Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja, Taani kodanik, kes on sertifitseeritud tõlkija ja tõlk, osales vabakutseliste konverentsitõlkide konkursil, mille korraldasid Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu institutsioonidevaheline testimisbüroo (edaspidi „testimisbüroo“).

2. 23. novembril 2011 kutsuti kaebuse esitaja kirjalikule institutsioonidevahelisele akrediteerimistestile (edaspidi „test”), mis pidi toimuma 6. jaanuaril 2012 Brüsselis. Katse päeval teatati kaebuse esitajale, et tal ei lubata selles osaleda. Põhjuseks oli asjaolu, et tal ei olnud konverentsitõlke diplomit, mis oli üks selle konkursi jaoks nõutavatest kriteeriumidest.

3. Kaebuse esitaja ei olnud selle arenguga rahul ja pöördus 9. veebruaril 2012 ombudsmani poole. Oma kaebuses ei vaidlustanud ta komisjoni otsust pidada teda kõnealusele konkursile mittesobivaks, vaid kurtis pigem asjaolu üle, et pärast tema esimest kutsumist katsele teatas valikukomisjon talle hiljem, st katse toimumise päeval, et tal ei lubata konkursiga edasi minna. Selle tulemuseks oli olukord, kus kaebuse esitaja oli kulutanud asjatult palju aega käesoleva konkursi ettevalmistamiseks ning tühistanud mõned isiklikud ja ametialased kohustused.

Uurimise ese

4. Ombudsman algatas uurimise järgmise väite ja nõude kohta.

Väide:

Kaebuse esitaja väidab, et testimisamet ei teavitanud teda õigeaegselt asjaolust, et tal ei ole õigust 6. jaanuaril 2012 Brüsselis toimunud testil osaleda.

Nõue:

Kaebuse esitaja väidab, et ta peaks saama asjakohast hüvitist, pidades silmas järgmist: i) asjaomaseks testiks valmistumisele kulunud aeg ja jõupingutused; ii) sellega seoses kaotatud töövõimalused; ning iii) mõju tema eraelule.

Uurimine

5. 9. veebruaril 2012 esitas kaebuse esitaja käesoleva kaebuse. 29. veebruaril 2012 algatas ombudsman uurimise ja palus komisjonil esitada oma arvamus[1]. Komisjon esitas oma arvamuse 26. aprillil 2012. Seejärel edastas ombudsman komisjoni arvamuse kaebuse esitajale ja palus tal esitada oma märkused, mida ta tegi 21. juunil 2012. Ombudsman tegi 29. oktoobril 2012 komisjonile sõbraliku lahenduse ettepaneku ning komisjon esitas oma vastuse ja lisateabe vastavalt 5. detsembril 2012 ja 11. jaanuaril 2013. Kaebuse esitaja märkusi ei esitanud.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

6. Oma arvamuses pöördus komisjon kõnealuse konkursi eelvalikukomisjoni ja valikukomisjoni poole. Komisjon märkis, et „seeei ole institutsioonidevahelise taustakontrollikomitee otsuste eest orgaaniliselt vastutav”. Lisaks selgitas komisjon, et katse päeval tegi valikukomisjon otsuse mitte lubada kaebuse esitajal konkursiga edasi minna. Arvestades, et valikukomisjon oli spetsiaalselt selle konkursi jaoks loodud komisjon ja konkursi korraldas testimisbüroo, mis kuulub komisjoni vastutusalasse, leiab ombudsman, et valikukomisjoni tehtud otsuste eest vastutab komisjon.

A. Väide, et kaebuse esitajale ei esitatud õigel ajal teavet ja sellega seotud hüvitisnõuet

Ombudsmanile esitatud argumendid

7. Kaebuse esitaja väitis, et pärast seda, kui ta oli 23. novembril 2011 saanud kutse korraldada katse 6. jaanuaril 2012, pühendas ta kogu oma aja ja energia selle ettevalmistamiseks. Selle tulemusena pidi ta loobuma teatavatest töövõimalustest ja kohandama oma plaane, mis oleks tähendanud lähetust väljapoole Euroopat. Asjaolu, et valikukomisjon ei teavitanud teda õigeaegselt oma otsusest mitte lubada tal katsel osaleda, tõi kaasa selle, et ta kaotas „paljuaega ja energiat absoluutselt mitte millegi eest”. Testi ettevalmistamiseks otsustas kaebuse esitaja tühistada ka jõulupuhkuse oma perega. Kaebuse esitaja väitis seega, et ta peaks saama asjakohast hüvitist, pidades silmas järgmist: i) asjaomaseks katseks valmistumisele kulunud aeg ja jõupingutused; ii) sellega seoses kaotatud töövõimalused; ning iii) mõju tema eraelule.

8. Komisjon kinnitas oma arvamuses, et kaebuse esitaja oli tõepoolest kutsutud 6. jaanuaril 2012 Brüsselis toimunud testile. Kutse põhines institutsioonidevahelise taustakontrollikomisjoni 7. novembri 2011. aasta otsusel. Komitee ülesanne oli vaadata läbi kõigi kandidaatide taotlused. Komitee ei mõistnud siiski, et kaebuse esitaja ei täitnud kõiki nõutavaid kriteeriume, kuna tal ei olnud konverentsitõlke diplomit. Kaebuse esitaja täpsustas oma taotluses, et tal on magistrikraad kirjalikus ja suulises tõlkes, bakalaureusekraad ärikeeltes ning magistrikraad kirjastuses. Seega oli otsus kutsuda ta kõnealusele katsele ekslik.

9. Alles katse päeval avastas valikukomisjon, et kaebuse esitaja ei vasta kõigile nõutavatele tingimustele, ja tegi otsuse mitte lubada kaebuse esitajal kõnealusel katsel osaleda. Kui tal oleks lubatud nimetatud katsel osaleda, oleks tema tulemused igal juhul kehtetuks tunnistatud, kuna ta ei vastanud ühele peamistest nõutavatest tingimustest.

10. Kaebuse esitaja nõutud hüvitise kohta märkis komisjon, et ta „kaebab käesoleva juhtumi puhul tehtud tehnilise vea üle”. Institutsioon leidis siiski, et kaebuse esitaja väidetavat suurt isiklikku ja majanduslikku kahju tuleks leevendada järgmiselt:

• kuna rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on kogu taotlusprotsessi jooksul täielikult dokumenteeritud, võib õigustatult väita, et nende kontrollimise eest vastutavad ka taotlejad ise;
• komisjon hüvitas täielikult tema reisi- ja majutuskulud.
• kaebuse esitaja ei oleks saanud väidetavat kahju kanda alates 22. novembrist 2011, kuna kutse katsele saadeti 23. novembril 2011.

11. Komisjoni sõnul oli kaebuse esitaja kahju hüvitamise nõue liialdatud ja pealegi tuleks see tagasi lükata, võttes arvesse asjaolu, et ta ise vastutas asjakohaste riiki lubamise nõuete kontrollimise eest.

12. Oma märkustes juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et olles tutvunud osalemistingimustega asjaomasel veebisaidil, saatis ta e-kirja, mis sisaldas tema eksamibüroole lisatud diplomite koopiaid, ning talle teatati, et tema avaldus saadetakse valikukomisjonile. Hiljem kutsuti ta eksamile. Kaebuse esitaja väitis, et tema katsele kutsumise eest vastutab komisjon, mitte tema ise, kuigi ta ei vasta ühele nõutavatest tingimustest. Tema arvates ei olnud tal mingit põhjust arvata, et pärast kõnealusele katsele kutsumist ei lubata tal lõpuks seda teha.

13. Kaebuse esitaja leidis, et on ebaõiglane, kui komisjon ühelt poolt lihtsalt kahetseb juhtumis tehtud tehnilist viga ja teiselt poolt keeldub tunnistamast, et veal olid talle negatiivsed tagajärjed. Kui komisjon ei tunnista oma vastutust, tähendaks see, et ELi ametnike tehtud otsuseid ei saa usaldada.

Ombudsmani esialgne hinnang, mis viis sõbraliku lahenduse ettepanekuni

14. Ombudsman märkis kõigepealt, et komisjon ei vaidlustanud asjaolu, et kaebuse esitajat ei teavitatud õigeaegselt sellest, et tal ei ole õigust kõnealusel testil osaleda. Pooled olid siiski eriarvamusel küsimuses, kas kaebuse esitajal oli õigus saada muud hüvitist kui sõidukulude hüvitamine.

15. Ombudsman tuletas meelde, et hea halduse põhimõtted nõuavad, et administratsioon tunnistaks kõiki tehtud vigu ja kaaluks, kuidas selliseid vigu parandada. Kõige selgem viis vea parandamiseks on selle eest vabandada. Käesoleval juhul väljendas komisjon üksnes kahetsust asjaolu üle, et kaebuse esitaja taotluse sobimatus avastati alles kontrolli päeval. Samal ajal tegi komisjon ettepaneku, et kaebuse esitaja oleks pidanud teadma, et ta ei vasta abikõlblikkuse tingimustele. Neil asjaoludel jõudis ombudsman järeldusele, et komisjoni pelgast kahetsusest ei piisa.

16. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud komisjoni väidet, et ta ei vastanud asjaomase konkursi tingimustele. Ta leidis siiski, et komisjon peaks maksma rahalist hüvitist. Komisjoni peamine argument selles küsimuses oli, et kaebuse esitaja kohustus oli kontrollida, kas ta vastab kõnealuse konkursi osalemistingimustele. Ombudsman ei pidanud seda veenvaks.

17. Ombudsman tuletas meelde, et kõnealune konkurss oli mõeldud vabakutselistele konverentsitõlkidele ning et kaebuse esitajal olid diplomid kirjaliku ja suulise tõlke ning ärikeelte valdkonnas. Seetõttu ei olnud ebamõistlik eeldada, et neid diplomeid võib pidada konverentsitõlke valdkonnas asjakohaseks. Kaebuse esitaja oli nõuetekohaselt esitanud kogu nõutava teabe. Kui ta oli kutsutud testile, ei olnud tal mingit põhjust uskuda, et ta oleks siis keelatud istub test.

18. Komisjon märkis, et kaebuse esitaja reisikulud hüvitati. Kaebuse esitaja kinnitas seda. Näib siiski, et komisjon hüvitas kõikide testile kutsutud taotlejate reisikulud. Seetõttu ei olnud see hüvitis tingimata piisav, et parandada viga, mis tehti ainult kaebuse esitaja suhtes.

19. Ombudsmani arvates ei saa asjaolu, et kaebuse esitaja oli ekslikult arvutanud oma ettevalmistusperioodi 22. novembrist, mitte 23. novembrist 2011, st päevast, mil ta sai kutse katsele, muuta tema nõude sisu, milleks oli, et talle tuleks hüvitada 6. jaanuaril 2012 toimunud katse ettevalmistamiseks kulunud aeg ning asjaolu, et ta pidi tühistama muud isiklikud ja ametialased kohustused selles kontekstis.

20. Seetõttu leidis ombudsman, et käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades on kaebuse esitajal õigus saada ex gratia makset. Selline ex gratia kompensatsioon teenib olulist eesmärki tunnistada, et institutsioon on tõepoolest teinud vea. Ex gratia hüvitise maksmine näitab pretsedenti loomata, et institutsioon hoolib kaebuse esitajast ja annab samal ajal konkreetsele kaebusele positiivse vastuse. See on kasulik mitte ainult üksikisikule, vaid ka institutsioonile, kuivõrd see parandab viimase suhteid kodanikega[2].

21. Ombudsman märkis, et kaebuse esitaja ei täpsustanud summat, mille komisjon peaks tema arvates talle maksma. Sellega seoses viitas ta järgmisele: i) asjaomaseks katseks valmistumisele kulunud aeg ja jõupingutused; ii) sellega seoses kaotatud töövõimalused; ning iii) mõju tema eraelule. Kaebuse esitaja ei esitanud ka tõendeid ühegi eespool nimetatud väite põhjendamiseks ega kvantifitseerinud väidetavat varalist ja mittevaralist kahju.

22. Sellega seoses leidis ombudsman, et kandidaat ei saa tavaliselt eeldada, et liidu institutsioonid hüvitavad talle avaliku konkursi ettevalmistamiseks kulutatud aja ja vaeva, mida ta hiljem ei saa. Olukord on siiski teistsugune, kui – nagu käesoleval juhul – kandidaat kutsutakse katsele üksnes selleks, et teda teavitataks katse toimumise päeval sellest, et teda ei peeta enam sellel katsel osalemiseks sobivaks. Selline käitumine võib tekitada sellisele kandidaadile vähemalt moraalset kahju. Igal juhul tuleb märkida, et sõidukulude hüvitamine ei kata ajakaotust, mis on seotud eksamile ja sealt tagasi sõitmisega.

23. Võttes arvesse komisjoni tehtud vea laadi ja asjaolu, et kaebuse esitaja ei esitanud väidetava varalise ja mittevaralise kahju kohta mingeid tõendeid, leidis ombudsman, et 300 euro suurune ex gratia makse oleks sobiv õiguskaitsevahend.

24. Vastavalt oma põhikirja artikli 3 lõikele 5 tegi ta komisjonile järgmise sõbraliku lahenduse ettepaneku:

Komisjon võiks kaaluda kaebuse esitajale 300 euro suuruse ex gratia makse tegemist.

Argumendid, mis esitati ombudsmanile pärast tema sõbraliku lahenduse ettepanekut

25. Oma vastuses ombudsmani ettepanekule märkis komisjon, et võttes arvesse käesoleva juhtumi asjaolusid, teeb ta kaebuse esitajale 300 euro suuruse ex gratia makse. 11. jaanuaril 2013 esitas ta ombudsmanile tõendid selle kohta, et nimetatud makse tehti 9. jaanuaril 2013.

26. Ombudsman palus kaebuse esitajal soovi korral märkusi esitada, kuid ta ei teinud seda.

Ombudsmani hinnang pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut

27. Ombudsman tervitab komisjoni kohest ja konstruktiivset reaktsiooni käesolevale juhtumile. Ta järeldab sellest, et kaebuse esitaja ei esitanud märkusi, et ta on komisjoni hagiga rahul. Seetõttu leiab ta, et komisjon on küsimuse lahendanud ja seega kaebuse esitaja rahuldanud.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Komisjon on küsimuse lahendanud ja seega kaebuse esitaja rahuldanud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 19. juuni 2013

[1] Käesolev kaebus on esitatud Test Office’i vastu. Arvestades, et testimisbüroo juhtimise eest vastutab komisjoni suulise tõlke peadirektoraat ja täpsemalt selle üksus, mis tegeleb konverentsitõlke välistöötajate haldamisega, leidis ombudsman, et kaebuse esitaja soovis esitada kaebuse komisjoni vastu.

[2] Vt Euroopa Ombudsmani otsus juhtumi 2904/2005/(TN)FOR kohta, mis on kättesaadav ombudsmani veebisaidil.