Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on Itaalia kodanik, kes osales sekretäritöö valdkonna assistentide konkursil EPSO/AST/111/10.

2. Kaebuse esitajal õnnestus sooritada arvutipõhised eelvalikutestid ja teda kutsuti osalema hindamiskeskuse töös. Hindamised koosnesid neljast testist: a) struktureeritud intervjuu; b) in-tray harjutus; c) praktiline eksam, mis hõlmab MS Wordi dokumendi ettevalmistamist ja/või töötlemist; ning d) praktiline test teksti koostamise oskuste (eelkõige õigekirja, süntaksi ja grammatika) hindamiseks. Kui testide a ja b eesmärk oli hinnata kandidaatide valdkonna üldvõimeid ja -oskusi, siis testide c ja d eesmärk oli hinnata kandidaatide töökohapõhiseid teadmisi (erivõimeid ja -oskusi).

3. EPSO teatas 8. augustil 2011 kaebuse esitajale, et ta ei saanud testide c ja d eest nõutavat minimaalset nõutavat koondpunktisummat. Seega ei saanud EPSO kanda tema nime edukate kandidaatide reservnimekirja. EPSO andis kaebuse esitajale ka pädevuspassi, milles oli märgitud hindamiskeskuse testide eest saadud koondpunktid ning üld- ja erioskuste hindamise testide eest saadud punktide jaotus [1]. Pädevuspass sisaldas kaebuse esitaja üldvõimete ja -oskuste põhjalikku kirjalikku hinnangut. Rubriikide „Praktilise koostamise oskuse test” ja „Sõnatöötluse test” kohta märkusi ei esitatud, vaid anti ainult numbrilised hinded.

4. 10. augustil 2011 taotles kaebuse esitaja EPSO veebisaidi kaudu oma hinnatud testide c ja d koopiaid. Kaebuse esitaja sai 7. septembril 2011 EPSO-lt nende kahe katse vastuste koopiad. Katsete tööplaane ja hindajate hinnanguid aga ei esitatud. Seetõttu võttis kaebuse esitaja 8. septembril 2011 EPSOga uuesti ühendust ja rõhutas, et ilma töölehtede ja hinneteta ei ole tal võimalik hinnata, miks tema vastuseid ei peetud kahe katse läbimiseks piisavaks.

5. EPSO vastas 26. septembril 2011, et korrektsioonikriteeriumid ja hindajate tehtud parandused on osa valikukomisjoni konfidentsiaalsest tööst ega ole seega kandidaatidele kättesaadavad.

6. 6. oktoobril 2011 pöördus kaebuse esitaja Euroopa Ombudsmani poole.

Uurimise ese

7. Ombudsman algatas uurimise järgmise väite ja nõude kohta:

Väited

EPSO ei esitanud kaebuse esitajale piisavalt teavet tema praktiliste testide c ja d parandamise kohta.

Nõue

EPSO peaks avalikustama testide ja katsete töölehed ja hindajate antud hinded või muud asjakohased dokumendid või teabe, mis võimaldavad tal mõista valikukomisjoni otsust.

Uurimine

8. 6. detsembril 2011 palus ombudsman EPSO-l esitada 29. veebruariks 2012 arvamuse kaebuse esitaja väite ja väite kohta. Oma kirjas juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et "pädevuspassis" näib üld- ja erioskuste hindamine olevat läbi viidud erineval viisil. Seetõttu palus ombudsman EPSO-l selgitada oma arvamuses, kuidas on täidetud kohustused, mille EPSO võttis pärast ombudsmani omaalgatuslikku uurimist OI/5/2005/PB seoses eripädevuste hindamisega.

9. EPSO saatis oma arvamuse 13. aprillil 2012. Arvamus edastati kaebuse esitajale koos kutsega esitada märkusi, mille kaebuse esitaja saatis 25. mail 2012.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

10. Ombudsman märgib, et teised konkursil EPSO/AST/111/10 osalejad esitasid ombudsmanile mitu kaebust ja käesoleva juhtumiga sarnaseid väiteid [2].

11. Nende juhtumite uurimisel kontrollis ombudsman EPSO toimikus olevaid asjakohaseid dokumente. Kontrollid võimaldasid ombudsmanil saada üldist teavet selle kohta, kuidas hinnati praktilisi teste c ja d, kuidas sellised hinnangud dokumenteeriti ja kuidas need seejärel kandidaatidele edastati [3].

12. Saadud teave näib olevat asjakohane ka käesolevas kohtuasjas. Seetõttu viitab ombudsman alati, kui see on vajalik kaebuse esitaja väite hindamiseks, faktilisele teabele, mis on saadud nende seotud juhtumite kontrollimise tulemusena.

A. Väide, et EPSO ei esitanud kaebuse esitajale piisavalt teavet, ja sellega seotud väide

Ombudsmanile esitatud argumendid

13. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et EPSO ei andnud talle piisavalt teavet tema praktiliste testide c ja d parandamise kohta. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et EPSO keeldumine testide paranduste tegemisest ei võimaldanud tal hinnata põhjusi, miks ta ei saanud nõutavat minimaalset nõutavat punktisummat, ning seega kasutada ettenähtud tähtaja jooksul olemasolevaid õiguskaitsevahendeid.

14. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et ELi institutsioonide suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud rangeid läbipaistvus- ja dokumentidele juurdepääsu eeskirju ning et värbamismenetlusi ei saa nendest eeskirjadest välja jätta.

15. Lõpetuseks väitis ta, et ELi institutsioonid peaksid olema avaliku teenistuse eeskujuks. Ametnike värbamisel läbipaistmatu värbamismenetluse abil ei järgi liit siiski nõutavaid standardeid ja seab ohtu oma kuvandi kodanike silmis. Ta väitis, et EPSO peaks avalikustama testide töölehed ja hindajate antud hinded või muud asjakohased dokumendid või teabe, mis võimaldaks tal mõista valikukomisjoni otsust.

16. EPSO tuletas oma arvamuses meelde, et konkursikomisjoni otsuste puhul peab otsuse põhjendamise üldine kohustus olema kooskõlas vajadusega austada konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsust, nagu on nõutud personalieeskirjade III lisa artiklis 6. EPSO tuletas meelde, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt kehtestati see salajasus eesmärgiga tagada valikukomisjonide sõltumatus ja nende menetluste objektiivsus, kaitstes neid samal ajal igasuguse välise sekkumise ja surve eest. Selle salajasuse järgimine välistab seega kandidaatide individuaalse või võrdleva hindamisega seotud mis tahes tegurite, sealhulgas parandusmeetodite ja hindamiskriteeriumide avalikustamise [4].

17. Lisaks juhtis EPSO tähelepanu sellele, et valikukomisjoni tehtud võrdlev hindamine kajastub kandidaatidele antud hinnetes. Sellest tulenevalt on nende punktide edastamine piisav põhjendus valikukomisjoni otsustele. Kriisilahendusnõukogu ei pea täpsustama kandidaatide vastuseid, mida peeti ebapiisavaks, ega selgitama, miks neid vastuseid peeti ebapiisavaks [5].

18. Seoses küsimusega, mille ombudsman tõstatas oma uurimise algatamise kirjas ja mida on mainitud eespool punktis 8, märkis EPSO, et pärast ombudsmani otsust omaalgatusliku uurimise OI/5/2005/PB kohta kehtestas ta uued konkursimenetlused. Eelkõige kasutas ta alates 2010. aastast korraldatud kõigil konkurssidel pädevustel põhinevat standardset hindamiskeskuse mudelit.

19. Kui eelmise süsteemi kohaselt pidid kandidaadid sooritama ranges järjekorras ühe või mitu kirjalikku katset ja suulise katse, mis kõik hinnati eraldi ja mille alusel võis kandidaate konkursist välja arvata, siis hindamiskeskust peetakse üheks konkursietapiks. Hindamiskeskuses hinnatakse kandidaatide üld- ja erioskusi eri harjutuste käigus. Pädevusi, mida saab samastada vana tüüpi konkursside testide ja katsete hindamiskriteeriumidega, hinnatakse seejärel kokkuvõtlikult, kogudes eri harjutuste käigus iga pädevuse kohta saadud tulemused.

20. EPSO juhtis tähelepanu ka sellele, et konkursimenetluste reformiga on kaasnenud i) konkursiteadete uue täiustatud mudeli ja ii) avalike konkursside juhendi (edaspidi "juhend") kasutuselevõtmine, mis sisaldab kõigi konkursimenetluste suhtes kohaldatavaid ühiseid eeskirju. Need dokumendid annavad kandidaatidele üksikasjalikku teavet konkursi moodustavate eri testide ja katsete laadi kohta. Igas konkursiteates on samuti selgelt märgitud, milliseid pädevusi milliste katsete ja harjutuste puhul hinnatakse ning kuidas neid hinnatakse. Kandidaatide nõutavad pädevused on üksikasjalikult kindlaks määratud juhendis.

21. EPSO lisas, et konkursiteadetes ja juhendis on ette nähtud uus dokumendivorm kandidaatide hindamiskeskuse testide tulemustest teavitamiseks, nimelt "pädevuspass". See hõlmab järgmist: a) pädevusraamistiku üldine kirjeldus; b) kandidaadi saadud hindepunktide kogusumma koos ülevaatega kandidaadi peamistest tugevatest ja nõrkadest külgedest graafilisel kujul; c) iga hinnatud pädevuse kohta valikukomisjoni antud osalise punktisumma ja valikukomisjoni peamiste järelduste kirjeldus kandidaadi tulemuste kohta.

22. Käesoleval juhul edastas EPSO kaebuse esitajale koopiad tema vastustest praktilistel katsetel c ja d. Lisaks andis ta talle "pädevuspassi", mis sisaldas üksikasjalikku hinnangut tema sooritusele hindamiskeskuses. See dokument sisaldas tema pädevusprofiili, oskuste ülevaadet ning tema suhtelisi tugevaid ja nõrku külgi kõigi seitsme hinnatud üldvõime ja -oskuse puhul. Passis oli märgitud ka praktilistel katsetel c ja d saadud osapunktid.

23. Eespool toodut arvesse võttes leidis EPSO, et kaebuse esitajale tema praktiliste testide c ja d kohta esitatud teave oli piisav ja täielikult kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga.

24. Oma märkustes võttis kaebuse esitaja teadmiseks EPSO viidatud kohtupraktika. Ta rõhutas siiski, et konfidentsiaalsusele tuginemine, et tagada objektiivsus, kui hinnatakse sekretärikandidaatide Microsoft Wordi oskuste tehnilist kontrolli, näib olevat ebaproportsionaalne. Ta lisas, et korrektsioonimeetodite ja hindamiskriteeriumide avalikustamisest keeldumine jättis mulje, et valikumenetlus ei ole usaldusväärne.

Ombudsmani hinnang

25. Kõigepealt juhib ombudsman tähelepanu sellele, et kooskõlas liidu kohtute praktikaga [6] täitis valikukomisjon käesoleval juhul oma õigusliku kohustuse põhjendada oma otsust, andes kaebuse esitajale kirjalikel katsetel saadud hinded ja tema märgistamata eksamidokumendid.

26. Asjaolu, et valikukomisjon täitis oma juriidilisi kohustusi, ei vabasta EPSOt siiski kohustusest järgida ombudsmani omaalgatusliku uurimise OI/5/2005/PB [7] raames võetud avalikke kohustusi tegutseda kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Vastuseks ombudsmani eespool nimetatud omaalgatuslikule uurimisele võttis EPSO kohustuse kasutada tulevikus hindamislehe näidist, mis sisaldab ühelt poolt a) avaldatud konkursiteadetes esitatud hindamiskriteeriume (sealhulgas erinevaid elemente, mida konkursikomisjon iga kriteeriumi puhul lõpuks hindas) ja saavutatud soorituse taset (alates suurepärasest kuni ebapiisavani) ning teiselt poolt b) lisaks koondhindele ka konkursikomisjoni antud osalisi punkte iga konkursiteates nimetatud kriteeriumi kohta.

27. EPSO arvamuse kohaselt mõistab ombudsman, et uue stiili konkursside puhul, mida amet korraldab alates 2010. aastast, asendatakse pädevuspassiga, mille iga hindamiskeskuse testidel osalev kandidaat saab, varem kasutatud hindamislehed. Näib, et varem hindamislehel osutatud „hindamiskriteeriumid“ on nüüd lisatud pädevuspassi kui „pädevused“. Lisaks üldisele hindele peaks pädevuspass sisaldama ka osalisi hindeid iga hinnatud pädevuse kohta. Lisaks peaks pädevuspass sisaldama valikukomisjoni peamisi järeldusi kandidaadi tulemuste kohta.

28. Ombudsman väljendab heameelt EPSO algatuse üle anda kandidaatidele struktureeritud ja täielik dokument, nimelt oskuste pass, mis sisaldab teavet kandidaatide tulemuste kohta kõigil hindamiskeskuse testidel ja katsetel.

29. Kuigi käesoleval juhul sisaldas kaebuse esitaja oskuste pass valikukomisjoni üksikasjalikku hinnangut tema üldvõimetele ja -oskustele, sealhulgas iga hinnatud üldkriteeriumi/pädevuse eest antud osalisi hindeid, andis see siiski lõpliku hinde üksnes praktiliste katsete c ja d eest. Nendel katsetel hinnatud konkreetseid pädevusi ei nimetatud ning katsetel c ja d hinnatud erioskustele vastavaid osalisi punkte ei antud.

30. Seetõttu leiab ombudsman, et kaebuse esitaja pädevuspassis testide c ja d kohta esitatud teavet ei saa põhjendatult pidada selliseks, mis asendaks hindamislehte, mille EPSO nõustus esitama kandidaatidele ombudsmani eespool nimetatud omaalgatusliku uurimise raames. Vaatamata EPSO väitele, mille ta esitas vastuseks kaebuse esitaja taotlusele saada testide c ja d kohta lisateavet, et ta esitas piisavalt teavet ning täpsemalt punkte ja koopiaid oma vastustest praktilistel testidel c ja d, leiab ombudsman, et see teave ei vasta piisavalt tema omaalgatuslikus uurimises OI/5/2005/PB määratletud standardile.

31. EPSO selgitas oma arvamuses, et valikukomisjonide menetlused on salajased ja et tal ei ole lubatud avalikustada ühtegi tegurit, mis on seotud kandidaatide individuaalse või võrdleva hindamisega, sealhulgas parandusmeetodeid ja hindamiskriteeriume.

32. Kui EPSO soovib väita, et ta ei vastuta oma kohustuse täitmata jätmise eest, sest ta ei saa esitada vastuväiteid sõltumatu valikukomisjoni seisukohtadele, juhib ombudsman tähelepanu sellele, et valikukomisjonid nimetab tõepoolest ametisse EPSO ning nad peavad järgima eeskirju ja/või menetlussuuniseid, mille EPSO tunnistab neile siduvaks. Valikukomisjonide ulatuslik kaalutlusõigus ei lähe nii kaugele, et see võimaldaks teha ilmseid hindamisvigu või eirata õiguslikku või reguleerivat raamistikku, mida valikukomisjonid peavad järgima ja kohaldama. Ombudsmani arvates ei välista valikukomisjonide sõltumatuse põhimõte seda, et EPSO võib anda ja peakski andma enda määratud valikukomisjonidele menetlussuuniseid. Nii peaks EPSO järgima ja nõuetekohaselt täitma oma avalikku kohustust Euroopa Ombudsmani ja seega ka kandidaatide ees.

33. Lisaks märkisid ombudsmani talitused seotud juhtumite toimikute kontrollimise käigus, et konkursi EPSO/AST/111/10 praktiliste testide c ja d hindajate hindamislehtedel on üksikasjalikult märgitud hinnatud hindamiskriteeriumid/oskused ning iga kriteeriumi/oskuse eest antud osalised hinded. Seega, kuna kasutati hindamiskriteeriume ja osalisi hindeid, ei näe ombudsman, millistel mõjuvatel põhjustel otsustas EPSO neid pädevuspassi mitte kanda ja seega kandidaatidele avaldada. Ombudsman ei saa aidata tähele panna, et EPSO assistentide vanas stiilis konkursid (mis korraldati enne 2010. aastat) hõlmasid ka eriteadmisi või praktilisi teste, mille eesmärk oli hinnata kandidaatide oskust koostada või töödelda MS Wordi dokumenti, ning et sel ajal esitas EPSO kandidaatidele lisaks koondpunktisummale ka üksikasjaliku hindamislehe, mis sisaldas hindamiskriteeriume ja kandidaatide punktisummade jaotust.

34. Lõpuks ei ole selge, miks üldvõimete ja -oskuste testide hindamiskriteeriumide/pädevuste ja osalise punktisumma avalikustamine ei häiri valikukomisjoni menetluse konfidentsiaalsust, samas kui hindamiskriteeriumide/pädevuste ja osalise punktisumma avalikustamine seoses tehniliste testidega võiks olla võimalik.

35. Ülaltoodut arvesse võttes on ombudsman seisukohal, et kuna EPSO ei nimetanud pädevuspassis praktiliste katsetega seoses hinnatud hindamiskriteeriume/pädevusi ja nende kriteeriumide/pädevuste eest antud osalisi hindeid, ei täitnud ta oma omaalgatusliku uurimise OI/5/2005/PB raames võetud kohustust. Tegemist on haldusomavoliga. Sellistes olukordades nõuab ombudsmani põhikiri, et ombudsman otsiks võimalikult suures ulatuses sõbralikku lahendust koos asjaomase institutsiooniga, et kõrvaldada haldusomavoli juhtum ja rahuldada kaebus. Käesoleval juhul ei ole see siiski õigustatud järgmistel põhjustel.

36. Konkursiga EPSO/AST/111/10 seotud juhtumite toimikuga tutvumise käigus teatati ombudsmani talitustele, et nüüd on olemas üldine andmebaas,[8] mis on elektrooniline vahend, mille abil koostatakse hindamise lõpus igale kandidaadile pädevuspass. Välja arvatud koondpunktisumma, ei lisanud valikukomisjon sellesse andmebaasi ühtegi märkust kandidaatide soorituse kohta praktilistel katsetel c ja d. Lisaks näitasid seotud juhtumite puhul tehtud kontrollid, et EPSO-l ei olnud i) kirjalikke dokumente oma talituste ja konkursi valikukomisjoni vahelise suhtluse kohta ja/või ii) valikukomisjoni koostatud sisedokumente / kirjalikke hinnanguid kandidaatide praktiliste katsete c ja d kohta. Ombudsman tuletab samuti meelde, et punktis 33 nimetatud hindajate hindamislehed on pelgalt ettevalmistavad dokumendid, mille hindajad esitavad valikukomisjonile, samas kui kandidaatide testide lõpliku hindamise teeb ainult valikukomisjon. Eelnevat arvesse võttes leiab ombudsman, et sõbraliku lahenduse ettepaneku tegemine, mille kohaselt EPSO annaks kaebuse esitajale juurdepääsu valikukomisjoni hindamislehtedele tema testide c ja d kohta, oleks tarbetu, sest neid dokumente ei ole olemas.

Seetõttu lõpetab ta juhtumi kriitilise märkusega.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman kaebuse järgmise kriitilise märkusega:

Kuna EPSO ei registreerinud ega märkinud asjakohastel hindamislehtedel või pädevuspassis a) praktiliste testidega seoses hinnatud hindamiskriteeriume/pädevusi ega b) nende kriteeriumide/pädevuste eest antud osalisi hindeid, ei täitnud ta ombudsmani omaalgatusliku uurimise OI/5/2005/PB raames võetud kohustust ning pani seega toime haldusomavoli juhtumi.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 24. juuli 2013

---

[1] Pädevuspassi kohaselt sai kaebuse esitaja testis c 6 punkti 20st ja testis d 6 punkti 10st. Seega oli tema praktiliste testide c ja d punktisumma 12 punkti 30st, samas kui minimaalne nõutav punktisumma oli 15 punkti 30st.

[2] Vt ombudsmani otsused kaebuste 2022/2011/RT ja 2430/2011/RT uurimise lõpetamise kohta. Veel kaks juhtumit käsitlevad sarnaseid väiteid, kuid puudutavad teistsugust konkurssi assistentide leidmiseks sekretäride valdkonnas (EPSO/AST/117/11). Need juhtumid on kaebused 1633/2012/OV ja 1674/2012/OV.

[3] Vt eelkõige juhtumite 2022/2011/RT ja 2430/2011/RT puhul tehtud kontrollid.

[4] EPSO viitas kohtuasjadele 89/79: Bonu vs. nõukogu (EKL 1980, lk 553, punkt 5) ja C-254/95 P: parlament vs. Innamorati (EKL 1996, lk I-3423, punkt 24).

[5] Otsus kohtuasjas C-254/95: parlament vs. Innamorati (EKL 1996, lk I-3423, punkt 29), ja otsus kohtuasjas F-16/07: Dragoman vs. komisjon (EKL 2008, lk FP-I-A-1-00139, punkt 63).

[6] Vt Euroopa Kohtu 7. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas F-73/06: Van Neyghem vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I-A-1-441 ja II-A-1-2515, punkt 77) ja Esimese Astme Kohtu 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2004, lk I-A-25 ja II-107, punkt 22), mille kohaselt kandidaatidele nende hinde ja katseprotokolli koopia esitamine selle koostamise ajal, olgugi et seda ei ole parandatud, koos hinnete edastamisega kujutab endast konkursikomisjonide otsuste piisavat põhjendamist ja võimaldab liidu kohtutel teostada kohtulikku kontrolli, mis on selliste vaidluste puhul asjakohane. Ei ole vaja selgitada ebapiisavaks peetud kandidaatide vastuseid ega selgitada, miks neid vastuseid peeti ebapiisavaks.

[7] Vt otsus kaebuse 2050/2011/RT kohta, kättesaadav aadressil http://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/home.faces

[8] EPSO sõnul registreeritakse andmed kandidaadi osalemise kohta konkreetse EPSO konkursi hindamiskeskuse etapis (assistentide, administraatorite või muude valdkondade puhul) andmebaasis „Hindamisjuht“.