitajal osaleda EPSO poolt 2013. aastal korraldatud personalivaliku konkurssidel [1]. Konkursid korraldati pärast seda, kui komisjon kaotas oma apellatsioonkaebuse Üldkohtule Pachtitise kohtuasjas [2].

2. Kaebuse esitaja osales 2010. aastal avalikul konkursil EPSO/AD/177/10, mille eesmärk oli koostada reservnimekiri administraatorite töölevõtmiseks. Ta sai konkursi esimeses etapis ühe suurematest punktisummadest, nimelt arvutipõhised testid (CBT). Tal ei õnnestunud hindamiskeskuse etappi läbida ja seega ei kantud teda reservnimekirja.

3. Pärast Üldkohtu otsust kohtuasjas komisjon vs. Pachtitis [3] teavitas EPSO isikuid, kes ei osutunud edukaks kõikide 2010. aasta asjakohaste avalike konkursside puhul, et neil on võimalus testid ja katsed uuesti sooritada 2013. aastal, mil EPSO asendab oma tavapärase üldkonkursside tsükli konkurssidega, mis on suunatud üksnes kandidaatidele, kes kaotati konkursside EPSO/AD/177/10, EPSO/AD/178/10 ja EPSO/AD/179/10 esimeses etapis. EPSO teatas asjaomastele kandidaatidele, et institutsioonid kavatsevad tagada, et nende eduvõimalused on üldjoontes samad kui algsetes valikumenetlustes.

4. Otsus avaldati EPSO veebisaidil 9. märtsil 2012. Kandidaadid, kes ei osutunud asjaomaste konkursside eelvaliku etapis edukaks, said teate ka oma EPSO kasutajakonto kaudu. Kuna ta oli üks eelvalikutestide edukatest kandidaatidest, ei saanud kaebuse esitaja uute eksamite kohta mingit teavet. Varsti pärast seda sai ta aga uutest eksamitest teada oma välisministeeriumi kaudu. Ministeerium küsis EPSO-lt, miks kõige pädevamad kandidaadid uuelt konkursilt välja jäeti. Kaebuse esitaja sõnul vastas EPSO, et kõige pädevamate kandidaatide tagasivõtmine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. See kujutaks endast põhjendamatut privileegi, kui kellelgi oleks võimalus osaleda konkursi järgmises etapis teist korda.

5. Kaebuse esitaja palus 19. aprillil 2012 EPSO-l osaleda uuel konkursil. EPSO teatas talle 26. aprillil, et teda ei kutsuta. Kaebuse esitaja vastas, et kuigi EPSO on võtnud endale kohustuse kutsuda osalema teatavaid kandidaate, ei takista miski teda kutsumast osalema ka selliseid kandidaate nagu tema ise. EPSO ei olnud kuidagi põhjendanud oma otsust kutsuda osalema ainult need kandidaadid, kes olid 2010. aasta konkursil tegelikult kõige kehvemini hakkama saanud. EPSO teatas 10. mail kaebuse esitajale, et tema otsus on lõplik. Seejärel pöördus kaebuse esitaja Euroopa Ombudsmani poole.

Uurimise ese

6. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO poliitika piirata Pachtitise kohtuotsuse täitmiseks korraldatud konkurssidel osalemise õigust nende kandidaatidega, kes ei läbinud CBT-d, on ekslik.

7. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO peaks lubama Pachtitise kohtuotsuse täitmiseks korraldatud konkurssidel osaleda ka kandidaatidel, kes on edukalt läbinud CBTd.

Uurimine

8. Kaebus esitati ombudsmanile 1. oktoobril 2012. Ombudsman palus 13. novembri 2012. aasta kirjas EPSO-l esitada selle juhtumi kohta arvamus ja vastata kahele järgmisele küsimusele:

1) Kas EPSO on seisukohal, et 2010. aastal asjaomastel avalikel konkurssidel CBT-d edukalt läbinud kandidaatide kutsumine osalema AD-konkurssidel, mis korraldatakse kohtuotsuse Pachtitis täitmiseks, rikuks mis tahes õigusnormi või põhimõtet? Kui jah, siis palun täpsustage.

2 ) Kui EPSO leiab, et ei oleks ebaseaduslik kutsuda kandidaate, kes on edukalt läbinud CBT-d, osalema AD-konkurssidel, mis korraldatakse Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse täitmiseks kohtuasjas F-35/08: Pachtitis vs. komisjon, siis kas EPSO võiks selgitada põhjuseid, miks ta otsustas piirata osalemist kandidaatidega, kes ei osutunud valituks?

9. EPSO saatis ombudsmanile oma arvamuse kõnealuse juhtumi kohta 26. märtsil 2013, samas kui kaebuses esitati tähelepanekud EPSO arvamuse kohta 11. aprillil 2013.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide, et EPSO poliitika piirata õigust osaleda teatavatel AD konkurssidel on vale, ja sellega seotud väide

Ombudsmanile esitatud argumendid

10. Kaebuse esitaja vaidlustas asjaolu, et neid konkursil EPSO/AD/177/10 osalejaid, kes said eelvalikutestidel kõige rohkem punkte, ei lubata 2013. aasta konkursile. Ta juhtis tähelepanu sellele, et konkursile EPSO/AD/177/10 lisatud avalike konkursside juhendis on märgitud, et konkursside korraldamisega „tagatakse valik teenete alusel, järgides samal ajal võrdse kohtlemise põhimõtet“ (kaebuse esitaja lisatud rõhutus). Lisaks rõhutab EPSO oma arengukavas, et eelvalikutestid on testimisprotsessi algetapis pädevuspõhised, mis tagab, et järgmisse etappi lubatakse ainult kõige pädevamad kandidaadid (kaebuse esitaja lisatud rõhuasetus). Kui EPSO jättis uuelt konkursilt välja kõige pädevamad kandidaadid, eelistas ta vähem pädevaid kandidaate, eirates seega teenetepõhise valiku ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kaebuse esitaja arvates ei ole mõtet jätta uuelt konkursilt välja 992 kõige pädevamat kandidaati (51 639 kandidaadist) ning see on maksumaksjate raha raiskamine.

11. EPSO väitis oma arvamuses, et kaebuse esitaja viidatud 2013. aasta AD konkursse ei korraldatud kohtuotsuse Pachtitis täitmiseks. Pigem olid need korraldatud selleks, et täita liidu institutsioonide ühepoolset kohustust ennetada apellatsioonkaebusi samadel põhjustel, mida kinnitati selles kohtuotsuses.

12. EPSO selgitas, et pärast tühistamisotsust kohtuasjas Pachtitis oli EPSO ainus kohustus ranges õiguslikus mõttes hageja enda ees,[4] kuna ta oli ainus isik, keda see otseselt puudutas. EPSO täitis kohtuotsuse tema suhtes, kutsudes teda osalema uutel eelvalikutestidel, mis seekord korraldati konkursi EPSO/AD/77/06 valikukomisjoni osalusel.

13. Seoses kohtuotsuse Pachtitis tagajärgedega teistele konkursi EPSO/AD/77/06 kandidaatidele väitis EPSO, et õiguskindluse põhimõttega on vastuolus see, kui tühistamine mõjutab edukate kandidaatide olukorda [5]. Samuti ei saanud tagasilükatud kandidaadid tugineda tühistavale otsusele, et taasavada kaebuse esitamise tähtajad, mis olid juba möödunud [6]. Asjaolu, et tühistamisväide oli üldine punkt, mis võis olla kohaldatav kõigile konkursi EPSO/AD/77/06 kandidaatidele, ei saanud seda järeldust mõjutada, märkis EPSO.

14. EPSO sõnul oli olukord siiski erinev nende konkursside puhul, mis olid käimas ajal, mil Avaliku Teenistuse Kohus tegi otsuse kohtuasjas F-35/08: Pachitis vs. komisjon. Täpselt sama faktiline olukord, mida Avaliku Teenistuse Kohus selles kohtuasjas kritiseeris, puudutas neid konkursse, nimelt eelvalikutestid viidi läbi EPSO ainuvastutusel, ilma valikukomisjoni osaluseta. Selliseid võistlusi oli kolm: EPSO/AD/177/10 (milles osales kaebuse esitaja), EPSO/AD/178/10 ja EPSO/AD/179/10. Nendel konkurssidel osales kokku ligikaudu 37 000 kandidaati. Nende konkursside eelvalikutestid olid juba tehtud kohtuasjas F-35/08 Pachitis vs. komisjon otsuse tegemise ajal, kuid tulemuste vaidlustamise tähtajad ei olnud veel kulgema hakanud. See tähendas, et iga kandidaat, kes ei läbinud ühe konkursi eelvaliku testi, võis esitada apellatsioonkaebuse, tuginedes samadele põhjendustele, mis olid aluseks Pachtitise tühistamisotsusele, nimelt menetlusnormi rikkumisele, mis tulenes teste korraldava üksuse pädevuse puudumisest.

15. Sellega seoses kohustusid ELi institutsioonid EPSO haldusnõukogus oma esindajate kaudu ja pärast komisjoni õigustalituselt positiivse arvamuse saamist korraldama juhul, kui kohtuotsus Pachtitis apellatsioonimenetluses kinnitatakse, uued testid kõigile kandidaatidele, kes on eelvalikutestide tulemuste põhjal konkursilt EPSO/AD/177/10, EPSO/AD/178/10 ja EPSO/AD/179/10 kõrvale jäetud. Sellel kohustusel oli kolm eesmärki: i) vältida kaebusi ja apellatsioonkaebusi, mis võivad olla tuhandetes, välja jäetud kandidaatide hulgast põhjustel, mida Avaliku Teenistuse Kohus kinnitas Pachtitise kohtuasjas, kaitstes samal ajal täielikult nende huve juhul, kui komisjoni apellatsioonkaebus Üldkohtule lükatakse tagasi; ii) kaitsta kolme konkursi järgmisse etappi lubatud kandidaatide huve, säilitades konkursi ajakava; ning iii) kaitsta talituse huve, andes ELi institutsioonidele eelnevalt kindlaks määratud tähtaja jooksul asjakohase arvu edukaid kandidaate.

16. Nimetatud kohustus piirdus kandidaatidega, kes jäid kolme kõnealuse konkursi eelvaliku etapis edutuks kas seetõttu, et nad ei saanud ühel või mitmel katsel minimaalset nõutavat punktisummat, või seetõttu, et nad ei kuulunud nende kandidaatide hulka, kes said ühe suurematest koondpunktisummadest ja keda võis seega kutsuda konkursi järgmisse etappi. EPSO sõnul tuleneb see piirang loogiliselt eespool esitatud esimesest põhjusest, mis on võetud kohustuse aluseks ja milleks on kaitsta nende kandidaatide õigusi, keda võis kahjustada eelvalikuteste mõjutav menetlusnormi rikkumine ja kellel oleks seega olnud põhjust nende testide tulemused kohtuasjas Pachtitis esitatud põhjustel vaidlustada. On selge, et ainsad sellised kandidaadid olid need, kes ei olnud kolme konkursi eelvaliku etapis edukad.

17. Institutsioonide võetud kohustuse laad oli selline, et need kandidaadid oleksid juhul, kui Pachtitise kohtuotsus apellatsiooniastmes kinnitataks, samas olukorras, nagu nad oleksid olnud juhul, kui nad oleksid otsustanud esitada kaebuse otsuse peale, millega nad eelvalikutestide tulemuste alusel konkursilt kõrvaldati. Kui nad oleksid otsustanud esitada apellatsioonkaebuse ja see oleks õnnestunud, oleks EPSO olnud kohustatud kutsuma neid osalema uutel eelvaliku testidel, mida kontrollib valikukomisjon, nagu ta pidi tegema Pachtitise puhul. Kohustuse eesmärk oli seega korrata eduka apellatsioonkaebuse tagajärgi, ilma et asjaomased kandidaadid peaksid esitama apellatsioonkaebuse.

18. Seevastu kandidaatidele, kes läbisid edukalt eelvalikutestid ja kes seetõttu pääsesid oma vastavate konkursside järgmisse etappi, ei tekkinud eelvalikutestide korraldamise viisi tõttu mingit kahju. Seega ei olnud neil alust nende testide tulemusi vaidlustada, tuginedes menetlusnormide väidetavale rikkumisele [7].

19. Nende kahe kandidaadi faktiline ja õiguslik olukord oli seega selgelt erinev, ütles EPSO. Arvestades seda erinevust ja eelkõige uute eelvalikutestide käivitamisega taotletavat eesmärki, ei oleks teise kategooriasse kuuluvatele kandidaatidele uutel testidel osalemise võimaldamine olnud kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.

20. Kaebuse esitaja rõhutas oma märkustes, et käesoleval juhul on ainsad kaks õiguslikku lahendust järgmised: i) tagada, et uute konkursside puhul peetakse kinni algse konkursi künnistest,[8] või ii) lubada kõik algse konkursi kandidaadid korduskonkursile. Seoses punktiga i vaidlustas kaebuse esitaja EPSO väite, et ta kavatseb asetada kandidaadid „samasse olukorda, milles nad oleksid olnud, kui nad oleksid otsustanud esitada kaebuse otsuse peale, millega nad eelvalikutestide tulemuste põhjal konkursilt kõrvaldati”. Nagu EPSO ise märkis, oleks EPSO juhul, kui need kandidaadid oleksid esitanud eduka edasikaebuse, olnud kohustatud kutsuma neid osalema uutel eelvaliku testidel, mida kontrollib valikukomisjon, nagu ta pidi tegema Pachtitise puhul. EPSO-l on siiski kavas korraldada täiesti uus konkurss ainult esialgsel konkursil mitteosalenud kandidaatidele, pakkudes täpselt sama palju kohti reservnimekirjas, leevendades samal ajal konkursinõudeid [9]. Mis puudutab punkti ii, siis on pädevamate kandidaatide väljajätmine ilmselgelt vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna see eelistab vähem pädevaid kandidaate. Nagu kaebuse esitaja juba väitis, ei taga see ka teenetel põhinevat valikut ning kuna ELi institutsioonidele ei anta parimaid kättesaadavaid kandidaate, on see pikas perspektiivis maksumaksjate raha raiskamine.

21. Lisaks seadis kaebuse esitaja kahtluse alla EPSO haldusnõukogu õiguse jätta kandidaadid 2013. aasta konkurssidel osalemisest kõrvale. Ta märkis, et personalieeskirjade kohaselt vastutab katsetele lubamise eest üksnes valikukomisjon.

Ombudsmani hinnang

22. Ombudsman tuletab meelde, et ELi institutsioonid andsid EPSO haldusnõukogus oma esindajate kaudu kõigile kandidaatidele, kes ei läbinud konkursside EPSO/AD/177/10, EPSO/AD/178/10 ja EPSO/AD/179/10 ühiseid hindamiskriteeriume ja kes seetõttu kõnealustelt konkurssidelt kõrvale jäeti, lubaduse, et neile antakse võimalus need testid uuesti sooritada, kui Üldkohus kinnitab Avaliku Teenistuse Kohtu otsust kohtuasjas Pachtitis. Pärast seda, kui Üldkohus oli Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse kinnitanud, teatas EPSO eespool nimetatud avalike konkursside tulemusteta jäänud isikutele, et neil on võimalus testid uuesti sooritada 2013. aastal, mil EPSO asendab oma tavapärase üldkonkursside tsükli konkurssidega, mis on suunatud üksnes kandidaatidele, kes kaotati eespool nimetatud konkursside esimeses etapis. EPSO teatas asjaomastele kandidaatidele, et institutsioonid kavatsevad tagada, et nende eduvõimalused on üldjoontes samad kui algsetes valikumenetlustes.

23. Ombudsman märgib, et eespool nimetatud kohustus ja selle täitmine EPSO poolt aitasid kaitsta edutute kandidaatide põhiõigust õiguskaitse kättesaadavusele. Kui EPSO ei oleks täitnud neile edututele kandidaatidele antud lubadust, oleks neid ekslikult ajendatud loobuma võimalusest vaidlustada otsused, millega nad konkursilt kõrvaldati. Seega oli EPSO otsus lubada neil kandidaatidel pärast Üldkohtu otsust kohtuasjas Pachtitis CBT-dest loobuda õiguslikult ja eetiliselt korrektne.

24. Hea halduse põhimõtted lähevad aga seadusest kaugemale. Nad nõuavad rohkem ELi institutsioone kui lihtsalt oma õiguslike kohustuste täitmist. Ombudsman tuletab eelkõige meelde, et erinevate õiguslike võimalustega silmitsi seistes on hea haldus, et põhjendada, miks valitud võimalus on kõige sobivam. Valitud valiku põhjendamisel võiks arvesse võtta erinevaid tegureid, nagu käesoleval juhul teenistuse vajadus värvata kõrgetasemelisi töötajaid ja kõigi eelmise konkursi kandidaatide õiguspärased ootused.

25. Mis puudutab kandidaate (nagu kaebuse esitaja), kes läbisid CBTd nende esmakordsel korraldamisel, kuid kes ei osutunud pärast hindamiskeskuse etappi konkurssidel edukaks, märgib ombudsman, et kaebuse esitaja väidab, et pädevamate kandidaatide väljajätmine ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna sellega eelistatakse väiksema pädevusega kandidaate. Seetõttu ei taga see ka teenetel põhinevat valikut.

26. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mille kohaselt on EPSO valitud süsteem vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ja teenetepõhise personalivaliku põhimõttega. Eelkõige ei ole ombudsmanile esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et EPSO kavatseb, nagu kaebuse esitaja soovitas, korraldada täiesti uue konkursi ainult algsel konkursil mitteosalenud kandidaatidele, pakkudes täpselt sama arvu kohti reservnimekirjas, leevendades samal ajal konkursinõudeid. Ombudsman on seisukohal, et EPSO oleks jätkanud käimasolevaid konkursse (kaebuse esitaja puhul avalik konkurss EPSO/AD/177/10), mis tähendab, et selle konkursi tulemusel reservnimekirja kantavate isikute maksimaalset arvu ei ole muudetud (need olid: Euroopa avalik haldus, 105; seadus nr 43; majandusteadus, 39; audit, 64; ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 72). Eeldades, et nende konkursside reservnimekirjad on juba täielikud,[10] ei saa uue konkursi kandidaati kanda reservnimekirja, välja arvatud juhul, kui ta on vähemalt sama pädev kui juba täielikus reservnimekirjas olev kõige madalamale kohale paigutatud kandidaat.

27. Ombudsman märgib lisaks, et kui EPSO lubaks taasalustatud konkursile ka selliseid kandidaate nagu kaebuse esitaja, kes on algsed CBT-d edukalt läbinud, võiks talle ette heita ebavõrdset kohtlemist, kuna need kandidaadid on juba osalenud konkursi hindamiskeskuse etapis ja neil oleks seega ebaõiglane eelis võrreldes nende CBT-kandidaatidega, kes ei ole konkursi hindamiskeskuse etapis osalenud, kuid kes ei ole seda teinud.

28. Seoses sellega, et kaebuse esitaja seadis kahtluse alla EPSO haldusnõukogu pädevuse jätta kandidaadid 2013. aasta konkurssidel osalemisest kõrvale, on ombudsman seisukohal, et asjaomased valikukomisjonid jätsid need kandidaadid kõnealustelt konkurssidelt tegelikult välja, kuna nad leidsid, et need kandidaadid ei läbinud nende konkursside hindamiskeskuse etappi.

29. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et haldusomavoli ei ole esinenud.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Käesoleval juhul ei ole tegemist haldusomavoliga.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 20. september 2013

---

[1] See juhtum on väga sarnane kaebusega 1831/2012/RA.

[2] Kohtuasjas F-35/08: Pachitis vs. komisjon leidis Avaliku Teenistuse Kohus, et ilma personalieeskirjade muutmiseta, millega EPSO-le antakse sõnaselgelt varem konkursikomisjonile antud ülesanded, ei ole EPSO-l pädevust täita ülesandeid, mis ametnike töölevõtmise korral mõjutavad katsete sisu kindlaksmääramist ja nende parandamist, sealhulgas teste, mis koosnevad valikvastustega küsimustest verbaalse ja matemaatilise mõtlemise võime ja/või Euroopa Liidu üldteadmiste ja -teadmiste hindamiseks, isegi kui need katsed esitatakse kandidaatide konkursi kirjalikele ja suulistele katsetele „pääsemise” katsetena. Avaliku Teenistuse Kohus järeldas sellest, et hageja A. Pachtitis kõrvaldati vaidlusaluse konkursi teisest etapist menetluse tõttu, mille viis läbi asutus, kellel puudus menetluse läbiviimise pädevus. Avaliku Teenistuse Kohus tühistas menetluse tulemusel tehtud otsuse, nimelt otsuse mitte lubada P. Pachtititist konkursi järgmisse etappi. Avaliku Teenistuse Kohus lisas, et komisjon peab tagama, et Avaliku Teenistuse Kohus tühistab vaidlustatud otsused ja tühistab kõik nendega seotud aktid, kui selline tühistamine on ELTL artikli 266 kohaselt nõutav (vt Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse punktid 70 ja 73). Pärast komisjoni apellatsioonkaebust käesolevas asjas kinnitas Üldkohus, et Avaliku Teenistuse Kohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta järeldas, et kandidaat (Pachtitis) kõrvaldati konkursi teisest etapist menetluse teel, mille viis läbi pädevuseta asutus (vt Üldkohtu otsuse punkt 58).

[3] Vt kohtuasi T-361/10 P: komisjon vs. Pachitis (EKL 2011, lk II-8225). See kohtuotsus tehti pärast seda, kui komisjon oli esitanud apellatsioonkaebuse seoses Avaliku Teenistuse Kohtu 15. juuni 2010. aasta otsusega kohtuasjas F-35/08: Pachitis vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).

[4] EPSO märkis, et tühistava kohtuotsuse õiguslikud tagajärjed piirduvad teemadega, mida kõnealune meede otseselt mõjutab. Vt kohtuasi 43–64: Müller vs. nõukogu; liidetud kohtuasjad 50, 51, 53, 54 & 57–64, Loebisch jt vs. nõukogu; kohtuasi 46–64: Schoffer vs. komisjon. Kohtuotsuse täitmiseks tuleb need subjektid asetada olukorda, nagu tühistatud akti ei oleks kunagi vastu võetud.

[5] EPSO viitas kohtuasjale C-90/95 P: Compte vs. parlament.

[6] EPSO viitas kohtuasjale 15/73: Schots-Kortner jt vs. nõukogu ja teised.

[7] EPSO viitas kohtuasjale C-9/76: Morello vs. komisjon, punkt 11, ja kohtuasjale 124/75: Perinciolo vs. nõukogu, punkt 26.

[8] Tema arvates toob see kaasa väga väikese edukate kandidaatide arvu, mistõttu EPSO peab korraldama 2013. aastal üldise AD-konkursi, nagu algselt kavandatud.

[9] Kaebuse esitaja viitas avaliku konkursi EPSO/AD/177/10 (2013/C 82 A/01) teate parandusele, mille kohaselt ei toimu olukorra hindamise testi, mis oli osa algsest konkursist. Lisaks ei pruugi juhtumiuuring toimuda hindamiskeskusega samal päeval, mis leevendab oluliselt hindamiskeskuse stressi, ütles ta.

[10] Kandidaadid, kes kanti reservnimekirja pärast nende konkursside esialgsel korraldamisel tehtud katseid, jäävad nendesse reservnimekirjadesse.