Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on Itaalia kodanik, kes osales sekretäritöö valdkonna assistentide konkursil EPSO/AST/111/10.

2. Kaebuse esitajal õnnestus sooritada arvutipõhised eelvalikutestid ja teda kutsuti hindamiskeskuse töös osalema. Hindamine koosnes neljast testist, nimelt a) struktureeritud intervjuust, b) kinnisest testist, c) praktilisest testist, mis hõlmas MS Wordi dokumendi ettevalmistamist ja/või töötlemist, ning d) praktilisest testist teksti koostamise oskuste (eelkõige õigekirja-, süntaksi- ja grammatikaoskuse) hindamiseks. Kui testide a ja b eesmärk oli hinnata kandidaatide üldvõimeid ja -oskusi selles valdkonnas, siis testide c ja d eesmärk oli hinnata kandidaatide tööalaseid teadmisi (erioskusi).

3. 8. augustil 2011 teatas EPSO kaebuse esitajale, et ta ei saanud testide c ja d eest nõutavat minimaalset nõutavat punktisummat. Seega ei saanud EPSO kanda tema nime edukate kandidaatide reservnimekirja. EPSO esitas kaebuse esitajale ka nn pädevuspassi, milles oli märgitud hindamiskeskuse katsete eest saadud koondpunktid ning üld- ja erivõimete ja -oskuste hindamise testide eest saadud punktide jaotus [1]. Pädevuspass sisaldas kaebuse esitaja üldvõimete ja -oskuste põhjalikku kirjalikku hindamist. Rubriikide „praktilise teksti koostamise oskuse test“ ja „tekstitöötluse test“ kohta märkusi ei esitatud ja anti ainult numbrilised hinded.

4. Kaebuse esitaja taotles 10. augustil 2011 EPSO veebisaidi kaudu oma eritestide c ja d koopiaid. 7. septembril 2011 sai kaebuse esitaja EPSO-lt koopiad oma vastustest kahel katsel. Katsete tööplaane ja hindajate hindamisi aga ei esitatud. Seetõttu võttis kaebuse esitaja 8. septembril 2011 EPSOga uuesti ühendust ja rõhutas, et ilma töölehtede ja hindamispunktideta ei ole tal võimalik hinnata, miks tema vastuseid ei peetud kahe katse läbimiseks piisavaks.

5. EPSO vastas 26. septembril 2011, et paranduskriteeriumid ja hindajate tehtud parandused on osa valikukomisjoni konfidentsiaalsest tööst ega ole seega kandidaatidele kättesaadavad.

6. 6. oktoobril 2011 pöördus kaebuse esitaja Euroopa Ombudsmani poole.

Uurimise ese

7. Ombudsman algatas uurimise järgmise väite ja väite kohta:

Väide

EPSO ei esitanud kaebuse esitajale piisavalt teavet tema praktiliste testide c ja d parandamise kohta.

Nõue

EPSO peaks avaldama testide ja katsete töölehed ja hindajate antud hinded või muud asjakohased dokumendid või teabe, mis võimaldaks tal mõista valikukomisjoni otsust.

Uurimine

8. 6. detsembril 2011 palus ombudsman EPSO-l esitada oma arvamus kaebuse esitaja väite ja kaebuse kohta 29. veebruariks 2012. Oma kirjas juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et nn pädevuspassis näis üld- ja erioskuste hindamine olevat läbi viidud erinevalt. Seetõttu palus ombudsman EPSO-l oma arvamuses selgitada, kuidas EPSO poolt pärast ombudsmani omaalgatuslikku uurimist OI/5/2005/PB võetud kohustused seoses erioskuste hindamisega on täidetud.

9. EPSO saatis oma arvamuse 13. aprillil 2012. Arvamus edastati kaebuse esitajale koos kutsega esitada märkusi, mille kaebuse esitaja saatis 25. mail 2012.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

10. Ombudsman märgib, et teised konkursil EPSO/AST/111/10 osalejad esitasid ombudsmanile mitu kaebust ja esitasid käesoleva juhtumiga sarnaseid väiteid [2].

11. Ombudsman kontrollis nende juhtumite uurimise käigus EPSO toimikus olevaid asjakohaseid dokumente. Kontrollkäigud võimaldasid ombudsmanil saada üldist teavet selle kohta, kuidas praktilisi teste c ja d hinnati, kuidas sellised hinnangud dokumenteeriti ja kuidas need seejärel kandidaatidele edastati [3].

12. Saadud teave näib olevat asjakohane ka käesolevas asjas. Seetõttu viitab ombudsman alati, kui see on vajalik kaebuse esitaja väite hindamiseks, nende seotud juhtumite uurimise tulemusel saadud faktilisele teabele.

A. Väide, et EPSO ei esitanud kaebuse esitajale piisavalt teavet ja sellega seotud väidet

Ombudsmanile esitatud argumendid

13. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et EPSO ei esitanud talle piisavalt teavet tema praktiliste testide c ja d parandamise kohta. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et EPSO keeldumine oma testide paranduste esitamisest ei võimaldanud tal hinnata põhjuseid, miks ta ei saanud nõutavat minimaalset punktisummat, ja seega kasutada ettenähtud tähtaegade jooksul kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid.

14. Lisaks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et ELi institutsioonide suhtes kohaldatakse määruses 1049/2001 sätestatud rangeid eeskirju läbipaistvuse ja dokumentidele juurdepääsu kohta ning et töölevõtmismenetlusi ei saa nende eeskirjade kohaldamisalast välja jätta.

15. Lõpetuseks väitis ta, et ELi institutsioonid peaksid olema avaliku teenistuse eeskujuks. Värbades ametnikke läbipaistmatu värbamismenetluse kaudu, ei vasta liit siiski nõutavatele standarditele ja seab ohtu oma kuvandi kodanike silmis. Ta väitis, et EPSO peaks avaldama testide ja katsete töölehed ja hindajate antud hinded või muud asjakohased dokumendid või teabe, mis võimaldaks tal mõista valikukomisjoni otsust.

16. EPSO tuletas oma arvamuses meelde, et konkursi valikukomisjoni otsuste puhul peab üldine põhjendamiskohustus olema kooskõlas vajadusega austada valikukomisjonide menetluse konfidentsiaalsust, nagu on nõutud personalieeskirjade III lisa artiklis 6. EPSO tuletas meelde, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt kehtestati see salastatus eesmärgiga tagada valikukomisjonide sõltumatus ja nende menetluste objektiivsus, kaitstes neid samal ajal igasuguse välise sekkumise ja surve eest. Selle saladuse hoidmine välistab seega kandidaatide individuaalsete või võrdlevate hinnangutega seotud tegurite, sealhulgas parandusmeetodite ja hindamiskriteeriumide avaldamise [4].

17. Lisaks juhtis EPSO tähelepanu sellele, et valikukomisjoni tehtud võrdlev hindamine kajastub kandidaatidele antud hinnetes. Sellest tulenevalt on nende punktide edastamine valikukomisjoni otsuste piisav põhjendus. Nõuandekogu ei pea täpsustama kandidaatide vastuseid, mida peeti ebapiisavaks, ega selgitama, miks neid vastuseid peeti ebapiisavaks [5].

18. Küsimuse kohta, mille ombudsman tõstatas oma uurimise algatamise kirjas ja mida on mainitud eespool punktis 8, märkis EPSO, et pärast ombudsmani omaalgatusliku uurimise OI/5/2005/PB otsust kehtestas ta uued konkursimenetlused. Eelkõige oli ta kõigil alates 2010. aastast algatatud konkurssidel kasutanud pädevustel põhinevat standardset hindamiskeskuse mudelit.

19. Kui varasema süsteemi kohaselt pidid kandidaadid läbima ranges järjekorras ühe või mitu kirjalikku katset ja suulise katse, mis kõik hinnati eraldi ja mille puhul võis olla välistatud, siis hindamiskeskust käsitatakse ühe konkursietapina. Hindamiskeskuses hinnatakse kandidaatide üld- ja erivõimeid ja -oskusi eri harjutuste käigus. Pädevustele, mida võib samastada vana tüüpi konkursside katsete hindamiskriteeriumidega, antakse seejärel koondhinne, koondades eri katsetel iga pädevuse kohta saadud tulemused.

20. EPSO juhtis tähelepanu ka sellele, et konkursimenetluste reformiga on kaasnenud i) uue täiustatud konkursiteadete näidise ja ii) avalike konkursside juhendi (edaspidi „juhend“) kehtestamine, mis sisaldab kõigi konkursimenetluste suhtes kohaldatavaid ühiseid eeskirju. Need dokumendid annavad kandidaatidele üksikasjalikku teavet konkursi moodustavate testide ja katsete laadi kohta. Igas konkursiteates on samuti selgelt märgitud, milliseid võimeid ja oskusi millistel katsetel ja katsetel hinnatakse ning kuidas neid hinnatakse. Kandidaatide nõutavad oskused on üksikasjalikult määratletud juhendis.

21. EPSO lisas, et konkursiteadetes ja juhendis on kandidaatide hindamiskeskuse testide ja katsete tulemuste edastamiseks ette nähtud uus dokumendivorming, nimelt "pädevuspass". See sisaldab järgmist: a) pädevusraamistiku üldine kirjeldus; b) kandidaadi saadud punktisumma koos graafilise ülevaatega kandidaadi peamistest tugevatest ja nõrkadest külgedest; c) iga hinnatud pädevuse kohta valikukomisjoni antud osalised punktid ning valikukomisjoni peamiste järelduste kirjeldus kandidaadi tulemuste kohta.

22. Käesoleval juhul edastas EPSO kaebuse esitajale koopiad praktiliste katsete c ja d vastustest. Lisaks andis ta talle "pädevuspassi", mis sisaldas üksikasjalikku hinnangut tema soorituse kohta hindamiskeskuses. See dokument sisaldas tema pädevusprofiili, ülevaadet tema pädevusest ning tema suhtelisi tugevaid ja nõrku külgi kõigis seitsmes hinnatud üldvõimes ja -oskuses. Passis olid märgitud ka praktilistel katsetel c ja d saadud osalised punktid.

23. Eespool öeldut arvesse võttes leidis EPSO, et kaebuse esitajale esitatud teave tema praktiliste testide c ja d kohta oli piisav ja täielikult kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga.

24. Kaebuse esitaja võttis oma märkustes teadmiseks EPSO viidatud kohtupraktika. Ta rõhutas siiski, et konfidentsiaalsusele tuginemine selleks, et tagada objektiivsus sekretäri ametikohale kandideerijate Microsoft Wordi oskuste tehnilise kontrolli hindamisel, tundus ebaproportsionaalne. Ta lisas, et parandusmeetodite ja hindamiskriteeriumide avalikustamisest keeldumine jätab mulje, et valikumenetlus ei ole usaldusväärne.

Ombudsmani hinnang

25. Kõigepealt juhib ombudsman tähelepanu sellele, et kooskõlas liidu kohtute praktikaga [6] täitis valikukomisjon käesoleval juhul oma õiguslikku kohustust põhjendada oma otsust, andes kaebuse esitajale kirjalikel katsetel saadud hinded ja märgistamata eksamidokumendid.

26. Asjaolu, et valikukomisjon täitis oma õiguslikke kohustusi, ei vabasta EPSOt siiski kohustusest järgida ombudsmani omaalgatusliku uurimise OI/5/2005/PB [7] raames võetud avalikke kohustusi tegutseda kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Vastuseks ombudsmani eespool nimetatud omaalgatuslikule uurimisele võttis EPSO kohustuse kasutada tulevikus hindamislehe näidist, mis sisaldab ühelt poolt a) avaldatud konkursiteadetes sätestatud hindamiskriteeriume (sealhulgas erinevaid elemente, mida konkursikomisjon iga kriteeriumi puhul lõpuks hindab) ja saavutatud soorituse taset (mis ulatub suurepärasest ebapiisavani) ning teiselt poolt b) lisaks koondhindele osalisi hindeid, mille konkursikomisjon on andnud iga konkursiteates täpsustatud kriteeriumi eest.

27. EPSO arvamuse kohaselt mõistab ombudsman, et uue stiili konkursside puhul, mida amet korraldab alates 2010. aastast, asendab pädevuspass, mille iga hindamiskeskuse katsetel osalev kandidaat saab, varem kasutatud hindamislehed. Varem hindamislehel osutatud hindamiskriteeriumid näivad nüüd olevat lisatud pädevuspassi pädevusena. Lisaks üldhindele peaks pädevuspass sisaldama ka osalisi hindeid iga hinnatud pädevuse kohta. Lisaks peaks pädevuspass sisaldama valikukomisjoni peamisi järeldusi kandidaadi tulemuste kohta.

28. Ombudsman tervitab EPSO algatust anda kandidaatidele struktureeritud ja täielik dokument, nimelt oskuste pass, mis sisaldab teavet kandidaatide soorituste kohta kõigil hindamiskeskuse testidel ja katsetel.

29. Kuigi käesoleval juhul sisaldas kaebuse esitaja oskuste pass valikukomisjoni üksikasjalikku hinnangut tema üldvõimete ja -oskuste kohta, sealhulgas osalisi punkte, mis anti iga hinnatud üldkriteeriumi/-pädevuse eest, andis see üksnes lõpliku hinde praktiliste katsete c ja d eest. Nendel katsetel hinnatud konkreetseid pädevusi ei nimetatud ning ei lisatud osalisi punkte, mis vastaksid katsetel c ja d hinnatud erioskustele.

30. Ombudsman on seetõttu seisukohal, et kaebuse esitaja pädevuspassis esitatud teavet testide c ja d kohta ei saa põhjendatult pidada selliseks, mis asendaks hindamislehte, mille EPSO nõustus kandidaatidele esitama ombudsmani eespool nimetatud omaalgatusliku uurimise raames. Hoolimata EPSO väitest, et vastuseks kaebuse esitaja nõudele saada täiendavat teavet testide c ja d kohta andis EPSO piisavalt teavet, täpsemalt hindeid ja vastuste koopiaid praktiliste testide c ja d kohta, ei leia ombudsman, et see teave vastaks piisavalt tema omaalgatuslikus uurimises OI/5/2005/PB määratletud standardile.

31. EPSO selgitas oma arvamuses, et valikukomisjonide menetlused on salajased ning neil ei ole lubatud avalikustada kandidaatide individuaalse või võrdleva hindamisega seotud asjaolusid, sealhulgas parandusmeetodeid ja hindamiskriteeriume.

32. Kui EPSO soovib väita, et ta ei ole vastutav oma kohustuse täitmata jätmise eest, sest ta ei saa esitada vastuväiteid sõltumatu valikukomisjoni seisukohtadele, juhib ombudsman tähelepanu sellele, et valikukomisjonid nimetab tõepoolest ametisse EPSO ning nad peavad järgima eeskirju ja/või menetlussuuniseid, mille EPSO on tunnistanud neile siduvaks. Valikukomisjonide ulatuslik kaalutlusõigus ei lähe nii kaugele, et see võimaldaks teha ilmseid hindamisvigu või eirata õiguslikku või reguleerivat raamistikku, mida valikukomisjonid peavad järgima ja kohaldama. Ombudsmani arvates ei välista valikukomisjonide sõltumatuse põhimõte seda, et EPSO võib anda ja peakski andma enda poolt ametisse nimetatavatele valikukomisjonidele menetlusjuhiseid. Nii peaks EPSO järgima ja asjakohasel viisil täitma oma avalikku kohustust Euroopa Ombudsmani ja seega ka kandidaatide ees.

33. Lisaks märkisid ombudsmani talitused asjaomaste juhtumite toimikute läbivaatamisel, et konkursi EPSO/AST/111/10 praktiliste katsete c ja d hindamislehtedel on üksikasjalikult nimetatud hinnatud hindamiskriteeriumid/oskused ning iga kriteeriumi/pädevuse eest antud osalised hinded. Seega, võttes arvesse, et kasutati hindamiskriteeriume ja osalisi punkte, ei näe ombudsman, millistel mõjuvatel põhjustel otsustas EPSO neid pädevuspassi mitte lisada ja seega kandidaatidele teatavaks teha. Ombudsman ei saa jätta märkimata, et EPSO assistentidele korraldatud vanas stiilis konkursid (mis korraldati enne 2010. aastat) hõlmasid ka eriteadmisi või praktilisi teste, mille eesmärk oli hinnata kandidaatide teksti koostamise oskusi ja võimet koostada/töödelda MS Wordi dokumenti, ning et sel ajal andis EPSO kandidaatidele üksikasjaliku hindamislehe, mis sisaldas lisaks üldisele hindele ka hindamiskriteeriume ja kandidaatide punktide jaotust.

34. Samuti ei ole selge, miks üldvõimete ja -oskuste testidega seotud hindamiskriteeriumide/pädevuste ja osaliste punktisummade avalikustamine ei kahjusta valikukomisjoni töö saladust, samas kui tehniliste testidega seotud hindamiskriteeriumide/pädevuste ja osaliste punktide avalikustamine võiks takistada valikukomisjoni tööd.

35. Eespool öeldut silmas pidades on ombudsman seisukohal, et EPSO ei täitnud omaalgatusliku uurimise OI/5/2005/PB raames võetud kohustust, kuna ta ei märkinud pädevuspassis praktiliste katsete puhul hinnatud hindamiskriteeriume/pädevusi ega nende kriteeriumide/pädevuste osalisi punkte. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga. Sellistes olukordades nõutakse ombudsmani põhikirjas, et ombudsman otsiks koos asjaomase institutsiooniga võimaluste piires sõbralikku lahendust haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Käesoleval juhul ei ole see siiski põhjendatud järgmistel põhjustel.

36. Konkursiga EPSO/AST/111/10 seotud juhtumite toimiku uurimise käigus teavitati ombudsmani talitusi, et nüüd on olemas üldine andmebaas [8], mis on elektrooniline vahend, mille abil koostatakse hindamise lõpus igale kandidaadile pädevuspass. Valikukomisjon ei lisanud sellesse andmebaasi ühtegi märkust kandidaatide soorituste kohta praktilistel katsetel c ja d, välja arvatud koondpunktid. Lisaks näitasid seotud juhtumite kontrollimised, et EPSO-l ei olnud i) kirjalikke dokumente oma talituste ja konkursi valikukomisjoni vahelise suhtluse kohta ja/või ii) valikukomisjoni koostatud sisedokumente / kirjalikke hinnanguid kandidaatide praktiliste testide c ja d kohta. Ombudsman tuletab samuti meelde, et eespool punktis 33 nimetatud markerite hindamislehed on pelgalt ettevalmistavad dokumendid, mille markerid esitavad valikukomisjonile, samas kui kandidaatide teste hindab lõplikult ainult valikukomisjon. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et ettepaneku tegemine sõbraliku lahenduse kohta, mille kohaselt EPSO annaks kaebuse esitajale juurdepääsu valikukomisjoni hindamislehtedele tema testide c ja d kohta, oleks mõttetu, sest neid dokumente ei ole olemas.

Seetõttu lõpetab ta juhtumi kriitilise märkusega.

B. Järeldused

Ombudsman lõpetab kaebuse uurimise järgmise kriitilise märkusega:

Kuna EPSO ei registreerinud ega märkinud asjakohastesse hindamislehtedesse või pädevuspassi a) praktiliste katsetega seoses hinnatud hindamiskriteeriume/pädevusi ja b) nende kriteeriumide/pädevuste osalisi hindeid, ei täitnud EPSO ombudsmani omaalgatusliku uurimise OI/5/2005/PB raames võetud kohustust ning pani seega toime haldusomavoli juhtumi.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 24. juuli 2013

---

[1] Pädevuspassi kohaselt sai kaebuse esitaja testis c 6 punkti 20st ja testis d 6 punkti 10st. Seega sai ta praktiliste katsete c ja d eest kokku 12 punkti 30st, samas kui minimaalne nõutav punktisumma oli 15 punkti 30st.

[2] Vt ombudsmani otsused kaebuste 2022/2011/RT ja 2430/2011/RT uurimise lõpetamise kohta. Veel kaks juhtumit käsitlevad sarnaseid väiteid, kuid on seotud sekretäride valdkonna assistentide erineva konkursiga (EPSO/AST/117/11). Need juhtumid on kaebused 1633/2012/OV ja 1674/2012/OV.

[3] Vt eelkõige juhtumite 2022/2011/RT ja 2430/2011/RT puhul tehtud kontrollid.

[4] EPSO viitas Euroopa Kohtu 10. juuli 1980. aasta otsusele kohtuasjas 89/79: Bonu vs. nõukogu (EKL 1980, lk 553, punkt 5) ja Euroopa Kohtu 26. septembri 1996. aasta otsusele kohtuasjas C-254/95 P: parlament vs. Innamorati (EKL 1996, lk I-3423, punkt 24).

[5] Otsus kohtuasjas C-254/95: parlament vs. Innamorati (EKL 1996, lk I-3423, punkt 29); otsus kohtuasjas F-16/07: Dragoman vs. komisjon (EKL 2008, lk FP-I-A-1-00139, punkt 63).

[6] Vt kohtuasjad F-73/06: Van Neyghem vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I-A-1-441 ja II-A-1-2515, punkt 77) ja T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2004, lk I-A-25 ja II-107, punkt 22), mille kohaselt kandidaatidele hinnete andmine ja eksamitöö ärakiri nende koostatud kujul, kuigi ilma parandusteta, koos hinnete edastamisega, kujutab endast konkursikomisjoni otsuste piisavat põhjendamist ja võimaldab liidu kohtutel teostada selliste vaidluste puhul asjakohast kohtulikku kontrolli. Ei ole vaja selgitada nende kandidaatide vastuseid, keda peeti ebapiisavateks, ega selgitada, miks neid vastuseid peeti ebapiisavateks.

[7] Vt otsus kaebuse 2050/2011/RT kohta, kättesaadav aadressil http://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/home.faces.

[8] EPSO sõnul salvestatakse andmed kandidaadi osalemise kohta asjaomase EPSO konkursi hindamiskeskuse etapis (assistentide, administraatorite või muude valdkondade puhul) andmebaasi „Hindamisjuht“.